Kreeka ajalugu

P, G

Kreeka ajalugu (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas mõjutasid looduslikud olud ja geograafiline asend Kreeka ajalugu?
Mis on hellenismiperiood Vana-Kreeka ajaloos?
Mis muutus kreeklaste elus hellenismiperioodil?

Lõik failist

Kuidas mõjutasid looduslikud olud ja geograafiline asend Kreeka ajalugu? Mägine geograafiliselt liigendatud maa, asub Balkani ps, Vahemere ja Egeuse mere ääres, tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud ja palju sopilisi merelahte, meri ühendusteeks. Need olud tingisid avatuse muumaailma suhtes aga sügava sisemise killustatuse. Kreeka täitis vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli, sest see asus Lähis-Ida ja Euroopa vahel. Meri- suhtlemine teiste rahvastega

Kreeta ja Mükeene kultuuri erinevused. Kreeta- kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose järgi. Kultuuri kandjaks etnilise päritoluga rahvas. Kasutasid A-lineaarkirja (mida ei osata tänapäeval lugeda). Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustamata ja nende ümbert puudusid linnad. Puudusid sõjakad jooned ja religioossed pidustused. Ehitati jumalate kujusid. Mükeene- kultuur sai nime tuntud lossi järgi. Kultuurikandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased . Kasutati lineaarkirja B(tänaseks dešifreeritud). Samuti kultuurikeskusteks lossid. Lossid olid kindlustatu ja ümbrusest puudusid linnad. Losse ümbritsesid kiviplokid. Freskodel domineeris sõjatemaatika. Skulptuuriteoseid polnud (Lõviväravad Mükeenes). Minose kultuur 2000-1400 eKr, Mükeene 1600-1100 eKr.

Vana-Kreeka erinevad ajajärgud ja iseloomustus. KREETA-MÜKEENE- pani aluse Euroopa ts ja pani aluse kreeklaste jumalkonnale (panteonile). TUMEAJAJÄRK- 1100-800 eKr, tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati, väljaränne ja tekkisid kolooniad , õpiti hetiitidelt kasutama rauda, eraldatus muust maailmast. Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik – purustatud loss ehitati ülesse, rahvaarv kahanes, välissuhted kadusid . ARHAILINE AJAJÄRK- 800-600 eKr, tekkis riiklus ja linnriigid , kolooniad ja kaubanduskolooniad , 776 eKr olid OM (osalesid ainult hellenid ja vabad mehed), hõberaha vermimine, välissidemed eriti Idamaadega, kreeka tähestik, üle kreekalised religioossed keskused, tekkisid kangelaseeposed (Iljas ja Odüsseia ). KLASSIKALINE AJAJÄRK- 500-338 eKr, välisvaenlased , Kreeka – Pärsia sõjad , sisemine konkurents ( Sparta -peloponnesuse liit, Ateena -ateena mereliit), Sparta ja Teeba ülemvõimu aeg, 338 eKr makedoonlased vallutasid Kreeka alad. HELLENISM ?

Vana-Kreeka usundi iseloomulikud jooned. Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved , karsked mehed), ohverdamine-põhiline jumalate ausatmise viis( veised , kitsed, lambad , sead), jumalatega suhtlemise templid , oraaklid- Delfi oraakel . Jumalatega suhtlemise viisid: usupidustused, müsteeriumid . Kreeklased panid rõhku hingelisele elule, puudus surmajärgsus.

Sparta ja Ateena valitsemise erinevused. Sparta- riik põhines vallutusel, spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik, riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused tagaplaanil, suur sisemine satabiilsus, polnud türanniat, eluvaldkondade range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust, paljud kreeklased pidasis Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks, riigi eesotsas kaks päritava võimuga valitsejat. Ateena- algselt oli Atikat ühendav ateena polis korraldatdu aristrokraatlikul viisil, olukord muutus alates 594 eKr, Solon kärpis mõnelmääral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades, Ateenas kujunes demokraatlik kord, eesotsas Perikles , kogu võim rahvakoosolekutel, 500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud allusid rahvakoosoleku otsustele ja täitsid neid. Naised, orjad ja võõramaalased elasid linnas ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega, maksid makse, vajadusel teenima sõjaväes .

Filosoofia koolkonnad , nende esindajad ja vaated. Maailmakorralduse teke- Thales (kõige aluseks vesi), Anaximenes (õhk), Anaximandros (apeiron, maailma ei saanud tekkida looduses esinevast ainest), Demokritos ( aatomid ). Inimese ühiskond- Sokrates (voorus), Sofistid (inimliku käitumise probleemid, hea ja halb on suhteline, seadused ja normid on inimese poolt tehtud, tugevad aluutavad nõrgad, absoluutset tõde ei ole), Platon (ideede õpetus, teosed dialoogidena), Aristoteles (idee avaldub konkreetsete asjade kaudu, kesktee, loogika ). Inimese hingerahu- Epikuros (aatomid, surm on hingeaatomite ahela lagunemist, surma pole mõtet karta , surmahirmust ülesaades ja elu nautides saavutab inimene hingerahu), stoitsism (kõik toimis jumaliku korra järgi, jumaltest ja saatusest oi kõik ettemääratud, saatusele vastu ei saa ning see on mõttetu, tuli oma saatusega leppida ja hirmudest lahti saada, paratamatuse mõistmise ja hirmudest vabanemine vabastas inimesi ühtlasi kõigist muredest ja tõi kaasa hingerahu)

Mis on hellenismiperiood Vana-Kreeka ajaloos? 338-30 eKr, makedoonlased vallutasid Kreeka, tekkis suur impeerium, algas kreeklaste massiline väljaränne, levis Kreeka kultuur, arhidektuur, keel, kerkisid esile võimsad linnad (Aleksandria, Pergamon, Antioopia). See ongi kreekapärase kultuuri väljakandumine.

Mis muutus kreeklaste elus hellenismiperioodil? Riigikorraldus- polis kaotas tähtsuse, asemele tulid monarhid , ainuvalitsejad (Kreeka-Makedoonia päritolu), linnad muutuseid kaubanduskeskusteks, keskvõim . Sõjaväekorraldus- palgasõdurid (enne olid riiki kaitsvad kodanikud), sõjaväeasulad. Kirjandus- teater kaotas tähtsuse, esiplaanil luule, poeedid ei tundnud huvi ühiskonna elu ja moraali puudutavate küsimuste vastu. Filosoofia- tähtid on hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Epikuurlased (hingeaatom, vabanemine surmahirmust, inimesed aatomist), stoikud ( jumalad määrasid saatuse). Teadus- eri teadusharude eraldumine, teaduse võimas areng ja spetsisliseerumine võimaldas saavutada paljudel aladel silmapaistvat edu. Religioon - esmatähtsateks tõusid jumalatega lähemat isiklikku kontakti pakkuvad müsteerimid, veits muutus ka kreeka panteon, omajumalaid samastati võõraste jumalatega.

polis- linnriik , mis on 30- 40000 inimesega keskse asukohaga iseseisev, demokraatlik, valitsevad kodanikud nt Ateena, Mileetos. kodanik- vaba põliselanikust mees, kes kaitseb linniiki, võtab osa rahvakoosolekus, osaleb OM, võib olla valitud riigiametisse nt Ateenas. hellen- kreeka põliselanik, said osaleda OM ja rahvakoosolekutel. faalanks- tüüpiline kreeka lahingurivi, mis liikus rütmiliste vilepilli helide saatel vaenlase vast, see koosnes jalaväelastest. türannia - ebaseaduslikult võimlule tulnud ainuvalitseja, kes püüdis kehtestada riigis korda ja parandada vaeste elujärge. demokraatia- rahvavõim , võimu täius rahvakoosolekutel. oraakel- pühamu, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas.(oraakel on ka ennustaja) müsteerium - laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistus, nendel võisis osaleda kindla pühitsusrituaali läbi teinud inimesed, ainult nemad teadsid seal aset leidut ja varjasid seda. barbar - muud rahvad , mitte kreeklased apeiron- abstraktne mõiste, Anaximandros mõtles selle, maa algaine vms. agoraa- koosoleku ja turuplats . gümnaasium- meeste ja noorukite sportimiskoht, kuhu juurde kuuluvad pesemis - ja riietumisruum, tähtis hariduskeskus ja ka lihtsalt kogunemispaik. sümpoosium- kodused pidusöögi ja joomaorgia, ainult aritrokraatidele.

Minos - legendaarne Kreeta kuningas, Kreeta kultuur sai nime Minose järgi. Homeros- pime laulik, omistati talle kaks eepost ( Ilias ja Odüsseia) Aristoteles- Platoni õpilane, füüsika, loodusteadus , loogika, kirjandus, muusika , ajalugu, riigikorraldus, moraal ja maailmakorra üldised põhimõtted, (mõte-inimene on riiklik elusolend). Platon- Sokratese tuntuim õpilane, suursuguse päritoluga, filosoof , pani teosed kirja dialoogidena, veendumus – voorus, ideede õpetus. Pythagoras- matemaatik , püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme, Pythagorase teoreem (idee – maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel ). Sokrates- Ateena filosoof, edastas oma vaateid suulistel vestlustel ja ei võtnud tasu, voorus, arvas et sofistid ei tea mis voorus on. Hippokrates- kuulus arst, kes kirjutas raamatu meditsiinialastest teadmistest (teos sisaldab haiguste sümtomite ja kulgemiste kirjeldusi ja püüab haigusi seletada looduslike, mitte jumalike põhjustega). Herodotos- ajalooisa , hakkas uurima ja üles tähendama lähema ajaloo sündmusi (teos – „historia“-Kreeka-Pärsia sõjad). Aleksander Suur- Makedoonia kuninga poeg, Kreeka uus valitseja, võttis üle kõik Pärsia riigile kuulunud valdused, pidas ennast kogu maailma valitsejaks. Solon- riigimees , poeet ja seadusandja, Ateenas kärpis mõnelmääral aristrokraatia ees õigusi ja aval lhtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Perikles- riigimees, kes suunas Ateena sise- ja välispoliitikat, kujundas demokraatliku korra.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

G P Õppematerjali autor

Kontrolltöö kreeka ajaloost

§13 Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

ProX550: ülihea kokkuvõte

16:24 14-10-2012

Kõik kommentaarid

Kreeka ajalugu (1)

Esitatud küsimused

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100)

Vana Kreeka ajalugu

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

Vana-Kreeka

Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt

Vana-Kreeka (konspekt)

Kreeka - geograafiline asend, kronoloogia, kreeta-mükeene

Kreeta-Mükeene ajalugu

Kommentaarid (1)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti