Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ortograafia - väike ja suur algustäht (8)

5 VÄGA HEA
Punktid
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA
Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega.
Suur algustäht tähistab:
1) lause algust
2) nimesid (pärisnimesid)
3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks
4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht).
Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on:
  • esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda
  • läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross
  • jutumärgid, millesse pannakse pealkirjad .
    Nimi või suurtäheline nimetus võib olla:
    1) kohal, ehitisel, 2) asutusel, ettevõttel, organisatsioonil, ühendusel, 3) riigil, osariigil, 4) isikul, olendil, 5) perioodikaväljaandel, 6) teosel, dokumendil, sarjal, rubriigil, 7) ajaloosündmusel, 8) autasul, 9) üritusel, 10) taimesordil, 11) kaubal, 12) sõidukil jne.

    1. Kohad, ehitised


    Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). Nt
    • territooriumi haldusjaotused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa , Saarimaa, Krasnojarski krai, Põlva maakond ehk Põlvamaa, Emmaste vald;
    • linnad, külad: Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro , Velikije Luki , Punase Lageda , Väike-Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla;
    • väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Taevase Rahu väljak (Pekingis), Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Vaikne kallas, Pikk jalg, Vana turg, Tiigiveski park, Tõnismäe haljak, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu;
    • maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi, Peipsi järv, Põhja-Jäämeri, Krimmi poolsaar ehk Krimm , Prints Edwardi saar, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Rebasekoobas, Saja Hobuse puu, kriidikalju Kuningjärg, Põhjakivi;
    • maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa , Vooremaa (Ida-Eesti osa), Siber , Ees-India, Lähis-Ida, Ida-Euroopa, Idamaad ehk Orient ( Aasia ja Kirde-Aafrika maade koondnimi), Põhjamaad (Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Islandi koondnimi), Baltimaad, Madalmaad;
    • maailmajaod: Aafrika, Euroopa, Aasia, Euraasia, Antarktis ;
    • taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun , Orion, Kassiopeia , Suur Vanker ehk Suure Vankri tähtkuju, Koot ja Reha , Väike Lõvi, Siirius , Põhjanael, Maa, Päike, Kuu, Galaktika (vrd nimetused maa, päike, kuu, galaktika);
    • ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Padise klooster , Pühavaimu kirik , Pääsupesa, Kadrioru staadion, Kuldjalatorn, Suur Rannavärav, Tuulepalee, Taevatempel, Inglisild , Patkuli trepp , Vabadussammas, Sõpruse naftajuhe (vrd nimetused raekoda, lennujaam, kaubahall, linnahall );
    • ruumid: Tuhande Samba saal , Tiigrisaal, Merevaigutuba , Hiidude tuba (vrd nimetused koosolekusaal, sammassaal , kaminasaal, nurgatuba, valge saal, talveaed).

    Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Katel , Aadama Sild , Kara Värav.
    Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits , Veevalaja, Kalad , Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion , Ambur. Nt Mati on sündinud Kalade märgi all, Jüri on Skorpion. Mari ja Kadri on Kaksikud.
    Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa ( Egiptus ), tõusva päikese maa (Jaapan), linn seitsmel künkal ( Rooma ), Poola jõgede ema ( Visla ), jäämander ( Antarktika ), geisrite saar (Island), suur lomp (Atlandi ookean). Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega kirjutada: Must Mander, Roheline Mander, Vana Maailm, Uus Maailm, Kolmas Maailm, Metsik Lääs, Igavene Linn. Suurtähelised on ka ümberütlevates nimetustes sisalduvad teised nimed: Neevalinn, Taaralinn, Emajõe Ateena.
    Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi kirjutatakse suure algustähega: Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. See talu on olnud minu Vargamäe. -- Üksikud seesugused kohanimed on üldnimestunud, nt mahtra (lööming), soodom (suur segadus ).
    Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Ees-India, Taga- Kaukaasia , Kesk-Euroopa, Ülem- Sileesia , Vana-Vändra, Uus-Lõuna- Wales , Lõuna-Eesti, Ida-Euroopa, Põhja-Jäämeri, Väike-Maarja, Suure-Jaani, Ladina-Ameerika, Välis-Eesti, Kodu-Eesti, Kõrg-Eesti ja Madal-Eesti (mullanduse terminid), Mandri-Eesti, Stepi-Krimm, Mägi-Krimm, Muinas-Egiptus, Vana-Kreeka, Antiik-Rooma, Tsaari-Venemaa.
    Märkus. Paar nime kirjutatakse sidekriipsuta: Suurbritannia , Valgevene. Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Munamägi ( Suurele Munamäele), Väike Tütarsaar (Väikesel Tütarsaarel).
    Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: mineviku Eesti, tuleviku Jaapan, kultuuri Moskva , laulupeo Tallinn, taide Pariis, muusika Praha, tööstuse Tartu, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa, Periklese Ateena.
    Märkus. Kui seda tingivad vormilised (täiendosa sõnaliik ja vormitüüp) või sisulised põhjused (mõtte selgus), ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: nt vormilised -- Euroopa ja mitte-Euroopa riigid, filmimiseks ehitati mini-Lasnamäe, nüüdis-Eesti (vrd nüüdisaegne Eesti); nt sisulised -- kuum tusk oma kopli-Vargamäe pärast, tolleaegse taide-Pariisi salongides, jõukama ja parema tuleviku-Eesti poole.
    Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Tartu murre, Pühalepa tanu, Kunda lade, La Tène'i kultuur, Pekingi hiinainimene, Saaremaa dolomiit , Austria õlu, Balti erikord, Rooma õigus, Austraalia dollar, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Kalinga preemia, Tallinna värav (Pärnus), Tartu toomkirik , Bandungi konverents , Versailles ' rahu, Mahtra sõda.
    Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega järgmistes ühendites:
    • taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig, pekingi part, tori hobune, ungari meriino, kaukaasia lambakoer, herefordi veis;
    • keelenimetused: uurali keeled, volga keeled, eesti keel, inglise keel, Kanada eesti keel;
    • rahvaste ja hõimude nimetused: läti rahvas, soome hõimud.
    • usundid: kristlus, moslem , katoliku kirik, jehoovatunnistaja.

    Märkus 1. Rahvuskuuluvuse märkimiseks (erinevalt kohakuuluvusest) võib kohanime omastava käände väikese tähega kirjutada ka mõnedes muudes ühendites: eesti kirjandus, kodueesti kunstnik, väliseesti laulja, läti rahvalaulud , jaapani kunst , vene ballett , araabia maad. Näiteks kui kirjutame väikese tähega prantsuse maalikunstnik , siis tahame sellega märkida, et ta on prantsuse rahvusest, või toonitada, et ta esindab prantsuse rahvuslikku maalikunsti; vrd Prantsuse maalikunstnik = Prantsusmaa maalikunstnik, maalikunstnik Prantsusmaalt.

    2. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused


    Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimetustes võib eristada järgmisi koostisosi:
  • nimi, nt Ilmarine , Helios , Esmar, Koop & Pojad, AS Hiiu Vill, Kullassepa Kelder ( restoran ), Alma pood , Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Mustad Pantrid, Vaesed Rüütlid, valimisliit Selg Sirgeks , võrkpallimeeskonnad Riida ja Volle;
  • tüübinimetus, nagu muuseum , instituut, tehas jt, millele tihti eelnevad täpsustavad sõnad või sõnaosad (koduloomuuseum, tehnikainstituut, põllutööriistade tehas), nt aktsiaselts Tallinna Karastusjoogid , riigiaktsiaselts Ilmarine, Märjamaa vallavalitsus , Tallinna kunstiülikool, Illusiooni kino , Kalevi üksik jalaväepataljon, laste- ja noortekoor Hellas ;
  • kohamäärang, nt Valgamaa metsamajand, Pärnu koduloomuuseum, Tartu ülikool, Tallinna peapostkontor.
    Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega. Teda võib eraldada jutumärkidega, aga mitte siis, kui nimi on juba mingil muul viisil esile tõstetud (eraldi real , teise kirjaga ).
    Nt Eesti Kontsert , riigiettevõte Eesti Raudtee ~ RE Eesti Raudtee, riigiaktsiaselts Saarte Liinid ~ RAS Saarte Liinid, aktsiaselts Järvakandi Klaas ~ AS Järvakandi Klaas, aktsiaselts LBM, Paal & Piil, Tallinna linnaettevõte Vago ~ Tallinna LiE Vago, aktsiaselts Kaatsi Kaev, osaühing Esmar ~ OÜ Esmar, Värska laulukoor Leiko;
    Hansa pank , Krahvi baar , Suure Tõllu kauplus, Hella Hundi kõrts, Kirju Kuke kohvik , Estonia teater, Kuku raadio, Kullerkupu koor, Õige Tee partei.
    Kontekstist olenevalt võib mõnikord tekkida vajadus markeerida nime jutumärkidega, seda eriti sekundaarnimede puhul: " Lembitu " talvejope ( isikunimi ettevõtte nimena), otsime teda "Virust" ja "Kunglast" (maakonnanimi ja pseudomütoloogiline maanimi hotellinimedena).
    Üksikut kohanime ei saa tavaliselt pidada asutuse või ettevõtte enda nimeks, vaid tegemist on asukoha määranguga. Seega ei asetse kohanimi mitte tüübinimetuse järel, vaid selle ees. Nt mitte kauplus Juuru , vaid Juuru kauplus, mitte kohvik Tihase, vaid Tihase kohvik (tänava järgi). Iseasi on kohanimed, mis ei seostu asukohaga, nt kauplus Minsk ~ Minski kauplus (Tallinnas), restoran Kaunas ~ Kaunase restoran (Tartus), restoran Aishaniya ~ Aishaniya restoran (Aishaniya - hiina k 'Eesti').
    Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega. Väikese algustähega võib kirjutada nimetuses kõik need osad, mis ei ole otseselt nimed (isiku-, koha-, ettevõttenimed).
    Nt riigikohus , riigikontroll, riigi patendiamet , siseministeerium , Tartu linnavalitsus , Põlva maavalitsus , Tallinna tolliinspektuur, Eesti sotsiaaldemokraatlik partei, Otepää tarbijate ühistu, Tapa raudteejaam , Nõmme gümnaasium, Kopli kunstikeskkool, Vara põhikool, Narva postkontor , Emmaste rahvamaja , Kose loomakliinik, Järveotsa kauplus, Magdaleena haigla .
    Asutuse, ettevõtte, organisatsiooni või ühenduse registreeritud täisnimetuses võib selle ametlikkuse näitamiseks kasutada läbivat suurtähte. Dokumentides on tavaks näidata nimetuste ametlikkust nende asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste puhul, mis on juriidilised isikud.
    Nt Riigikohus, Riigikontroll, Riigi Statistikaamet, Riigi Tööinspektsioon, Siseministeerium, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kristlik Kirik, Eesti Üliõpilaste Selts, Ingerisoomlaste Liit, Tartu Linnavalitsus, Põlva Maavalitsus, Tallinna Tolliinspektuur, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei, .. , Magdaleena Haigla.
    Eriti tarvilik võib suurtäht olla mõne ainulise nimetuse eristamiseks samakujulisest liiginimetusest: Eesti Pank kui ühe panga ametlik nimetus (vrd: Raepank ja Hansapank on praegu edukamaid Eesti panku), Eesti Üliõpilaste Selts kui ühe seltsi nimetus (vrd: Eriti rohkesti tekkis Eesti üliõpilaste seltse sajandi algul).
    Alati on väiketäheline üksi konteksti jääv tüübinimetus: vallavalitsus, tarbijate ühistu, raudteejaam, postkontor, gümnaasium, selts, liit, erakond, aktsiaselts, riigiettevõte, vallaettevõte, kammerkoor, naisansambel jne.
    Läbiva suurtähega on ametlik nimetus Vabariigi Valitsus, tavakasutuses vabariigi valitsus, Eesti valitsus, valitsus. Põhiseaduse kohaselt võib asutuse ehk institutsioonina juriidilistes vm ametlikes tekstides käsitada ka Vabariigi Presidenti (tavakuju president on väikese algustähega, nii nagu ametiisikute nimetustes üldiselt).
    Allüksuste või allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega.
    Nt Tartu ülikooli (~ Ülikooli) filosoofiateaduskond, sotsiaalministeeriumi (~ Sotsiaalministeeriumi) ravi- ja hoolekandeosakond, Rahva Hääle kultuuri- ja haridustoimetus, Liviko haldusnõukogu, Eesti Panga nõukogu, Riigikogu keskfraktsioon, Eesti teaduste akadeemia (~ Teaduste Akadeemia) meeskoor , Tallinna muusikakeskkooli (~ Muusikakeskkooli) sümfooniaorkester.

    3. Riigid, osariigid


    Riiki ja osariiki võib nimetada nagu asutust või nagu maad. Esimesel juhul kirjutatakse liigisõna suure algustähega, teisel juhul väikesega või jäetakse ära (vt territooriumi haldusjaotused).
    Riigid (ja riikide ühendused): Saksamaa Liitvabariik, Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, Soome Vabariik, Taani Kuningriik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Austraalia Liit, Kesk-Aafrika Vabariik, Araabia Ühendemiraadid, Ühendkuningriik, Sõltumatute Riikide Ühendus, Marshalli Saare, Mari Eli Vabariik, Püha Tool ehk Püha Aujärg ehk Vatikani Linnriik
    või: Belgia kuningriik, Andorra riik, Monaco vürstiriik, Läti vabariik, Saksamaa, Suurbritannia, Jamaica, Antigua ja Barbuda, Uus- Meremaa .
    Osariigid: Texase Osariik, Alam-Austria Liidumaa
    või: Põhja-Dakota osariik, Tasmaania osariik, Schleswig-Holstein, Alam-Austria.
    Emma -kumma võimaluse valik oleneb sellest, kas tahame rõhutada riigi või osariigi nime ametlikkust või mitte: Ühendkuningriik või Suurbritannia (või isegi Inglismaa), Marshalli Saared või Marshalli saared, Monaco Vürstiriik või Monaco vürstiriik või Monaco. Meie riigi ametlik nimi on Eesti Vabariik ja mitteametlik Eesti vabariik ehk Eesti.

    4. Isikud, olendid


    Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega. Nt
    • isikud: Juhan, Tiit- Rein Kivi, Charles Darwin , Friedrich Reinhold Kreutzwald, Vladimir Iljitš Lenin , Rembrandt van Rijn , Kong Fuzi , Jón Ingólfsson, Peeter I ehk Peeter Esimene; ka varju- ja hüüdnimed: Linnutaja , Milli Mallikas, Tiibuse Jaak, Mait Metsanurk, Ristija Johannes, Richard Lõvisüda, kuningas Pippin Lühike, Kupja- Prits , Kaval-Ants, Punahabe, Tiiger , Kibe Käsi;
    • loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik, Miira, Mustu;
    • müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine , Mars, Venus , Herakles, Perun ;
    • personifikaadid: Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Külm Mõistus, Karu, Rebane ;
    • Jumal ( kristlaste ainujumala nimi), Püha Vaim, Allah .

    Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo isa ( Herodotos ), Emajõe ööbik (Koidula), Lucia legendi meister (anonüümne kunstnik XV saj-st). Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega kirjutada: Koidulaulik, Igavene Juut (Jeruusalemma Ahhasveros).
    Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. Poisid tundsid end saarel Robinsonidena. Ja Saulused said Paulusteks. -- Üksikud seesugused isikunimed on üldnimestunud, nt kvisling, tartüff, frits, mats .
    Loodusnähtusele ülekantud isikunimi kirjutatakse isikunimede reegli järgi: orkaan Camille, Vaikse ookeani taifuunid Alice, Betty , Cora, Doris , Elsie, Flossie, Grace , Helen jne.
    Eseme, protsessi vm nimetusena kasutatav täielikult mittenimeks muutunud isikunimi kirjutatakse väikese algustähega: brauning, gobelään, tsepeliin , amper, herts , frits, mats, morse = morsetelegraaf või morsemärgid, martäänahi, galvaanielement, napooleonikook.
    Isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Kaval-Ants, Räpsi-Rein, Kniks-Mariihen, Pläralära- Leenu , Pime- Kaarli , Piibu-Leenu, Julk-Jüri, Habeme -Karla, Kõverkaela-Juku, Kupja-Prits, Karja-Eedi, Kupu -Kai, Sauna-Madis, Torupilli-Juss.
    Märkus. Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Tõll (Suure Tõlluga).
    Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: keele Veski, matemaatika Kull , proosa Kangro ja luule Kangro, lava Pearu, balleti Toots, raamatu Minna ja filmi Minna, Pinna Napoleon, Abeli Kiir.
    Märkus. Kui seda tingivad vormilised (täiendosa sõnaliik või vormitüüp) või sisulised põhjused (mõtte selgus), ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: pseudo- Praxiteles , lisas senistele oma lava-Pearu.
    Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendites: Euleri teoreem, Avogadro arv, Volta element, Botkini tõbi, Corti elund , Berthollet' sool, Engelmanni kuusk , Steineri pedagoogika, Browni liikumine, Gregoriuse kalender, Saalomoni otsus, Aleksandr Nevski katedraal, Georg Lurichi mälestusvõistlused, Juhan Liivi luuleauhind , J. V. Veski päev.
    Isikunimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega loomatõugude ja usundite nimetustes: orlovi traavel, bestuževi veis, luteri usk, buda usk, muhamedi usk.

    5. Perioodikaväljaanded


    Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega:
    • ajalehed Rahva Hääl, Oma Saar, Eesti Ekspress , Õpetajate Leht, Pärnu Postimees ;
    • ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater. Muusika. Kino, Eesti Arst, Elu Pilt;
    • muud perioodikaväljaanded: Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu, Kaubalehe Metsaleht, õpilasalmanahh Oma Sulega .

    Ladina tähestikuga keeltest võetud nimede algustäheortograafiat ei muudeta , teistest tähestikest transkribeerimisel kohaldatakse oma reeglit: The Official Gazette of the United States Patent Office, Lietuvos rytas, Literaturnaja Gazeta, Argumentõ i Faktõ, ajalehest Moskovskije Novosti.
    Osa väljaandeid nimetatakse väljaandja ja trükiseliigi järgi ning neil ei ole nime: Emakeele Seltsi aastaraamat, Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, Tartu Tähetorni kalender, Praha Ülikooli toimetised.

    6. Teosed, dokumendid, sarjad , rubriigid


    Teose-, dokumendi-, sarja - ja rubriigipealkirjad kirjutatakse jutumärkides esisuurtähega. Nt
    • ilu- ja tarbekirjandusteosed: luuletus „Ma lillesideme võtaks", Marie Underi luulekogu „Sonetid", Madis Kõivu näidend „Tagasitulek isa juurde", „Tõe ja õiguse" V osa, Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi", Veljesto VII koguteos „Vanad ja noored", „Eesti entsüklopeedia", „Inglise-eesti majandusterminite seletussõnastik", „Kalastaja käsiraamat", artikkel „Eesti raamatuajaloo probleeme", sõnum Kristjan Raua preemiad 1993";
    • õigusaktid jm dokumendid: „Haldusõiguserikkumiste seadustik ", „Autoriõiguse seadus", „Vabariigi Presidendi valimise seadus", „Kaitseministeeriumi põhimäärus", Eesti Vabariigi Valitsuse 5. augusti 1992. a määrus nr 225 „Eluruumide erastamise korraldamise kohta", „ Liikluseeskiri ";
    • filmid: „Viimne reliikvia", „Suurlinna tuled", „ Linnutee tuuled", „Tavaline rästik";
    • muusika- ja koreograafiateosed: ballett „Luikede järv", ooper „Reigi õpetaja", rahvatants „Targa rehealune", Beethoveni „Heroiline sümfoonia", Liszti „Obermanni org" tsüklist „Rännuaastad", „ Marseljees ", „ Tiliseb , tiliseb aisakell", Schuberti „Duett viiulile ja klaverile A- duur ", Debussy Sonaat ";
    • kujutava ja tarbekunsti teosed: skulptuur „Äreval ootel ", maal 2Tütarlaps allikal", Peeter Ulase „Suur kammeljas", vaip „Valged lilled", seinaplaat „Ülased õitsevad", pannoo „Vana Tallinn", külalisraamat „Tüdruk lilledega", monument 2Sõduri ema";
    • fotod: „Ohutusse kohta", „Vanad külad", „Sügisel pargis" II;
    • saated (ringhäälingus, televisioonis): „Meil on kümme kärmet sõrme", Ita Everi show „ Igihaljas vaatemäng", „Kas Eestis rikutakse inimõigusi?";
    • sarjad, rubriigid: fotosari „Eesti tüübid", kontserdisari 2XIX sajandi heliloojad", raamatusarjad „Väike luuleraamat ", Elav teadus" ja „Maailm ja mõnda", saatesarjad „Entel-tentel" ja „Miljon miksi ", rubriigid Aktuaalne kaamera", „Lasteekraan", „Maailm täna";
    • mängud: „Pall püüdjale", „Jänes põõsas", „Kull ja kanad".

    Puhtakujulisi nimetusi ei tarvitse jutumärkidesse panna ega suurtähega alustada: 1994. aasta teatmikkalender, autoriõiguse seadus, keeleseadus, kaitseministeeriumi põhimäärus, liikluseeskiri (vt ka teised õigusaktide pealkirjade näited eespool), Schuberti duett viiulile ja klaverile A-duur, Tšaikovski orkestrisüit, Debussy sonaat, Brahmsi viiulikontsert , Nikolai Triigi tehtud Juhan Liivi portree, Salome Trei natüürmort, A. H. Tammsaare monument, Linda kuju, 1991. aasta augustisündmuste mälestuskivi, Eduard Vilde kogutud teosed, Mats Traadi valitud teosed.

    7. Ajaloosündmused


    Ajaloosündmusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt. Nimetuse püsikindluse näitamiseks kasutatakse esisuurtähte: Veebruarirevolutsioon , Oktoobrirevolutsioon, Juuniülestõus, Jüriöö ülestõus, 4. mai liikumine, XVII saj Inglise kodanlik revolutsioon (toimumisaja järgi), Stalingradi lahing, Hispaania pärilussõda, Tartu rahu (toimumiskoha järgi, mis on nagunii suure algustähega), Seitsmeaastane sõda (kestuse järgi), Kuues ristisõda, Teine maailmasõda ~ II maailmasõda, Esimene oopiumisõda (järjenumbri järgi), Kollaste Turbanite ülestõus, Balti laevastiku jääretk (sündmuse toime pannud ühenduse järgi).
    Ajaloosündmuste nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk (kosmoloogias), Jäälahing, Vabadussõda, Lahesõda, Jätkusõda, Rooside sõda, Laste ristisõda.

    8. Autasud

    Autasusid nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed).


    Nt Nobeli rahuauhind, Friedebert Tuglase novelliauhind ( autasu välja pannud isiku järgi), Kristjan Raua kunstipreemia, Juhan Liivi luuleauhind, Kutuzovi I järgu orden (isiku järgi, kelle auks on autasu asutatud), Prantsuse Akadeemia suur romaaniauhind, Spordilehe ~ ajalehe Spordileht karikas (autasu välja pannud asutuse, ettevõtte, organisatsiooni või ühenduse järgi), Brüsseli maailmanäituse suur hõbemedal, Barcelona olümpiamängude kettaheite kuldmedal (ürituse järgi).
    Autasunimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna (orden, medal , teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms) ja järgumärge väikesega: Eesti Taassünni auhind, Riigivapi teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk, Maarjamaa Risti ordeni kett, Valge Roosi orden (Soome), Silmapaistvate Teenete orden (Inglismaa), Ema Au orden (NSV Liit), II liigi 1. järgu Vabadusrist, Rahu kuldmedal, Sirbi ja Vasara medal (NSV Liit), Kuldkiiver, Kuldnaelkingad, Hõbevaas, Hõbeflorett, Suure Merevaigu auhind ~ Suur Merevaik, Kuldne Palmioks, Punase Nelgi auhind, Vändra Karu auhind, Piisoni karikas, Kuldviljapuu rinnamärk, aumärk Mõõk ja Ilves.

    9. Üritused


    Üritusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed).
    Nt rahvatantsupidu, künnivõistlused, bioloogiaolümpiaad, sümfooniakontsert, XV olümpiamängud, XII üldlaulupidu, IV sisekergejõustiku MM-võistlused, kohalike omavalitsuste nõupäev, Eesti võrkpalli-meistrivõistluste poolfinaalmängud, Eesti Vabariigi 75. aastapäeva pidustused, Soome-Eesti filateelianäitus, rahvusvaheline muusikakasvatuse konverents, rahvusvaheline raamatuaasta, Georg Lurichi mälestusvõistlused, Salme Raunami metallehistööde näitus, ÜRO Peaassamblee XXX istungjärk, Põhjamaade Nõukogu istungjärk, Riigikogu erakorraline istungjärk, Plovdivi rahvusvaheline mess, Tallinna päevad Kotkas, Tartu maraton , Tallinna I rahvusvaheline kunstifestival, Eesti mükoloogide X suvelaager , USA grand prix' võistlused, Sõpruse karika turniir.
    Üritusenimed kirjutatakse läbiva suurtähega, v.a liigisõna ( festival , turniir, võistlus, konverents, sümpoosion, näitus jm), pealkirjalaadsed jutumärkides esisuurtähega.
    Nt Eurovision, Lumefestival, Suhkruturniir, Rahumaraton, Pealinnade matš, Piimatuur, Sõpruse velotuur, Suitsuräimevõistlus, Tulpide ralli , Rukkilille mängud, Valgete Ööde ralli, Valge Daami muusikapäevad, Viie Veski kross;
    sümpoosion „Inimene ja seadus", konverents „Balti riigid Euroopa koostöös", kontsert „ Renessansist Beethovenini", matkavõistlus „Tunne oma kodumaad ", rahvusvaheline teatrifestival „Kontakt", rahvusvaheline maimess „Ettevõtlus 95", näitus „Raamat ja kiri 1990 turvavöökampaania „ Traksid peale!"
    .

    10. Taimesordid


    Taimede sordinimed kirjutatakse mitteerialases tarvituses (ilukirjandus, ajalehed jm) jutumärkides esisuurtähega: kartul „Jõgeva piklik", kaer „Agu", õunasort „Liivi kuldrenett", „Eesti pirn ", punane sõstar „Hollandi punane", „Baccara" roosid .
    Erialakokkuleppe kohaselt kasutatakse erialakirjanduses jutumärkide asemel ülakomasid: 'Valge klaarõun', kirsisort 'Viljandi kollane', maasikas 'Mall', 'Non plus ultra' redisesort, porgand ' Nantes 4', 'Krameri seemik nr 15', 'Lutsu võipirn'.
    Teistest keeltest võetud sordinimede algustäheortograafiat ei muudeta: siniliilia 'Spring Beauty ', roosid ' Super Star ' ja 'Brennende Liebe', 'Warley White' krookus , 'Lange Rote' porgand, paprika 'California Wonder', kartul 'Priekulu agrie' (ladina tähestikuga keeltest);
    aprikoosisort 'Samõi severnõi', söögipeedid 'Ranneje tšudo' ja 'Krasnõi šar' (muu tähestikuga keelest transkribeeritud).
    Ilukirjanduses on tavalisemate sortide puhul, eriti viljapuu, vilja vms tähenduses võimalik väikese algustähega ilma jutumärkideta tarvitus : nahistas suisleppi süüa, istus aeda vana kuldreneti alla, ostis valgeid klaare.

    11. Kaubad


    Kaupade nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Fantaasia küpsised, Vikerkaare kommid, Viljaveski leib, Saare sai, Kolme Koka kook , Estonia klaver , kakao Meie Mark, šokolaadikarp Punased Roosid, klaasikomplekt Trips -Traps- Trull , liköör Vana Tallinn ~ Vana Tallinna liköör, köögimööbel Kadri, joogivesi Saku Läte.
    Registreeritud kaubamärke kirjutatakse sel kujul, nagu nad on registreeritud: Ford Transit , Volkswagen Jetta , Opel Kadett Caravan, Volvo 720, BMW 316, Peugeot 106 Rallye, Toshiba T1950, IBM PS/VP, Mercedes -Benz, Daimler Benz, Levi's 501, Salomon Brothers, World Class Gym, Geisha , WordPerfect. Neid tuleb käänata nagu muid võõrnimesid: Jonseredi saed, Philipsi triikraud, Mercedes-Benzi sõiduautod, IBMi ~ IBM-i arvutid .
    Kuigi mõned tuntud kaubamärgid on mugavdunud ja tavakõnes kasutatakse neid üldsõnalistena, siis pole lubatud nende selline kasutamine ametlikes tekstides (autorikaitse ja patendiamet). Nt. pepsi ~ Pepsi- Cola , koka ~ Coca-Cola jt)
    Kõigil kaupadel ei ole nimesid. Koostisainet, valmistusviisi, kuju, otstarvet vms näitavad sõnad ei ole kaubanimed ning neid kirjutatakse nagu üldsõnu: kaeraküpsised, sidrunijook, soolapulgad, suitsujuust , vigurküünal, kätekreem, pesuvalgendi, suupisteküpsised.
    Koha- ja isikunimi kirjutatakse kaubanimetuses suure tähega oma harilikul kujul: Brie juust, Toolse leib, Soome kelk, Vene sinep, Türgi divan, Viini sai, Saku õlu, Aleksandri kook, Hollandi juust.
    12. Sõidukid
    Üksiksõidukite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: laevad Botnia Laht ja Tormide Rand, mootorpaadid Lendav Hollandlane ja Onu Villi, purjekas Kolm Venda, võidusõiduautod Sinine Leek ja Viru Välk, rong Punane Nool.
    Neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega.

    Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega


    Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused
    Nt veebruar, mai, lehekuu, neljapäev, pühapäev, emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste päev, luukapäev, jaanipäev, uusaasta, võidupüha, lihavõttepühad, suur reede, jõululaupäev, valge hobuse aasta, maoaasta.
    Ametinimetused, auastmed , aunimetused, teaduskraadid
    Nt minister, rektor, kolonelleitnant, kindral , admiral, professor , audoktor, filosoofiadoktor, magister, rahvusvaheline meister, riigikontrolör, välisminister, Eesti Panga president, Rahandusministeeriumi ~ rahandusministeeriumi kantsler, Tartu ülikooli rektor, riigiettevõtte Eesti Kütus peadirektor, AS Vaso juhatuse esimees, Riigikogu esimees, Turu ülikooli audoktor, USA riigisekretär, Prantsuse Vabariigi president.
    Suurt algustähte ei ole tarvis kasutada ka kirjalikul pöördumisel nende poole (nt Austatud härra minister!).
    Põhiseaduse kohaselt on Vabariigi President käsitatav asutuse ehk institutsioonina ja seda kirjakuju tuleks kasutada juriidilistes ja ametlikes tekstides. Tavakasutuses on aga sobiv tarvitada väiketähte nagu ametinimetuste kirjutamisel : president ~ riigi president ~ vabariigi president. Kohatud on suurtähelised President ja Eesti President või lühendus EV president.
    Erilist austust väljendab mõnede tiitlite ülimussuurtäht (maiuscula maiestatis): Tema Pühadus XIV dalai -laama, Tema Majesteet Norra kuningas Harald , Nende Majesteedid Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia .

    Kokkuvõte


    Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse:
  • isiku- ja olendinimed,
  • koha- ja ehitisenimed,
  • asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel),
  • riigi- ja osariiginimed,
  • perioodikaväljaannete nimed,
  • ajaloosündmuste nimed,
  • autasunimed,
  • üritusenimed,
  • kaubanimed,
  • sõidukinimed.
    Liigisõna algustähe kohta vt iga nimerühma juures.
    Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse:
  • teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad,
  • pealkirjalaadsed üritusenimed,
  • sordinimed.
    Esisuurtähega (jutumärkideta) näidatakse nende ajaloosündmuste nimetuste püsikindlust, mis ei ole nimed.
  • Vasakule Paremale
    Ortograafia - väike ja suur algustäht #1 Ortograafia - väike ja suur algustäht #2 Ortograafia - väike ja suur algustäht #3 Ortograafia - väike ja suur algustäht #4 Ortograafia - väike ja suur algustäht #5 Ortograafia - väike ja suur algustäht #6 Ortograafia - väike ja suur algustäht #7 Ortograafia - väike ja suur algustäht #8 Ortograafia - väike ja suur algustäht #9 Ortograafia - väike ja suur algustäht #10 Ortograafia - väike ja suur algustäht #11
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 286 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ege3 Õppematerjali autor
    Väga põhjalikult väikese ja suure algustähe kohta. Kuidas kirjutada kohanimed, ehitised, asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused, riigid, osariigid, isikud, olendid, perioodikaväljaanded, teosed, dokumendid, sarjad, rubriigid, ajaloosündmused, autasud, üritused, taimesordid, kaubad, sõidukid. Kokku 11 lehekülge

    Sarnased õppematerjalid

    Suur ja väike algustäht
    3
    pdf

    Suur ja väike algustäht

    Kohanimed: · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan)

    Eesti keel
    SUURE JA VÄIKE ALGUSTÄHT
    7
    docx

    SUURE JA VÄIKE ALGUSTÄHT

    SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT ISIKU- JA OLENDINIMED Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega.  isikud: Juhan, Charles Darwin, Johannes Paulus II; Suur Tõll  isikutüübi nimetused: Andresed ja Pearud. Kus on meie tulevased Jobsid ja Gates’id? Poisid tundsid end saarel Robinsonidena.  isikute ümberütleva nimetustes on suurtähelised üksnes nimed: ajaloo isa (Herodotos), Emajõe ööbik (Koidula);  isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ja sidekriipsuga: Pläralära-Leenu, Julk-Jüri, Kupja-Prits, Karja-Eedi, Sauna-Madis.

    Kategoriseerimata
    Eesti keele väljendusõpetus-Algustäht-arvsõnad-lühendid
    18
    docx

    Eesti keele väljendusõpetus: Algustäht, arvsõnad, lühendid

    SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer;

    Eesti keele väljendusõpetus
    Eesti keele grammatika --suur ja väike algustäht
    2
    rtf

    Eesti keele grammatika - suur ja väike algustäht

    Suur ja väike algustäht kohad ja ehitised · Kohanimed läbiva suure tähega välja arvatud liigisõna (meri, jalg, mägi jne) · Kohtade ümberütlevad nimetused väikese tähega ( suur lomp(Atlandi ookean)) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüüpi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi suure tähega. · kohanime täpsustav täiendosa suure tähega : Mandri-Eesti · Kohanime juhuslik täiend: mineviku Eesti · Kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Rooma number. · ERANDID! väikese tähega: · hulkkondade ja keelte nimetused : eesti keel · Rahvaste ja hõimude nimetused

    Eesti keel
    Kordamine eesti keele eksamiks
    59
    doc

    Kordamine eesti keele eksamiks

    kirja. Nt Liechtenstein (sks), Canberra (ingl), Venezuela (hisp), Andrea Cesalpino (it), Jean-Pierre Chabrol (pr), Geoffrey Chaucer (ingl); Almatõ (kasahhi), Usveja järv (valgevene), Samara (vn), Juri Kazakov (vn), Sotha Rusthaveli (gruusia), Orõna Otrostsenko (ukraina). 10 Erandid Isikunimedest on erandiks ainult mõne ajalootegelase nimi, nagu Aleksander Suur, Karl XII, Peeter I, Katariina II. Kohanimede hulgas on kahesuguseid erandeid. 1. Mõnede väljaspool meie keeleala olevate kohtade eestikeelsed nimed ehk eksonüümid. Nt Saksamaa, Inglismaa, Rootsi, Soome, Venemaa, Valgevene, Läti, Leedu, Kuramaa, Siber, Pihkva, Oudova, Turu, Riia, Võnnu, Ojamaa, Väina, Koiva. Osa kohanimesid ei olegi rahvuslikult seotud, nt Alpid, Aafrika, Euroopa, Aasia, Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Punane meri.

    Eesti keel
    Suur ja väike algustäht
    4
    docx

    Suur ja väike algustäht

    isikud: Juhan, Tiit-Rein Kivi, Charles Darwin, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Vladimir Iljits Lenin, Rembrandt van Rijn, Kong Fuzi, Jón Ingólfsson, Peeter I ehk Peeter Esimene; ka varju- ja hüüdnimed: Linnutaja, Milli Mallikas, Tiibuse Jaak, Mait Metsanurk, Ristija Johannes loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik, Miira, Mustu; müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus, Herakles personifikaadid: Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Külm Mõistus Jumal (kristlaste ainujumala nimi). Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo isa (Herodotos), Emajõe ööbik (Koidula), Lucia legendi meister (anonüümne kunstnik XV saj-st). Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega kirjutada: Koidulaulik, Igavene Juut (Jeruusalemma Ahhasveros). Kokkuvõte Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1

    Eesti keel
    Väike ja suur algustäht
    2
    doc

    Väike ja suur algustäht

    b) koos nimega (Sõrve säär) 3. Pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides (,,Libahunt", Tõde ja õigus") 4. Sümboli reegel: kui nimetust kasutatakse nimena, siis kasutatakse suurt algustähte. · Nimetusele omistatakse sümboli tähendus (mõnes näidendis näiteks mitte mingi tavaline tüdruk vaid vastava Tüdruku kehastus) · Nimetuse kandja ainulisuse rõhutamisel (Roheline Manner ­ Austraalia, Suur Pauk ­ universumi tekke põhjus) · Nimetuse kandja erilisuse esiletõstmisel (Aasta Naine) NB! ei tasu liialdada 5. Ametlikkuse reegel: juriidiliste isikute, riikide ametlikud nimekujud kirjutatakse läbiva suurtähega · Kasutatakse, kui asutusel polegi nime vaid kasutatakse nimetust (Taru Ülikool, Tallinna Piimatööstuse AS, Rootsi Kuningriik) · Kui asutuse nimega kaasneb nimetus (Starman Kaabeltelevisioon AS, Stuudio Väike Muusik) NB

    Eesti keel
    ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA
    2
    docx

    ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA

    ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA 1. KOHAD, EHITISED · Territooriumi haldusüksused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Saarimaa, Põlva maakond ehk Põlvamaa. · Linnad, külad: Priis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Väike-Maarja, Õngu küla · Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Pikk jalg. · Maastikuesemed: Emajõgi, Peipsi järv, Jäämeri, Kura kurk, Sõrve säär, Suur Munamägi, · Maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa, Siber, Ees- Aasia, Lähis-Ida, Idamaad. · Maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika. · Taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Suur Vanker, Põhjanael, Linnutee. · Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild · Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Merevaigutuba. 2

    Eesti keel




    Kommentaarid (8)

    ttena profiilipilt
    ttena: Sain asjadele paremini pihta küll! Väga hea, põhjalik!
    20:38 17-10-2009
    kellyteidla profiilipilt
    kellyteidla: sisukas.vajalik minu õppeainele
    17:52 22-01-2009
    jumbu111 profiilipilt
    jumbu111: suureks abiks kirjandi jaoks
    15:04 30-01-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun