omastav Tervik Osa, ebamäärane hulk Lõpetatud tegevus või Lõpetamata, korduv tegevus, mis kindlasti tegevus lõpetatakse 100% Eitav lause Jaatav Lause Sihitise kasutamine käänetes Käskiv kõneviis: Saatke laps koju! Umbisikuline tegumood: Laps saadetakse koju. Umbisikuline tegumood + da-inf: Otsustati laps koju saata. Tuleb, on vaja, on tarvis + da-inf: Laps tuleb koju saata. Millal kasutatakse sihitis ainsuse nimetavas? 1. Väikesed lapsed kardavad pimedust. 2. Ta ei pilgutanud silmagi. 3. Lootsin talle asjata. 4. Lootsin seda kõige rohkem. 5. Täna on ilus päev 6. Kas sa oled temast kuulnud? 7. Ma ei kuulanud teda. 8. Ostsime maitsva tordi. Leia järgmistest lausetest sihitised. Kolm lauset on ilma sihitiseta
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad t...
Täisalus Nimetav KES? MIS? Päkapikk otsis õiget aadressi. Osaalus Osastav KEDA? MIDA? Päkapikke pole olemas. Tegija Olija Öeldis Lihtverb Juku on ulakas. Ühendverb Kirjutame üles kõik ülesanded! võima/tulema/saama Juku võib tulla! - DA (tegevusnimi) Juku, sul tuleb minna! Juku ei saa tulla! hakkama/pidama Juku peab minema! - MA (tegevusnimi) Juku hakkab lõpuks minema! Sihitis Tegevus on suunatud/sihitud sihitisele. Kes? Mis? Sulgege aken! Kelle? Mille? Lahendasin ülesande kiiresti.. Keda? Mida? Ootasin sõpra. Öeldistäide Näitab, kes, mis või mis...
Lauseliige Ülesanne Kuidas ära tunda Kasulik teada OLEMASOLU Liitaeg lauses kus, mis, millal -nud; -tud Öeldis Väljendab Tegevussõnaga ja selle Liitverbid ja Saab ära tunda N: tegevust pöördevormiga ühendverbid siis, kui vastab Sünnipäev N: Sajab. Koidab. mitmesõnalised küsimusele: mis? on ära (on läinud) kus? millal? ununenud N: Mul on sünnipäev Alus Alus Vas...
Lauseliikmed ALUS -näitab lauses tegijat või olijat . Küsimused :kes ? mis ? kelle ? Miille ? Keda ? Mida ? ( nim.,osa, om, kääne.) Nt ema luges raamatut. ÖELDIS -Väljendab lauses tegevust , kõige tähtsam lauseliige , igas eestikeelses lauses PEAB olema vähemalt 1 öeldis küsimus :mida teeb ? SIHITIS - Väljendab kellele või milleleon lauses tegevus suunatud . Küsimus : Keda ? Mida ? kelle ? Mille ? Kes ? Mis ? MÄÄRUS -Väljendab lauses muid täpsustavaid asjaolusid . Põhiliigid : Kohamäärys (kus?) Ajamäärus (millal ? ) Viisimäärus (kuidas ?) Hulgamäärus (kui palju `?) Nt. Ta tuli eile kiirusttades maale kaasas kolm valget lille. Lauseliigid *Lihtlause -lauses on ainult 1 öeldis *Koondlause (alaliik) *Liitlause -Lauses on 2 või enam öeldist *Rindlause (alaliik) *Põimlause --------------------- Alus ============ öeldis - - - - - - - - - - - Sihiitis ~~~~~~~~~~~~ Määrus
Lausmeliikmed: · Alus märgib lauses tegijat või olijat. Lambad sõid. · Sihitis märgib olendit asja, kellele tegevus on suunatud. Lambad sõid rohtu. · Öeldistäide täpsustab kes, mis või missugune on alus. Lambad on krussis loomad. · Määrus on lause moodustaja, mis tähistab tegevuse kaudseid osalisi või tegevusega seotud asjaolusid. Lambad sõid karjamaal. · Täiend iseloomustab põhisõna. Krussis lambad sõid karjamaal. · Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. Lambad, tulge koju!
* Hulka väljendava aluse puhul jääb öeldis harilikult ainsusesse. NÄITED Õpilane kirjutas kontrolltööd. Ema valmistab kooki. Mängin väljas palli. Hulk inimesi läks üle tee. SIHITIS * Sihitas on objekt, mis näitab kellele või millele on tegevus sihitud. * Sihitise kääne näitab, kas tegevus on tulemuslik või ei ole. * Võib vastata küsimustele - kelle? mille ?, juhul kui tegevus on lõpetatud. - keda? mida ?, juhul kui tegevus on lõpetamata. * Sihitis käib kaasas sihilise tegusõnaga. NÄITED Õpetaja kirjutas hinde. Hinded on välja pandud. Õpetaja kirjutas hindeid päevikusse. MÄÄRUS * Määrus kuulub tegusõna juurde. * Märgib tegevusega seotud asjaolusid. * Vastab küsimusele millal? kui kaua? kus? kuidas? kui palju?. * On olemas: - kohamäärus (kus?, kuhu?, kust?), mis näitab kohta (km) - ajamäärus (millal?), mis näitab aega (am). - viisumäärus (kuidas?), mis näitab viisi (vm) - hulgamäärus (mitu
Eristatakse liht- ja liitöeldist. Lihtöeldises on algvormis 1 tüvi. Ühend- ja väljendtegusõnades kuulub tegusõna juurde ka nimi- või määrsõna. Alus Alus on tegija, protsessis olija. Ta võib olla nimetavas ja osastavas käändes. Alus puudub umbisikulises tegumoes, kui öeldis väljendab ilmastikunähtust või kui aluseks on isikuline asesõna. Sihitis Lauseliige, mis näitab olendit või asja, kellele või millele on öeldisega väljendatud tegevus suunatud. Sihitis on tegevusobjekt. Öeldistäide Tegusõnale "olema" lisatakse sageli mõni käändsõne, sest ta näitab, missugune on lause alus. Seega saab öeldistäide esineda ainult lausetes kus on olema- vorm ja lauselige alus. Öeldistäide võib olla nimetavas, harvem osastavas käändes. Määrus Lauseliige, mis tähistab tegevusega kaudsemalt seotud osalisi või tegevusega kaasnevaid asjaolusid. Iga lauseliige, mis ei ole alus, öeldis, sihitis või öeldistäide on määrus. Kohamäärus
Süntaks ehk lauseõpetus Häälikud tähed silbid sõnad lause mõte Pealiikmed: öeldis (predikaat) ja alus (subjekt). Nimetavas käändes alust nimetatakse täisaluseks ma loen raamatut. Osastavas käändes alust nimetatakse osaaluseks. Alus puudub lausest kui öeldis on umbisikulises tegumoes. Toit söödi ära. Alus võib olla ka juurde mõeldav mängisime aias palli. Osades lausetes tegija üleüldse puudub väljas tuiskab. Kõrvalliikmed: sihitis ehk objekt. Sihitis on lause kõrvalliige, verbi laiend, mis näitab kellele või millele on tegevus suunatud. Ma kohtasin sõpra. Sihtis saab esineda ainult siis, kui lauses on sihiline tegusõna (vastab küsimusele keda?mida? mängima, kohtama). Käänded: nimetav(täissihitis), omastav(täissihitis), osastav (osasihitis). Öeldistäide öt predikatiiv. Lause kõrvalliige, mis näitab, kes/mis/missugune on alus. Evald Okas on kunstnik.
osaline halli kivini. On täiendeid, mis ei ühildu vilunud töölised, sõstrakarva silmades, plikaohtu piigat (st laadi, karva, värki, ohtu, asesõnadest mis, kogu, oma). Muus vormis täiendid- kiri sõpradelt, valjusti hüüdmine. LAUSELIIKMED Lauseliikmeteks kutsutakse lause osalidi. Lause pealiikmeteks on alus ja öeldis. · Öeldis väljendab lause tegevust, on tegusõna. · Alus väljendab tegijat või olijat. · Sihitis väljendab objekti kellele või millele tegevus on suunatud. · Öeldise täide annab edasi alusele iseloomulikku · Määrus väljendab tegevuse aega, viisi, kohta või vahendit. LAUSE MOODUSTAJAD Lausemoodustajad on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilise seose liike on kolm: alistus, rinnastus, predikatsioon. Rinnastus seob samaväärseid moodustajaid. Rinnastus seos esineb siis, kui on tegemist loeteluga. Kasutatakse enamasti sidesõnu ja, ning, et, vaid, aga jt.
sõnatüvedele (http://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=s%C3%BCnteetiline%20keel 19.11.2017) Süntaks Suur osa ejaki keele korpusest on narratiivne, vähese spontaanse vestlusega. Põhiline sõnade järjekord ejaki keeles on alus-sihitis-verb. Kuid vähesed laused järgivad seda mustrit, tavalisem on näha mustreid sihitis-verb ja alus-verb. Täielik sõnadejärjekord on järgmine: Sissejuhatav sektor Alus Sihitis Verbisektor Näiteid ejaki keele lausetest: 1. c'i·lehkuc'gsiyah q'ew lu· i·yahl. (Väike ja vana vares kammis randa.) 2. c'idwex x ci·d·c a·k'. (Ta leidis rannakarpe.) (7) Eesti keele eelistatud sõnade järjekord on alus-öeldis-sihitis. Eesti keele lauseliikmed on alus, öeldis, sihitis, öeldistäide, määrus ja täiend. Lause põhitüübid on normaallause, olemasolulause, omajalause, kogejalause ja tulemuslause. (4) Kokkuvõte
LAUSELIIKMED Täiend Lauses nimisõna juurde kuuluvaid täpsustavaid sõnu nimetatakse täiendiks. Vastab küsimustele: kelle?, mille?, missugune?, mitu?, mitmes?. Armas koerake vaatab aknast sisse. Öeldis Öeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis väljendab tegevust või olemist. Vastab küsimustele: mida teen?, mida teed?, mida teeb?, mida tehti?. Me kuulame muusikat. Alus Alus näitab tegevuse sooritajat ehk tegijat. Vastab küsimustele: kes?, mis?, keda?, mida?. Vihmasadu lakkas. Aksel istub oksal. Sihitis Sihitis näitab kellele või millele on tegevus sihitud. Vastab küsimustele: kada?, mida?, kelle?, mille?, kes?, mis?. Tõsta vaas riiulile. Lahendasin kodus ülesande. Öeldistäide Lauseliiget, mis kuulub tegusõna olema juurde ning näitab kes või missugune on alusega välejendatud olend, ese, nähtus nimetatakse öeldistäiteks. Vastab küsimustele: kes? , mis?, missugune?, keda?, mida?. Ronk on must. Õnn on ...
He said, ´I had left home before Tom came´ He said that he had left home beforeTom came. 3. Kui saatelause verb on mineviku ajas, siis kasutatakse modaalverbe järgmiselt: Must had to Can could had been able to May might jääb muutumatuks Should, ought to ja need jäävad muutumatuks. Üldküsimused Sõnade järjekord kaudsetes küsimustes on otsene: alus + öeldis + sihitis ... Kaudsed üldküsimused algavad sidesõnaga if. Abiverbid do/does/did jäetakse ära He asked me ´Is Peter your brother?´ He asked me if Peter was my brother Eriküsimused. Kaudsed eriküsimused algavad otsese kõne eriküsimusega. He asked me, ´What is her name?´ He asked me what her name was. Käsud, palved, soovid Verbi aeg ei muutu
LAUSELIIKMED ÖELDIS ALUS ..on lause tuum. ...on TEGIJA, OLIJA. ...vastab küsimusele MIDA TEGEMA? ...vastab küsimustele KES?, MIS?, vahel ka keda?, Lilled kasvavad põllul. mida?. Ema valmistab kooki. Helen joonib vihikut. On olemas ka liitöeldised. ...puudub: Erik tahtis palju laulda. - umbisikulise tegumoe korral Ma hakkan õhtul televiisorit vaatama. Joonistati pilte. Ò Ø - ilmastikunähtuste puhul Väljas sajab. Ò Ø - füsioloogilise protsessi väljendumise korral Kõrvus kohiseb. Ò Ø ...
d. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. e. Moodustaja - (ingl k constituent) on ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. f. Transitiivne lause/verb - Sihilisus ehk transitiivsus on tegusõna omadus väljendada sihilist, suunatud tegevust ja siduda endaga grammatiline objekt ehk sihitis. Transitiivsus kuulub öeldise leksikaalsete kategooriate hulka. Laused, mille öeldist laiendab sihitis, on transitiivlaused. Verbid, mis tavaliselt esinevad koos sihitisega, on sihilised tegusõnad ehk transitiivverbid: arvama, mõistma, usaldama, petma, üllatama. g. Intransitiivne lause/verb - laused, milles öeldise juures sihitis puudub. Verbid, mis
Leia lausetest kõik alused, öeldised, sihitised. Öeldis märgi kahekordse allajoonimisega, alus ühekordse allajoonimisega. Sihitis eralda muust tekstist nurksulgudega (kui on sõnast suurem üksus) ja märgi lühend S nurksulu peale. Kui alus on pikk (nt terve osalause), võiks ka selle märkida nurksulgudega ja lühendiga A. 1. Eeskojas tümpsusid sammud ja [köögi uks] lükati lahti. 2. Leena oleks nüüd pidanud minema edasi. 3. Võib juhtuda, [et mõni paneb jala ette või tõukab]. 4. Ta oli tõepoolest lootnud, [et siin ei sega [teda] keegi]. 5
5. Käänded. Sõnavormi käände määramine. Nimetav kes? mis? Omastav kelle? mille? Osastav keda? mida? Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? Seesütlev kelles? milles? kus? Seestütlev kellest? millest? kust? Alaleütlev kellele? millele? kuhu? Alalütlev kellel? millel? kus? Alaltütlev kellelt? millelt? kust? Saav kelleks? milleks? Rajav kelleni? milleni? Olev kellena? millena? Ilmaütlev kelleta? milleta? Kaasaütlev kellega? millega? 6. Lauseliikmed (öeldis, alus, sihitis, määrus, öeldistäide) ÖELDIS...on lause tuum. ...vastab küsimusele MIDA TEGEMA? ALUS ...on TEGIJA, OLIJA. ...vastab küsimustele KES?, MIS?, vahel ka keda?, mida?. SIHITIS ...on objekt ...näitab, kellele või millele on tegevus sihitud ...võib vastata küsimustele kelle?, mille?, juhul kui tegevus on LÕPETATUD ; keda?, mida?, juhul kui tegevus on LÕPETAMATA Sihitis käib kaasas sihilise tegusõnaga. (Õpetaja kirjutab hinde. Õpetaja kirjutab hinnet.) ÖELDISTÄIDE (öt) ..
süsteemi üle pea ilma mingisuguste muutusteta, kuigi Jaapani ja hiina keel on täiesti erinevad ja neil on vähem sarnasust kui näiteks hiina ja eesti keel. Näiteks on hiina keel ühesilbiline ja muutumatu, jaapani keel on mitmesilbiline ja selles on hulganisti järelliiteid nii omadus- kui tegusõnadele. Samuti kasutavad hiinlased lause ülesehitust "alus öeldis sihitis" sellal kui jaapanlased kasutavad sõnajärjekorda "alus sihitis öeldis". Jaapanlaste varased püüdlused üle võtta Hiina kirjutamissüsteem kohtas palju suuri raskusi ning algne lahendus ka Hiina süntaksi kasutamine. Watashi mina(normaalne naistele, formaalne meestele) Boku- mina(normaalne meestele) Kare- Tema (meesoost) Kanojo- tema(naissoost) Anata- sina(normaalne vorm) Kore- see(objekt läheduses) Koko- siin Kono- see näide: Just see pliitats(lähedal) Sore- see( objekt kaugel) Soko- seal Sono-see näide: Just see pliiats(kaugel)
Lihtlause on lause, kus on ainult üks tegusõna öeldise funktsioonis ega ole korduvaid sama funktsiooniga lauseliikmeid. Juss(alus) sööb(öeldis) köögis(kohamäärus) saia(sihitis). Ainuke lauseosa mida võib mitu olla on määrus, sest neid on erinevaid vorme,siiski ei või olla samale küsimusele vastavaid määruseid. Koondlause on lihtlause, kus on mitu samale küsimusele vastavat liiget(Eelmisel aastal korjasime metsast mustikaid, vaarikaid ja murakaid. Korduvaks lauseliikmeks on sihitis.)Korduvad lauseliikmed eraldame komade või sidesõnade abil. Koondlausele on kõige iseloomulikum loetlemine (Juss on valetaja, hambassepuhuja, valevorst). Loetelu eraldame komadega, väljaarvatud juhul, kui sidesõnana on kasutatud ja, ning, ega, ehk, nii, kui ka (kuid, vaid, ent, aga, nõuavad koma). Kui kokkuvõttev sõna jääb loetelu ette , kasutame koolonit, kui kokkuvõttev sõna tuleb peale loetelu kasutame mõttekriipsu.
fleksiooni (sõnavormi moodustamise) morfoloogia sisaldab afikseid. Enamik afiksid on sufiksid. Selles keeles puuduvad eesliited. Reduplikatsioon pole Sidamo keeles midagi ebaharilikku, kuigi see pole produktiivne. Mõned tegusõnad kasutavad reduplikatsiooni, et väljendada korduvaid või intensiivistatud tegevusi. (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia": lk 311. 28.10.15) Sidamo keel on nominatiiv-akusatiiv keel, mis kasutab pigem alust ja sihitis kui ergatiivi ja absolutiivi. Alused on nominatiivses käändes, otsesed sihitised akusatiivses käändes ning kaudsed sihitised on daativi käändes. Sõnajärjekord lauses on kujul alus – sihitis – tegusõna (verb). (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia": lk 481, 511. 28.10.15) Sidamo keeles on viis lühikest vokaalfoneemi, sõnad lõppevad täishäälikutega. Nimisõnadel
Astmevahelduseta-sõnade käänamisel või pööramisel ei muutu sõna tüvehäälikud ega välde. Vokaalivaheldusega mitmuse osastav. Leppasid>leppi. MIDA? Semantlised käänded: Sisekohakäänded:sisseütlev,seesütlev,seestütlev. Väliskohakäänded: alaleütlev, alalütlev, alaltütlev. Erikohakäänded: saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Tuumkäänded:nimetav, omastav, osastav, lühike sisseütlev. Lauseliige kellele on tegevus suunatud sihitis. Paradigma-ühe sõna kõik võimalikud muutevormid. (kõik käändevormid) Isikuline tegumood- näitab, et tegevuse sooritaja on lauses väljendatud. Tüvisõna- ühe tähendust kandva elemendiga sõna.Tüvisõna-sõna, millele pole lisatud tuletusliidet, tunnust jne. Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on ebasümmeetriline ehk üks osa väljendab tähendust, teine aga täpsustab seda (taskurätik). Sõna moodustusviisid: liitmine, tuletus, konversioon, tüvekordus,lühendamine.
Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *...
She asked him: ,,How old are you?" She asked him how old he was. He asked her: ,,Why are you looking He asked her why she was looking at him. at me?" Tony asked what that was. Tony asked: ,,What is that?" 4. Käsud, palved, soovitused, õnnitlused, soovid jne · Jaatava lause puhul on lause järjekord järgnev: tell + sihitis + to - verb The teacher said: ,,Stand up." --- The teacher told us to stand up. · Eitav lause: tell + sihitis + not + to - verb She said: ,,Don´t eat this." --- She ordered not to eat that. Direct speech Reported speech He said: ,,Don´t cry." He asked not to cry. My mother said to me: ,,Clean your My mother ordered me to clean my room. room."
MOODUSTAJATE SÜNTAKTILISED FUNKTSIOONID: LAUSELIIKMED Öeldis e. grammatiline predikaat finiitne verbivorm, nt Poiss jookseb, Lapsed kirjutavad kirjandit. Alus e. grammatiline subjekt nimisõna(fraas) nominatiivis või partitiivis (küsimus kes? mis? keda? mida?), väljendab tegijat või olijat, nimetavas käändes alus ühildab endaga öeldisverbi. Nt. Lapsed kirjutavad kirjandit, Metsas on puravikke. Alus ja öeldis on lause pealiikmed. Sihitis e. grammatiline objekt verbist sõltuv nimisõnafraas partitiivis, genitiivis või nominatiivis, mis väljendab tegevuse objekti, nt. Lapsed kirjutavad kirjandit. Öeldistäide e. predikatiiv verbist olema sõltuv käändsõnafraas nimetavas või osastavas käändes, mis näita, kes, mis või missugune on alusega tähistatu, nt. Peeter on õpetaja, Kass on koduloom, Taevas on sinine, Jüri on meie aktiivsemaid tudengeid. Määrus e
Lauseliige Väljendab Vastab küsimusele Näitelaused ALUS Tegijat,olijat Kes?Mis?Keda?Mida? Poiss loeb raamatut. Metsas on hunte. SIHITIS Tegevusobjekti(kellele Kes?Mis?Kelle?Mille? Loe see raamat läbi. on tegevus suunatud) Keda?Mida? Avasin akna. Ma kohtasin sõpra. ÕELDISTÄIDE Liiki,omadust Kes?Mis?Milline? Härra Tamm on kunstnik. Ta on Saaremaa mehi. Juku on rumal. MÄÄRUS Aeg,koht,abinõu,viisi Millal?Kus?Millega? Täna on ilus ilm. jne. Kuidas? Väljas on külm....
Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis Predikatiivi öeldistäide Adverbiaali määrus Postpositio tagasõna Prepositio eessõna Partitsiip kesksõna Modukset Indikatiivi-kindel kõneviis Konditionaali-tingiv kõneviis Imperatiivi-käskev kõneviis Potentiaali-potentsiaal Positiivi-algvõrre Komparatiivi-keskvõrre Superlatiivi-ülivõrre
LAUSELIIKMED 1. Lause tuum on ÖELDIS, mis näitab tegevust. August tegi plangusse augu. 2. ALUS näitab tegijat või olijat (võib lausest ka puududa). August kükitab plangu taga. 3. Kellele või millele on tegevus sihitud, on SIHITIS. August uudistab plangu taga maailma. 4. Olema-verbi juurde kuuluv sõna, mis näitab, kes, mis või missugune on alus, on ÖELDISTÄIDE. August on kelmikas poiss. Poisi nimi on August. 5. Mitmesuguseid suhteid määrab MÄÄRUS: a) kohamäärus (August vaatab meid august.) b) ajamäärus (Augu tegi August augustis.) c) viisimäärus (August uurib meid kelmikalt.) d) hulgamäärus (August näeb august palju põnevat.) 6. Nimisõna iseloomustav sõna on TÄIEND.
Võru murdes. Bengali keeles on 9 sõnaliiki nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, asesõnad, sidesõnad, määrsõnad, eessõnad ja hüüdsõnad, arvsõnad. Eesti keeles on sõnaliike samuti 9 nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad, asesõnad, sidesõnad, arvsõnad, kaassõnad, hüüdsõnad ja määrsõnad. (Bengali, 2017)(Erelt jt, 2017)(Language Bengali, 2017) Bengali keele sõnajärg on SOV ehk subjekt-objekt-verb, mis tähendab, et esmalt on lauses alus, seejärel sihitis ja lõpuks tegusõna. Nende sõnajärg võib varieeruda, kuid küsilausetes jääb see üldiselt siiski samaks ja erineb ainult intonatsioon (langeb). Eesti keele sõnajärg on SVO ehk subjekt-verb-objekt, mis tähendab, et esmalt on lauses alus, seejärel tegusõna ja lõpuks sihitis. Eesti keeles võib küsimusi moodustada kas küsisõna abil või ilma küsisõnata, kuid viimasel juhul muutub küsilause intonatsioon (tõuseb). Nii eesti kui ka bengali
on üks lause. Kahe elemendi vahel ühildumine ja sõltumine. (Firmad tutvustasid oma uusi tooteid.). Lause pealiikmed: alus (nim. või os. käändes , kes? Mis? Öeldis: pöördeline verbivorm väljendab tegevust, mida teeb? Lause kõrvalliikmed: - nimisõna nimetavas, om. ja os. käändes.(Mees parandas autot) - - igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide (Eile sadas) - nimisõna laiend (Pikk mees) Suhtlus- e. pragmaatilised funktsioonid: - subjekt paikneb lause algul ja on nimetavas käändes (Peeter sööb õuna) - grammatiline subjekt ei lange kokku teemaga ega paikne seetõttu lause alguses (Tal on raamat) e olemasolulause - grammatiline subjekt ei lange kokku teemaga ega
Lihtlause (The simple sentence) Lauseliikmed on alus (t/ie subject),iildis (the predicale), sihitis lthe objecr) ja mddrus (.the adver- blal1. Lau.eliikmek. rdih olla iiLl.,siksona r0i terve:dnade riihm ehl< lraas. faraline sdnajiirg on: Alus Oeldis Sihitis MAarus Tbm played sot:f yesteral0!-. My elder brother will play tahle tennis next week Lausete liigid (Klrds ol sentence.s)
REEGEL: · Inglise keeles laused võivad olla kahes tegumoes: aktiivis ja passiivis. My child drew a picture. (aktiiv; lauses on alus, kes on ka tegija) (alus) (öeldis) (sihitis) The picture was drawn. (passiiv; lauses on alus, kuid see ei ole tegija) (alus) (öeldis) · Passiivi kasutatakse siis, kui tegija on teadmata või tema mainimine ei ole oluline. MOODUSTAMINE Passiivi ajavormid moodustatakse be pöördelistes vormidest antud ajas ja lisatakse põhiverbi mineviku kesksõna (Past Participle). Kui tegija on teada ja tahetakse teda ära mainida, siis kasutatakse eessõna by, millele järgneb tegija. Ajavorm Aktiiv Passiiv Tense form Active voice Passive voice Present simple Mary teaches me. I am taught by Mary. Present cont. Mary is teaching me. I am bein...
Lause algab suure algustähega ja lõpeb kirjavahemärgiga. Lihtlause on tüüpiliselt verbi finiitvormi sisaldav tervikliku mõtte ja/või suhtluseesmärgi väljendus. Finiitvorm pöördeline vorm, kus üks tegusõna on öeldis mingis isikus või asjas. Lausung kontekstis kasutatud lause. Voor on ühe inimese tekst/sõnavõtt kuni keegi teine midagi ütleb. Fraas ühe peasõna juurde kuuluv sõnade grupp, mis käitub lauses. Väiksem kui lause. Transitiivne sihiline lauses on sihitis. Intransitiivne sihitu. Poiss magab Transitiivsus on tegusõna omadus väljendada sihilist, suunatud tegevust ja siduda endaga grammatiline objekt ehk sihitis. Laused, mille öeldist laiendab sihitis, on transitiivlaused ning laused, milles öeldise juures sihitis puudub, on intransitiivlaused. Transitiivsed verbid võivad esineda ka intransitiivses lauses ja vastupidi, näiteks: sihiline verb laulma intransitiivlauses ehk ilma sihitiseta: Nad laulsid kõvasti ja valesti, vrd
Lause liigid suhtluse järgi on väit-, küsi-, käsk-,soov-ja hüüdlause. 3 Millised on lause liigid ehituse järgi? Lause liigid ehituse järgi on liht- ja liitlause. 4 Mis on lihtlause? Lihtlause on lause, milles on üks öeldis 5 Mis on liitlause? Liitlause on lause, milles on kaks või rohkem öeldist. 6 Mis on lihtlause alaliik? Lihtlause alaliik on koondlause. See on lause, kus on üks öeldis, kuid korduvad teised lauseliikmed ( alus, sihitis, määrus, täiend, lisand, öeldistäide). Korduvad lauseliikmed vastavad samale küsimusele. 7 Mis on rinnastav seos? Rinnastav seos on võrdväärne seos osalausete vahel. 8 Mis on alistav seos? Alistav seos on, kui üks osalause sõltub teisest. Neid ei saa kirjutada iseseisvate lausetena, ilma et tähendus muutuks. 9 Missuguses lausetüübis kasutatakse rinnastavat seost? Rinnastavat seost kasutatakse rindlauses. 10 Missuguses lausetüübis kasutatakse alistuvat seost?
Passive (=passiiv ehk umbisikuline tegumood) This house was built in 1935. Was built on passiiv. Võrdle isikulist (active) ja umbisikulist tegumoodi (passive): Somebody built this house in 1935. (aktiiv house on lauses sihitis (=object)) This house was built in 1935. (passiiv house on lause aluseks (=subject)) Kui me kasutame isikulist tegumoodi (aktiiv), siis ütleme, mida lause aluseks olev isik (subject) teeb: My grandfather was a builder. He built this house in 1935. It's a big company. It employs two hundred people. Kui kasutame umbisikulist tegumoodi (passiiv), siis ütleme, mis juhtub lause alusega: This house is quite old. It was built in 1935. Two hundred people are employed by the company.
Present Tenses - Kehtivad ajavormid Sõnade järjekord jutustavas lauses inglise keelse on alati ühesugune : Alus(Kes?Mis?), Öeldis (Mida teeb?), Sihitis(mida?keda?), kohamäärus ( Kus? ), Ajamäärus ( Millal? ), Viisimäärus ( Kuidas ? ). Küsilause järjekord: Abiteg , tegija , põhiteg . Jaatav lause: Yes , Tegija , abiteg. Eitav lause: No, tegija, abiteg. Present Simple: Abiteg: Do/Does. Jutustav lause : Nt . I never gome to school late . Jaatav lause: nt. Yes she does/ Yes I do . Eitav lause: nt . No, he doesn't/ No, i don't . põhitegusõna jääb eitavas ja küsivas lauses samaks . Sellepärast , et Do-d kasutatakse I ja you korral . Does kasutatakse He , She, It korral . Present Continous: Abiteg: am, is, are. Jutustav lause: nt. I am writwning now . Jaatav lause: Yes I am/ Yes they are/ Yes He is Eitav lause:No, I'm not/No they aren't/ No he isn't Eitavas ja küsivas lauses on põhitegusõna ing vormiga . Sellepärast, et ...
Sõnaliigid Semantika ehk Morfoloogia näide tähendus ehk vormiõpetus 1. TEGUSÕNA Tegevus Pöördub Jookseb, ajab, laulab... verb 2. NIMISÕNA Asi, olend Käändub Poiss, raamat, maja... subsatntiiv 3. OMADUSSÕNA Omadus Käändub Ilus, pikk, must... adjektiiv 4. ARVSÕNA Käändub numeraal 4.1PÕHIARVSÕNA Arv Kaks kardinaal 4.2JÄRGARVSÕNA Järjestus Teine ordinaal 5. ASESÕNA Asendab Käändub Tema, enese, üksteise, pronoomen nimi-, omadus- oma, kõik, kes, mitu ... ja arvsõnu 6. MÄÄRSÕNA Koht, aeg, viis, Ei muutu Kaugel, täna, püsti, Adverb määr, ruttu, väga, rohkem, (seotud modaalsus siin, si...
Öeldis- tegusõna pöördeline vorm, väljendab tegevust või olemist. küsimused mida teen? mida teed? mida teeb? mida tehti? jne ühendtegusõna- tegusõna ja määrsõna. kirjutab üles, ajasime segi, astusid läbi väljendtegusüna- tegusõna ja käändsõna. murrame pead, õpin pähe, lasti jalga tulevik oleviku vormidew abil, saama-tulevik peetakse ebasobivaks. a) kui minevikus alanud tegevus jätkub praegusel hetkel, täisminevik (töö lõpetatud, tulemus on praegu ja tulevikus olemas) Raamatu on tõlkinud (tõlkis) Mati Sirkel. b) enneminevikku mingile minevikuhetkele eelnenud tegevuse väljendamiseks Jõudsime kooli koos, sest olime kohtunud (kohtusime) bussipeatuses. Alus-tegevuse sooritaja ehk tegija. võib olla üks või mitu täiendit mis täpsustavad alusega v äljendatud olendi või eseme omadusi - Suur puravik on metsas. Võib puududa või olla juurdemõeldav. -öeldis umbisikulises tegumoes - Koolis õpetatakse lapsi. -öeldis väljendab ilmastikunähtus...
1. Keele nimi Takuu keel (Eesti Keele Instituut, 2013) 2. Keelkond Takuu keel on Polüneesia keel, mis kuulub Austroneesia keelkonda. (Ethnologue, 2014) 3. Täpsem piirkond (nt riik, osariik, seotud oluline loodusobjekt vmt), kus seda keelt kõneldakse Täpsemalt kõneldakse Takuu keelt Bougainville'i saare lähedal, Takuus. (Ethnologue, 2014) 4. Kõnelejate arv (kui keel on hääbunud, siis mainige siin) Takuu keelt kõnelevaid inimesi on ligikaudu 1800 (2003. aasta rahvaloenduse seisuga). (Eesti Keele Instituut, 2013) 5. Millist infot leidsid selle keele morfoloogia, süntaksi või grammatiliste kategooriate kohta? Takuu keeles on sõnajärg: Alus-sihitis-öeldis (SOV). Takuu keeles toimub terve sõna või sõnatüve kordamine, et kujutada pidevat või korduvat tegevust, näiteks: Kata kata-kata (naerma-naerab). (Wikipedia, 2014) 6. Numbrid 110 selles keeles (ladina tähtedega, võite ka originaali lisada) Üks- Tahi Seitse- Fitu Teised numbrid ei ole mä...
omadega · Järjestatakse sõnad ümber · Saadakse korrektne sihtkeele lause SYSTRAN automaatne tõlkesüsteem Ülekanne (1) · Lähtekeele analüüs: morfoloogiline, semantiline ja süntaktiline analüüs · Ülekanne: pärast morfoloogilist, semantilist ja süntaktilist analüüsi · Sihtkeele süntees e genereerimine: semantiline, süntaktiline ja morfoloogiline analüüs Ülekanne (2) Ingl k It´s snowing Alus Öeldis Lund sajab/ Öeldis Sihitis Sajab lund. Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituudi ilmajaam METEO. Tõlkimine vahekeele e. Interlingva kaudu (1) · Sisendlause täielik analüüs · Saadakse tähenduse esitus vahekeeles · Genereeritakse sihtkeele lause Tõlkimine vahekeele e. Interlingva kaudu (2) Ingl k eat (sööma) Saksa k kaks vastet essen (inimese kohta) ja fressen (looma kohta) Masintõlke keerulisus (1)
Fraas võib koosneda ainult põhisõnadest. Näide: [Pall] (NF) veeres laua alla. [Ilus suur pall] (NF) veeres [laua alla] (KF). Lauseliikmed: Lauseliikmeteks nimetatakse lauseosalisi. Kõige tähtsmad lauseliikmed on alus ja öeldis, mida nimetatakse lausepealiikmeteks. Öeldis on tegusõna, mis väljendab lause tegevust. Alus see vastu väljendab tegijat või tegevuses olijat. Lisaks lausepealiikmetele võivad lauses esineda ka kõrval liikmetena sihitis, öeldistäide ja määrus. Sihitis väljendab kellele või millele on tegevus suunatud/sihitud. Näide: Ma võtsin laualt raamatu. Ma panen lauale raamatu. Öelditäide annabedasi mingit alusele iseloomulikku omadust. Näide: Minu kass on haige. Minu ema on arst. Määrus väljendab tegevuse tiumumis aega, kohta, viisi või vadendit. Näide: Ma tulin täna kooli autoga. Lauseliikmeteks on lausemoodustajad ehk fraasid. Seda millist ülesannedt
Keeleteaduse aluste ja üldkeeleteaduse sissejuhatuse kursuste grammatiliste kategooriate osa õppematerjal, pärit F. Karlssoni õpiku Üldkeeleteadus eestikeelsest tõlkest Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saam...
Karlsson õpiku lisa 2 Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adposit...
Totaalsus - partsiaalsus (sh subjektis), lauseliikmed, lausetüübid, ühildumine. Esimesena: koopula, apositsioon. Terminid: eestipärased käändenimetused, ainsus, mitmus, kääne, pööre, asesõna, määrsõna, täisminevik, enneminevik jne. 1936 J. AAVIK "Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" põhjalik käsiraamat. 1925 "Valik eestikeelseid grammatilisi oskussõnu" (Akadeemilise Emakeele Seltsi oskussõnade toimkond): lauseliige, alus, öeldis, sihitis, määrus, täiend, lisand, ühilduma, lauserind, lausepõim jne. Paljud neist Hermannilt. 1950ndail kavandati deskriptiivset grammatikat: TRÜ hääliku- ja vormiõpetus, KKI süntaks: 1974 "Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I. Lihtlause" (autorid A. ADMANN, K. MIHKLA, L. RANNUT, E. RIIKOJA). 1978 H. RÄTSEP "Eesti keele lihtlausete tüübid" 1980 V. TAULI "Eesti grammatika II" (Uppsala). Sõnaühendisüntaks, põhjalik ja lakooniline. 1995 M. ERELT jt. "Eesti keele grammatika II
1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu ra...
Lause koosneb fraasidest ja lause tuumaks on öeldis. Lause tuum on ÖELDIS e tegusõna pöördeline vorm. Sellele tõmbame lauses alati KAKS joont alla. Nt Peeter laulis ja mängis trummi. Lauses on tavaliselt ka see, kes midagi teeb e ALUS. Alusele tõmbame alla ühe joone. Nt Peeter laulis. Alus võib mõnikord ka puududa, siis on alus juurde mõeldav. Nt Õues müristab. Kirjutati eksamit. Millele või keelele on lauses tegevus sihitud/suunatud, seda näitab SIHITIS. Sihitis võib olla: Ainsuse nimetavas (kes? mis?) käändes. Nt Hinne kirjutati päevikusse. Ainsuse omastavas (kelle? mille?) käändes. Nt Hinde kirjutas õpetaja päevikusse. Ainsuse osastavas (keda? mida?) käändes. Nt Hinnet päevikusse ei kirjutatud. Mitmuse nimetavas käändes. Nt Hinded on välja pandud. Mitmuse osastavas käändes. Nt Õpetaja kirjutas hinded päevikusse. Öeldise juurde kuulub sageli ÖELDISTÄIDE ja ta näitab, kes, mis või missugune alus on. Nt Kas te olete õpilased
Sõltumatud asesõnad käituvad grammatiliselt nagu nimisõnad ja esinevad tavaliselt koos liitega –ka/-ta (näiteks adiga, „sina”). Kliitik asesõnad on lisatud tegusõnale. Somaalia keelel on sooline vastandlikkus, mille läbi mitmuse nimisõnad võtavad tavaliselt vastassoo kokkuleppel nende ainsuse vormidega. (https://en.wikipedia.org/wiki/Somali_language#Morphology 24.10.15 20:00) Laused somaali keeles on tavaliselt järjekorras alus – sihitis – verb. Nimisõnadel on lauses erinevad tonaalsed märgistused numbrite, soo (mees- ja naissugu) ja käänete jaoks. Somaali keel kasutab kolme keskset märgistust: baa, ayaa ja waxa(a), mis tähistavad üldiselt uut informatsiooni või selgelt eristuvat rõhuasetust. (https://en.wikipedia.org/wiki/Somali_grammar 24.10.15 20:30) Somaali keeles on 22 konsonantfoneemi. Keeles on viis põhilist täishäälikut. Igalühel neist on
Osalause moodustataksegi fraasidest, seetõttu nimetatakse neid ka lausemoodustajateks. Nt lauses mees läks metsa seenele on 4 fraasi nagu ka lauses üks väga vana ja paks mees läks hilissügisesse metsa seenele. Mis vahet on fraasil ja moodustajal? Moodustaja on ühest või mitmest sõnas koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. Keele kirjeldamisel on vaheastmeks tähenduse ja vormi vahel süntaktilised funktsioonid ehk lauseliikmete tasant: alus, sihitis, määrus ja öeldis. Sõnajärg lauses muutub, kui lauset tõstetakse esile ja muutub rõhuasetus või muutub lause infostruktuur (uus info lause lõpus). Glossid: A - agent P - patsient S mittesihitisliku lause ainuke osaline ABS - absolutiiv ERG - ergatiiv DEF definiitne pööramine INDEF indefiniitne pööramine ANTIPASS - antipassiiv MASC - meessugu FEM naissugu Q kvantor (keegi, igaüks) DET artikkel P, PREP prepositsioon e eessõna
Nahua (asteegi) keel on kõige olulisem liige uto-asteegi (jutoasteegi) keelkonnas Kesk- Ameerikas. Selle kõnelejaid on Mehhikos (Kesk-Mehhikos) 1,5 miljonit. Tegemist on endise Asteegi riigi keelega (Karlsson, 2002). Enamik nahua keele kõnelejaid räägib ka hispaania keelt (Ager, 2014 Nahuatl). Algselt pandi nahua keel kirja piltkirjas, kuid see ei olnud täielik kirjutamissüsteem. Ladina tähestikus hakkasid nahua keelt üles märkima hispaanlased, kes vallutasid Mehhiko XVI sajandil (ibid.). Nahua keeles on neli täishäälikut: a, e, i, o. Pikad täishäälikud kirjutatakse tavaliselt pikkusmärgiga (¯), kuid kui see pole võimalik, siis tsirkumfleksiga (â, ê, î, ô), diakriitilise märgiga (ä, ë, ï, ö) või kahekordselt (aa, ee, ii, oo) (ibid.). Kaashääliku(ühendi)tena on kasutusel ch /ttʃ/, h /ʔ/, k /k/, kw /kʷ/, l /l/, m /m/, n /n/, p /p/, t /t/, tl /ttɬ/, ts /tts/, x /ʃ/, y /j/, s /s/, w /w/. Kasutatakse ka b, d, g, f, ñ ja rr tähte, kuid ain...
Ajakirjanduslikud tekstid- tekstid, mis kajastavad hiskonnale olulisi pevakajalisi teemasid (uudis, arvamusjutt, intervjuu, arvustus). Alus- lauses tegijat nitav kndsna nimetavas, harvemini ka osastavas kndes (Lind laulab). Demagoogia- teisele inimesele oma arvamuse pealesurumine ilma seda korralikult phjendamata, et saavutada endale kasulikku tulemust. Eriliigilised mrused- lauses erinevatele ksimustele vastavad mrused (Ta riietus kiiresti enne etendust lava taga). Kaudkne-kneleja tlus on edasi antud vahendaja snastuses (petaja tles, et pidu on lbi). Kokkuvte- teksti (kirjandi) viimane lik, mis rhutab olulisimat ja toob selgelt vlja kirjutaja seisukoha. Koondlause- korduvate lauseliikmetega lause (Puu otsas istusid kull, ahv ja ilves). Kunstitekstid- tekstid mis panevad tle inimese kujutlusvime, mjuvad tunnetele ja pakuvad elamust (romaan, luuletus, muinasjutt, eepos jne). Lause- vljendab mingit terviklikku tegevust vi mtet, la...
(ligitõmbav, varalahkunud), väljendverbi kuuluv või verbi rektsioonilaiendi vormis käändsõna (arusaadav, lugupeetud). Kesksõnad erinevad muudest deverbaalsetest liitsõnadest selles suhtes, et käändsõna võib laiendosana olla osastavas (vett pidama, tuld purskama). Deverbaalse liitomadussõna laiendosaks on tuletuse alussõnaks oleva verbi fraasistruktuuri kuuluv määrsõna (alalhoidlik, ennekuulmatu) või alusverbi sihitis, mis on moodustustüvena omastavakujuline (valutundlik, pahaaimamatu). Kui tuletise alusverbi objektiks on us-liiteline kolmandas vältes nimisõna, võib moodustustüvi olla nimetavas: seaduskuulelik, valgustundlik. Laiendliitsõna on harilikult samast sõnaliigist kui selle põhiosa. Liitomadussõnade hulgas on rühm osastavakujulisi nimisõnafraase, mida kasutatakse täiendina ja milles on toimunud süntaktiliselt tingitud sõnaliigimuutus täiendist käändumatuks omadussõnaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
