Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Paljunemine (1)

3 KEHV
Punktid
Vasakule Paremale
Paljunemine #1 Paljunemine #2 Paljunemine #3 Paljunemine #4 Paljunemine #5 Paljunemine #6 Paljunemine #7 Paljunemine #8 Paljunemine #9 Paljunemine #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor p2evakoer Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

Paljunemine

(muna- vastne-nukk-valmik) Näit. liblikalised. D. Mitoos ja meioos E. Haploidne ja diploidne Haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näit. Sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n, inimesel n-23. Näit. meioos Diploidne kromosoomistik- enamikele liikidele omane kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Tähistatakse 2n, inimesel 2n- 46. Nt. mitoos F. Spermatogenees ja ovogenees Spermatogenees- Esineb meestel. Seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Ühest spermatogoonist moodustub 4 spermi. Ovogenees- Munarakkude ehk ovotsüütide areng naistel. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk. Ovogeenide paljunemine lõppeb looteas, ning jätkub suguküpsuse saabudes. G. Kehaväline ja kehasisene viljastamine Kehasisese viljastamise (IUI) puhul toimub viljastamine naise organismis

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Paljunemine

Biogeneetiline reegel ­ lootelises arengus teeb isend kiiresti läbi terve liigi ajaloolise arengu Lootelehed ­ gastrula staadiumis moodustuv rakukiht, kus eristatakse kolme lootelehte (välimine, keskmine, sisemine) ­ igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad Embrüo ­ organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees ­ looteline areng; algab munaraku viljastumisega ning lõppeb sünnimomendil Postembrüogenees ­ organismi lootejärgne areng Ovotogenees ­ Spermatogenees ­ Platsenta ­ loote arenguks vajalik moodustis, mis kaitseb arenevat organismi ning ühtlasi on ka ühenduslüliks loote ja emasorganisimi vahel Nabanöör ­ veresoontest moodustunud väät, mille kaudu loote ja platsenta on omavahel ühenduses Ovulatsioon ­ küpsenud munaraku irdumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Menstruatsioon ­ tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljub viljastamata munarakk ja ka osa emaka limaskestats

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Paljunemine

Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussündijatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustamisega seemnes(taimedes) · Postembrüogenees ­ · Viljastumine ­ vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. · Ontogenees ­ Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks e. ontogeneesiks. · Ovogenees ­ Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. · Spermatogenees ­ Seemneraku areng spertagoonist küpse spermini. · Folliikul ­ Munarakku ümbritsev ja toitev põieke. · Kollakeha ­ On folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Sügoot ­ Viljastunud munarakk. 10) Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist.

Bioloogia
thumbnail
3
doc

PALJUNEMINE

PALJUNEMINE Paljunemine on järglaste saamine, üks olulisemaid eluavaldusi ja oluline liigi säilimise seisukohalt Paljunemise põhijaotus Mittesuguline 1) üks vanim 4) Lühema ajaga rohkem järglasi 2) Järglane vanemaga geneetiliselt identne 5) Organismile vähem energiakulukas 3) Ei eelda eriliste rakkude olemasolu 6) Õigustatud stabiilses keskkonnas Suguline 1) Kaks vanemat 5) Esineb ulatuslik pärilik muutlikus 2) Vajalikud sugurakud 6) Evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas 3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas 4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi Eoseline Esineb seentel, osadel protistidel, osadel taimedel(samblad, sõnajalad, osjad, kollad) Vegetatiivne Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb Pooldumiseks(toimub DNA repl. Ja rakk jaguneb kaheks, bakter,käsn

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Paljunemine

­ üks mitootiline jagunemine ­ kaks järjestikulist jagunemist Nimeta munaraku ja seemneraku sarnasusi ja erinevusi. Munarakk on naise organismi kõige suurem rakk. Munaraku mõõtmed on ligikaudu 0,1 0,2 mm. Munarakk on kerajas, tema keskel on rakutuum ja ta on kaetud mitmete kestadega. Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi. · Spermatogenees · Ovogenees ­ seemnerakkude areng ­ munarakkude areng ­ moodustuvad munandite ­ moodustuvad vaheldumisi väänilistes seem kummaski munasarjas netorukestese ­ spermatogoonid paljunevad ­ ovogoonide paljunemine kogu suguküpsuse perioodil lõpeb looteeas

Bioloogia
thumbnail
8
odt

Paljunemine

1. Rakutsükkel. Muutused interfaasis. DNA replikatsioon. Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni. Interfaas on osa sellest, kus rakk täidab oma ülesandeid ja elab oma elu. Muutused interfaasis – Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste ühendite süntees. Rakk suureneb. Tsentrioolide kahestumine. Interfaasi lõpus DNA kahekordistub. 1) DNA-helikas kerib ahelad lahti. 2) DNA- polümeraas sünteesib kummagi ahelaga komplementaarse ahela. Kromosoom muutub kahe-kromatiidiliseks. Kromatiidid jäävad kokku tsentromeeri abil 2. Mitoos. Tähtsus. Üldine käik. Mitoosi faasid. Mitoos – päristuumse raku jagunemine. Profaas – tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid pakitakse kokku, tsentrosoomid liiguvad rakupoolustele, nende vahele tekivad kääviniidid. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasapinnale, kääviniidid kinnistuvad ühe otsaga tsentomeeri, teise otsaga tsentrosoom

Bioloogia
thumbnail
3
txt

Paljunemine

MISTED Diferentseeruma - plajunemisvime kaotama. Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Embrogenees - Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lpeb snnimomendiga, koorumisega vi idu moodustamisega seemnes. Folliikul - munarakku mbritsev ja toitev pieke. Generatiivne - suguline. Gameet - sugurakk. Haploidne - meioosi kigus kaks korda vhenenud kromosoomistik. Interfaas - pristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi vi meioosi) vahele jv eluperiood. Karokinees - rakutuuma jagunemine. Kollakeha - folliikuli jnused, millest munarakk on ovulatsiooni kigus vljunud. Kviniidid - niitjatest valkudest koosnevad moodustised, osalevad kromosoomide tpses jaotamises moodustavate ttarrakkude vahel. Meioos - raku jagunemise viisi, mille kigus kromosoomide arv ttarrakkudes vheneb kaks korda. Mitoos - pristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu psivus ttarrakkudes. Ontogenees - he isendi areng viljastumisest surmani ehk tema individuaalne areng. Ovogene

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Paljunemine

·kaetud kestaga Munarakkude areng sõltub vanusest, 45.-55.eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees: Munarakkude e.ovotsüütide areng naisel. ·moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas ·munaraku eellased on ovogoonid ·ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. 1.eluaasta lõpuks on rakud I jagunemises profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. ·Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. ·Tsükliline küpsemine Spermatogenees Ovogenees *seemneraku areng *Munarakkude areng *toimub munandites *toimub munasarjades *kahjulikd mõjurid kahjustavad parajasti *kahjulike mõjurite tõttu kahjustused kuhjuvad arenevaid seemnerakke *eelrakud ovogoonid

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (1)

bbritu profiilipilt
bbritu: Lootsin nagu infi saada nende asjade kohta mis on märksõndesse lisatud..
23:34 12-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun