Inimene, ühiskond, kultuur I osa: Vana-Idamaad, Vana-Kreeka, Vana-Rooma (4)

2. Muinasaeg
muinasaeg – algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi.
– lõppeb esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumisega 3000 eKr
vanaaeg – algas 3000 a eKr kirja leiutamisega
– lõppes 476 a. Lääne- Rooma keisririigi lagunemisega
keskaeg – algas 476 Lääne- Rooma keisririigi langusega
– lõppes 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse, ning renessanssi levikuga
uusaeg – algas 1492 suurte maadeavastuse ja renessanssiga
– lõppes 1914 Esimese maailmasõjaga
lähiaeg – algas Esimese maailmasõjaga 1914
– lõppes 1991 Eesti iseseisvumisega
Kuidas kujunes usk?
Suremise tõttu. Hakati arvama, et meil on hing, mis pahaseks saades jätab keha maha ja inimene sureb . Selle takistamiseks hakati palvetama ja uskuma jumalatesse.
Kuidas kujunes kunst ?
Inimesed tahtsid kogetud hetki jäädvustada ja loodusest leitud materjalidega, mis andsid teatud viisil värvi, maaliti koopaseintele vähestea värvidega pilte.
Charles Darwin - inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.
australopiteekus e lõunaahvlane – esimene lüli inimahvide ja inimeste vahel, kes aju suurenedes hakkasid kahel jalal käima
neandertallane - on inimese liik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, tegutses ajavahemikus umbes 150 000–40 000 aastat tagasi
Homo Sapiens e tarkinimene – inimesega sarnanev liik, kes ilmus u 40 000 aastat tagasi Euroopasse
3. Tsivilisatsioonid
tsivilisatsioon – hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond, mõiste tekkis 18. saj Prantsusmaal
primaarne tsivil - tekkisid Idamaades , enamasti suurte jõgede ääres. Kujunesid üksteistest sõltumatult
sekundaarne tsivil – saanud mõjutusi, kujunenud teiste eeskujul (Vana-Rooma eeskujuks Vana-Kreeka, täielikult)

• Oswald Spengler – saksa filosoof , kes väitis, et on olnud ainult 8 tsivilisatsiooni: antiikkultuur , araabia , egiptus , india, babüloonia, hiina, maajad ja lääne-euroopa. Viimane on veel viimases faasis(st surmas). Kultuuri areng on kui aastaring , lainetus või elusorganism (lapsepõlv, noorus, küpsus, vanadus ). Kirjutas raamatu ''Õhtumaa allakäik''.
  
• Francis Fukuyama – kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv?
  
• Samuel Huntington – mõjukast artiklist laiendatud raamat 1996 ''Tsivilisatsioonide kokkupõrge'', pearõhk on kultuurierinevuste tähtsustamisel konfliktide allikana . Kokkupõrge ei ole igavene .
  

Tsivilisatsioonide tunnused:

• kiri
  
• vaimne tegevus
  
• viljelusmajandus
  
• varanduslik kihistumine
  
• riiklik korraldus
  

Tsivilisatsioonide tekke põhjused (kaks erinevat arvamust):

• rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama). Seeläbi kasvas nende eneste prestiiž ja rahvas hakkas neid nõndavõrd usaldama , et neist saidki valitsejad
  
• rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma – neist said valitsejad võimu tarvitamise teel
  

4. Vana-Idamaad
Egiptus:
Loodusolude mõju ajaloole:

• Eraldatus, suletus (idast ja läänest ümbritsevad viljatud kõrbealad), mis hoidsid sissetungide eest ning kaitsevajadus ei nõudnud palju tähelepanu. Kuid samas pidurdas suhtlemist välismaailmaga.
  
• Inimene nägi looduse võimsust (Niiluse üleujutused = inimese sõltuvus loodusest), mis on üks usu alustajatest, sest see jõgi ujutas üle süsteemselt ja ettearvatavalt.
  

Ajaloo põhietapid:

• Varaseimad põlluharijate asulad Niiluse ääres ca 5000 a eKr
  
• Tsivilisatsiooni teke 3000 a eKr – tekkisid sõltumatud riigid: Alam- ja Ülem-Egiptus
  
• Vana riik 27.-21. saj eKr
  

--püramiidide ehitamise aeg, kokku üle 50 (Džoseri, Hufu , Hafra , Menkaura )
--sisemine ühtsus –> ühtne riiklik religioon –> rõhutati vaaraosid
--üks varaseimatest tsivilisatsioonidest ning oli ka kõige pikaajalisem

• Keskmine riik 20.-17. saj eKr
  

--kaubanduse ja käsitöö hiilgeaeg –> ei oldud enam nii isoleeritud –> Vahemeri
-- Teeba valitseja ühendas riigi (riigijumalaks sai Amon )
-- vallutati Nuubia , lõunapiiri kaitseks ehitati kindlustatud linnad

• Uus riik 16.-11. saj eKr
  

--kõige sõjakaim etapp Egiptuse ajaloos
-- armee loomine –> kehtestati kontroll riigi üle, vallutati maid
--Ülem-Egiptuses kujunes vaaraodest sõltumatu preestrite riik

• Hilis -Egiptus 11.-6. saj eKr
  

--Egiptus oli jagatud kaheks sõltumatuks riigiks -> Alam- ja Ülem-Egiptus
--vaaraode võim nõrgenes -> Alam-võimul vaaraod , Ülem-võimul ülempreestrid
--sageli võõramaised valitsejad –> 7. saj vallutasid assüürlased Egiptuse

• Pärsia ülemvõimu periood 525-332 eKr
  

--Kambyosis vallutas, kuid ülemvõimu kehtestada ei suutnud
-- Dareios I huvitus Egiptusest –> tema 35a valitsusaeg oli Egiptuses õitsenguaeg
--Egiptuses kasutati ära Kreeka-Pärsia sõdu –> puhkesid rahvaülestõusud

• Kreeka-Rooma periood 332 eKr – 641 pKr
  

-- Makedoonia kuningas Aleksander Suur 332 – 323 eKr (4. sajand)
--pärast Aleksandri surma, Ptolemaios I (Aleksandri lapsepõlvesõber) -> väejuhid jagasid huve
--suure maailma jaoks olid nad tavalised kuningad, Egiptuses jätkati jumalakuningate liini
--3. saj eKr oli Egiptus antiikmaailma tähtsaim teraviljaeksport
--30 eKr langes Rooma võimu alla
Usund :

• u 800 erinevat jumalat, igal linnal oli oma jumal
  
• Ehnaton kehtestas monoteistliku kultuse, kus ainujumal Aton kehastus päikesekettas ning oli ligipääsetav ainult Ehnatonile. Puudus vajadus preestrite järgi.
  
• jumalate kindel süsteem puudus
  
• vaaraod peeti jumala maapealseks kehastuseks
  
• jumalate ja lihtinimeste vahendajateks olid preestrid
  
• inimene jätkab oma elu tavapärasel viisil ka pärast surma -> matuserituaalid -> keha säilitamine -> Osirise kohtu
  

3000 eKr – oli välja kujunenud hieroglüüfkiri, ehitati püramiide, tekkis Egiptuse tsivilisatsioon
26. saj eKr – vaaraod Cheops , Chephren ja Mykerinos rajasid Gizasse suured püramiidid
14. saj eKr – Ehnatoni ja Tutanhamoni valitsemisaeg
30 eKr – Egiptus langes Rooma riigi võimu alla
Champollion – dešifreeris Rosette'i kivil olevad hieroglüüfid 11-aastaselt
Hufu, Hafra ja Menkaura (Cheops, Chephrin, Mykerinos) – 26. saj eKr ehitatud püramiidid
Hatšepšut – 15. saj eKr naisvaarao -> kaubandusretked
Thutmosis III – 15. saj eKr, suur ehitaja, suurim Egiptuse valduste laiendaja
Ehnaton – 14. saj eKr, usureformaator -> monoteism ; sõjategevust peaaegu ei olnud -> tulu saadi kaubandusest
Nofretete – 14. saj eKr, Ehnatoni kuninganna, kuulus skulptuur( realism ), suurem tähtsus kui tavaliselt kuningannadel
Tutanhamon – 14. saj eKr, 1922 avastati tema puutumata hauakamber , muidu suht vähetähtis vaarao, suri noorelt(18a)
Ramses II – 13. saj eKr, valitses 67 a, templite ja hiidkujude püstitaja -> kulla röövimine; suur sõdija
Kleopatra – hellenistliku Egiptuse viimane valitseja aastatel 51–30 eKr, tegi abikaasaga enesetapu
Mesopotaamia :
Loodusolude mõju ajaloole:

• sõltus täielikult Tigrisest ja Eufratist, mille üleujutused olid ebaregulaarsed ja tõid kaasa suuri purustusi
  
• Pärsia lahe äärsetel aladel olid loodusolud palju karmimad -> sealsed linnad nõudsid palju tugevat koostööd
  

Tugevamad riigid:
Sumerid 30.-25. saj eKr

• esimesed linnaderajajad (süsteemne linn, kvartalid)
  
• paljude asjade esmaleiutajad -> kiilkiri , ratas, kümnendsüsteem, kuuekümnendsüsteem
  

Akadi riik 23.-21. saj eKr

• akadi keelest kujunes aastasajanditeks Mesopotaamia kultuurkeel
  

Vana-Babüloonia 18.-16. saj eKr

• Hammurapi seadused, mis puudutasid enamikku eluvaldkondi, jätkas sumerite traditsiooni
  

Assüüria 9.-7. saj eKr

• vanaaja sõjakaim riik -> esimesed teadlikult küüditajad
  
• Assurbanibal -> Ninive raamatukogu
  

Uus-Babüloonia 7.-6. saj eKr

• Nebukadnetsar -> ehitas Babüloni välja
  

Gilgameš – sumeri poolmüütiline Uruki valitseja, peamiselt tuntud omanimelise eepose kangelasena.
Hammurapi – Vana-Babüloonia riigi looja ja valitseja, korrastas ja laiendas riiki, koostas sumerite eeskujul seadustekogu
Assurbanipal – viimane võimas Assüüria kuningas, rajas ninive raamatukogu, suur vallutaja (7. saj Egiptus) -> riik kasvas liiga suureks -> ülestõusud -> vallutatud alad iseseisvuvad
Nebukadnetsar – pm ehitas Babüloni linna välja, vallutas maid, tema ajal ehitati Marduki tempel ja rippaiad
Egiptuse ja Mesopotaamia usund:
Sarnasused:

• jumalate ja inimeste vahendajateks olid preestrid
  
• erinevused müütides (ühel aastaajal ühtemoodi, järgmisel teistmoodi)
  
• usk oli tihedalt seotud riigivõimuga
  

Erinevused:

• M kuningaid ei peetud jumalateks nagu vaaraosid
  
• M usund on rahvapärasem (kõikidele inimestele koostati sünnihoroskoop)
  
• M-s pöörati vähe tähelepanu surmajärgsele elule (olid õnnelikud elu ajal)
  
• M-s oli ennustusel väga suur osakaal
  

Babüloni linna ehitusimed:
Ištari väravad -Babüloni kaitsemüüri kõige suurem värav, millest algas Babüloni 5 km pikkune peatänav. Väraval kujutati müütilisi loomi ja lõvisid, on üle 600 reljeefi. Kaunistatud värviliste glasuurplaatidega.
Semiramise Rippaiad – üks vanaaja seitsmest maailmaimest, mis ehitati Nebukadnetsari koduigatsust tundvale naisele
Marduki tempel – Babüloni kaitsejumal, kelle auks ehitati/pühendati Hammurapi ajal tempel. 90-meetrise templi iga korrus oli pühendatud eri jumalale , viimane-seitsmes Mardukile
Indoeurooplased :
Algkodu oli Kaspia ja Mustast merest põhja pool asuvates steppides.
U 2000 eKr hakati liikuma, tungima väljakujunenud tsivilisatsioonide äärealadele.

