100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-04-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
153 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mari maasikas
Õppematerjali autor
-öeldis väljendab ilmastikunähtust - Väljas külmetab. -aluseks isikuline asesõna(ma, me jt) - Pärast tunde läksime metsa. 1) alus ja öeldis ühilduvad omavahel arvus. alus ainsuses-öeldis ainsuses ja vastupidi. Albert sööb jogurtit. LInnud lendavad. 2) aluseks olevad hulka näitavad nimi- v määrsõnad hulk, rühm, palju - ainsuslik öeldist Rühm õpilasi sööb. Hulk rahvast seisab. 3) põhiarvsõna puhul öeldis võib olla nii ainsuses kui ka mitmuses. a) põhiarvsõna lause alguses - eelistatav mitmuse kasutamine - Kaksteist õuna ripuvad b) põhiarvsõna lause lõpus - eelistatav ainsuslik öeldis - Puuoksal ripub kaksteist õuna. c) hulk ebamäärane - ainsuslik öeldis - Sadakond mesilast ründas mind. Sihitis-näitab kellele või millele tegevus on sihitud - Aadam(alus) otsib(öeldis) Eevat(öeldis). võib kuuluda üks või mitu täiendit. saab kasutada ainult sihilise tegusõnaga.
LAUSEÕPETUS Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust (millised on lause osad ja nende vahelised seosed). Lausele on keeleteaduses antud üle 200 erineva definitsiooni. Lause abil saame: 1. saame väita (Juhan luges lehte.) 2. küsida (Kas Juhan luges lehte?) 3. käskida (Loe lehte!) 4. loota/soovida (Loeks ta ometi lehe läbi!) 5. imestada (Ta luges lehe tõesti läbi!) Lause tähendusteks on: tegevus, protsess, seisund. Lause moodustajateks on: 1. sõnad 2. fraasid 3. lause lühendid 4. osalaused
Lauseliikmed ÖELDIS * Öeldis on lause tuum. * Vastab küsimusele mida tegema ? * Öeldis kui lause tuum on üldjuhul igas lauses. * Mõnikord võib lause koosneda ainult öeldisest peamiselt ilmastikunähtuste märkimisel. * Mõnikord väljendatakse tegevust ka kahe sõnaga. NÄITED Minu ema teeb süüa. Minu isa triigib pesu. Õpilased olid kontrolltööst väsinud. ALUS * Alus on lauses tegijaks. * Alus on öeldisega väljendatud tegevuse tegija. * Tavaliselt on aluseks nimisõna nimetavas või osastavas käändes. * Harva on alus ka da-tegevusnimi. * Vastab küsimusele kes? mis ? * Alus puudub :
põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna järel - Kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult lisandi ette - Komaga ei eraldata järellisandit järgmistel juhtudel: - lisand on olevas käändes(Ants korrapidajana) - kui-lisandit(tema kui professionaal) - Kaks tavalist lause alguse tüüpi: - alus-öeldis - sihitis või määrus- öeldis- alus - Lihtlauset, milles on kõrvuti mitu samale küsimusele vastavat sõna(ühendit)- mitu alust, sihitist või määrust-, nim. koondlauseks. Koondlause korduvad lauseliikmed eraldame üksteisest koma, sidesõna või koma ja sidesõnaga. - Koondlauses ei panda koma sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii..kui ka ette. - Koondlauses pannakse koma sidesõnade kuid, aga, vaid, ent ette.
9 da-tegevusnimi (mida teha?) nt ronida, hüpata, süüa des-vorm (mida tehes?) nt ronides, hüpates, süües KESKSÕNAD 1) v- ja tav-kesksõna (mida tegev? mida tehtav?) nt laulev, lauldav, hüppav, hüpatav 2) nud- ja tud-kesksõna (mida teinud? mida tehtud?) nt laulnud, lauldud, roninud, ronitud, hüpanud, hüpatud TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE NB! Ühend- või väljendtegusõnast tuletatud käändsõna osad kirjutatakse kokku! TEGUSÕNA KÄÄNDSÕNA tähele panema tähelepanek, tähelepanu, tähelepanelik, tähelepanemine rahul olema rahulolu, rahulolematu, rahulolev, rahulolemine osa võtma osavõtt, osavõtlik, osavõtja, osavõtmatu, osavõtmine . TEGUSÕNA MÄRKUS NÄITED
c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) Laen- ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi, germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). 9.Lauseõpetus, lauseliikmed Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause koosneb fraasidest ja lause tuumaks on öeldis. Lause tuum on ÖELDIS e tegusõna pöördeline vorm. Sellele tõmbame lauses alati KAKS joont alla. Nt Peeter laulis ja mängis trummi. Lauses on tavaliselt ka see, kes midagi teeb e ALUS. Alusele tõmbame alla ühe joone. Nt Peeter laulis. Alus võib mõnikord ka puududa, siis on alus juurde mõeldav. Nt Õues müristab. Kirjutati eksamit. Millele või keelele on lauses tegevus sihitud/suunatud, seda näitab SIHITIS
). Näide: palju, vähe, väga, tohutult, veel, märksa. · Rõhumäärsõnad annavad edasi kõneleja hinnangut. Näide: võib olla, kahjuks, arvatavasti, eelkõige, juba, kindlasti, ometi, noo. Kaassõnad, mis kuuluvad lauses nimisõna juurde ja kaassõna võib jagada ees- (enne) ja tagasõnadeks (lõuna järel). Näide: peal, juures, ees, kõrval, all, üleval, taga, kohal, sees, läbi, tõttu, abil, üle jne. Sidesõnade ülesanne lauses on siduda lause erinevaid osi. Arvult eesti keeles on sidesõnu vähe. Lihtsidesõnade- ja sidesõnadeühendid (sellepärast, et). Hüüdsõnad väljendavad tundeid või millega püütakse tähelepanu äratada. Näide: tohoh, ennäe. MORFOLOOGIA . . . ehk vormiõpetus on keeleteadusharu, mis uurib sõnavormide moodustamist. Sõna jagunevad muutuvateks ja muutumatuteks sõnadeks. Muutuvad sõnad on käänd- ja pöördsõnad. Käändsõnadele saame lisada käände lõppe ja
H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad. 2. Mida on EKG süntaksimudelil ühist, mida erinevat võrreldes traditsioonilise süntaksiga? EKG süntaksimudel - Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. EKG mudel on lineaarne, analüüsitakse lause sees, traditsiooniline mudel on joonis. 3. Milliste grammatiliste seoste abil lause moodustajad seostuvad? 1) rinnastus e. koordinatsioon (vihik ja raamat) võrdväärsete moodustajate vahel, kumbki ei mõjuta teise vormi; 2) alistus e. subordinatsioon (põhi määrab laiendi vormi): a) ühildumine e. kongruents põhi nõuab endaga samas vormis laiendit (väikestel lastel) b) sõltumine e. rektsioon põhi nõuab mingis kindlas vormis laiendit (kirjutab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid