50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 118 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
217 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Koskaa
Õppematerjali autor
c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt: 1. kandvate pikiseintega hoone ( skeem 1) Sidumine telgedega: Kandvad välisseinad: seina telg jääb seina sisetasapinnast reeglina 65... 150 mm seina sisse; kandvad siseseinad: telg paikneb seina sümmeetriateljel, st seina keskel; Otsaseinad: telg paikneb seina sisetasapinnas - sidumist nimetatakse 0-sidumiseks, lagi ei koorma seina. 2. kandvate põikiseintega hoone ( skeem 2) Tarindite sidumine on põhimõtteliselt sarnane skeemi 1 kirjeldusega, kuid skeem on
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad
Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm
Savipinnas leondub kui vesi seisab süvendis ning pinnas muutub vedelaks. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga enne vundamendi ehitamist. Pärast vundamendi ehitamist tuleb vältida taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist. Kuna savipinnas külmudes paisub ning sulades vajub, põhjustab see vundamendi aluse pragunemist ning ajapikku lagunemist, ning muudab maja aluse nõrgaks. 10. Kuidas määratakse hoone vundamendi talla laius Kõigepealt tuleb teada pinnase kandevõimet, millele hoone tahetakse rajada. Seejärel tuleb teada kui suurt hoonet tahetakse ehitada kas 1 korruseline või mitmekorruseline ning mis materjali kandekonstruktsioonide ehitusel kasutatakse. 11. Vundamendi pealispinna kõrgus maapinnast ja I korruse põrandast Maapinnast kuni külmumissügavuseni - 1,2 m. Maast väljas - 30 cm. Tavaliselt aga 50 cm ning ümber maja tõstetakse pinnas kõrgemale
1. Hoonete liigid a)tsiviilehitised b)tööstushooned c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool.
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsiga. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 4 of 19 Vahelaed ja põrandad Vahelaed ja põrandad 6.1 Üldist Vahelaed on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks ja kannavad korrustelt tuleva koormuse edasi kandeseintele. Vahelaed töötavad kui horisontaalsed diafragmad juhul kui nad on korralikult seintega seotud. See on eriti oluline tuulekoormuse vastuvõtmisel ning vundamendi võimalike kallete puhul (vale projekteerimine, keeruline pinnase koostis, pinnasevee taseme muutus jm). Kui vahelaed ei ole seintega korralikult ankurdatud, siis ei saa vahelagesid vaadelda seinte tugedena
Keldrikorrus- korruse põrandast maapinnani on rohkem kui ½ ruumi kõrgusest. Katusekorrus- ehk mansardkorrus paikneb pööningu mahus. HOONETE PÕHIOSAD- Hoonete konstruksioonid jagunevad: 1) kandekonstruks- võtavad vastu koormusi (tuul, omakaal, lumi) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele. Võivad olla vertikaalsed (sienad, positid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid). 2)Piirdekonstruks - hoone osad, mis moodustavad ruume (seinad koos akende ja ustega, vahelaed, laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. 4) Rippuvad- kui
Hooneid võib jaotada ka nende maapealsete korruste järgi Vähekorruselised kuni 3 korrust Mitmekorruselised 4-8 korrust Kõrghooned 9 ja enam korrust. Rajatised. Transpordirajatised (maanteed, raudteed, sillad,) Torujuhtmed, side- ja elektriliinid. (magistraaltorud, kohalikud torud) Tööstusehitiste rajatised (maavarade kaevandamiseks, korstnad) Muud tsiviilrajatised (spordi- ja puhkerajatised, kalmistu, monument) Elamu on hoone, millest vähemalt pool põrandapinnast on ette nähtud alaliseks elamiseks. Üksikelamu, ühel krundil paiknev ühe korteriga ühele perele projekteeritud ja ehitatud elamu, mis on korteriteks jaotamata. 2 Kaksikelamu(paariselamu), kaks ühele krundile või kahe kõrvutiasetseva krundi piirile küljeti kokkuehitatud üksikelamut.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid