Ehitustootluse instituut REFERAAT BIOENERGIA VÕIMALUSED EESTIS Üliõpilane: Lyana Peedo Juhendaja: Prof. Enn Loigu Tallinn, 2012.a. Sissejuhatus Bioenergia on osa taastuvenergiast, mis omakorda on osa koguenergiast. Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud energiat ehk soojust, elektrit ja biokütuseid. (1) Biomass omakorda on bioloogilist päritolu mass ehk kõik, mis on kunagi maa peal päikeseenergia toel kasvanud. Biomass on põllumajanduslikust tootmisest, kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained, metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon. (1)
Korporatsioon Lembela Rebasereferaat Inimese bioenergia ehk aura Koostas: reb! Helen Püümann Coetus: C 03 / II Kuupäev: 27.09.04 Esitatud: 2004 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................3 2. Nähtuse ajaloost...............................................................................3 3. Mis on inimese bioenergia ehk aura?......................................................3 4. Aura värvide tähendused. ...............
Alternatiivsed energiaallikad MarkoEero Kruus Alternatiivse energiaallikad · PÄIKESE EHK HELIOENERGIA · TUULEENERGIA · GEOTERMAALENERGIA · BIOENERGIA PÄIKESE EHK HELIOENERGIA · Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. · Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Päikesepaneelid TUULEENERGIA · Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. · Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades.
TUUMAENERGIA- elektri ja soojusenergia, varus- venemaa,india,kanada, hiina, austraalia. Tootjad-usa, prantsusmaa,jaapan. Naaberriikide vahel,kellel on ühine energia süsteem. Eelised-suur energia kogus, keskkonna sõbralik, toorainet piisavalt. Puudused- radioaktiivsete jäätmete matmine, termoreostus veekogudes.terrorismi oht. HÜDROENERGIA- taastuv , elektri ja soojus energia, varud paiknevad mägistes rajoonides, suurimad tootjad Kanada,USA, Norra,Venemaa, eksporditakse toodete kaudu(norra) , muidu käib import ja eksport naaberriikide vahel. Eelised- ökoloogiliselt puhas, taastuv, omahind on madal. Puudused-veehoidlate rajamine tekitab probleeme, ehitamine kallis, häirib kalade rännet. Probleemid: energia paiknemine tarbjast kaugel, energia ärakasutamiseks rajatakse Ej lähedusse energia mahukad ettevõtted.(värvilise metalli sulatamine) PÄIKESEENERGIA(helioenergia)-elektri ja soojus energia, taastuv, varud- pöörijoontel on kõigeefektiivsem...
14. ENERGIAMAJANDUS Agraarühiskonnas oli energiasaamisallikaks inimeste ja tööloomade lihasjõud. Soojusenergia saamiseks põletati puitu, õlgi ja kuivatatud loomasõnnikut. Tööstuse arenedes suurenes nõudlus puusöe järele kiiresti, mis tõi kaasa metsade suuremahulise raie. Kuna puitu hakkas väheks jääma, tuli 17. sajandil kasutusele võtta kivisüsi, kusjuures algselt arvati, et see on puidust kehvem kütus. Kivisöe kasutamine suurenes järgneva paarisaja aasta jooksul ning leiutati ka aurumasin. See kõik pani aluse iseseisvale energiamajandusele. Ettevõtteid rajati söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsus kestis 19 sajandi lõpuni. 19-20 sajandi vahetusel võeti kasutusele elekter see uuendus lubas energiat transportida ka kaugemale. Tänu sellele hakati põletama ka madalama kütteväärtusega kütuseid- pruunsütt, põlevkivi ja turvast. Õpiti, et ka veejõu abil on võimalik elektrit toota ning pandi alus suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele....
ENERGIAMAJANDUS Energia liik Kasutamise eelised ja puudused, sealhulgas keskkonnaprobleemid Nafta Suure kütteväärtusega. *taastumatu Hea transportida tankerite ja torujuhtmetega. Kasutatakse mitmeks otstarbeks. Puuraukude rajamine merre on keeruline. Ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. Vajab puhastamist lisanditest ning ümbertöötlemist. Gaas Suure kütteväärtusega. *taastumatu Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata. Vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põlemisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on ...
pindadel on võimalik toota, sõltub peale kasutatavate kultuuride oluliselt ka biomassi energiakandjaks töötlemise tehnoloogiatest. Siinjuures kehtib enamasti reegel, et efektiivsemad tehnoloogiad nõuavad oluliselt suuremat investeeringut tootmise rajamise faasis. Seetõttu on eriti oluline pikaajaliste tegevusplaanide arendamine ning seeläbi tootjatele kindlusetunde loomine. [4] 8 Energiakultuuride ressurss Eestis tuleks valida bioenergia tootmiseks välja eelkõige need energiakultuuride liigid ning sordid, mille kasutatav biomass on meie ilmastiku- ja mullatingimustes maksimaalne. Samas tuleks arvestada kultuuride valikul nende võimalikku mõju keskkonnale: võimalikud riskitegurid siinjuures on mõju looduslikule genofondile ja maastikumuutused. [4] Konkreetse energiakultuuri valik sõltub nii sobilikkusest kasvukohale kui ka soovitavast kasutusotstarbest
Loodusvarad ja nende kasutamine Loodusvarad - loodusressursid, mida inimene saab kasutada oma otstarbeks (elutegevuseks). Maavarad - kivimid, gaasid, mil on majanduslik otstarve suur. Jagunemine: *taastuvad *taastumatud Energeetilised loodusvarad: *energia saamiseks: Taastuvad - puit, vesi, õhk, päikeseenergia, maasiseenergia, bioenergia Taastumatud - nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas, uraanimaak TRADITSIOONILISED ... energiavarad, mis antud tehnoloogiaga on tavapärased. Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia. Erinevates piirkondades erinev. ALTERNATIIVSED ... antud tehnoloogilise arengu puhul pole tavapärane. (Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid Tegeleb maavarade kaevandamisega, energia tootmisega ja energia transportimisega tarbijani. Energia tootmine: * kütuste tootmine
Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ja kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad: vee-energia, tuuleenergia, puit ehk bioenergia, loodete energia, maasisene soojus. Taastumatud energiaallikad: nafta. Maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. · Nafta-taastumatu kütus, suure kütteväärtusega, korraga saab transportida suuri koguseid, puuraukude rajamine on keeruline, ammutamise käiguas võib suur osa mereveest reostuda, vajab puhastamist ja ümbertöötlemist. Kõige suurmad varud paiknevad Lähis-Ida riikides. Suurimad naftavarud asuvad:Saudi-A, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan.
geotermaalenergia.....................................................................................8 Probleemid .........................................................................................................................9 Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?.....................................................................9 Mida tuleks teha?................................................................................................................9 Bioenergia...............................................................................................................................9 Probleemid..........................................................................................................................9 Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?...................................................................10 Mida peaks tegema?..............................................................................................
madalat hinda. Tuuleolusid on mingil määral küll võimalik ette prognoosida, kuid suur veaprotsent (kohati erineb tegelik toodang prognoositust isegi mitu korda) tähendab, et lõplik kauplemine toimub sel hetkel, kui elektrit toodetakse ja see on siis vaja iga hinna eest kellelegi maha müüa ükskõik mis hinnaga. Seega peaks tuuleelektri tootjal igal juhul olema olemas ka tuuleenergia akumuleerimisvõimalused. 1.3. Bioenergia Biomassi saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil, näiteks ühes riigis, biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Biomassiks nimetatakse fotosünteesi kaudu sündinud taimemasse. Nendest toodetud kütust kutsutakse biokütuseks. Biomassi põletamisel vabaneb atmosfääri süsihappegaas, mis arvatakse samas koguses seonduvat uuesti biomassiga, kui koristatud alale kasvab uus taimestik. Biomassi põletamine
Nagu teistekgi energiatoodangutel, on ka tuumaenergial pluuse ja miinuseid. Plussideks oleks: Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. Miinusteks oleks: Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Kor...
Energia liik, Kasutusalad Varud, kus Suurimad Suurimad Suurimad Kasutamise eelised Kasutamise puudused, selle paiknevad? tootjad eksportijad importijad keskkonnaprobleemid osatähtsus Nafta Mootorikütuseks, Lähis- Ida, USA, Saudi Araabia, Lääne- Suure Avariid, õnnetused 40% soojuse kesk- ja Venemaa, Venemaa, Euroopa, kütteväärtusega tankeritega, naftat tuleb taastumatu saamiseks, lõuna Hiina, Norra, Iraan, USA puhastada ja maapõuest elektrienergiaks, Ameerika, Kanada, Araabia ÜE välja pumbates võib naftakeemia Aafrika Suur- ...
Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Geotermilist energiat ei kasutata maailmas palju. Üldiselt üritatakse teda asendada teiste energiaallikatega ning kasutatakse ainult juhul, kui energia tootmiskohad on tõesti väga soodsad. Mida tuleks teha? Parim variant ongi probleemide ilmnemisel üldse mitte geotermaalenergiat kasutada. Kuigi ta on väga keskkonnasõbralik, saab teda hõlpsasti ka muude energia vormidega tulusalt asendada. 4. Bioenergia Bioenergia on energia, mis tekib orgaaniliste ainete (puit, põllumajandusjäägid) põlemisel. Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel ning prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. 2 Probleemid Metsa üleraiumine põhjustab puidukriisi. Paljudes Aafrika arengumaades on puit siiani ainuke energiaallikas ning pidevalt toimub intensiivne raie
ENERGIAMAJANDUS Märt Laas Mis on energiamajandus? Majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nendest kütuste, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. Milliseid energiaid kasutatakse? Tuule energia Bioenergia Veeenergia Kivisöe energia Nafta energia Päikese energia Geotermilineenergia Geotermiline energia - energia, mis tekib kui kuumad kivid Maa sisemused soojendavad vett ning tekib aur. Maa sisemusse puuritakse augud ning kuum aur liigud üles ning seejärel suunatakse aur turbiinidesse, mis panevad tööle elektrigeneraatorid. Bioenergia - taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine kasutamisest.See on
Energiamajandus Energia liigid, nende kasutamise eelised ja puudused ENERGIA LIIK KASUTUSE EELISED PUUDUSED&KESKKONNAPR OBLEEMID 1.NAFTA 40% *Suure *Puuraukude rajamine Taastumatu, kütteväärtusega meresügavustesse on traditsiooniline *transportida saab keeruline, ammutamise käigus suuri koguseid on suur oht merevee tankeritega ja reostumiseks ja pinnase torujuhtmetega saastumiseks *Nafta vajab puhastamist ja ümbertöötlemist 2.MAAGAAS 28% *Suure *Transporditakse torujuhtmeid Taastumatu, kütteväärtusega pidi, ka veeldatult, mis...
Lasnamäe Üldgümnaasium ALTERNATIIVENERGIA KASUTAMISE TULEVIK EESTIS Uurimistöö Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1
1) / 2) Energiaressursside liigitamine taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad: -Hüdroenergia (Veeenergia) (Hiina, USA) +odav +ei reosta - kallis ehitamine - üleujutused -päikeseenergia (USA, Itaalia) +ei reosta +igalepoole võimalik - kallis - pindala võtab palju -tuuleenergia (USA, Hiina) +ei reosta - müra - madal tootlikkus - bioenergia (Hiina, Euroopa) +keskkonnasõbralik +CO2 ei suurene - erosioon - veevajadus -geotermiline (Jaapan, Island) +ei reosta +väike mõju keskkonnale - kulutused suured (Ammendumatud- Ammenduvad- ) Taastumatud: -Nafta: (USA, Hiina) +lihtne transport +lai kasutusala - kallis - reostus -Maagaas:(USA, Venemaa) +odav transport +väiksem reostus - raske transport - torude hooldus -Tahked kütused (kivisüsi, puusüsi) (Hiina, Aasia)
kasutusele väljend ,,biotehnoloogia" PUNANE BIOTEHNOLOOGIA ROHELINE BIOTEHNOLOOGIA VALGE BIOTEHNOLOOGIA Tervishoid Meditsiin Ravimitööstus Antibiootikumide tootmine - ravimid, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks. Hormoonide tootmine (nt Insuliin) Vitamiinide tootmine ( B12 vitamiin) Kortsude silumine (Botulismitoksiin) Alkoholide tootmine (kofeiin, nikotiin, morfiin) Kasutatakse nt migreeni ja Parkinsoni tõve raviks. Põllumajandus (paljundamine, säilitamine, bioenergia, loomasöödad) Toiduainetetööstus Keskkonnakaitse GMO taimed Haiguskindlamad ja elujõulisemad taimed. Taimekaitsevahendid Loomasööda valmistamine (n. silo) Bioenergia Biokeefir ja-jogurt lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsüsteemi. Toiduainete hapendamine. Näiteks kurgid, piim, kapsad Juustu ja veini sortidid Alkoholi saamine Bakterite amülaasi kasutatakse siirupi tootmisel (lagundvad tärklise, tekib sahharoos)
Energiamajandus tegeleb: 1. Energiavarade hankimine 2. Energiavarade töötlemine 3. Energiaallikate viimine tarbijani Muutused energia ajaloos: 1. Biomassi põletamine(puidu kastus) 2. Vesiveskid 3. Fosiilid 4. Nafta kasutus 5. Maagaas 6. Hürdroelektrijaam 7.Tuumaenergia 8.Süsi Energiaallikate jaotus: Taastuvad: * Vee energia * Tuuleenergia * Puit ja bioenergia * Loodete eneriga (tõus ja mõõn) * Maasisene soojus Taastumatud: * Fossiilid * Nafta *Maagaas * Kivi ja puusüsi * Põlevkivi ja turvas Primaarsed energiad(muutumatud) Päikeseenergia Maa pöörlemise energia Tuumaenergia Maa siseenergia Nafta 40% Maagaas 28% Tahked kütused 20:% NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA · Tekkinud 100 miljonit aastat tagasi kuhjumisest
Venemaast.Kui Euroopa Liidus ei hakataks kasutama taastuvat energiat, tuleks umbes järgneval 30 aastal importida umbes 70% EL energiast ja me ei oleks siis enam nii iseseisvad.Euroopa Liit on võtnud eesmägiks suurendada taastuvenergia osakaalu, mis oli 2005. aastal 8,5%, aastaks 2020 juba 20%ni ehk siis 11,5 % tõus.Taastuvad energiaressurssid ei lõpe kunagi, selle kasutamist takistab ainult suur investeeringu vajadus ja tehnoloogia arendamine. Bioenergia ja selle tulevik Euroopa Liidus on viimasel ajal kasvanu põhjalikult Bioenergia tootmine.See koosneb peamiselt taimsetest jäätmetest, puidust, paberitööstuse jääkidest, loomsetest jääkidest ja energia viljast ehk nimetatakse Biomassiks.See moodustab juba 5% El energiavarudst ja 65% kogu taastuvenergiatoodangust.Pikemas perspektiivis võib see arv tõusta 20%ni. Jäätmepõletus jaamasid on Euroopa Liidus ligi 400 ning meie lähiriikidest on see enimkasutatud Soomes, Rootsis ja Taanis
Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Energiavarade hankimine; nende töötlemine elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning kättetoimetamine tarbijatele. Milliseid alternatiivseid energiaallikaid kasutatakse Eestis? (alternatiiv=TAASTUV!) Eesti alternatiivsed energiaallikad on päikeseenergia, tuuleenergia, hüdroenergia ja bioenergia Söe ja nafta osatähtsuse muutumine, kuidas? (Õpik lk 66-67, esitlus) Kivisöe kasutamise hulk oli kõige suurem 18saj lõpu ja 19sajandi algus aastatel, peale seda on selle tarbimist aga vähentatud tunduvalt, 2000aastaks näitas seis langust ~80%lt 30% peale. Selle põhjustas arvatavasti nafta avastamine, mille tarbimine on suurenenud järjepidevalt 40%'ni (2000a seisuga).. Pärast seda on proovitud aga nafta tarbimist vähendada, millega on selle
Erinevad energia tootmisviisid. Kaido Eismann, Karl Ojamaa. Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumakütuse jäägid on väga ohtlikud, radioaktiivsed, nende lagunemiseks kuulub tuhandeid aastaid. Elektrijaamad ei saasta õhku, kütust kulub vähe, tekib vähe tahkeid jäätmeid. Hüdroelektrijaam Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Hüdroelektrijaamade ehitamine on kulukas kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Maailma võimsaim elektrijaam, kus kasutatakse vett, on LõunaAmeerikas Parana jõel. Ta võimsus on kokku 12,6 miljonit vatti. Soojuselektrijaam Soojuselektrijaam (SEJ) on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergia saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas võ...
................................................................................................ 5 Fotoelektrilised süsteemid. ................................................................................................. 6 Päikesepaneelid.................................................................................................................. 7 Päikeseenergia kaudne kasutus.............................................................................................. 7 Bioenergia........................................................................................................................... 7 Mikrotuulegeneraatorid........................................................................................................ 9 Soojuspumbad................................................................................................................... 10 Kokkuvõte................................................................................................
Energiaallikate skeem taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA Energiamajanduse 10 mõistet Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning
2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3. Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus 4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine 5. Energiajulgeolek 6. Keskkonnaprobleemid Energiaallikate osatähtsus maailmas: Nafta 40% Tuumaenergia- 5% Veeenergia- 5% Tahked kütused-20% Maagaas- 28% Muud 2% Taastuvad energiavarud: 1. Maa pöörlemise energia (loodete/lainete energia) 2. Päikeseenergia 3. Tuuleenergia 4. Veeenergia 5. Puit jm bioenergia 6. Maa siseenergia (maasisene soojus) 7. Maagravitatsioonienergia 8. Termotuumaenergia Taastumatud energiavarud: 1. Nafta 2. Maagaas 3. Kivi-ja pruunsüsi 4. Põlevkivi 5. Turvas 6. Uraanimaak Alternatiivsed energialiigid: Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid). Nt. loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus. Biomassi-vee-tuule energia. Roheline energia. Helioenergia
TAANI ENERGIAMAJANDUS Nastja Sassova TAANI Pealinn: Kopenhaagen Pindala: 43 094 km² Asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel Maismaapiir lõunas Saksamaaga, teisel pool Põhjamerd põhjas Norra, kirdes Rootsi; Läänes Põhjameri, kirdes Läänemeri Gröönimaa Energiavarad Maagaas ja nafta Põhjamerest Kivisüsi Tuuleenergia Päikeseenergia Bioenergia Geotermaalne Tuuleenergia Taanis Moodustab umbes 30% kogu elektrist, mida riigis tarbitakse; Suuremad tootjad Vestas ja Siemens Wind Power; 2008. aastal moodustas tuuleenergia 18,9% Taani elektritoodangust ja 24,1% tootmisvõimsusest; Keskmine tuulekiirus võrdlemisi tagasihoidlik 10 meetri kõrgusel 4,95,6 m/s. Eksport ja import Eksport: toornafta Import: põlevkivi, maagaas, kivisüsi Elektrijaamad Elektrienergia toodang Aitäh!
+tasub rajada ka energia hulk sulamagma ja väikese -kasutusalad on nendega energiatarbimise piiratud kokkupuutel korral -jooksvad kulud on kuumenenud kallid põhjavee energia. Laamade äärealad! Bioenergia + saasteaineid ei - saadav energiahulk Toodetakse teki on küllaltki väike. biomassist +tasub rajada ka orgaaniliste ainete väikese (puidu; energiatarbimise põllumajandusjääki korral de põletamisel)
Narva jõgi 400 (m³/s) Emajõgi 71,8 (m³/s) Pärnu jõgi 64,1 (m³/s) Kasari jõgi 27,6 (m³/s) Navesti jõgi 27,2 (m³/s) Pedja jõgi 25,4 (m³/s) TUULEENERGIA Praeguse tehnoloogia juures õigustab tuuleenergia end vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6 meetrit sekundis. GEOTERMAALENERGIA See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. BIOENERGIA * Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel ning prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel.
oma eelneva arengu vältel kokku. Aastaks 2040 prognoositakse, et energa tarbimine tõuseb poole võrra Praegu toodetakse 40% Euroopa Liidu energiast just naftast. Iga aasta põletatakse 5 miljardit tonni kivisütt ja 3,2 tonni naftat Orgaanilist kütust jätkuks 150-200 aastaks Naftat jätkub umbes 56-ks ja maagasi 60-ks aastaks Iga-aastaselt eraldub 20-30 miljardit tonni vingugaasi LAHENDUSED Taastuvad energiaallikad: Tuuleenergia Päikeseenergia Maapõueenergia Bioenergia Euroopas on võetud suund taastuvate energiaallikate eeliskasutamisele ja fossiilsete kütuste osatähtsuse märgatavale vähendamisele. Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kasv
Jõgesid ja ojasid on Eestis päris palju üle 7000, kuid kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Tasase pinna tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike ning seega on Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik ja puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks. Linnamäe hüdroelektrijaam BIOENERGIA Bioenergia on taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärinevast orgaanilisest ainest (biomass). Ehkki on siinkohal bioenergia taastuvus aga suuresti inimeste kätes, kuna biomassi saab pidada taastuvaks juhul, kui seda kasutatakse mingi territooriumi piires biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires.. Harilikult muundatakse biomass soojusenergiaks põletamise teel, kuid biomassist valmistatakse ka erinevaid biokütuseid. Biomassi all mõistetakse kogu elusaine hulka. Põletamisel teel eraldunud süsihappegaasi ei arvestata kliimamuutuse põhjustajana, kuna see seotakse fotosünteesil ära
LOODUSGEOGRAAFIA mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. (Lõuna-Aasia) ÕHK LIIGUB JAHEDAMALT SOOJEMALE, EHK K(jahedam)M(soojem) FRONDI TÄHISED, KÜLM JA SOE FRONT!! antitsüklon, kõrgrõhuala- õhk pöörleb päripäeva, ülevalt alla tsüklon, madalrõhuala- õhk pöörleb vastupäeva, alt üles MULLAD KESKKONNAPROBLEEMID happesademed- sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam põhjused: 1. mürgiste ainete õhkupaiskamine (tehased, vabrikud, autod) 2. väävli- ja lämmastikoksiidid 3. kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad ohud: hävitab elusloodust (taimed, puud(okaspuudel kaovad okkad), põõsad) põhjustavad loomade haigestumist muudavad loosulikud veekogud(kalavarude vähenemine) ja mullad(kaovad vajalikud elemendid) happelisemateks lagundavad ehtusmaterjale ja põhjustavad metallide korrosiooni lahendused: 1. veekogude lupjamine 2. paene aluskivim ...
Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorite ja seadmete tööks. Seega on vaja energiat kõikjal. Energiat saame jagada taastuvaks ja taastumatuks. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad. Energialiigid Nafta ja naftasaadused Maagaas Tahked energiavarad (süsi, turvas) Veejõud Tuumaenergia Alternatiivenergia Alternatiivsed energialiigid Tuuleenergia Maa siseneenergia Bioenergia Päikeseenergia On veel mitmeid energialiike (Maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia), mida hetkel olemasoleva tehnoloogia abil ei osata või liiga kõrge hinna tõttu ei ole mõtet tootmisesse võtta. Maailma energiatarbimine Hüdroenergia: 5% Tuuleenergia: umbes 1% Biomassi energia: 15% Tuumaenergia: 2% Maa siseenergia: 1% Fossiilenergia: umbes 75% Nafta on ülemaailmselt üks tähtsamaid energiaallikaid. Suurema osa energiast tarbivad kõrgelt
· Lisaks biodiislile on Argentina huvitatud etanooli, tuule, päikese ja biomassi energia tootmise arendamisest. Kõikidel neil on suur potentsiaal. · Alternatiivsed energiaallikad · Argentina püüab oma energiapuuduse tõttu ka otsida alternatiivseid energiaallikaid ja vähendada sõltuvust naftast ja maagaasist. · Eesmärk on keskkonnaküsimuste tõttu ka saastevaba alternatiivide, nagu vesi, tuule- ja päikeseenergia, samuti bioenergia ja maasoojusenergia, edendamine. · 2006. aasta lõpus võeti vastu taastuvenergia seadus, mille eesmärk on saavutada taastuvate energiaallikate energia tootmine Eestis aastaks 2016 8%. · Selle eesmärgi saavutamiseks on tuule- ja biomassienergia arendamiseks ja väikeste hüdroelektrijaamade (vähem kui 30 MW) arendamiseks vajalik vähemalt 3000 MW. Energia vormide suhtelised osatähtsused on hinnatud 2016. aastal: · Tuul umbes 70 protsenti · 16% biomassist
1. ENERGIAVARADE JAGUNEMINE – TRADITSIOONILISED JA ALTERNATIIVSED + NÄITED Traditsioonilised: nafta, gaas, tahked kütused ; taastumatu ; tuumaenergia ; nad ei teki juurde ; kasutamine saastab keskkonda. Alternatiivsed ehk rohelised energiavarad: päikeseenergia e. helioenergia (Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Sri Lanka, Lõuna-Aafrika Vabariik), 20% ; tuuleenergia, geotermaalenergia (Island, USA, Jaapan, Itaalia, Uus-Meremaa), bioenergia (energiavõsa kasvatus on levinud arengumaades) 2. MAJANDUSTEGEVUSED ENERGIAMAJANDUSES Energiamajandus tegeleb energiavarude uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimase kätte toimetamisega tarbijale. 3. NAFTA, GAASI JA KIVISÖE TOOTMISPIIRKONNAD Nafta – Põhja-Ameerika, Pärsia laht, Mehhiko laht Maagaas – Mehhiko laht, Venemaa, Austraalia Kivisüsi – ei leidu vees, Euroopa, Hiina Venemaa piir, Põhja-Ameerika 4
hooldusvaba süsteem. ● Neid on erinevates suurustes ning neid saab paigaldada katusele, seinale, maapinnale. ● Päikeseenergia on keskonnasäästlik taastuvenergia. Pilt päikesepaneelist Biomassienergia ● Bioenergiat saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine kasutamisel. ● Bioenergiat on võimalik varustada, niiviisi ei saa selle energia kasutamine kunagi otsa. ● Bioenergiaga saab asendada teisi energiaallikaid. ● Bioenergia on väga keskkonnasõbralik taastuv energia. Puit, pilliroog, turvas Tuumaenergia miinused ● Tuumajaamade ehitamine on kõige kallim valdkond. ● Tuumajaamadest tekkinud jäätmed on ohtlikud ja neid pole veel võimalik kiiresti hävitada, vaid peab hoiustama pikalt. ● .On olnud eelnevaid katastroofe(Chernobyl,Fukušiima) Põlekivi energia miinused ● Eestis hakkavad põlevkivi varud otsa saama.
põlevkivist on väga jäätmemahukas. Kindlasti peaks Eesti minema üle rohkem taastuvate energiaallikate ehk alternatiivenergia kasutamisele, sest globaalsed ökoloogiaprobleemid vastanduvad üha suurenevale energianõudlusele. Vajame alternatiivseid energiavarusid, mis vastaksid keskkonnanõuetele. Üheks perspektiivseimaks energiaallikaks võib praegu pidada puitkütuseid. Samuti ka tuule-ja hüdroenergia, geotermiline ning bioenergia. Kahjuks Eestis päikeseenergia tootmine ei tasu end ära, sest meil on väga sombused ilmad ning päikest paistab küllaltki vähe. Aga kuidas lahendada selliseid probleeme? Kas tuleks oodata tehnika arenemist, mis aitaks sellest vähesest päikese- paistest energiat toota? Mina igatahes seda ei pooldaks, sest päikeseenergia tootmiseks vajaminevad seadmed läheksid meie riigile liiga kulukaks maksma ning sealt saadav kasu on liiga väike
Rohumaad taastuvenergia allikana: biogaasi tootmine rohtsest massist, energiahein Mõisted Taastuvenergia- eneriga, mis toodetakse taasuvatest energia allikatest Biogaas- käärimisgaas, mis sialdab CH4 (45-70% ) ja CO2 (30-55%) Biomass- organismide elusaine hulk Energiahein- energia saamiseks kasvatatavad kultuurid [1] Biokütuste klassifitseerimine Vedel- õli- ja suhkrurikkad energiakultuurid Gaasiline- biolagunevad ja tööstus jäätmed Tahke- puit ning puidujäätmed Rohtne mass a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt b) põhk c) roog d) biomass põllumajandusmaalt Biokütuse tootmise ja kasutamise lihtsustatud variant Muundamisprotsessid Energiakultuuride kasvatamise põhjused Mahajäetud põllumaade kasutamine Alternatiiv fosiilsetele kütustele Biomassi varud suured Tootmine laialdane Keskkonnasõbralikkus Eelis puitkultuurid...
Looduslik vesi on vajalik joogiks nii inimestele kui ka loomadele. Looduslikus vees on alati mitmesuguseid lahustunud mineraalsooli, kõige rohkem kaltsiumi-, magneesiumi- ja rauaühendeid, aga ka mitmeid teisi nn mikroelemente lahustunud mineraalsooladena vähesel määral. Looduslik vesi on inimese ja loomade jaoks organismile vajalike mineraalide allikas, kus need mineraalid on nende jaoks enamasti sobivas vahekorras. Looduslikul veel on oma energiaväli, mis on inimeste ja loomade bioenergia allikas. Inimese bioenergiavälja ulatus on tema immuunsuse näitaja. Kui inimese bioenergiaväli on null, siis on inimene haiguste suhtes kaitsetu. Vesi on eriline aine, millel põhineb elu. Ei leidu ühtegi teist ainet, mida oleks võimalik võrrelda veega. Puhas vesi on meie planeedi elu alus. Kui vee reostuse kriitiline piir ületatakse, elu hävib. Looduses on vesi mitmesuguse struktuuriga, olenevalt tema päritolust ja puhtusest
mulda erosiooni eest ning säilitavad mullaviljakuse. Rohtsete energiakultuuride kasvatamisel saab kasutada teravilja kasvatamisega samu põllutöömasinaid nii külvamisel, hooldustöödel kui saagi koristamisel. ) Bioenergia tootmiseks sobivad kõige paremini taimed, mille kuivainetoodang põllupinna ühiku kohta on võimalikult suur ning taimed peaksid olema küllaldaselt tugeva varrega, vältimaks lamandumist sademete poolt. Eestis tuleks valida bioenergia tootmiseks välja eelkõige need energiakultuuride liigid ning sordid, mille kasvatamisesest saadav biomass on meie ilmastiku- ja mullatingimustes maksimaalne. Liigi valikul tuleks eelistada mitme- aastaseid kultuuride kasvatamist põllumajanduslikust kasutusest väljas olevatel aladel. Mitme- aastastel energiakultuuridel on kõrgem biomassi toodang, parem energiabilanss ja väiksem keskkonnamõju. Rohttaimede kasvatamise puhul biogaasi tootmiseks on minimaalsed või
ENERGIAMAJANDUS tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- ja ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Alternatiivsed energiaallikad: *vee-energia *tuuleenergia *puit jm bioenergia *päikeseenergia *maasisene soojus Energiaallikate osatähtsus energiamajanduses: *nafta 40% *maagaas 28% *tahked kütused 20% *vee- ja tuumaenergia 5% ja 5% Nafta- ja gaasitööstus Nafta on tänapäeval kõige enam kasutatav energialiik ja peamine mootorikütuste tooraine
- filtreerimine 2. Keemiline - osoonitakse 3. Bioloogiline - mudaga Jäätmekäitluse põhimõtted 1) Jäätmemajanduse hierarhia 2) Terviklik ja piisav jäätmekäitlusüsteem 3) Parima võimaliku tehnika rakendamine ilma liigsete kulutusteta 4) Läheduse põhimõte 5) Tootja vastutus- et poleks KK saastvad ain. Raskemetallid satuvad keskkonda nii: bensiinist taimedele-loomad-inimene nt lehm ja piim Alternatiivsete energiaallikate kasutus Tuul, vesi, bioenergia, energiavõsa(lepp, paju), päike Jääkreostuskolded Eestis Aktiivsest majanduslikest tegevustest kõrvalejäänud objektid 1) Ehitusplatsid 2) Väetiselaod 3) Endised mürgilaod 4) Endised militaarobjektid Looduskaitse ja keskkonnakaitse ühisjoon Proovivad säilitada looduslikku mitmekesisust Looduskaitse ja keskkonnakaitse erinevus KK peamine eesmärk on elanikkonna teadlikkuse tõstmine, aga LK on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. LK loob
Millised energiaallikad on keskkonna sõbralikud? Tänapäeval enamus elektrit saadakse tuumadelõhestamisest (Tuumaenergia) ja ka naftast. Vähesel määral kasutatakse ka põlevkivi, mis on eesti peamine energiaallikas. Kõik need energiaallikad tekitavad saastet, kuid kasutatakse neid ,sest need on odavad ja annavad rohkem energiat kui keskkonna sõbralikud. Siiski võimaldab tänapäeva tehnoloogia kasutada tuule, päikese ja veeenergiat. Päikeseenergiat on võimalik kasutada tänu päikesepaneedile. Päikesepaneedil neelavad päikesekiirgust ja muundavad selle elektriks, mida kasutame tänapäeval kodudes. Päikesepaneelid on suhteliselt odavad ja tänapäeval kasutame neid kalkulaatorites, elektriautodes, telefonides ja ka elektrijaamades. Siiski toodavad nad vähe elektrit ja eestis nad kasutusel ei ole. Energiat tuulest toodavad tuulegeneraatorid. Tuul paneb tiiviku pöörlema ja tiiviku võll paneb pöörlema omakorda generaatori mi...
20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0% 1 Energiaallikate liigitus Taastuvad Taastumatud Maa pöörlemise energia Nafta (loodete ja lainete energia) Maagaas Päikeseenergia Kivi ja pruunsüsi Tuuleenergia Põlevkivi Veeenergia Turvas Puit jm bioenergia Uraanimaak Maa siseenergia (maasisene soojus) Maagravitatsioonienergia Termotuumaenergia Alternatiivsed energiaallikad Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid) Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus Nafta ja maagaasi varudele antud hinnangud eri aegadele Kütus 1968 1986 1991 2003
Vulkaanid,maavärinad,tornaado-inimesed ei oska neid kasutada 9. Millised energialiigid on traditsioonilised,millised alternatiivsed ? 10. Arutlege:kas maailma energiamajandust võib lähiajal tabada kriis ?? Võib aga ei pruugi. PÄIKESEENERGIA vee-energia tuuleenergia Puit ja muu bioenergia MAA PÖÖRLEMISE Loodete energia ENERGIA FRAVITATSIOONI Maasisiene ENERGIA energia TUUMAENERGIA TERMOTUUMA- ENERGIA Nafta ammutamine,trantsport ja töötlemine 1.Kuidas valitsevad naftatööstuse rahvusvahelised firmad ? 2.Miks valitsevad naftatööstuses rahvusvahelised firmad ? 3.Kuidas trantsporditakse naftat ? 4.Milline transpordiliik on odavam ja miks ? 5
Energiamajandus teg. Energiavarade hakimisega, nende töötlemisega elektriks, ning kättetoimetamisega tarbijale (mootori või ahjukütuse) Eestis elekter, kivisüsi, maagaas, Alternatiivsed tuule-, päikese-, vee-, maasisene-, loodete-, ja bioenergia. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses Puidu osatähtsus on vähenenud. Tänapäeval kasutatakse enamasti maagaasi. Taastumatuid kasutatakse rohkem, kui taastuvaid, sest lihtsalt on maa seest ammutada. Kütteväärtus on suurem. Lai kasutusala. Taastumatu : nafta, tahked kütused, kivisüsi. OPEC Saudi-Araabia, Kuveit, Katarr, AÜE, Iraan, Iraak, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Gabon, Indoneesia, Venezuela, Ecuador.
Energiaprobleemid Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud energiatarve. Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese-, tuule-, vee-, lainetuse- ja bioenergia. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, süsi, turvas, uraan jne). Globaalses ulatuses on energiaprobleem kasvamas, kuna viimase sajakonna aasta jooksul on inimkond oma suurenevate vajaduste tarbeks kiiresti ära kasutamas taastumatute energiaallikate varusid. Jäätmeprobleemid Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale,
· Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA PS ! nafta ja süsi osakaal kõige tähtsam ! NAFTAVARUD ! Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venemaa, Venezuela. Katar. NAFTA TOOTJAD ! · Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada
· Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA PS ! nafta ja süsi osakaal kõige tähtsam ! NAFTAVARUD ! Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venemaa, Venezuela. Katar. NAFTA TOOTJAD ! · Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada
taimede ja loomade jäänustest. Need on taastumatud energiaallikad, mis lõppevad kunagi otsa või tekivad väga pika geoloogilise aja jooksul ja kui need otsa saavad pole meil palju valikuid, millest energiat toota. Vastu: Energia tarbimine maailmas kasvab pidevalt. Energiavajaduse kiire kasv tuleb eelkõige arenevate tööstusmaade arvelt. Viimasel ajal on kiiresti kasvanud taastuvate energiaallikate – tuule-, päikese-, maapõue- ja bioenergia kasutamine. Praegu on nende osakaal energiamajanduses küll väike, kuid see kasvab kiiresti ja need on energiaallikad, mis on taastuvad ja ei saa otsa ja mida me saame kasutada kui taastumatud energiaallikad peaksid otsa lõppema. 8. Eestis kasutatakse 90% elektrienergiast põlevkivist. Too välja energiamajanduse tugev külg: (1p) 1)Kasutatakse omamaist energiaressurssi – põlevkivi, tänu millele on meie energiamajandus iseseisev. Energiamajanduse nõrk külg: (2p)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
