Kooli ajalugu KT vastused (3)

Tartu Ülikool - Pedagoogika - Pedagoogika alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kumbki periood on andnud kaasajale?

Lõik failist

Pedagoogika alused
Kooli ajalugu
Karmen Trasberg
kontrolltöö
1. Võrdle antiik- ja keskaegse hariduse eesmärke (mis sarnast, mis erinevat). Mida kumbki periood on andnud kaasajale?
Antiikse ja keskaegse hariduse eesmärgid olid paljus sarnased – eesmärk oli õpetada väljavalituid tunnetama jumala(te) poolt loodud maailma täiuslikkust ja harmooniat. Mõlemates kultuurides oli haridus kättesaadav vaid jõukate või valitud seisusest inimeste järeltulijatele. Ainult meetodid, kuidas hariduse eesmärgid saavutati olid erinevad. Antiikajal püüti harmoonia ja täiuslikkus saavutada läbi enesearenduse. 6.-5. saj. oli tekkinud haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus. Kuid keskaja mõtteviisi järgi saavutati jumalik harmoonia läbi äärmise jumalakartlikkuse - ranguse, distsipliini ja hirmu abil.
Ka tänapäeva koolist ei taha keskaegne hirmu abil õpetamise meetod veel kaduda. Hirmu ei tunta enam küll jumala viha või kehalise vägivalla ees. Ähvardada saab küll aga halbade hinnetega, mille tulemuseks on virelev positsioon elus. Kuid siiski, mitmed lapsekeskse pedagoogika suunad on sarnaselt antiikse haridussüsteemiga võtnud eesmärgiks arendada isiksust nii vaimselt, esteetiliselt kui kehaliselt .
2. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku.
Reformatsiooni ajajärgul sai hariduses valdavaks meetodiks näitlikustamine, matkimine , harjutamine ( Comenius ). Praktilist tegevust vastandati jutustavale meetodile ( Bacon ). Õpetajast sai absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju.
Reformimeelsed haridustegelased kuulutasid, et inimene kannab vahetut vastutust jumala ees, sellepärast saab tähtsaks vahetu kontakt pühakirjaga. Paavstivastaselt meelestatud inimesi motiveeris õppima võimalus lugeda piiblit emakeeles, ilma mingite kirikuisade kommentaarideta. Piiblist sai ainus usuallikas ja ta tungis sügavale rahva massidesse, kujundades ja kasvatades inimest nii usuliselt kui kõlbeliselt. Koolivõrgule pani aluse Philipp Melanchthon (1497- 1560 ). Koolivõrgu laienemisega muutus algharidus kättesaadavaks olenemata seisusest või soost. Õppemetoodikat kohandati lapse ealiste iseärasustega. M. Lutherilt ilmusid spetsiaalsed piltidega katekismused. Tänu emakeelsele piiblile jäid rahva mõte ja kool siitpeale samuti seotuks. Koolitati pastoreid ja ametnikke, reformiti ülikoole ja keskastme koole. Hakati tähelepanu pöörama õpetajale, tema elutingimustele ja palgale. Kasvatusküsimustes võeti vaatluse alla uued probleemid: milline on õige haridus, kes on õige õpetaja, kuidas tuleb õpetada.
Haridussüsteem reformatsiooni ajal:
Rahvakoolis - lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul
ladinakoolis - seitse vaba kunsti esimene aste
gümnaasiumis - seitse vaba kunsti ülemine aste
ülikoolis - kunstide õpingud ja arsti/usu/õigusteaduskond
Jumaliku tõe allikaks sai emakeelne jumalateenistus. Et anda kogudusele võimalus kuidagi osaleda teenistuses, viis M. Luther teenistuse läbiviimiseks sisse vaimuliku laulu. Üks jesuiit märkis õigesti: " Lutheri laulud on neelanud rohkem hingi kui tema raamatud ja jutlused ".
http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/reform/reform_exe/
3. Vali üks lapsekeskse pedagoogika suund. Iseloomusta seda ning too välja
selle plussid ja miinused.
Montessori pedagoogiline süsteem põhineb bioloogilisel eeldusel - iga elu on vaba aktiivsuse
avaldus. Iga arenev laps vajab oma arenguks vabadust ja spontaansust. Tavaliselt kujutab
kasvatamine endast lapse kujundavat mõjutamist. Montessori nõudis, et lapsele

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aviirma Õppematerjali autor

Antiik- ja keskaegse hariduse eesmärkide võrdlus (mis sarnast, mis erinevat). Mida kumbki periood on andnud kaasajale?
Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku.
Montessori pedagoogika iseloomustus, meetodi plussid ja miinused

kooli ajalugu antiikaegne haridus keskaegne haridus reformatsioon hariduses montessori pedagoogika

Kasutatud allikad

https://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/reform/reform_exe/

Sarnased õppematerjalid

doc

Kooli ajalugu: kordamisküsimuste vastused

Pedagoogika alused Kooli ajalugu Karmen Trasberg Kordamisküsimused kirjalikuks arvestustööks: 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus Antiik-Kreekas. 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. 1) Maailmapedagoogika klassika: 1

Pedagoogika alused

doc

Kooli ajalugu ja tänapäev

Kooli ajalugu ja tänapäev Pedagoogika ajalugu Pedagoogika ajalugu uurib: Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R

Pedagoogika alused

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

kasvatada. Ellen Key oli lasteaedade vastu, ent kui olude sunnil on hädatarvilik laps lasteaeda panna, siis peaksid lapsed seal mängima kui kassipojad ja koerakutsikad; kasvataja peab olema täiesti passiivne olukorra jälgija. Ta ei olnud rahul traditsioonilise kooliga, kus on õnnestunud see, mis loodusseaduste järgi näib võimatu olevat - hävitada olemasolev aine. Tahtmine teada saada, iseseisvus, vaatlusvõime kõik see, mida lapsed kooli kaasa tõid, kadus, muutumata teadmisteks või huvideks. Ellen Key arvates tulnuks suure revolutsiooniga purustada kogu olemasolev süsteem, nii et kivi ei jää kivi peale. Tulema oleks pidanud pedagoogiline veeuputus, kus Noa laeva pääseks ainult Montaigne, Rousseau, Spencer ja uus lapsepsühholoogia-alane kirjandus. Kui see kogum pääseks kuivale maale, siis ei tuleks mitte koole ehitada, vaid viinamarjaaedu rajada,

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

343

pdf

Maailmataju uusversioon

Seetõttu on ,,seadus" madalama staatusega kui ,,teooria". Teaduslik teooria põhineb faktidel, mida on eksperimentaalselt kontrollitud ja kontrollitav. Näiteks valguse kiirus vaakumis on alati konstantne ja see on eksperimentaalselt tõestatud fakt. Erirelatiivsusteooria annab sellele seletuse, et miks see nii on või et kuidas see saab nii olla. See seletus on eksperimentaalselt kontrollitud. Välja on toodud ka lühikene esitus teaduse ajaloo põhilistest etappidest. Teaduse ajalugu on küll tunduvalt palju lühem, kui religiooni ajalugu, kuid teaduse algmed ulatusid ikkagi juba Kristuse eelsesse aega. Teadus on ju inimtegevuse üks valdkond, millega tegelevad miljonid inimesed üle kogu maailma. Tegemist on samuti inimkonna ühe põhiliseima teadmiste osaga religiooni kõrval. Ülitsivilisatsiooniteooria valdkond käsitleb selliseid nähtusi, mida kogetakse ajusurmas. Uuritakse surmalähedaste kogemuste tõelist olemust ja selle võimalikku mõju inimeste

Teadus

477

pdf

Maailmataju

Karjäärinõustamine

990

pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

Seetõttu on „seadus“ madalama staatusega kui „teooria“. Teaduslik teooria põhineb faktidel, mida on eksperimentaalselt kontrollitud ja kontrollitav. Näiteks valguse kiirus vaakumis on alati konstantne ja see on eksperimentaalselt tõestatud fakt. Erirelatiivsusteooria annab sellele seletuse, et miks see nii on või et kuidas see saab nii olla. See seletus on eksperimentaalselt kontrollitud. Välja on toodud ka lühikene esitus teaduse ajaloo põhilistest etappidest. Teaduse ajalugu on küll tunduvalt palju lühem, kui religiooni ajalugu, kuid teaduse algmed ulatusid ikkagi juba Kristuse eelsesse aega. Teadus on ju inimtegevuse üks valdkond, millega tegelevad miljonid inimesed üle kogu maailma. Tegemist on samuti inimkonna ühe põhiliseima teadmiste osaga religiooni kõrval. Ülitsivilisatsiooniteooria – valdkond käsitleb selliseid nähtusi, mida kogetakse ajusurmas. Uuritakse surmalähedaste kogemuste tõelist olemust ja selle võimalikku mõju inimeste

Üldpsühholoogia