m.a. kuni 5 sajandini e.m.a. Tuntumad esindajad olid: Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos, Pythagoras. Klassikaline kreeka filosoofia periood oli 4 sajandil e.m.a. Esindajad: Sokrates, Demokritos, Platon, Aristoteles. Hellenistlik filosoofia ja rooma filosoofia kestis 3.sajandist e.m.a. 2.sajandini e.m.a. Esindajad: küünikud (Antisthenes, Diogenes), epikuurlased (Epikuros), stoikud (Zenon, Seneca, Epiktetos, Marcus Aurelius), skeptikud. Stoikud Stoitsismi üldine definitsioon: hellenistliku ja rooma filosoofia (3. saj eKr 2. saj kp eKr 6. saj pKr) suund, mis pooldas mõistuse järgimist. Kreeka kunst, filosoofia ja usund avaldasid suurt mõju rooma ideoloogiale, kuid omandatavaid kultuuriväärtusi kohandasid roomlased oma vajadustele ja arendasid edasi. Nii juhtus hiljem ka stoitsismiga. Rooma kujunes juba vabariigi lõpul üheks stoitsismi leviku...
Laura Koop, SH Stoikud või epikuurlased? Stoikude koolkonna rajas Zenon Kitionist (u 336264 eKr) ning tema mõttekaaslased kogunesid Ateena agoraal asuvasse sammaskotta, mida nimetati Stoa'ks millest tulenebki nimetus -stoikud. Peripateetikutelt laenati teadmiste põhiraamistik ja loohiline argumentatsioon; küünikutelt veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus. Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (kül...
Selge otsustamine 2. Enesevalitsemine 3. Ihade tasakaal Poliitika- Inimene on ühiskondlik loom, sest ainult ühiskonnas muutub ta õigesti inimeseks, kõige täiuslikum ühiskond on riik. Riigi ülesanne on oma inimsed õnnelikuks teha. STOIKUD Filosoofid kogunesid sammaskäikudes. Nende peamised vaenlased: lõbu, iha, mure ja hirm. Kõige tähtsam inimese jaoks on neist vabaneda, seda suudavad ainult targad inimesed. Nii saavutab inimene rahu. Stoikud on seisukohal, et maailma pole võimalik muuta, aga saab muuta suhtumist maailm. Neilt pärineb ka mõte, et vabadus on tunnetatud paratamatus. SKEPTIKUD Loojaks Pyrrhan 360-240 eKr. Nad ei taha siduda ennast ühegi arvamusega. Seetõttu ei võta ta üldse seisukohta. Nad arvamusel, et igale väitele eksisteerib võrdväärne vastuväide. Väidavad veel, et me ei või kunagi öelda, et nii on. Võime vaid väita, et meile näib nii...
131 ,,Lakooni grupp", lk. 132 ,,Veenuse kuju", lk. 129 Aleksander Suur. · Inimese induvidualiseerimine. · Küünikud diogenes rannal, tünnis · Epikorused epikuros Surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis ei oota peale surma midagi, pole mõtet karta. Filosofeerimine aitab kõike mõista, vabastab hirmust hingerahu. · Stoikud zenon maailmas kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusele vastu ei saa. Hirmudest vabanemine ja saatusega leppimine toovad hingerahu. Eratosthenes Eukleides Archimedes Aristorchos Ptolemaios Matemaatik, poeet, Matemaatik, teos Füüsik ja leiutaja Astronoom,...
Iseloomusta küünikute ellusuhtumist. Nende ellusuhtumist võib iseloomustada väljapääsmatustundega.Oma eluviisiga väljendasid küünikud totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste, kommete, väärtuste ja stereotüüpide vastu.Küünikud eitasid moraali mille varjus tehakse alatusi. Nende arvates pole võimalik muuta maailma, vaid on võimalik muuta oma suhtumist maailmasse. 2. Milles seisneb inimlik õnn Epikurose arvates? Naudingutes. Naudingute all mõtleb ta kehalise kannatuste puudumist ja hingerahu-need asjad teevad meid õnnelikuks. 3. Iseloomusta skeptikute mõtteviisi Skeptik ainult vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab ikka otsustamata, sest selgub, et nii poolt kui ka vastu on võrdselt tugevaid argumente. Skeptism on mõtteviis, mis lähtub seisukohast, et igale väitele saab vastandada sanaväärse, st niisama veenvalt põhjendatud, niisama hästi faktidega kooskõlastatud väite. 4. Tooge 2 näidet troopidest · Kõik asjad on alati s...
Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu. Õige vastus! b. Seisukoha võtmisega mingis küsimuses kaasneb hingerahu. c. Otsustamisel ja hingerahul ei ole seost. Küsimus 5 Epikuros leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest Vali üks: a. mõnele naudingule võib järgneda suurem kannatus. Õige vastus! b. mõni nauding on labane. c. mõni nauding ei ole taskukohane. Küsimus 6 Milliste väidetega nõustuksid stoikud ? Kurjuse olemasolu maailmas annab inimesele Stoikud nõustuksid selle väitega võimaluse karastuda eluraskustes Kurjuse olemasolul maailmas ei ole mingit seletust Stoikud ei nõustuks selle väitega (õigustust) Kurjuse olemasolu maailmas tõestab, et maailm ei ole Stoikud ei nõustuks selle väitega mõistuspärane Küsimus 7 Milliste väidetega oleks nõustunud Epikuros?...
Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik....
Ometigi tahavad kõik ülejäänud kas või üleinimlike jõupingutuste hinnaga nendesarnaseks saada. Platon kutsub sellist teadmist, mida õnne jaoks vaja on, tarkuseks. Ta läheb isegi nii kaugele, et ütleb: kui see tarkus on olemas, siis pole raha, tervist, ilu ja soosingut enam vajagi. Tark saab õnnelikuks ka ilma nendeta, samal ajal kui nende asjade omanik ilma tarkuseta õnnelikuks ei saa. Stoikud viivad selle idee oma loogilise lõpuni, väites, et välistel oludel ei ole õnnega mingit pistmist, vaid see on leitav ainult inimese sisemuses teatava õige hingekorralduse ja maailmasse suhtumise korral. Õige hingekorraldus ja õige suhtumine maailmasse on stoikude järgi saavutatav tänu ühte erilist liiki teadmisele. Lugejale on vist juba selge, et see teadmine on filosoofide tagaotsitud sofia. Järelikult, kui keegi tahab õnnelik olla, tuleb tegeleda filosoofiaga...
2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võ...
togatusteks · Omapäraseks nähtuseks on ka roomlaste ratsamonument · Kreeklased ei ole ratsamonumente püstitanud · Eriti tuntud on Rooma keisri Marcus Aureliuse ratsamonument Roomas · Aurelius valitses 2. saj lõpus pKr · Teda peeti ideaalseks valitsejaks · Ta oli silmapaistev väejuht, aga ka tark ja leebe inimene · Aurelius kuulus stoikute filosoofilisse koolkonda · Stoikud nõudsid inimeselt eelkõige kohusetäitmist · Marcus Aurelius on kirjutanud ka teose ,,Iseendale" · Aureliuse ratsamonument säilis eksikombel · Kristlased on teised keisrite ratsamonumendid purustanud kui ebajumalakujud · Ekslikult pidasid nad seda aga keiser Constantinuse kujuks · Constantinus oli kristlasi soosinud · Praegu on happevihmad Aureliuse kuju tugevasti kahjustanud ja väljas on selle koopia...
c) Filosoofia: · Keskuseks endiselt Ateena. · Peamiseks arutlusprobleemiks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. · Epikuurlased püüdsid vabastada inimest hirmust surma ees surm kui hingeaatomite lagunemine, mistõttu surmajärgsust pole. · Filosoofia vabastab hirmudest ja lubab elu nautides hingerahuni jõuda. · Stoikud väitsid, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku ettemääratusega ja tark lepib saatusega, vabastades nii ennast hirmudest hingerahu leidmiseks. d) Kirjandus ja teater: · Teatris poliitika ja moraaliküsimuste asemel igapäevaelu. · Luule esiletõus armastus, valitseja ülistamine. · Sügava sisu asemel elegantne stiil pakkuda lugejale naudingut mitte lahendada elulisi probleeme. e) Muutused religioonis:...
Lekton (stoikud) sõnaline esemelisus, teadvuse tüüp mis saadab sõna. Luuakse sõna poolt ei eelne talle. Ei asetse rääkija hinges vaid keeles endas. L-le tugineb mõte. L võimaldab helidel esemetega vahetult suhestuda. Eristatakse täielikku, lõpetatud lektonit (Sokrates kirjutab) ja mittetäielikku lektonit (kirjutab). Lekton on lähedal tähistatavale. Tähistatav semainomenon, tähistaja semainon Lekton on see, mida võib välja öelda. Vastandub Platoni idee ja Aristotelese vormi kontseptsioonile Püha Augustinus Nomen on verbumi tüüp. Tähistab mingit eset. Nimi ja märk, aga ese ei ole märk. Märk on miski, mis ilmutab end meeleorganitele, samas ilmutab mõistusele veel midagi peale iseenda. Märkide tootmise ainus põhjus on vajadus suhelda. Märgi 4 koostisosa: - sõna (verbum) - väljendatav (dicible stoikude lekton) - väljendus (dictio) - ese (res) Verbum sõna metalingv tähen...
Tõele lähemal on need, kes peavad teda niisuguseks, "mis võib kahanemata ja kadedust tekitamata kuuluda korraga kõigile ning mida ei saa keegi vastu oma tahtmist kaotada". Pascal jaotas "ülima hüve" otsijad kaheks. Esimesed arvavad selle välisesse maailma, teised meisse endasse(stoikud). Stoikud rõhutasid inimese "suurust" ja võimet omal jõul saasvutada täiuslikkust jas õnne. Mida on näha inimesel iseendas, kui nad stoikuid uskuma jäädes hakkavad "iseenda seest" õnne otsims? Isegi kuningas, kelle "suuruses" ja õnnes ei kahtle keegi, avastab seal rohkesti puudusi, pahesid ja alatust. Oma loomulikus elus märkab ta haigusi, füüsilist haprust ning surma, mis saabub vältimatult. Iseendasse vaatamisest hakkab ta seetõttu ennast tundma kohutavalt õnnetuna....
On aga ka eros meeleline armastus armastus abikaasa vastu. Tajutakse meeltega. Viitab ka Sokratesele, et armastus ei saa olla täiuslik, sest siis ei oleks püüdlusi. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles leidub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Õnnelik elu kooskõlas loomutäiusega. Kõik pürgib hüve/headuse poole ning kõige elava eesmärgiks on õnn. Valitsemisest Ideaal on filosoofide valitsemine (seega monarhia või aristokraatia). Kaks võimalust: kas filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks. Demokraatlik inimene tahab ju vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab just sellest demokraatias valitsevast seadusetusest. Epikuurlased Õnn on teatud seisund (rahulikkus). Saavutatakse vooruse läbi. Õnnelik elu on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. Aristoteles Sõprus Leidis, et linnriike hoiab koos just sõprus. Sõprus ise...
9. Romantilise au paradoksid. Au otsitakse kas ühiskonnale vastandumises (eneseväljendamine kordumatu indiviidina) või riigi ja rahva nimel suremises. Aadliau edasikestmine - duellid. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest. Õnn on teatud sorti tegutsemisvõime, aktiivne, mitte passiivne Voorus on õnne paratamatu tingimus. Kas ta on aga selle piisav tingimus? 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest. Aristoteles : Loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid. Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. Platon : õnnelik on elu kooskõlas loomutäiustega. Kõik pürgib hüve/headuse poole ning kõige elava eesmärgiks on õnn. stoikud : Õnn tähendab kindlust hüve omamises õigupoolest aga ainult tõelise hüve omamises saabki olla kindlus. Mitte väliste hüvede...
SISSEJUHATUS Mõtlemine on käsiteldav kui igasugune aktiivne vaimne protsess. Tulemuslikku mõtlemist iseloomustab abstraheerimine, analüüs ja süntees. Mõtlemisvahendite põhjal võib seda jaotada · kaemuslik-motoorne, · kujundlik · sõnalis-loogiline (verbaal-loogiline). Sõnalis-loogiline mõtlemine tugineb mõistetele. Verbaalne mõtlemine avaldub inimese oskuses ... · opereerida mõistetega, neid võrrelda ja analüüsida; · püstitada hüpoteese, formuleerida kontseptsioone ja teooriaid; · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõt...
Platon: õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge korrast ja harmooniast. Õnn peegeldub ka subjektiivsetes naudingutes. On meelelised ja vaimsed naudingud, viimased on tugevamad ja kestvamad, puhtad (segamata valust). Aristoteles: õnn on ,,hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna" tähendab oskust mõistuspäraselt toimida. 2) Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristoteles loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid. Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. Platon õnnelik on elu kooskõlas loomutäiustega. Kõik pürgib hüve/headuse poole ning kõige elava eesmärgiks on õnn. Stoikud õnn tähendab kindlust hüve omamises õigupoolest aga ainult tõelise hüve omamises saabki olla kindlus...
Vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest (armastusest); õnn peegeldub ka subjektiivses naudingutundes, on olemas meelelised ja vaimsed naudingud. Aristoteles: inimhinge funktsiooniks on mõistuspärane toimimine, inimese suurimaks hüveks on võimalikult täiuslik mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristoteles: loomutäius on õnne olemuslik osa, ent täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid. Platon: annab erinevatel eluetappidel erinevaid vastuseid (varase Platoni arvates on õnneks vaja ka väliseid hüvesid, hilise Platoni arvates piisab voorusest). Stoikud: Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus. Tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära ei ole hüved, sest nende väärtus sõltub...
Voorus on õnne paratamatu tingimus. Kas ta on aga selle piisav tingimus? Platon: õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge korrast ja harmooniast. Hing koosneb kolmest osast: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Aristoteles: Õnn on "hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna" tähendab oskust mõistuspäraselt toimida. Õnn on `parim, kauneim, nauditavaim'. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest. Aristoteles : Loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid. Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. Paljud teod leiavad aset just tänu abivahenditele sõprade, raha, riigivõimu toetusel. Täieliku õnneseisundi rikub ära see, kui mõned asjad puuduvad, näiteks hea päritolu, lasteõnn, ilus välimus. Platon : õnnelik on elu kooskõlas loomutäiustega. Kõik pürgib...
4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud , epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus...