Loodusliikumine, töövõimlemine, tervis ja liikumine (0)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Liisa Rudnitski
K-10A
Loodusliikumine, töövõimlemine, tervis ja liikumine
Juhendaja : Reet Parind
Pärnu 2011
Liikumine ja tervis
Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga , olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi - eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida kokkuostetud delikatesse, valides televiisorist meelepäraseid telesaateid.
Loomulikult ei saa me väita, et meie tänane elu poleks oluliselt parem ja mugavam kui meie kaugetel eelkäijatel. Selge on ka see, et vähene kehaline aktiivsus, pidevalt süvenev stress ja sellest põhjustatud väljakujunenud valed toitumisharjumused avaldavad laastavat mõju meie tervisele. Kroonilised haigused ja traumad, mis on põhjustatud vähesest kehalisest aktiivsusest, on tänaseks saanud arenenud turumajandusliku maailma tõsisemaks probleemiks.
Tänasel päeval ei tohi me unustada, et inimene on evolutsiooniliselt minevikus kaasa saanud keha, mis on vormitud elu realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Ei ole liigne ikka ja jälle meelde tuletada, et inimene vajab kehalist aktiivsust, et vältida:
· luude hõrenemist ja kukkumisel tekkivaid vigastusi vanematel inimestel
· rasvumist ning koos õige toitumisega hea viis vähendada ülekaalulisust
· liigesvaevusi ja teisi liikumisorganite vaevusi
· ärevust, rahutust, uneprobleeme ja kerget depressiooni.
Kehaline aktiivsust võib tänapäeval lugeda üheks efektiivsemaks mittemedikamentoosseks ravivormiks paljude haiguste ravimisel . Lihtne retsept hoidumaks liikumisvaeguse kahjulikust mõjust on liikumine. Eelistada jalgsi käimist igal selleks avaneval võimalusel. Kaaluda transpordi kasutamise vajalikkust . Veeta puhkeaeg mitte lesides vaid kehaliselt toimekana. Kui füüsis töökorras on ka mõtted helgemad ning häid ideid kergem genereerida. Kui võimalik, kasutada lifti asemel treppi. Sageli tippajal lifti oodates kaotab rohkem väärtusliku aega kui trepist liikudes. Kui aga soovime saavutada ennetavat mõju vähendamaks kõrgvererõhu, südamehaiguste või sklerootiliste muutuste riski, tuleb hakata süstemaatilisemalt harjutama ja liikuma.
Loodus liikumine
Liikumine ja aktiivne puhkus on meie elu lahutamatud osad, otsitakse juurde uusi ja erinevaid võimalusi lõõgastumiseks , enese vormishoidmise ks, haiguste ennetamiseks ja uue energia ammutamiseks. Nimelt on just looduses liikumine olnud inimesele omane juba ürgsetest aegadest peale. Loodus on kõige tervislikum ja kättesaadavam harjutuspaik, kus liikudes saab lahti liigsest närvipingest ja ülemäärasest kehakaalust. Meie Eestimaa loodus on eriline ja kütkestav, samas aga paljudele tundmatu ja mõistmatu. Liikumine vabas looduses on viimasel ajal enim populaarsust võitnud harrastus. Looduses võib liikuda nii veel kui maismaal. Metsades tohib vabalt marju korjata ning seenel käia. Matkamine on enamasti jõukohane igas eas inimestele. Viimasel ajal on ka Eestis tekkinud palju turismi- ja vaba aja veetmise keskusi, samuti erinevaid majutus - ja harrastusteenu seid pakkuvaid turismitalusid , kus inimestel on võimalik tegeleda ratsutamise, jalgrattasõidu , paadi-, kanuu- ja süstamatkadega . Samuti suusatada ja niisama vabas looduses jalutada. Eestis on palju looduskaitseal asid, kus on erinevaid õppe- ja matkaradu. Paljudes neis organiseeritak se kogenud giidi juhtimisel retki ajaloolistesse või looduskaunites se paikadesse. Liikumine ja tervis. On selge, et inimese keha on loodud liikumiseks ja see vajab õigeks funktsioneerim iseks kehalisi harjutusi. See on üks olulisemaid tegevusi, mis on võimalik teha, et lisada aastaid elule ja elu aastatele . Mida tähendab olla vormis? Kõige lihtsam on vastata niimoodi : me suudame käia treppidest hingeldamata, me mahume vabalt oma eelmise aasta suveriietesse, suudame töötada efektiivselt terve päeva ja magame rahulikult kogu öö. Ühiskonna areng on muutnud oluliselt inimese eluviisi. Võimalused aktiivseks füüsiliseks tegevuseks vähenevad pidevalt: kõndimise asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada - erinevate pultide arv suureneb pidevalt. Üha omasemaks saab SDT sündroom: sussid- diivan - televiisor. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et inaktiivsetel inimestel on enam terviseproblee me kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, see kasvab, kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaegus e mõjul tekivad taandarendusli kud muutused kasutamata jäänud lihaskoes . Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseproblee mid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: ülekaalulisus südamehaigused kõrge vererõhk valud liigestes stress depressioon ja ärevus.   Kehaline inaktiivsus loob eelsoodumuse vereringehaigu ste tekkeks, seostub osteoporoosi ja valusündroomid ega alaselja piirkonnas, soodustab süsivesikute ja rasvade ainevahetushäi rete ja mitmete psühhosotsiaal sete probleemide teket. Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu. Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust.
Töövõimlemine
Tervis on inimese kalleim vara, seda tuleb osata hoida ja hinnata.
Kui tervis on korras, on aeg hakata rohkem liikuma.  Tänapäeva istuv eluviis paneb inimese varem või hiljem kahe valiku ette, kas hakkata " liikumis - või taastusravi " sõltlaseks. Edukuse saavutamisel on oluline ja määrav see,kuidas me suudame taastuda igapäevastest vintsutustest.
Kas unustatud vana?
Vanemad inimesed mäletavad aega, kui kell 11 kostis raadiost reibas klaverimuusika ja aktiivne naishääl teatas, et algamas on virgutusvõimlemine. Kümneks minutiks katkes töö paljudes vabrikutes, tehastes ja kontorites selleks, et teha juhendatult harjutusi. Õnneks on tänaseks vana hea virgutus - ehk tootmisvõimlemine taasavastatud.
Kehakultuur
Kehakultuur ehk liikumiskultuur on kultuuri valdkond või tegevus, mis haarab inimese kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut. Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus, hommikuvõimlemine, töövõimlemine, ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jm. Kui kehakultuur vastandatakse spordile, siis on eristuse aluseks võistluse tähtsustamine; võistlus on spordis oluline, kehakultuuris aga üldiselt mitte. Sport keskendub väliselt mõõdetavale ja võrreldavale saavutusele, kehakultuur aga tervisele ja heale enesetundele liikumisest.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.7val.com/wiki/Kehakultuur
http://astraz.mine.nu/wordpress/index.php?s=t%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imlemine
http://www.tthk.ee/Kodu/Karin/eesmrgid.html
http://www.annaabi.com/materjal-5383-loodus-ja-liikumine
http://www.perekool.ee/index.php?id=100775