• 2000 eKr lähevad liikvele Hetiidid ja kreeklaste esivanemad
  
• 1700 eKr suunduti Indiasse , aarialased ja pärsialased
  

Hetiitide tähtsus ajaloos:

• sild Vana- Idamaade ja Euroopa vahel
  
• u 1300 eKr võtsid hetiidid kasutusele raua, hakkasid sulatama
  
• põhjalik seadustekogu, kus eristatakse tahtlikult ja kogemata sooritatud kuritegusid '
  

Pärsia riigi kujunemine:

• Kyros II – vallutas suurema osa Iraanist ning kogu Väike- Aasia (+Lüüdia) ja Mesopotaamia(+Babüloonia)
  
• Dareios I – vallutas alasid ida ja lääne poolt riigile juurde
  
• Xerxes – ''karistas'' kreeklasi
  

Mis tegi Pärsiast hästi korraldatud riigi?

• väga hea teedevõrk ja postiteenus
  
• maksude võtmise põhimõte: mitte röövida, vaid maksta ettenähtud makse -> ühtne rahasüsteem
  
• rajas tugeva sõjaväe, Assüüria eeskujul
  
• Pärsia suurriigi alla kuulunud alad püsisid sellepärast ühtsena
  

Kaananimaa :
Foiniiklaste tähtsus maailma ajaloos:

• olid väga head meresõitjad
  
• lõid tähestiku, mis on olnud eeskujuks kõikidele teistele tähestikele
  

Iisreali riik ja rahvas:

• 2000 eKr – heebrealaste esiisa Abraham lahkus kaananimaale
  
• Egiptuse vangipõli – tagantjärele antud nimetus ajastule , mil Egiptuse vaaraode võim oli nõrk ning iisraellased läksid Egiptusesse
  
• 10 käsku – iisraellaste seaduste kõige olulisem osa, mis võttis kokku nende peamised religioossed ja eetilised tõekspidamised
  
• 1000 eKr – ühendas Taavet Kaananimaal iisraellased, kujunes Iisraeli riik –> rajas tugeva riigi
  
• Vana Testament – sajandite vältel kirjutatud ja järkjärgult kokkuseatud tekstide kogum, mis puudutab iisraellaste ajalugu, usku, kombeid ja seadusi
  
• Abraham - juutide ja araablaste esiisa
  
• Mooses - oli Piibli järgi iisraellaste juht, kes juhtis iisraeli rahva välja Egiptuse orjapõlvest ning edastas kümme käsku.
  
• Taavet - Iisraeli kuningas, Taavetit peetakse Iisraeli kuningatest suurimaks, tema suurus põhineb esiteks tema sõjalistel vallutustel, mille tulemuseks oli Iisraeli ainuke suurriik
  

5. Vana-Kreeka
Loodusolude mõju ajaloole:

• mägine ja väga liigendatud maa –> avatus muu maailma suhtes ja sisemine killustatus
  
• tänu asukohale -> kultuurivahendaja -> võtsid üle -> arendasid oma originaalse tsivilisatsiooni -> mõjutas kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri
  

Ajalooperioodid:
Egeuse kultuur (Kreeta–Mükeene kultuur) 20.-14. saj eKr

• tundmatu päritoluga rahvas
  
• labürinditaolised lossid
  
• rahumeelne
  
• loetakse euroopa tsivilisatsiooni laguseks
  
• 14. saj eKr tabab Kreetat looduskatastroof -> Egeuse kultuur sisuliselt hävis
  

Tume ajajärk 11.-8. saj eKr

• kreeka asutus laienes -> Egeuse meri sai Kreeka sisemereks
  
• kujunes jumalate kujutelm
  
• kujunesid ka müüdid, kuid neid ei pandud kirja -> teame tänu Homerose eeposele
  

Arhailine ajajärk 8.-5. saj eKr

• 8. saj eKr loodi tähestik, kiri tuli kasutusele
  
• tsivilisatsiooni tunnused olid olemas
  
• käsitöö, kaubandus, meresõit
  
• linnriigid Ateena ja Sparta -> ühtset Kreeka riiki ei tekkinud
  
• ülekreekalised religioossed keskused
  
• 766 eKr esimesed teada olevad olümpiamängud
  

Klassikaline ajajärk 500-330 eKr

• valdav osa Kreeka kultuurist seostub just selle ajaga
  
• 5. saj oli Kreeka kultuuri õitsenguaeg
  

Hellenismi periood 330.-30. eKr

• Kreeka alad oli läinud Makedoonia koosseisu
  
• Philippos II alustas Kreeka alade vallutamiseda 338. eKr -> tema poeg A. Suur sai sisuliselt võõrvalitsejaks
  
• Demosthenes pidas ägedaid kõnesid Makedoonia vastu
  
• 2. saj eKr (146a eKr) langesid Kreeka alad Rooma riigi koosseisu
  
• 30 eKr vallutasid roomlased Egiptuse, mis oli hellenistliku maailma viimane vaba piirkond
  
• Kreeka kultuur oli sel etapil eeskujuks, mis sest, et oli suurte impeeriumite koosseisus
  

Sõjad:

• Trooja sõda 12. saj eKr
  

Linn Väike-Aasias, mille vastu kreeklasied läksid sõjakäigule. Juhiks oli Mükeene valitseja Agamemnon . Trooja linna piirati mitmeid aastaid. Tulemus – kreeklased võitsid, kuid ränga hinnaga. Kreeklaste jaoks oli ülemäära kurnav sõda, Kreeka polised läksid omavahel tülli. Agamemnon tapeti , kui ta koju tagasi läks.

• Maratoni lahing 490 eKr
  

Ateena ja Sparta ei täitnud Pärsia kuninga Dareiose nõudmist ning viimane saatis oma väed üle mere Ateena vastu. Ateena võitis, kuigi Pärsia mehi oli tugevas ülekaalus.

• Salamise meralahing 20. sept 480 eKr
  

Kuningas Xerxes tungis Kreekasse . Vallutas Põhja- ning Kesk-Kreeka. Ateena lähedal saavutas kreeklaste laevastik otsustava võidu, sest Pärsia laevastik jäi väina põhja kinni. Järgmisel aastal purustati pärsialased ka maismaal ning kihutas nende väe riismed oma maalt välja.

• Peloponnesose sõda 431-404 eKr
  

Pikk ja kurnav sõda Ateena ja Sparta vahel. See osutus Ateenale hukatuslikuks. Pärsia riik abistas Spartat rahaliselt ja laevastikuga ning Sparta oma kavalusega sai Ateenalt endaltki mõned laevad. Sparta piiras Ateenat täielikult ning Ateenal polnud muud võimalust, kui alla anda. Ateenast sai mõneks ajaks Sparta sõltlane.
Makedoonlaste vallutused 4. saj eKr

• Chaironeia lahing 338 eKr
  

Philippos II'le ei meeldinud Demosthene'se Makedoonia-vastased kõned ning otsustas Kreekaga sõtta astuda, kuigi ta oli seda seinini osavalt vältinud. Kreeka liiduvägi sai hävitavalt lüüa ning Philippos laskis end kõigi hellenite juhiks kuulutada. Kreeka linnriikide iseseisvus ja klassikaline ajajärk lõppesid.
Polised:
Sparta – ainus Kreeka polis , mis hõlmas kahte maakonda ning mille eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat. Otsuste langetamisel ütles põhisõna kõigi spartiaatide(elukutselised sõjaväelased) koosolek, kuigi nad moodustasid kogu rahva hulgas tühise vähemuse. Teised olid perioigid (vabad, kuid õigusteta) ja heloodid (spartiaatide maaorjad).
Ateena – otsese demokraatlik polis, kogu võimutäitus kuulus rahvakoosolekule. Atika elanike orjastamine oli seadusega keelatud. Kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ja võõramaalased. Demokraatia nõudis suuri kulutusi, raha saadi maksudega.

• Homeros - vanakreeka pime laulik , kahe kuulsa eepose autor: ''Illias'' ja ''Odüsseia''
  
• Herodotos – Kreeka ajaloolane , hakkas esimeseda uurima ja üles tähendama lähima ajaloo sündmusi -> ''ajaloo isa'', kirjutas üksikasjaliselt Kreeka-Pärsia sõjad üles, kuigi ta ise ei osalenud nendes
  
• Sophokles - üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke, on tuntud tragöödiate poolest -> ''Kuningas Oidipus''
  
• Sokrates – vanakreeka filosoof, edastas vaateid suulistel vestlustel, ei kirjutanud neid üles -> ''Ma tean, et ma midagi ei tea''
  
• Platon – Sokratese õpilane, kes pakkus välja ideid ideaalsest riigist, tema pani oma teosed kirja dialoogidena
  
• Aristoteles – Platoni õpilane, loogiline filosoof, paljude teadusharude rajaja, kogus kokku üldistusi ja süstematiseeris neid
  
• Hippokrates – kuulus arst, arstiteaduse rajaja -> Hippokratese vanne -> arsti kutse-eetika peamised nõuded
  
• Perikles – Ateena väejuht ja riigimees , tema juhtimisel kujunes välja akropol , tema ajal peeti enamasti edukaid sõdu
  
• Demosthenes – suur kõnemees, pidas ägedaid kõnesid Makedoonia vastu Philippos II ajal. Seepärast nimetatakse selliseid poliitilisi kõnesid filipikateks.
  

Usund:
Kreeka jumalad olid antropomorfsed (st inimese moodi seest ja väljast), kindlat jumalate arvu, on raske määrata, sest samalaadne jumal võis kanda mitut nime ning kreeklased võtsid mõnigi kord võõramaiseid jumalaid omaks.
Delfi oraakel – vanakreeka pühamu Parnassose mäejalamil, kus inimesed käisid, et saada Apollonilt küsimustele vastuseid

• Zeus – taeva-, tormi- ja äikesejumal, vanakreeka mütoloogias peajumal
  
• Poseidon – merejumal , kes oma tekitas kolmhargiga torme ja maavärinaid
  
• Hades – allmaailma ja surnute valitseja => surnute jumal
  
• Ares – sõjajumal, Zeusi poeg
  
• Athena – sõjajumalanna, sündis Zeusi peast
  
• Apollon – valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning ennustaja
  
• Hermes – rändurite, kirjanduse, spordi ja varaste jumal, jumalate sõnumitooja inimestele
  
• Aphrodite - armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna , võõramaise päritoluga
  
• Dionysos - veini-, sigivus- ja taimekasvujumal
  

Aristokraatlik eluviis – kõige olulisem osa Kreeka poliitilises elus ja kultuuris. Sügavalt oli juurdunud konkurentsivaim. Kujunesid omavahel võistlevad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liitmisel olid abiks sümpoosionid, kus arutati tähtsate asjade üle.
Sport – aristokraadid kandsid hoolt kehalise arendamise eest. Kreeklased sportisid alasti => gümnaasion. Kuulsad õpetlased hakkasid seal noortele tarkust jagama => hariduskeskus. Muidugi kuulus spordi juurde ka võistlus. Iga nelja aasta tagant peeti Zeusi auks olümpiamänge => viievõistlus ( jooks , maadlus, odavise , kettaheide, hoota kaugushüpe) ning neljahobusekaarikute võidusõit. Olümpias ei tohtinud relvi kaasas kanda.. Olümpiavõitja tõi kuulsuse kogu linnale , mida ta esindas. Olümpiavõitjate nimekiri, mis ulatus aastasse 766 eKr, on alus kreeklaste ajaarvamisele.
Orjandus – klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Orjade seas olid enamuse barbarid , kujunes arusaam, et nad ongi orjuseks loodud. Neid kasutati kõikjal, oskustöö juures abistavas rollis, ebameeldivamaid ja raskemaid rolle tegid ainult orjad. Neid käsitleti kui omaniku vara, millega võis oma suva järgi ümber käia.Tappa ei tohtinud, aga karistuset ei järgnenud. Orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus oli d Kreeka polises omavahel lahutamatult seotud.
6. Vana Rooma
Loodusolude mõju ajaloole:

• maa polnud nii liigendatud, kui Kreekas =>merel sõideti vähem, ühendust peeti maismaad mööda
  
• mägesid on vähem, kui Kreekas => hõimud tegelesid põlluharimisega
  
• geograafiline terviklikkus => paremad eeldused ühtse riigi tekkimiseks
  
• ümber oli meri => väga suur kreeklaste mõju
  

latiinid - Latiumis elanud itaalikute hõim, Kesk-Itaalias, asusid elama u 1000 eKr Tiberi jõe äärsetele 7-mele künkale
gallid – Itaalia põhjaosas, Po jõe orus, ning teisel pool Alpe Prantsusmaal elav hõim (mõisted: Cisalpina ja Transalpina)
etruskid – Latiumi maakonna ja Cisalpina vahelisel piirkonnal Etruurias elav hõim
Rooma riigi kujunemine:

• sõjad: gallidega, samniitidega, kreeklastega, kartaagolastega ja makedoonlastega, mille kõik võitis Rooma.
  
• 1. saj eKr vallutas Caesar Gallia ning purustas ka Pompeiuse väe Kreekas toimunud lahingus. Senaatorid polnud rahul Caesari ainuvõimuga, sest see nõrgendas senati võimu, ning nad tapsid tema.
  
• Roomas puhkesid kodusõjad Octavianuse ja Antoniuse vahel. Antoniust toetas ka Egiptus. Octavianus võitis selle kodusõja ning ühtlasi vallutas ka Egiptuse. => Vahemerest sai Rooma sisemeri
  
• 3. saj pKr algasid jälle Roomas kodusõjad ning seda kasutasid ära välisvaenlased.
  
• 359 pKr jagati Rooma riik kaheks: Ida-Rooma ja Lääne-Rooma
  
• Ida-Rooma võim hukutati 456 pKr, mis on ka vanaaja lõpp
  

Orjandus – orjade hulk suurenes eelkõige vallutussõdadega 3. saj eKr. Orjatöödel oli Roomas suurem osakaal, kui Kreekas ja hellenistlikes riikides. Ori oli Roomas kõnelev tööriist, kellega võis omanik teha, mida tahtis, kaasaarvatud tappa. Nad tegid füüsilist tööd, kuid olid ka õpetajad ja arstid. Roomas võis ori endale raha teenida ja elada vaba inimese kombel , kuid nii ori ja raha olid ikkagi omaniku omad. Ori võis küll loota , et saab teatud rahasumma eest vabaks. See polnud üldse haruldane nähtus ning nii mõnigi neist lõpetas rikka ja mõjuka inimesena. Vabakslastud said koheselt Rooma riigi kodanikuks.
§22
Rooma linna rajamise legend – pärimuse järgi oli rooma linna rajaja Romulus. Jõhker ja jumalakartmatu kuningas käskis Romuluse ja tema venna Remuse korviga Tiberisse. Vool uhtus nad kaldale ja nende eest hoolitses üks emahunt. Suureks sirgudes kukutasid pojad oma vanaisa võimult ja hakkasid linna ehitama. Töö käigus puhkenud tülis tappis Romulus oma venna ning lõpetas linna ehitamise üksi. Tema järgi sa Rooma endale nime.
Iidsetest aegadest oli Roomas tuntud sõltuvusvahekord, kus vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla. Klient sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ning temaga koos sõjaretkedel käima. Kumbki pool tõotas olla teisele ustav ja hädas abiks.
Proletariaat – kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud ning nende ainus varandus olid nende lapsed – proles (sõna-sõnalt ''järeltulijad''). Nad kuulusid Rooma kodanikkonda, kuid õigused olid piiratud.
§23
Pärast kuningavõimu kukutamist valitses Roomas patriitside aristokraatia . Need olid põliste suguvõsade liikmed, kellest usuti , et nad põlvnevad kuulsatest esiisadest. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid. Kodanikke, kes patriitside hulka ei kuulunud, nimetati plebeideks. Neil oli lubatud osaleda üksnes rahvakoosolekutel.jõukamad pleibed taotlesid võrdseid õiguseid. Nende kahe suhted oli pingelised ning konflikte oli palju. Pleibed moodustasid rahva seas enamuse ning neil oli siis ka suurem armee. Aegamööda nad võrdsustusid => rahvatribüünid, 12 tahvli seadused. Kõik roomlased moodustasid ühtse rooma rahva.
res publika – ''ühiskondlik asi'', tähistatakse vabariiki, kuigi selle mõistega ei seostatud mingit kindlat valitsemisviisi
konsulid – kõrgeimad magistraadid ehk riigiametnikud, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge
tsensorid – korraldasid kodanike loendustja koostasid senaatorite nimekirja, nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed , ametiaeg kestis 5 aastat, neid valiti endiste konsulite hulgast
diktaator – piiramatu võimuga ametnik , kelle määras konsul kokkuleppel senatiga piiratud ajaks, kui riiki ähvardas oht
senat – valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, nad olid ametis eluaegselt, hoolitsesid kõigide tähtsamate valitsemisalade eest: välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad.
rahvakoosolekud – kutsuti kokku selleks, et hääletada koosolekut juhatava magistraadi esitatud ettepanekute üle. Hääletamine toimus elamispiirkondade ja sõjaväeosade kaupa.
§24
Sulla – Vana-Rooma riigimees ja väejuht, 82 eKr kehtestas ta esimese Rooma riigimehena vägivaldselt mõneks aastaks oma ainuvõimu
Pompeius – võimas riigimees ja väejuht, vallutas Väike-aasia ja Süüria
Caesar – Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik, võitis kodusõja ning kuulutas end eluaegseks Rooma diktaatoriks
Antonius - Vana-Rooma poliitik ja väejuht, võitis kodusõja Augustuse ja Kleopatra vastu, Vahemeri sai Rooma sisemereks
Octavianus e Augustus – esimene Rooma keiser , põgenes Egiptusesse pärast kodusõda Antoniuse vastu
Majanduse ja ühiskonna arengu ning romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahe rühma: idaprovintsideks ja lääneprovintsideks. Idaprovintsid – Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus – olid muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Peamiseks keeleks oli Kreeka keel. Lääneprovintsid – Gallia, Britannia , Hispaania ja Põhja-Aafrika – jäid oma arengutasemelt enamasti Roomale alla. Peamine keel oli Ladina keel. Kultuuri said nad koos roomlastest vallutajatega. Ainult Kartaagos oli foiniiklaste päritoluga kõrgkultuur.
§25
Perekond ja kasvatus – Rooma perekond – familia – oli mehekeskne. Naistel puudusid poiliitilised õigused. Tema vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all ning seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmises. Kreeka kombetega tuli vaimne arenemine => kreeka päritoluga õpetajad. Teised saatsid pojad-tütred 7-aastaselt kooli. Sageli läksid noormehed Kreekasse mõne õpetlase juurde.
aatrium – ühekorruselise nelinurkse kivist maja keskmes paiknev ristkülikukujuline ruum, mille kohalt oli katus avatud
foorum – linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus
akveduktid – lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed
termid – avalikud saunad, mis olid avatus ka vaestele roomlastele, pakkusid massaži ja erootilisi teenuseid ning neid leidus isegi raamatukogusid ja lugemisruume kultuurihuvilistele külastajatele
Avalikud mängud – kreeklastest erinevalt ei pidanud roomlased spordist suurt lugu. Nad armastasid vaatemänge – hoburakendite võidusõite hipodroomil ja veriseid võitlusi amfiteatris. Mõõgavõitlejate – gladiaatorite võitluse traditsiooni võtsid roomlased üle etruskidelt, kellel oli tavaks matuserituaalide käigus orjade või surmamõistetute elu ja surma peale võidelda. Roomlased arendasid sellest kõrgelt hinnatud lõbustuse. Gladiaatorid võitlesid nii metsloomadega kui ka omavahel. Kui keiser kohal oli otsustas tema võidu, muidu tegi seda rahvas. Gladiaatorid oli enamasti orjad, kes võis selle läbi kuulsaks saada ning suuri rahalisi auhindu saada. Nii mõnelegi anti silmapaistvuse eest vabadus.