Makroevolutsioonist (0)

MAKROEVOLUTSIOON  
 
  Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele.
Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass).
 
Evolutsiooniline täiustumine e. progress 
Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke.
prokarüoodid    eukarüoodid
ainuraksed      hulkraksed
inimahv  inimene
Uute kudede ja organite teke.
Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest.
 
 
  Mitmekesistumine e. divergents  
Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine.
Eukarüoodid   seenteks; taimedeks; loomadeks
Õistaimed    korv -, huul-, liblikõielised jpt.
Imetajad      kohastumine eluks vees, maismaal.
 
 Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest.
 
 Jäsemete mitmekesisus imetajatel: 
Hammaste mitmekesisus imetajatel:
 
 
Homoloogsed organid :
Ühise päritoluga ja sarnase üldehitusplaaniga organid, mis on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas.
 
 
Sarnastumine e. konvergents
Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. 

• Vaalal ja kalal voolujooneline keha
  
• Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega.
  

 Sarnane välimus Põhja-Ameerika kaktustel ning Lõuna-Aafrika piimalilledel.
 
 
Analoogsed organid:
Erineva päritoluga organismide organid muutuvad sarnastes tingimustes väliselt sarnaseks.
 
Liikide väljasuremine 
Ebasobivatest elutingimistest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine.
Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. 
hiidpanda     lumeleopard
 
Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 
1. Elu üldhulk Maal on suurenenud.
2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud.
3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal.
4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni.
  Mikro - ja makroevolutsiooni sarnasused:

• toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine
  
• aluseks on muutused pärilikus infos
  
• mitmekesistumine
  

 Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused:

• mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid
  

 
Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne. See protsess toimub ajalooliselt väga pika ajavahemiku vältel ega ole seetõttu vahetult jälgitav ega uuritav.
Makroevolutsioon on liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon ja seega erinev mikroevolutsioonist, mis toimub liigi või tema populatsioonide piires. Põhimõttelisi erinevusi nende kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel. Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis määravad ära mikroevolutsioonigi – olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom.
Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia – teadus organismide lootelisest arengust. Organismide individuaalne ja evolutsiooniline areng on omavahel vastastikuses seoses.
 
Evolutsiooni tagajärjed:
1)      elusolendite organisatsiooni järkjärguline tõus ja keeru-kamaks muutmine.
2)      organismide suhteline kohastumus väliskeskkonna tingimustega.
3)      liikide mitmekesisus.
Elu evolutsiooni Maal tagab mikro- ja makroevolutsiooniliste protsesside pidev ühe-aegne kulgemine , nende protsesside ühtsus. Mikro- ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine. Pidevalt on tekkinud uusi liike, pidevalt on neid ka välja surnud. Kuid elu evolutsioon ei ole seisnud ainult üksikute liikide tekkimises ja väljasuremises. Biosfääri kui terviku evolutsioonis on ilmnenud teatud üldised tendentsid:
      Elu üldhulk Maal on suurenenud;
      Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud;
      Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal;

• Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni.
  

 
MAKROEVOLUTSIOON
Progress
(täiustumine)
Divergents
(mitmekesistumine)
Konvergents
(sarnastumine)
        Uute keerukamate, täiuslikumate organismide teke
        Eri elupaikades alg-tüüpide lahknemine uuteks liikideks
        Eri päritolu organismid sarnastuvad sarnastes tingimustes
        Prokarüootidest eukarüootide teke
        Üherakulistest hulkraksete teke
        Uute kudede, organite areng
        Eukarüootide lahknemine seenteks, taimedeks, loomadeks,
        Imetajate kohastumine eluks vees, maismaal
        Vaalal ja kalal voolujooneline keha
        Kõrbetingimustes piimalillelised, kaktuselised sarnase välisehitusega.
        Kasutatakse paremini keskkonda
        Sõltub organismitüübi arenemisvõimest ja elupaikade mitmekesisusest
        Ei mõjuta põhitunnuseid
 
Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused
        Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine
        Aluseks on geneetiline muutlikkus
        Divergentne iseloom – (mitmekesistumine)
Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused
        Mikroevolutsioon toimub kiiremini
        Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid
        Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket
ELUSLOODUSE SÜSTEEM
Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel
LIIK- on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte.
SÜSTEMAATIKA- tegeleb liikide süstematiseerimisega
Süsteemi põhiüksused:
Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond - perekond- liik
Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad.
Taimed, loomad, seened, bakterid , algloomad .
Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks.
Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma:

KALAD

KAHEPAIKSED

ROOMAJAD

LINNUD

IMETAJAD
Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid , limused ,lülijalgsed.
Taimeriik (hõimkond)
Katteseemnetaimed - Kõige keerulisema ehitusega taimed. Ühiseks tunnuseks on õite ja viljade esinemine.
Paljasseemnetaimed - Lihtsama ehitusega kui katteseemne-taimeded. Õisi ja vilju ei esine,
sugulise paljunemise organiks on käbid.
Sõnajalgtaimed- Lihtsa ehitusega taimed. Õisi, vilju ega käbisid ei esine, paljunevad
eoseliselt.
Sammaltaimed - Väga lihtsa ehitusega eostaimed.
INIMENE
LIIK inimene Homo Sapiens
PEREKOND inimene Homo
SUGUKOND inimlased Hominidae
SELTS esikloomad Primates
KLASS imetajad Mammalia
HÕIMKOND keelikloomad Chrodata
RIIK loomad Animalia
LIIK kurdlehine roos
PEREKOND roos
SUGUKOND roosõielised
KLASS kaheidulehelised
HÕIMKOND õistaimed
RIIK taimed
TEADUSLIK UURIMISMEETOD
Teadusliku meetodi põhietapid:

probleemi püstitamine (alusküsimuse sõnastamine)

taustinformatsiooni kogumine

hüpoteesi sõnastamine (oletatav vastus püstitatud probleemile)

hüpoteesi kontrollimine (vaatlused, katsed, eksperimendid)

tulemuste analüüs ja järelduste tegemine
Uurimisobjekt
Näiteks toome mõned bioloogide poolt uuritavad valdkonnad:

mikrobioloogid - mikroorganismide (protistide, mikroseente) uurimine

mükoloogid - seente uurimine

malakoloogid - limuste, nt maismaatigude uurimine

ornitoloogid - lindude uurimine

ökoloogid - biotoopide või ökosüsteemide uurimine

antropoloogid - inimese uurimine
Muutuja- Tegur, mille mõju uuritakse. Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms.
Teaduslik fakt- Kui püstitatud hüpotees peab paika saadakse uus teaduslik fakt.
Loodusseadus - Teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt seletada mitmeid loodusnähtusi.

MIKROEVOLUTSIOON
MAKROEVOLUTSIOON
Populatsiooni- ja liigisisesed muutused.
Suurevolutsioon, liigist kõrgemate taksonitega
Tekivad uued alleelid
Uued keenid tekivad ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine
Vähem aega
Rohkem aega
Saavad alguse mõne liigi mikroevolutsioonilistest muutustest samade tegurite toimel
Tagajärjed: mutatsioonid, geenitriivid, LV, kohastumuste teke

Makroevolutsiooni protsessid: välja suremine , mitmekesistumine, täiustumine, sarnastumine

Divergents – mitmekesistumine

• Vanemliikide hargnemine uuteks, erinevateks liikideks
  
• Loob uusi ökosüsteeme
  
• Nt õistaimed  korv-, huul-, liblikõüielised jpt
  
• Nt imetajad  kohastumine eluks vees, maal
  
• Nt eukarüoodid  seenteks, taimedeks, loomadeks
  
• Sõltub:
  

• Organismitüübi arenguvõimest
  
• Elupaikkade mitmekesisusest
  

Progress – täiustumine

• Uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismide teke ja areng
  
• Geenide aktiivsust kontrollivate regulatsioonisüsteemide muutused
  
• Nt:
  

• Eeltuumsed  päristuumseteks
  
• Ainuraksed  hulkrakseteks
  
• Inimeste eelane  inimene
  
• Uute kudede ja organite teke
  

väljasuremine

• üksikute liikide või tervete liigirühmade kadumine elu evolutsiooni käigus
  
• ebasobivarest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine
  
• on toonud kaasa elustiku koosseisu korduva uuenemise maal
  
• perni (ajal) väljasuremine
  
• Nt mammut
  
• Väljasuremine annab:
  

• Ruum ehk elupaik
  
• Toit jne
  

konvergents e. Sarnastumine

• erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnende tunnuste sarnastumine  ühesuguses keskkonnas ühesuguseks
  
• toimub ühesuguses keskkonnas
  
• nt vaalal ja kalal voolujooneline keha
  

regeress e taandareng

• ehituse lihtsustumine
  
• nt
  

Homoloogilised / analoogilised

• homoloogilised struktuurid : geenid , kromosoomid , elundid , mis on sisestruktuuri, ehitusplaani poolest sarnased. Homoloogilisus tõendab ühtset päritolu, põlvnemist ühisest eellasest
  
• analoogilised struktuurid: eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisele
  

Linne

• Binaarene nomenklatuur – Ladina keeles, esimene nimi perekonna nimi (suure tähega), teine liigi nimi
  
• Tänapäevase süstemaatika rajaja, Taksonid – perekonnad, seltsid, klassid jne
  
• Liik – süstemaatika põhiüksus
  
• Iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse
  
• Igas kõrgemat järku taksonis organismide vaheline sarnasus väheneb
  

Süstemaatika e. Taksonid

• Bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse
  
• Riik hõimkondalamhõimkondklassseltssugukondperekondliik
  

• 5 riigi süsteem: bakterid (prokarüoodid), protistid (eukarüoodid), taimed, seened, loomad, ( arhed ?)
  
• 3 ülemriiki e impeeriumi: bakterid, arhed, arhebakterid
  
• 
  

inimene eluslooduse süsteemis:

• riik: loomariik
  
• hõimkond: keelikloomad
  
• klass: imetajad
  
• selts: primaadid, esikloomad
  
• sugukond: inimlased
  
• perekond: inimene
  
• Liik: homo sapiens sapiens
  

Inimesed/ inimahvid
Õ lk 102
Inimene
Inimahv
Liikmisviis
Püstine, kahel jalal
Peamisealt neljal jalal, harva kahel
Kolju
Suur ja ümar ajukolju , lame, lühikeste lõualuude ja väikeste hammastega nöokolju, esileküündivad ninaluud. Kuklamulk kolju põhja keskosas
Väike ja pikk ajukolju, pikad, pikkade kihvadega lõualuud, ninaluud lamedad. Kuklamulk kolju põhja tagaosas .
Kehaluustik
S-kujuline selgroog , laienenud rinnakorv , madalam ja laiem vaagen
Selgroog ühe kõverusega, rinnakorv kitsam, vaagen kõrgem ja kitsam
Eesjäsemed
Lühemad kui esijäsemed, pöial pikk ja liikuv. Käed väga täpse manipuleerumisvõimega
Pikemad kui tagajäsemed. Pöial lühem ja vähe vastanduv . Peamiselt haaramisfunktsioon. Maapinnal liikumisel toetumine sõrmenukkidele.
Tagajäsemed
Suur varvas ei vastandu teistele varvastele . Tald kaarjas
Suur varvas vastandub ülejäänutele. Tald lame
Peaaju
Ajumaht 1200-1500 cm3. Mõned suuraju käärud tugevamni arenenud.
Ajumaht 300-500 cm3, ajukoor vähem struktueeritud .

Inimese arengu etapid

• Austrolopiteek ehk lõunaahv
  
  • Püstine kõnnak
    
  • Silmahambad taandarenenud
    
  • Esimene inimlane
    
  • Lihatoidu osakaalu suurenemine
    
• Osav inimene ehk H. habilis
  
  • Esimene inimliik
    
  • Kivi töötlemise oskus
    
• Püstine inimene ehk H. erectus
  
  • Kõige pikema eksisteerimisajaga (inimlane)
    
  • Esimene väljarändaja Aafrikast välja
    
• H.neandertallane  tekkinud euroopas
  
  • Ei old meie eelane vaid paralleelselt
    
  • Ainuke liik, mis tekkinud väljaspool Aafrikat
    
  • Jääajaga kohastumine
    
  • Jässakad
    
  • Ei ole H sapiensi eelane
    
• H.sapiens
  
  • Tekkis Aafrikas
    
  • ~200 000 aastat tagasi
    
  • Pidevad väljaränded
    

Kultuuri ev

• Tekkis kunst : kalju ja koopa maalingud , skulptuurid ja ilunikerdustega tööriistad
  

Sotsiaalne ev

• Iinimühiskonna ja tema kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate ajaloost arengut ning selle käigus omandatud kogemuste ja teadmiste uuenduslikud kuhjuised järglaspõlvkondades.
  
• St ka ajaloo teket – mälestusi varasematest
  
• 
  

Inimese EV põhilised muutused

• Kahejalgsus ehk püstine kehahoiak
  
• Segatoidulisus
  
• Sotsiaalsete suhete täiustamine  kõne
  

Muutuste põhjused

• Keskkonna muutused
  
  • Kliima kuivendamine
    
• Tööriistade kasutamine ja hiljem valmistamine
  
• Neoteenia arengu iseärasus, aeglustunud, pidurdunud areng
  

Inimese EV tänapäeval

• Pärilik muutlikus toimib alati
  
• Auunav looduslikvalik inimpopulatsioonides on sotsiaalse evolutsiooni tingimustes oma mõjujõu kaotanud
  
• Ka stabiliseeriv valik on nõrgenenud
  
• Ev seisneb peamisel inimkonna ühtlustumises
  
• Geenivool –vaba ja ulatuslik  üleilme inimtüüp, kellel puuduvad nii rassi. Kui ka rahvustunnetused