Otsingule "montessori pedagoogika" leiti 37 faili

Montessori pedagoogika
10
pptx
 aastal täitus Maria ammune  unistus – avati esimene Montessori  Lastemaja Eestis on Montessori põhimõtetest  lähtuvad lasteaiad nt Kalevipoeg ja  Sinilill Montessori  põhimõtted “Last ei saa kasvatada, lapsel tuleb lasta kasvada” Täiskasvanu valmistab ette ümbruse Pedagoog on nähtamatu abiline, kes peab olema vajadusel abiks, aga ei tõmba  lapse tähelepanu endale Pedagoogika alustoeks on kord Laps vajab arenguks vabadust ning spontaansust Tunnid peavad olema kolmeosalised Täiskasvanu peab laskma lapsel töösse süveneda, mitte teda pidevalt kiitma ja  keelama PÕHILINE  EESMÄRK ON STIMULEERIDA LAPSE ENESEKASVATUST,  ISEÕPPIMIS...
MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST
25
pdf
3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA...
Rousseau Emile ja lapsekeskse pedagoogika algus
12
odt
Teiste laste osa kasvatuses võrdsustatakse muude soodsa kasvukeskkonna pakutavate võimalustega. 5. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad Lapsekeskne pedagoogika on niisiis on 1960ndate ja 1970ndate aastate romantilises vormis eelpoolkäsitletud maades üpris tugeva surve alla sattunud ning olukord Inglise ja Ameerika koolides paistab 1980ndatel aastatel sellest seisukohast küllaltki sünge. Kesk-Euroopas (Saksamaal) on nn alternatiivpedagoogikad (Steineri, Montessori ja Freinet` pedagoogikad) oma sillapea säilitanud. Teisalt tuleb tõdeda, et 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel ei toimunud Kesk-Euroopas samasugust romantilise lapsekeskse pedagoogika renessanssi nagu kahel eelpoolnimetatud maal. Muutusel on mitmeid põhjusi. Vastamata jääb nimelt küsimus, kas lapsekeskne pedagoogika oleks suutnud oma positsiooni säilitada, kui see oleks 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel teistsuguse tõlgenduse ja sisu saanud. Romantiline vorm on vaid osa lapsekeskse pedagoogika pärnadist. Morrisoni (1989) arvat...
Pedagoogika aluste KT konspekt
3
odt
Vabakasvatuse puhul loobub pedagoog täielikult oma seisundist autoriteedina ega sea kasvatatavatele mingeid nõudmisi (peamine esindaja A. S. Neill) - Maria Montessori : - kasvatuse kõige olulisema perioodi – eelkooliea väärtustamine - õppimist ja arenemist toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile - Tundlikkusperioodide tundmaõppimine - koolides rõhutati iga õpilase ainulaadsust, aktiivsed õppemeetodid, avastuslik õppimine; loobuti tasemerühmadest; jäeti ära tasemeeksamid või muudeti nende olemust - rudolf Steiner – waldorfpedagoogika - sots. Pädevus läbi koosõppe - Õppimine tegevuse kaudu - Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligent...
Maria Montessori lasteaed
8
wps
Ettevalmistatud keskkonnas saab laps tunda end tegevuse alagatajana.Loomulik aktiivne hoiak säilib, kui lapse teel ei ole ülejõukäivaid takistusi. Rikkalikud stiimulid äratavad tagasihoidlikumagi lapse aktiivsuse. Täiskasvanu tuleb oma soovitusega uue tegevuse alustamiseks appi vaid äärmise vajaduse korral. *Mööbel olgu laps...
Koolieelse pedagoogika ajalugu Eestis
15
ppt
aastal asutas esimese eelkooliasutuse  spetsiaalse metoodika väljatöötamine(3-6)  kristlike maailmavaadetega  mängupedagoogika  lasteaedniku ülesandeks pidas pedagoogilist inimesekasvatust. Fröbeli pedagoogika 4 põhiprintsiipi  täiuslikkuse printsiip  isetegemine  mäng  usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel M.Montessori pedagoogika põhimõtted  laps loob end oma sisemiste jõudude abil  lapsele on omane loomulik uudishimu ja teadmisjanu  lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid  laps on tervik  last ei tohi loodusest lahutada  lapse käitumis- jm häired on reaktsioonid, millega laps annab teada, et keskkond on tema jaoks puudulik ega paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste rahuldamiseks. Kasvatus põhimõtete kujunemine  Eestis Carl Heinrich Niggol (1851-1927)  Võib pidada Eesti ko...
FRÖBELI PEDAGOOGIKA PÕHIMÕTTED JA NENDE MAAILMAVAATELISED EELDUSED-
10
doc
3 1. FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID Fröbel on üks euroopalise kultuuriajastu tähtsamaid pedagoogika esindajaid. Lasteaia pedagoogikas on Fröbel leidnud algusest peale arusaamist ja püsivat tunnustust, kuid ka siin on ta leidnud viimaseil kümnendeil teravat kriitikat. Kipume Fröbeli pedagoogikat liialt sageli kõrvutama Maria Montessori pedagoogika konkreetsete saavutustega. Fröbelil ei olnud kasutada füsioloogia ja psühholoogia kui iseseisvate spetsiaalteaduste uurimistöö hästi põhjendatud meetodeid ja rikkalikke tulemusi. Fröbel võis kasutada ainult oma otseseid isiklikke vaatlusi ja toetuda intuitsioonidele. Ta on jõudnud tunnetusele, mis ei kaota veel oma väärtust selle tõttu, et nad pole igakülgselt metoodiliselt põhjendatud. Fröbeli maailmavaade, millesse on raamitud tema pedagoogilised ideed, on kujunenud kaasaegsete filosoofiliste süsteemide...
Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Montessor
10
pdf
3 Alternatiivpedagoogika – mis see on?.............................................................................................4 Maria Montessori...
MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST
13
doc
3 KES OLI MARIA MONTESSORI...............................................................4 MONTESSORI METOODIKAST..............................................................8 1.1 Lugema ja kirjutama õppimine Montessori järgi.................................10 1.2 Arvutama õppimine Montessori järgi..................................................11 KOKKUVÕTE...
Kooli ajalugu ja tänapäev
9
doc
J.ROUSSEAU (1712-1778) “Emile e. kasvatusest” J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952)  Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) “Democracy and Education” R. STEINER (1861—1925) waldorfkoolide rajaja  1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis  Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli  “Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast” “Kasvatuskunst” M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedago...
KOOLIEELSED LASTEASUTUSED EESTIS
7
docx
1992 aastal vastu võetud Eesti Vabariigi Haridusseaduse järgi on koolieelsed lasteasutused haridusasutused, mis toetavad ja täiendavad perekondlikku kasvatust. Mõnel pool mujal maailmas näiteks Taanis, Saksamaal ja Soomes, reguleeritakse lasteasutuste tegevust sotsiaalsfääri kaudu, seega oli Eesti lasteaia määratlemine haridusasutusena väga oluline.Lasteaedades hakati rakendama lisaks üldõpetusele erinevaid alternatiivseid metoodikaid nagu näiteks: Montessori , Waldorf, Reggio Emilja. 1994 aastal jõudis Avatud Eesti Fondi kaudu Eestisse Hea Alguse programm. Tekkisid mitmed koolitusfirmad ja mittetulundusühingud, mis hakkasid tegelema perekoolitustega. Lasteaiale pandi Koolieelse lasteasutuse seadusega lastevanemate nõustamise kohustus . Täpsem suund koolieelse lasteasutuse tegevusele anti 1999. aastal, kui võeti vastu uus Koolieelse lasteasutuse seadus ja kinnitati Alushariduse raamõppekava, mis kehtib tänaseni. Seaduses asendus “kasvataja” “õpetaja” ametinimetusega. See o...
Kooli ajalugu ja tänapäev kordamine
2
docx
Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad: • maailmapedagoogika klassikud (Russeau, John Dewey, Maria Montessori jp) • Eesti pedagoogika klassika (Peeter Põld, Johannes Käis, Hilda Taba, Aleksander Elango) • pedagoogiline perioodika • haridusseadusandlus • õpikud, õppevahendid, õppekavad ja programmid • kunst, kirjandus, kultuuriloolised materjalid 2.Hariduse eesmärgid ja korraldus Antiik-Kreekas Ateenas oli kooliharidus vaid abadele kodanikele ja ainult poistele, koolid tegelesid õpetaja eraalgatuselnin olid õppemaksuga; koolihariuse sisu: lugemine, kirjutamine ,arvutamine ,muusika ja võimlemine; peredess...
Kooli ajalugu-kordamisküsimuste vastused
4
doc
Pole vaja õpetada teadmisi, vaid tekitada huvi teaduse vastu.Lapsepõlv on väärtus, last ei tohi sundida omandama seda, mille vastu tal huvi pole. Lapse teadmised peaksid tulema tema kogemustest. 3. Pestalozzi „Elavad sõnad“- Rõhutab koduse kasvatuse olulisust. 4. Dewey – Õppimine läbi tegevuse. Püüdis ka realiseerida oma ideid. Tema koolide juures olid laborid, et kontrollida oma teooriaid eksperimentidega. 5. Steiner - waldorfkoolide rajaja. 6. Montessori – Alus-ja alghariduse pedagoodika, mis levist itaaliast ülejäänud maailma. Kõigepealt haris erivajadusega lapsi, seejärel ka nn tavalisi lapsi. Palju õpitakse läbi tunnetamise. Õpetajal on ettenäitaja roll, hiljem õpivad lapsed ise.Loob lastele keskkonna õppimiseks. Hoiab vanemaid kursis lapse arenguga. Eesti pedagoogika klassika 1. Peeter Põld-Tartu Ülikooli esimene pedagoogika professor. 2. Johannes Käis- Loodusteaduste metoodika, hariduspoliitilised vaated, keskkonna eest seismine, kooliaedade rajamine. 3. Hilda Taba...
Kooli ajalugu KT vastused
2
odt
Et anda kogudusele võimalus kuidagi osaleda teenistuses, viis M. Luther teenistuse läbiviimiseks sisse vaimuliku laulu. Üks jesuiit märkis õigesti: "Lutheri laulud on neelanud rohkem hingi kui tema raamatud ja jutlused". http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/reform/reform_exe/ 3. Vali üks lapsekeskse pedagoogika suund. Iseloomusta seda ning too välja selle plussid ja miinused. Montessori pedagoogiline süsteem põhineb bioloogilisel eeldusel - iga elu on vaba aktiivsuse avaldus. Iga arenev laps vajab oma arenguks vabadust ja spontaansust. Tavaliselt kujutab kasvatamine endast lapse kujundavat mõjutamist. Montessori nõudis, et lapsele tuleb anda võimalus omapead tegutseda, mitte takistada last tema valikutes, iseseisvas töös. Nimelt lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust. Oluline on, et laps saaks igal arenguastmel oma vajadusi rahulda...
Kooli ajalugu ja tänapäev
5
docx
Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). Rousseau - lapsepõlve ainulaadsus ja lapse isikupära lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem õpetuse loomulikkus John Dewey - progressiivne pedagoogika Learning by doing Vabakasvatus - summerhilli kool Montessori pedagoogika - Kasvatuse kõige olulisema perioodi – eelkooliea väärtustamine Õppimist ja arenemist toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile Tundlikkusperioodide tundmaõppimine Waldorfpedagoogika - Steiner pedagoogika Sotsiaalne pädevus läbi koosõppe Õppimine tegevuse kaudu Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine (läbi kunsti, muusika, eurütmia) Tsükliõpe Individuaalne tagasiside: tekstitunnistused Kollegiaalne juhtimine 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad...
4 allalaadimist, 0 arvamust
Käbi ei kuku kännust kaugele
3
doc
Kui ikkagi mõni pereliige on alkohoolik, on suur tõenäosus, et ka nende lastest saavad alkohoolikud, või lihtsalt jäädakse ühest vanemast ilma, sest joodikuga on võimatu koos elada. On teada, et lastega tuleb hakata tegelema juba väga pisikesest peale. Seepärast on väga tähtis, et lapsevanemad oma järeltulijatega palju tegeleks. Ettevalmistus eluks ja kooliks peab algama juba varakult. Aju tuleb arendada erinevate mängudega . Väga head on Maria Montessori pedagoogikas kasutatavad õppevahendid, mis panevad lapse ise mõtlema ja tegutsema, kuid ei tohi unustada ka tuge. Lapse aju ja käitumist tuleb arendada juba siis, kui võsuke on alles imik, kuid kui lapse vanematel ei ole endal olnud õppimismotivatsiooni, siis paratamatult ei anna nad seda ka oma järeltulijatele edasi. Väga palju võib kohata seda, et nendes peredes, kus juba vanemate õpiedukus ei olnud kiita, pole seda ka nende lastel. Õppimiseks on lapsel ikkagi motivatsiooni ja tuge vaja, mida paratamatult peavad talle tema...
Kasvatus – kunst või teadus
3
doc
Kuidas on lugu kasvatusega? Kui seda võtta koolipedagoogika seisukohast ning jätta välja kodune kasvatus, siis selle eesmärgid kattuvad väga paljus teaduse omadega. Ka kasvatusel on uurimisobjekt – laps, keda kasvatatakse. On olemas igasugused meetodid, nt waldorfpedagoogika, montessori pedagoogika jms, mis on kõik ju teaduslikul teel välja töötatud selleks, et aidata lapsel kõige paremini teadmisi omandada ning teda vaimelt harida. Teaduse komponentideks on empiiria – uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine ning teooria – olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Kui jällegi läheneda koolikasvatuse seisukohalt, siis on need ülaltoodud komponendid kasutusel ka sealses kasvatustegevuses. Seega võib kasvatustegevust pidada teaduseks...
Aja vaim ja kasvatus
9
docx
Kristi Metshein Kasutatud kirjandus Hirsjärvi, S., Huttunen, J., 2005 Sissejuhatus kasvatusteadusesse Juurak, R., 2012 Vajame arengut toetavat kooli http://opleht.ee/arhiiv/?archive_mode=article&articleid=8183 Kasutatud fotod Foto 2 – Internet http://sarahmartin74.blogspot.com/2011/06/modern-learning-environments- some.html Kristi Metshein Montessori pedagoogika Maria Montessori sündis 31. augustil 1870.a. Chiaravalles Ancona provintsis Itaalias. Maria lapsepõlvekodu ei olnud üksmeelne. Isa rangus ja ema leebus tõid tihti tüli ja väikesest Mariast sai vanemate lepitaja. Teda kutsutigi rahutoojaks. Pere ainuke tütar pandi tavalisse kooli. Näiteks Montessori lasteaedades/koolides võimaldatakse lastel teha igapäevaseid toimetusi: koristada, põrandat pesta, süüa teha, lauda katta jne. Igapäevakseks eluks on ettevalmistavad tegevused kasvatavad arusaama iseendast ja ümb...
2 allalaadimist, 0 arvamust
Eelkoolipedagoogika-Eksamiks kordamine
5
doc
Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja Friedrich Fröbel (1782 – 1852) ja esimene lasteaed •  Esimene eelkooliasutus “lasteaed” •  4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. •  Mängupedagoogika alused •  “Gaben” (annid) süsteem •  Loodusmetoodika •  Lasteaednike koolitaja (1849) •  Alushariduse metoodika ellukutsuja Montessori •Põhimõte – innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest. •Tugineb – lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida. •Moto – “Aita mul seda ise teha”, luua keskkond, kus laps saab iseseisvalt õppida ja tegutsedes tunnetada maailma enda ümber. Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika •Õpetajaks mängukaaslased, täiskasvanud ja keskkond • Kõik vajalikud vahendid ja materjalid tegutsemiseks on silmale näha ja käeulatuses •Rollis olemine – rollim...
3 allalaadimist, 0 arvamust
Alternatiivpedagoogika referaat
8
doc
ö „tavalistes koolides“ võiks palju rohkem praktiseerida. Töö käigus püüan jõuda arusaamiseni, kas lasteaedades ja koolides oleks võimalik nii suhtumise kui ka õpetamise poolest midagi muuta selleks, et lastel parem keskkond arenemiseks oleks. Rudolf Steiner ( 1861- 1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus pedagoogikale on selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika, mis hõlmab nii tunnetuslike, kunstiv...