19
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA
ÜHISKONNA ARENG JA
GLOBALISEERUMINE
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
87 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liinytzka
Õppematerjali autor
Geograafia kontrolltööks I Arengutaseme näitajad ning riikide rühmitamine nende alusel. 1. ° Riigi arengutase on näitaja, mille alusel saab riikide pingerida koostada, riike omavahel võrrelda ja arengutaseme järgi rühmadeks jaotada. Üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks on SKT ühe elaniku kohta. SKT ehk sisemajanduse kogutoodang aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku kohta. ° Rahvamajanduse kogutoodang ehk RKT - aasta jooksul riigi ettevõtete poolt toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. ° Eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s või hõive eri majandussektorites. Madala arengutasemega riikides suurim osa SKT annab põllumajandus, kus on hõive suur. Kõrgelt arenenud riikides on kõrge hõive teenindussfääris, mis annab ka SKT-st suuremat osa. ° Inimarengu indeks ehk IAI
1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toe
Maailmamajanduse kujunemine. KORDAMISKÜSIMUSED 10.kl.lk.18-37 Esitlused ja kavad www.tabasalu.edu.ee/valve.meesak/ Osata võrdlevalt iseloomustada agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. Mille järgi on ühiskonnad nii jaotatud? NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20 1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) G
Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitö
Ühiskonna arengu peamised jooned AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, info majandusharud metsandus, kalandus, (tekstiili-, masina-, töötlemine ja jahindus keemiatööstus jm) edastamine, transport. Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- ja tootmisüksus teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon kasutatavad ressursid Hõive Valdav osa töötajatest
Geograafia riigieksam 2006 Maailma ühiskonnageograafia ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; (mõisted: elatusmajandus, turumajandus, tootmisviis, industrialiseerumine, geograafiline tööjaotus, globaliseerumine ehk üleilmastumine) tunnus agraarajastu industriaalajastu infoajastu Peamised majandusharud Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, Metsandus, kalandus, Tekstiilitööstus, energeetika, Info töötlemine, edastamine, jahindus metallurgia, masinatööstus jne. transport, side Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö M
Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmise korraldust
RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. ARENENUD JA ARENGUMAAD I kursuse teema: ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE MAAILMA JAOTUMINE ARENENUD RIIKIDEKS JA ARENGUMAADEKS EHK PÕHJAKS JA LÕUNAKS 2 RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SKT riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USDs ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI) heaolu näitaja, mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, töötus, teenindus) Kirjaoskus ehk haridustase Eluiga Imikusuremus Ekspordiimpordi struktuur (arengumaadel ekspordis ülekaalus tooraine ja põllumaj.saadused, arenenud riikides tööstustoodang) Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Infrastruktuuride tase (teedevõrk + sidevahendite h
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid