Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused (2)

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Keemia ja materjaliõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milliseid protsesse nim elektrokeemilisteks?
Millised seadmed on akumulaatorid?
Milline protsess on elektrolüüs?
Mida käsitlevad Faraday seadused?
Milliseid reakts nim elektrokeemilisteks?
Millised seadmed on akumulaatorid?
Milline protsess on elektrolüüs?
Mida käsitlevad Faraday seadused?
Milline nähtus on korrosioon?

Lõik failist

Keemia ja materjaliõpetus - Küsimused ja vastused

Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne

Aine ja materjali mõiste.

Liht ja liitainete ,

Aine Valemite mõiste ja sel.

Ainete ja materjalide isel.:

Aatomi, molekuli, iooni jne.:

Gaasi ja auru mõiste jne.:

Vedeliku mõiste jne.:

Vedelike voolavuse, visk.:

Vedelate lahuste ...:

Ainete vees lahustuvuse isel.:

Loodusliku vee koostis

Vee dissotsiatsioon .:

Millised ained on happed

Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks .:

Tahkete ainete röntgen.:

Puistematerjalide ja pulbrite mõiste.

Mõisted kristallainete strukt. :

Millistel juht. toimub kem. reakts . elektr. vesilahustes :

Millised reakst. on tasakaalu reakts.:

Difusiooni mõiste.:

Millised reakts on redoksreakts.:

Tsingi korrosiooni seadusp . vees jne.

Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks?

Elektroodi mõiste.:

Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid .:

Soolade klassifikatsioon jne.:

Kuidas töötavad Volta ja Jacobi gal. elemendid.:

Millised seadmed on akumulaatorid?:

Värvide põhimõtteline koostis

Milline protsess on elektrolüüs?

Mida käsitlevad Faraday seadused?:

Milline nähtus on korrosioon

Raua ja raua sulamite korrosiooni...:

Milliste viisidega kaitstakse...:

Alumiiniumi korrosiooni seadusp.:

Betooni korrosioon jne

Betooni renoveerimise põhimõtteline skeem

Iseloomustage kaub. väävel ja lämmast.:.

Millised ained on alused.

Iseloomustage kaub. sool ja lämm.:

Kuidas valm. galv. ketteid.

Oksiidid.:

Molaarmassi mõiste sisu.:

Keemilise reaktsiooni toim. põhitunnus.:

Seosed keemilise reaktsiooni ja energia vahel

Alumiiniumi elektrokeemiline oksüdeerimine

Vase ja vase sulamite korr.:

Tina ja tina sulamite korr. seadusp.:

Terase tsinkimise meetodid.

Tsingi korros. seadusp.:

Milliste omaduste järgi hinnatakse tsinkkatte omadusi terasel.

Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne. Elementide perioodi-lisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrge-nevad metallilised ja tugevnevad mittemetalli-lised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalala-rühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paaritu-arvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nimetatakse suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementi- deks . Kõikides väikestes perioodides kasvab vasakult paremale liikudes elektronide arv aatomi välisel energia tasemel. Aatomite elektronkihtide perioodiline kordumine elementide järjenumbri kasvamisel toob endaga kaasa isoleeritud aatomite kogumi perioodilise kordumise.
Aine massi jäävuse seadus: reaktsioonist osa vätnud ainete mass võrdub reaktsiooni saaduste massiga. (Lomonossov, 1756)
Koostise püsivuse seadus: paljudel puhastel ainetel on püsiv koostis, sõltumata nende saamisviisist: C+O=CO; CaCO = CaO+CO; Tahkete ainete korral see seadus tihti ei kehti, s.t. koostis oleneb saamisviisist

Aine ja mat.: Materjal on aine, mille töötlemisel ( kasutamisel ) ei toimu keemilisi muutusi ( alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Aine võib esineda puhtana (suhteline mõiste) kui ka ühendites. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Ainete ja materjalide tähistamine: 1) a. Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi); b. Nimes sisaldub mingi info ( sooraud , seebikivi); c. kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained ); 2) Valem: a. empii- riline – näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud molekulvõrega) N2; CH4; Tahkete ioonvõrega ainete puhul molekule ei ole. b. struktuuri valem – näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud. c.valem tähtede ja numbrite kombinatsiooniga – E100 -E199 toiduvärvid. d.nomeklatuursed nimetused on standardiseeritud puhastele ainetele JUPAC poolt: H2SO4 – tetraoksosulfaat(VI) vesinik .

Liht ja liit.:Aine on puhas kui ta ei sisalda lisandeid (suhteline mõiste). Homogeenses segus on keemiline struktuur igas ruumiosas sarnane (õhk, lahused), heterogeenses aga ebaühtlane. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa, eri faase eraldab piirpind . Süsteem on ruumiosa , mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süsteem) ja mitte (avatud süsteem). Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete konsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirus oleneb : a) heterogeenses keskkonnas: 1)temperatuurist 2)konsentratsioonist 3)gaaside ja aurude korral nende rõhust; b) homogeenses keskkonnas : 1,2,3, vt. eelmiseid, 4) faaside kokkupuutepinna suurusest 5) reaktsioonisaaduste difusioonikiirusest 6) 2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergiast: Nt. A+B=AB, v=k*(A)*(B), kus k on reaktsiooni kiiruskonstant ja (A), (B) on reageerivate ainete konsentratsioon (mol/dm³), keemilise reaktsiooni kiirus jääval temperatuuril on võrdeline reageerivate ainete konsentratsiooni korrutisega. Üldkujul: nA+mB=C, v=k*(A)*(B)
4. Aine Valem: a. empiiriline – näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud molekulvõrega) N2; CH4; struktuuri valem – näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud. keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine. Keemilisel reaktsioonil katkeb vähemalt üks ja tekib juurde vähemalt üks keemiline side erinevate elementide vahel: 1) kahe eineva aine osakesevahel: H+Cl2= 2HCl :reaktsiooni toimumiseks on vaja osakesi ergastada 2) Sama aine osakeste sees (lagunemis reaktsioon): C2H4 = 2CH2. Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on oksüdatsiooni-astme järgi: a) kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nimetatakse reaktsiooni

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #1

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #2

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #3

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #4

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #5

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #6

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #7

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #8

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #9

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #10

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

369 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tohusbirgit Õppematerjali autor

1.Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne
2.Aine ja materjali mõiste.
3.Liht ja liitainete,
4.Aine Valemite mõiste ja sel.
5.Ainete ja materjalide isel.:
6.Aatomi, molekuli, iooni jne.:
7.Gaasi ja auru mõiste jne.:
8.Vedeliku mõiste jne.:
9.Vedelike voolavuse, visk.:
10.Vedelate lahuste ...:
11.Ainete vees lahustuvuse isel.:
12.Loodusliku vee koostis
13.Vee dissotsiatsioon.:
14.Millised ained on happed
15.Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.:
16.Tahkete ainete röntgen.:
17.Puistematerjalide ja pulbrite mõiste.
18.Mõisted kristallainete strukt. :
19.Millistel juht. toimub kem. reakts. elektr. vesilahustes :
20.Millised reakst. on tasakaalu reakts.:
21.Difusiooni mõiste.:
22.Millised reakts on redoksreakts.:
23.Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne.
24.Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks?
25.Elektroodi mõiste.:
26.Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid.:
27.Soolade klassifikatsioon jne.:
28.Kuidas töötavad Volta ja Jacobi gal. elemendid.:
29.Millised seadmed on akumulaatorid?:
30.Värvide põhimõtteline koostis
31.Milline protsess on elektrolüüs?
32.Mida käsitlevad Faraday seadused?:
33.Milline nähtus on korrosioon
34.Raua ja raua sulamite korrosiooni...:
35.Milliste viisidega kaitstakse...:
36.Alumiiniumi korrosiooni seadusp.:
37.Betooni korrosioon jne
38.Betooni renoveerimise põhimõtteline skeem
39.Iseloomustage kaub. väävel ja lämmast.:.
40.Millised ained on alused.
41.Iseloomustage kaub. sool ja lämm.:
42.Kuidas valm. galv. ketteid.
43.Oksiidid.:
44.Molaarmassi mõiste sisu.:
45.Keemilise reaktsiooni toim. põhitunnus.:
46.Seosed keemilise reaktsiooni ja energia vahel
47.Alumiiniumi elektrokeemiline oksüdeerimine
48.Vase ja vase sulamite korr.:
49.Tina ja tina sulamite korr. seadusp.:
50.Terase tsinkimise meetodid.
51.Tsingi korros. seadusp.:
52.Milliste omaduste järgi hinnatakse tsinkkatte omadusi terasel.

keemia materjaliõpetus

Sarnased õppematerjalid

pdf

Keemia eksam

Keemia ja materjaliõpetus 1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja

Keemia ja materjaliõpetus

docx

Nimetu

1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt

Keemia ja materjaliõpetus

docx

Keemia ja meterjaliõpetuse mõisted 1

2.Aine ja mat.: Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Nt: Kui alumiiniumitükid panna Kitti aparaati, toimub reaktsioon ja Al on aine. Kui kasut. Al akna valmistamiseks, on ta materjal. Aine võib esineda puhtana kui ka ühendites. Aine olekud – tahke, vedel, gaasiline. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda ssamaaegselt erinevatesse klassidesse. Tähistamine:1.a)Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi) b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi)c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõlid, kiudained)2.Valemiga: a)empiiriline – analüüsiandmetes tuletatud valem, näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (g

Keemia

doc

Eksami abimees!

www.eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. Kõikides väikestes perioodid

Keemia ja materjaliõpetus

docx

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010/2011

Anoodid ühendatakse kaitstava konstruktsiooniga paljudest kohtadest, kindla vahemaa järgi Anood tekib galvaanipaarides negatiivsema potensiaaliga metallist. 42. Terase Korrusiooni seaduspärasused - Pinnases - Metalli korrusiooni kiirus sõltub pinnase omadustest: pinnase tüüp, asukoht, struktuur, eritakistus, vee sisaldus, pH, üldine hapesus, Ca ja Mg karbonaatide sisaldus. Kõige kiirem on pinnasest välja tuleva metalli juures kuna seal võib tekkida galvaanipaarid. MOLEKULAARNE KEEMIA Molaarmass aine ühe mooli mass, see on aine suhteline aatom- või molekulmass väljendatuna graamides. Hüdrofoobsed pinnad tõrjuvad vett, ei toimu märgamist Hüdrofiilsed pinnad hea vee märgavusega ning lahustuvusega pinnad. Sisaldab polaarseid või laenguga aatomrühmi, mis võivad moodustada vesiniksidemeid. (soolad, savid, tärklid, tahk) Märgumise kriteerium - Äärenurk 0

Keemia ja materjaliõpetus

doc

Keemia eksam 2011

1.Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Element Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2, Süsteemsus Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Näited: Etanooli valmistamine. Koosneb tooraine (kartul, teravili) kasvatamisest, tootmi

Keemia ja materjaliõpetus

docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

materjalide ja nende omaduste kohta ning uuritakse, kuidas mõjutavad materjalid teineteist korrosiooni seisukohalt. Püütakse leida parim variant, et korrosiooni oht oleks minimaalne. 2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise füüsikalised olekud tavatingimustel, rõhu ja temperatuuri mõju nende olekule ja püsivusele. Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused? Ainete ja materjalide klassifikatsiooni skeemi algus keemia valdkonnas. Konkreetsed näited kõikide mõistete ja omaduste juurde. Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, ta võib esineda nii puhtana kui ühendites (on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega). Näide: hapnik Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (N: alumiiniumpott)

Keemia ja materjaliõpetus

docx

Konspekt eksamiks

osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus) jne. Keemilised omadused sõltuvad elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Struktuur muutub, kui aine muudab oma olekut. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Klassifikatsiooni skeemi algus keemia valdkonnas: ??? (ei leidnud) kuid ma arvan, et kõige primitiivsem klassifitseerimisviis on liit- ja lihtmaterjal. Lihtmaterjalid on keerulise koostisega, kuid koostisosad ei eristu selgelt või on jaotunud juhuslikult, samuti ei erine need koostisosad üksteisest järsult mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste poolest. Liitmaterjalid aga koosenvad mitmest(kõige sagedamini kahest) sootuks erinevate omadustega ainest. Üks tuntumaid liitmaterjale on raudbetoon

Keemia ja materjaliõpetus

Rohkem sarnaseid