Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mürgitus tervises (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIKS TEKIVAD MÜRGISTUSED?

Lõik failist


Mürke on erisuguseid:
sööbivadhapped ja leelised – tungivad läbi naha ja limaskestade , kahjustades sügavamaid kudesid;
ainevahetust mõjutavad mürgid – vingugaas – raskendavad kehal eluks vajalike ainete kättesaamist;
neurotoksiinid – nikotiin, sõjagaasid – kahjustavad inimese närvisüsteemi;
mutageenidatsetoon – muudavad inimese päritavaid omadusi, võivad sündida vigased lapsed;
kantserogeenid – elavhõbe, mõned toidulisandid – aitavad kaasa halvaloomuliste kasvajate tekkele;
allergeenid – olmekeemia, ravimid – mõnel inimesel tekib ülitundlikkus teatud ainete suhtes;
psühhoaktiivsed ained – LSD, marihuaana – põhjustavad tajumishäireid, inimene muutub nende orjaks.
Mürgid võivad:
* sattuda organismi väliskeskkonnast,
* vabaneda organismi sattunud (kahjulikkest) ainetest (näiteks metanooli joomisel vabanev metanaal ),
* koguneda kehafiltritesse (maks ja neer ) ja kahjustada neid.
Kemikaalid on saanud üheks osaks meie igapäevaelust, neid leidub nii meie kodudes kui ka töökohtades.
Samas võivad nad olla ohtlikud meie tervisele. Kui neid ei kasutata nõuetekohaselt võivad kemikaalid olla süttivad, põhjustada põletusi ning kaasa tuua nii tervise- kui keskkonnakahjustusi. Kuigi reeglina on kõik olmekemikaalid, nende hulgas ka mürkkemikaalid, inimesele kahjutud kui järgida täpselt märgistust ja kasutusjuhendit ning kasutada iga vahendit ettenähtud otstarbel, on siiski oluline teada, kuidas käituda õnnetuste puhul. Seetõttu on oluline teada, millised tooted on ohtlikud, kuidas ennetada ja minimeerida kemikaalist tulenevat ohtu, milline on esmaabi mürgistuste puhul jne.
Tee nii:
 Kasuta ainult selliseid pakendeid, millel on lastekindlad sulgurid
 Hoia kõik kemikaalid lastele kättesaamatus kohas
 Hoia ja säilita kõiki tooteid nende originaalpakendites
 Järgi kasutusjuhendites olevaid instruktsioone ning vajadusel kasuta kaitserõivaid, - kindaid või -prille
 Õpi tundma ohtlike kemikaalide ohusümboleid
Ära:
 eemalda kunagi keemiatoodete märgistusi
 tõsta ega vala kemikaale ümber teise pakendisse
 hoia kemikaale kraanikausialuses kapis või mujal, kus nad on kergesti kättesaadavad
 hoia majapidamises säilimisaja ületanud kemikaale
 kunagi sega kemikaale omavahel kui sa ei ole kindlalt veendunud, et nad ei reageeri omavahel. Näiteks ära kunagi sega omavahel happelisi puhastajaid pleegitajate või valgendajatega, sest nende reaktsiooni tulemusena tekivad kloriini sisaldavad gaasid, mis on tervisele kahjulikud
TEADAOLEVAD OLMEMÜRGID
Meid ümbritsevatest kemikaalidest on paljud väga mürgised. Mõnede puhul hoiatavad selle eest värvilised sildid pakendil.
Väetised
Nitritid, nitraadid – põhjustavad methemoglobineemia (vere haigus) teket: nahk ja limaskestad lähevad siniseks, tekib peavalu ja -pööritus. Raskematel juhtudel tekib kooma ja krambid .
Raskmetallid
Elavhõbe – kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, mille rakkudes pärsitakse valgusüntees, tagajärjeks on rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine.
Kui termomeeter läheb katki, tuleb elavhõbe kiiresti ja hoolikalt põran-dalt kokku koguda ning ning panna vee alla keeratava kaanega purki.
Lahustid
Bensiin aurude sissehingamisel
Mürgitus tervises #1 Mürgitus tervises #2 Mürgitus tervises #3 Mürgitus tervises #4 Mürgitus tervises #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nann4 Õppematerjali autor
referaat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

Traumahaige käsitlus

Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti riietada, libista käega üleriiete all üle kannat

Esmaabi
thumbnail
37
pdf

Esmaabi

ESMAABI KONSPEKT 2019 Koostas: Karin Kaigas SA Tartu Kiirabi, erakorralise meditsiini õde SA Tartu Kiirabi koolituskeskus, õppekoordinaator Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õppejõud ESMAABI KONSPEKT 2019 Karin Kaigas ÜLEVAADE TEEMADEL ESMAABI JA PÄÄSTEAHEL ............................................................................................................... 4 Esmaabi ............................................................................................................................................... 4 Päästeahel ............................................................................................................................................ 4 Kuidas ennast esmaabi andmiseks ette valmistada? ............................................................................ 5 KANNATANU SEISUNDI HINDAMINE ......................................................

Kategoriseerimata
thumbnail
37
pdf

Esmaabi

ESMAABI KONSPEKT 2019 Koostas: Karin Kaigas SA Tartu Kiirabi, erakorralise meditsiini õde SA Tartu Kiirabi koolituskeskus, õppekoordinaator Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õppejõud ESMAABI KONSPEKT 2019 Karin Kaigas ÜLEVAADE TEEMADEL ESMAABI JA PÄÄSTEAHEL ............................................................................................................... 4 Esmaabi ............................................................................................................................................... 4 Päästeahel ............................................................................................................................................ 4 Kuidas ennast esmaabi andmiseks ette valmistada? ............................................................................ 5 KANNATANU SEISUNDI HINDAMINE ......................................................

Kategoriseerimata
thumbnail
12
doc

Mürgid

mille tulemusena saab veri kopsudest hapniku asemel mürgist vingugaasi. Süsinikoksiid on küll värvita ja lõhnata, kuid teised vingus leiduvad lõhnavad ühendid annavad kindlat märku vingugaasiohust. Vingumürgitust võivad põhjustada ahjude ja korstnate defektid, ahjusiibrite enneaegne sulgemine, ajutiste küttekollete ebaotstarbekas paigutamine ja lohakas kasutamine. Eriti ettevaatlik peab olema ahju kütmise ja ahju siibri sulgemisega õhtul, sest magamisel areneb mürgitus märkamatult. Suletud uksega garaazhis ei tohi lasta mootoril kaua töötada. Mõnikord piisab mürgituse saamiseks mõnest minutist. Vingumürgituse esimesi tundemärke on unisus, peavalu, peapööritus, iiveldus, roidumus, kohin kõrvades või tuksed peas. Esmaabi andmisel tuleb meeles pidada: kannatanu tuleb koheselt viia välja värske õhu kätte ning vabastada ta hingamisteed. Kui ta ei saa pärast teadvuse kaotust värsket õhku, järgneb surm väga kiiresti.

Kokandus
thumbnail
39
pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................

Esmaabi
thumbnail
21
docx

Tööohutusjuhend - Esmaabi juhend

LOGO KINNITAN: …………………. (kuupäev) (digiallkirjastatud) ………………………... (ees- ja perekonnanimi) ……………………….. (ametikoht) ESMAABIJUHEND ETTEVÕTTE NIMI KOOSTATUD 2021 erinevatest materjalidest ettevõtte Tööohutuse juhendiks LOGO SISUKORD 3.1. KÕIGEPEALT VAATA ÜLE ÕNNETUSKOHT JA SELGITA VÄLJA:..........................5 3.2. KONTROLLI, KAS KANNATANU ON TEADVUSEL................................................5 3.3. TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST..............................................5 3.4. TEADVUSETA INIMEN

Kategoriseerimata
thumbnail
15
doc

Esmaabi andmise juhend

KINNITAN: 01.09.2015 Analiit ­ AA OÜ direktor ESMAABI ANDMISE JUHEND (Analiit ­ AA OÜ) -s annab esmaabi: Ljubov Smirnova Keemik 5342921 1. SISSEJUHATUS Igal aastal saab Eestis tööõnnetuste tagajärjel kannatada tuhandeid inimesi. Surmajuhtumite arv on viimasel kümnel aastal püsinud 50 ringis, raske tervisekahjustuse on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate tööõnnetuste arv jääb 2000-2500 piiresse. Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste juurdlus on välja selgitanud, et enamikel juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda õiget esmaabi. Tuletame meelde, et esmaabi korraldamine ettevõttes on reguleeritud sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a. m

Esmaabi
thumbnail
38
docx

Esmaabi

SISUKORD Esmaabi..................................................................................................................................1 Päästeahel...............................................................................................................................1 Elustamise abc........................................................................................................................1 112 appikutse......................................................................................................................... 3 Ajukolju trauma..................................................................................................................... 4 Selgroovigastused.................................................................................................................. 5 Liittraumad............................................................................................................................ 5 Põletused..............

Meditsiin




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun