Lubikrohv Kasutatakse : Erinevatest mineraalsetest ehitusmaterjalidest seinte tasandamiseks, krohvimiseks. Paekivist, dolomiitsest kivimist, tellistest müüride ladumiseks. Igasuguste vanade müüritiste ja krohvipindade renoveerimiseks. Aluspind ning ettevalmistus tööks ALUSPIND Aluspindu on soovitav eelnevalt puhastada. Eemaldada lahtine, tolm, värv, pigi jne. ETTEVALMISTUSED TÖÖKS Vajalik kogus segupulbrit kallata segamisnõusse. Lisada vett 16-22 % segu kaalust. (4 - 5,5 liitrit 25 kg koti kohta) Segada mehhaaniliselt või käsitsi kuni segu täieliku märgumiseni. Lasta segul veidi seista ja segada veel kord. Valmissegu kasutatav 8 tundi.
Geo arvesuse kordamine KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale. 4
Müüri aluspinna horisontaalsus Kui nurgamajakad on paigaltatud ja kõrgused neile looditud tuleb tulevase müüri aluspinna horisontaalsust kontrollida enne kui aluststakse tegelikke müüritöid eriti enne mördi valmistamist. Kui aluses on sügavamaid kohti tuleb neid eelnevalt täita, kui piirkond on väike võib seda teha müürimördiga. Kui täidetavaid kohto on rohkem tuleks kasutada peeneteralist betooni. Samas ilmnevad ka kohad kus müüri aluspind on planeeritud püstjaotuse suhtes liiga kõrged. Need kohad töödeltakse piikvasaraga madalamaks. NB! Enne müüritöid tuleb alus korralikult puhastada kogu lahtisest prahist kaasaarvatud tolm, piikvasarduse ja valujäägid. Kui alus on puhastatud kleebitakse alusele hüdroisolatsioon Looduskivide töötlemine ehitusobjektil PAEKIVI: Paevasar 3.5 kg Raudbetoon konstruktsioonid - Laotatakse puidust alusplatsidele
Kliimat kujundavad tegurid 1. Päikesekiirguse hulk ehk kaugus ekvaatorist ehk GEOGRAAFILINE ASEND ·Laiuskraadist tingitud erinevused Eestis väikesed, sest ulatus S- N on väike ( 57°30´ - 59 49 ) Kiirguse erinevused tingitud: · Aastaajalised erinevused päeva pikkus suvel nt. 18 tundi, talvel 6 tundi · Õhumasside liikumine ( pilves ilmad- selged ilmad) · Aluspinna omadused: kõrgus merepinnast, nõlva kaldenurk päikese suhtes 2. ÕHU LIIKUMINE ehk atmosfääri tsirkulatsioon Õhumass ( ÕM) · ÕM- suur hulk õhku, mis on tekkinud teatud aluspinna ( maismaa või vesi) kohal ja saanud sealt omale omadused ( niiskus, temperatuur) niiske kuiv maismaa ookean Temp. Sõltub kaugusest ekvaatorist TUUL · Õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madala rõhuga ala poole · K tuul M 770 mm ( 1010...
Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Litosfääri laamtektoonika Ookeani keskahelikuks nimetatakse paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimsat mäeahelike süsteemi. See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laadame teineteisest eemaldumist. Sii...
Kordamisküsimused 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Päikesekiirguse hulk, maapinna iseärasused, hoovused, püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad. (Mäestikud Atlandi ookeani ääres, Islandi miinimum, Põhja- Atlandi hoovus, Atlandi ookean, Aasia maksimum, Assoori maksimum, asend vahemikus 36-84 kraadi pl, läänetuuled) 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? See, kui palju kiirgust neeldub ja mil määral pinnas soojeneb, oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind; hele (rannaliiv, lumi) või tume (küntud põld, kuusemets) ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest, seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Selleks, et õhumassid liikuma hakkaksid on vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal.
Nakkekihi pritskrohv saneerimistöödeks / MCO2 Kasutusala: Niiskus- või soolakahjustustega alusmüüritise esmase kihina paigaldatav nakkepritskrohv sise- ja välistöödeks. Saneerimiskrohvi ülesanne on transportida niiskuskahjustatud müüritisest välja sinna kogunenud vesi ja soolad. Aluspind ja töö käik: Niiskus- ja soolakahjustatud krohv tuleb kuni 1 m ulatuses ümber kahjustatud või läbiniiskunud ala lahti lüüa ja vuugid ca 2 cm sügavuseni puhastada.Tasandatav aluspind peab olema kuiv, mahupüsiv, mitte läbikülmunud, puhas tolmust ja mahakooruvatest kihtidest. Automaatne veega segamine ja pinnale pritsimine: kasutada PFT kruvipumpasid G4 või G5C. Lubamatu on kasutada kõrvalisi lisaaineid. Käsitsi veega segamine: segada 40 kg kuivsegu ca 7 liitri puhta joogiveega, segamisaeg ca 10-15 minutit. Veega segatud mört on kasutuskõlblik ca 1 tund. Visata krohvikiht käsitsi sisse, kattes poolkatvalt ehk 75 % aluspinnast.
Bambustapeedid Braian Pung Andre Helmerand Martin Kruus Bambustapeet Ida-Aasiast pärit naturaalse kiuga tapeedid on reeglina käsitöö. Värvitooni erinevused, struktuuri erinevused ja ebareeglipärased naturaalse kiu paksused ja tugevused, erinevate rullide lõikes on täiesti normaalsed. Enne liimimist peaks jälgima Aluspind seinal tuleb vanast tapeedist puhastada, liimijäägid eemaldada ning aluspind vastavalt vajadusele pahteldada, kruntida. Heleda tapeedi puhul peab jälgima, et seina aluspind on samuti hele. Vajadusel valge kruntvärviga sein katta. Seinale võib eelnevalt rulliga kanda aluskrundiks ka tapeediliimi, mis peab enne seinakatte paigaldamist lõpuni kuivanud olema. Liimimisel peaks jälgima Liimi juures ei tohi kindlasti kasutada keemilisi sideained (ainult veebaasil liimid). Liim tuleb kanda seinale ja seejärel asetada kohale tapeedipaan.
· Isevalguvad segud · Remontsegud · Erisegud Käsitasandussegud Käsitasandussegud erinevad teistest segudest selle poolest, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid. Valida on alates peeneteralisest põrandapahtlist kuni jämedateralise põrandaseguni. Lubatud kasutada järgmistel aluspindadel: betoon, kergbetoon. Toode Lubatud kihi Lubatud Veekulu Kuivamisaeg Kulu Kasutuse eesmärk paksus aluspind 1mm /kiht Vetonit3000 0-5 mm Betoon, 6,5 - 7,0 Käimiskuiv 4-6tundi; 1,5 kg/m2 Sobib nõudliku põranda katte alla kergbetoon peentasanduseks L /25kg Katmiskuiv 1-3 päeva
Ruumiline kujutav muster Maalingmuster Marmoreering ... kui üks imitatsioonitehnikaid mis on olnud üheks sisekujunduse ja disain elemendiks al. Juba antiikajast. Marmoreering on rahutu sügav kus marrmor aastatuhandete jooksul kuumuses ja tohutu pinge all. Marmoreeringust rääkides tuleb kindlasti eristada kahte erinevat teemat Pabermarmoreering imitatsioonmarmoreering Esimene on mõeldud raamatute või tekstiili kujundamiseks. Marmoreeringu aluspind võiks olla rulliga värvitud, selle tagajärjel saavutame hiljem läbikumavad toonid. Aluspinna värv võib olla suvaline. Kasutatakse veel: Retusstehnikat Tupsutamist Spongimist Najutamist Marmoreerimiseks sobvad põhimõtteliselt kõik värvid teostus sõltub meistri soovist. Mustri valik on oluline sest ta peab jäljendama kankreetset kivimit. Enim levinud värvitoonid : roheline , kollakas valge. Aaderdamine ..
sademetepüüdjad ja pilvede tekitajad. Õhumassid sõltub päikesekiirgusest kui ka aluspinna iseärasustest. Õhu soojenemisega tekivad tõusvad õhuvoolud ja õhurõhk alaneb tekib madalrõhuala ehk õhurõhumiinimum. Kõrgrõhualad ehk õhurõhumaksimumid tekivad 30-40o pl, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. Aluspind mõjutab päikesekiirgusest saadavat energiahulka ja õhumasside liikumist. Kiirguse hulk oleneb selles, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. Erinevused Eesti eri osades kliimat mõjutab väga palju Läänemeri, merelise ja mandrilise kliima piiriks on nende vahel olev vöönd, milles peamised kliimategurid muutuvad järsku. Õhutemperatuur, sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõltuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. Umbes 20 km kaugusele sisemaale ulatub merebriis, mis takistab pilvede teket.
defktiteta. Hea tapeetimisalus on tasane, jäik, kuiv, puhas ja ühtlase värvusega. Tapeeditavast ruumist viige võimalusel välja kogu mööbel. Kergestimäärduv põrandakate, näiteks vaipkate, on soovitatav eemaldada. Ruumi jäänud esemed ning põrand katke kilega. Kilede jätkukohad tuleb hoolikalt kinni teipida. Eemaldage seintelt liistud ning seinakontaktide katted. Tapeet on õhuke kattematerjal, seega kui aluspind on ebaühtlane jäävad kõik need ebatasasused näha. Enne tapeetimise alustamist tuleks eemaldada vana tapeet. Kui on soovi võib ka vana tapeedi seina jätta, aga ainult juhul kui on vana tapeet ühtlase värvitooniga ning korralikult seinal kinni. Kindlasti ei tohiks panna uut tapeeti vanale tapeedile, kui see on lahti või on seal enam kui kolm kihti, sest lõpptulemus võib jääda ebakorrektne ja uue tapeedi liim võib lahti leotada vanad kihid
POLÜMEERKROHVIDEGA KROHVIMINE Aluspinna kontroll ja eeltöötlus Liimitav aluspind peab olema puhast, tugev ja sile. Kui aluspind on tolmav, tuleb pind eelnevalt kruntida. Värvitud aluspind on sobilik liim-tüübelkinnituseks, kui noaga lõigatud 2-3mm “ trellidesse” jääb värv kinni. Väljaulatuvad mördijäägid tuleb eemaldada. Tühjad vuugid tuleb täita mördiga. Detailide kinnitused Tihendamiseks ei kasutata silikooni, vaid polüretaan-bituumen tihendit. Metallkonstruktsioonidena oleks vajalik kasutada roostevabast või tsingitud + värvitud metallkonstruktsioone. Ükski detaili osa ei tohi olla kaldega sissepoole! Tellingud, kiled ja ilmastik
FASSAADITOOTED ( KROHVID ) Referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mineraalsed fassaadikrohvid 2.1 Nõuded mineraalsetele fassaadikrohvidele 2.2 Mördid 2.3 Lubimördid 2.4 Lubi -ja tsementmördid 2.5 Tsementmördid 2.6 Mördilisandid 2.7 Valmismördid-kuivsegud 2.8 Aluspind 2.9 Aluspinna eeltöötlus 2.10Värvilised fassaadi ( viimistlus ) krohvid 3. Polümeersed fassadikrohvid 3.1 Ajalugu 3.2 Polümeerkrohvid sise- ja väistöödeks 2 Sissejuhatus Sõna fassaad tuleneb prantsuse keelsest sõnast facade, mis tähendab esikülge ja nägu. Argikeeles defineeritakse sõnaga fassaad aga kõiki hoone välisseinu (nt. esifassaad, tagafassaad ja külgmised fassaadid).
FIBERGUMF Kiudtugevdusega hüdroisolatsioonimastiks KASUTAMIS Kiudtugevdatud, vesialusel hüdroisolatsioonimastiks vannitoa, sauna-, OBJEKTID pesuruumide ja teiste niiskete ruumide seina- ja põrandapindade veeisolatsiooniks enne plaatide paigaldamist. Ei soovitata pidevalt vee all olevatele pindadele (näit. basseinid) ning ruumidesse, kus temperatuur ületab 60°C (näiteks lavaruumi seinad). ALUSPIND Betoon, tellispind, tsemendibaasiline pahtel ning niiskesse ruumi sobivad ehitusplaadid. Aluspind peab olema kuiv, imamisvõimeline, tolmuvaba ja sile. Kõik veetõkke naket halvendavad materjalid tuleb eemaldada. Nõrgad aluspinnad tugevdatakse enne töö alustamist. Kontrolli konstruktsiooni ja aluspinna sobivust veetõkke ning plaatide paigaldamiseks. Põrandaküte tuleb alati paigaldada allapoole veetõket vastavalt tootja juhistele. Fibergum sobib kasutamiseks kõikide levinumate põrandatrappidega. Kontrolli kokkusobivust trapiga Kiilto tehnilisest nõustamisest
betoneerimistöödeks. Soovituslik betoonikihi paksus on üle 30mm. M20 sobib vundamentide, põrandate, silluste, kandepostide jms. valmistamiseks. Aluspind Aluspind peab olema puhas rasvast, nõest, tolmust, sooladest jms. naket takistavatest ainetest. Ettevalmistused tööks Eemaldada naket takistavad ained mustus, tolm, rasv jms. Segu valmistamine ja kasutamine
3 PAHTLID 1.1 Vetonit Siloite- kipsplaadi vuugipahtel Vetonit Siloite on spetsiaalne pahtel kipsplaatseinte vuukide pahteldamiseks kuivades ruumides.Niisketes oludes mitte kasutada. Siloite sobib ka lauspahteldamiseks, samuti värvitud pindadel. Sideaine: polümeerne liim. Veega segamisel saadakse valmis pahtel. Värvus valge. Aluspind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba. Aluspind puhastatakse naket nõrgendavatest ainetest nagu värv, rasv, tolm jne. Värvitud pindade pahteldamisel tuleb värv eelnevalt liivapaberiga matistada ja seejärel tolmust puhastada. Vetonite Siloite sobib ka mineraalsete pindade pahteldamiseks (nt. krohvitud pinnad) . Segamisel kasutatakse puhast toatemperatuuril olevat vett. Veekulu u. 8-9 l/25 kg kuivsegule. Segatakse trelli otsa kinnitatud vispliga kaks korda: esimene segamine(u. 2-3 min.)
segatakse veega saamaks hüdroisolatsiooni materjal. Kuivsegu ise koosneb kvartsliivast, tsemendist ja polümeerlisanditest. Isolatsiooniomaduse tagab võõba väike poorsus mis ei lase niiskust materjali sisse. Segu valmistamisel on ääretult tähtis õige koguse vee lisamine, mille ületamisel võib kahaneda võõba isolatsiooni omadused. Kuna tegu on seguga mis vajab ka kuivamisfaasis niiskust, siis on vaja ka aluspind niisutada, et saada parim tulemus. Isolatsioonitegurit võib mõjutada lisaks eelnevatel ka liiga väike kihipaksus, mehaanilised vigastused puudulik aluspinna töötlus ja vale veekoormuse hinnang. Sellest tulenavlt võib võõpasid kasutada ainult pinnaseniiskuse või mittesurvelise vee korral. Ühtlasi kasutatakse võõpasid veeanumate siseisolatsioonis, niisketes ruumides, ülalpool maapinda soklipiirkonnas(vertikaalpinnal), vundamendiplokkide peal ja "musta vanni" aluskattena.
Selleks sobivad raudbetoon- ja tellisseinad, samuti mittepudeneva tsementkrohviga või lubi-tsementkrohviga kaetud pinnad. Kaheldava nakkevõimega on värvitud, niisked, suure niiskusimavusega ja pudeneva krohviga kaetud pinnad. Mineraalvillast plaatide kinnitamine Soojustamist tuleb alustada sokliprofiilide kinnitamisega seinale. Seejärel kinnitatakse seinale mineraalvillaplaadid. Plaadid liimitakse aluspinnale liimiseguga ja kinnitatakse tsingitud metallnaelaga plasttüüblitega. Kui aluspind on tasane, võib segu kanda kogu plaadi pinnale metallist segukammi abil. Kui aluspind on ebatasane või kiivas, kantakse segu plaadile keskelt pätsidena ja äärtest ühtlaselt. Pinna armeerimine Armeeritud kaitsekiht luuakse liimi baasil. Töid alustatakse liimisegu segamisest, mis toimub analoogiliselt mineraalvillaplaatide liimimiseks kasutatava segu valmistamisele. Valmissegu kantakse seinale segukammi abil, kihipaksusega min 5 mm. Seinalekantud segusse uputatakse
toestatakse trapp jne. FIBOMIX kergbetoon fikseerib ja ümbritseb vaevata torustikud, kaablid ja muud kommunikatsioonid, mis näiteks plaatmaterjale kasutades on väga tülikas töö. FIBOMIX'i on kerge paigaldada, anda sellega kaldeid, siluda jne. Tasandamiseks kasutatakse rihtlatti, laia silurit vms. FIBOMIX`i võib kasutada nii kuivades kui ka niisketes oludes ja see tagab mahupüsiva ja tugeva soojus- ja helisolatsiooniga konstruktsiooni. NB! Kergbetoon on hea aluspind põrandaküttele, sest omab märkimisväärset soojusisolatsioonivõimet. FIBOMIX kergbetooni võib katta keraamilise plaadiga, kuid soovitatav on valada 2-3 cm-ne kiht S-30ga, millega saab täpsustada ka kalded. Nõudlik põrandakate (näit. PVC) vajab kerget ülepahteldamist Vetonit 3000ga. Materjal · www.maxit.ee
krohvikihist: nakke- ehk sisseviskekiht ja nähtavale jääda. katte- ehk täitekiht. · polümeerne krohv sisaldab · kattekrohv (viimistluskiht) väline polümeerseid sideaineid 8-11% ja krohvikiht, millega saavutatakse krohvi lõplik mineraalseid aineid 79-83%. Kasutatakse välimus või täiendava viimistluse aluspind. ainult viimistluskrohvina. Neil toimub · krohvi aluspind krohvimiseks kivistumine peale vee aurustumist. Krohv on kavandatud pind, mille külge krohv kinnitub. vihmakindel. Ei sobi kuumenevatele · krohvikiht sama mördiga ühe või pindadele. mitme tööoperatsiooniga tehtud kiht. · mineraalne viimistluskrohv reeglina
niiske soe, idast parasvöötme mandriline suvel kuiv kuum, talvel kuiv väga külm, harvem põhjast arktiline õhumass toob külma kuivust, lõunast troopiline õhumass toob niiskust ja väga sooja. Madalrõhkkond alla 760 mm/Hg, tsüklonid liiguvad läänest itta, õhk tõuseb ja tekivad sademed ja tugev tuu või talvel sula. Kõrgrõhkkond üle 760 mm/Hg, antitsüklon, õhk langeb ja toob kaasa päikest, suvel põud talvel pakane. Aluspind meri sademete rikas tuulepealne nõlv mägi tuulealune nõlv sademete vaene, aluspind mõjutab päikesekiirgust ja õhumassi liikumist, vesi, liiv ja hele pind peegeldub soojeneb aeglasemalt, aga maapind, mets ja tume pind neeldub soojeneb kiiremini. Eesti kliima erinevused eristatakse mandrilst ja merelist kliima valdkonda tänu Läänemerele, 20 km kaugesel Läänemerest muutuvad järsult temp. Amplituut ja merebriis takistab pilvede teket
paanid. [3] 3.1 Veetihe tihenduskrohv Tihenduskrohv ehk isolatsioonikrohv on tsemendi baasil tehtud veetihe krohv. Seda kasutatakse pinnaseniiskuse ja mittesurvelise koormuse puhul nii välis- kui ka sisepinnal. Tihenduskrohv ei anna samaväärset tulemust kui bituumen-pakskiht, seepärast kasutatakse tihenduskrohvi eelkõige tugevama toimega hüdroisolatsioonimaterjali alus- või tasanduskihina. Enne tihenduskrohvi pealekandmist katta aluspind naket parandava krundiga. Tihenduskrohv kantakse kogu isoleerimist vajavale pinnale, välja arvatud torude ümber isoleeritava pinnaga liituvate seinte liitumiskohta umbes 1 cm ulatuses. Krohv kantakse pinnale kas käsitsi või pumbaga, minimaalselt kahes kihis. Kuna krohv on väga kerge pragunema, siis tuleb krohvikihid lasta korralikult ära kuivada enne järgmise kihi pealekandmist ning krohv ei tohi kuivada päikese ja
EKSAMIPILETID Pilet 1 1.Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks Krohvitööde teostamiseks on vajalik minimaalne temp. +5 kraadi. Ruum valmistatakse ette krohvimistöödeks, kaetakse uksed, aknad ja plekkdetailid. Krohvimisele minev objekt tuleb müürseppadelt, monteerijatelt või puuseppadelt vastu võtta, selleks on vaja kontrollida: 1) seinte, postide, ukse- ja aknaraamide vertikaalsust. 2) lagede ja talade horisontaalsust 3) seinte ja lagede tasapinnalisust Uued pinnad: aluspind peab olema puhas ja ühtlase niiskusega. Kui vaja, pind niisutatakse, et tagada parem nakkuvus. Pinnad looditakse ja paigaldatakse majakad ehk krohviribad. Remonditavad pinnad: kui all on vanad email- või õlivärvid, siis pind karestatakse kraapkiviga. Kantakse pintsli või harjaga peale nake (nt Betokontakt Knauf sarjast). Töövahendid, seadmed ja tooted peavad olema paigaldatud selliselt, et oleksid tagatud ohutus ja käepärasus.
EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga
Märgudes ei paisu ega tõmbu kokku. POOLVALMID SEINAKATTED Ülevärvitavad – Nt: Seineks – ülevärvitav,kahekihiline, struktuurne paberist seinakate. Klaaskiud tapeet – löögikindel ja tulepüsiv seinakattematerjal. Vajab ülevärvimist.Kasutatakse kontori ja ühisruumides. ERITAPEEDID: Bordüür – erineva laiusega viimistluselement. Tuleb seinal suurepäraselt esile kui tapeedimustri ühendaja. Tekstiiltapeet - trükimustriga aluspind on kaetud kangaga või on muster trükitud külgeliimitud kanga välispinnale. Vahtpolüvinüülkloriidtapeet - hästi vastupidavad ja paksud tapeedid, mis on ette nähtud ükskõik millist tüüpi ruumidele. Tapeedi alumiseks kihiks on paber, pealmiseks aga kile.
küllastuks näiteks ukse servade suunas või freesitud uurdeis ja nende lähedal. Tavaliselt aaderduslahus pihustatakse peitsitud, krunditud või lakitud pinnale. Kattelakk võib olla nitrotselluloosi või akrüüli alusel. Akrüüllakk lihvitakse enne aaderdamist. Aaderdatakse sel ajal, kui värv ei ole veel kuivanud. Aaderdamisel kasutatakse aaderduskammi, -harja või muud aaderdusvahendit. Aaderduskammi võib asendada ka tavalise juuksekammiga. Aaderdatav aluspind peab olema sile ja krunditud. Kõigepealt see alusvärvitakse. Seejuures võib erinevaid värve kombineerida. Alusvärv ei tohi olla vett imav ega vett hülgav, samuti ei tohi ta olla täismatt. Oluline on läbi mõelda kus suunas ja kuidas joonistatud puidumustrid jooksevad. Sellest sõltub joonistamise järjekod Alusvärvile kantakse kujuteldavate puitdetailide praod ja liitekohad. Seejärel joonistatakse muster ning lakitakse pind üle. Aaderdamisliike on kolm:
Tartu Kutsehariduskeskus Betoonitööd Iseseisevtöö Koostaja:Damar Talas Juhendaja:Agu Rukki Tartu 2015 Valatud betoon plaatvundamendi ehitus Kõige esimese asjana märgitakse vundamendi mõõtmed maha,siis valmistatakse ette aluspind.Kui aluspind on ettevalmistatud siis märkidakse maha kommunikatsioonid ja trassid.Kui need on märgitud,siis paigaldatakse kommunikatsioonid ja trassid.Kui need kõik asjad on tehtud siis hakatakse raketist ehitama(40 cm).Peale seda pannakse killustik ja vahtplast.Kui kõik on tehtud siis pannakse paika armatuur ja põrandakütte süsteem.Viimaks toimub betoneerimine. V1=(P=20+9,4+4+3,4+16+5,4)*0,3*0,4=6,98=7m3 V2=3,4*9,4*0,1=3,2m3 V3=15,7*5,4*0,1=8.5 m3 Kokku:8.5+3.2=11,7m3 V=11.7+7=19m3
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga
Plaatimine Enne plaatimistöö alustamist tuleb kontrollida plaaditava pinna kvaliteeti: Kas niiskusisolatsioon on korras, kas aluspind on sirge jne. Plaatimismaterjalid: Looduslikud plaadid. Graniitplaadid Marmorplaadid Lubjakiviplaadid Dolomiitplaadid Betoonplaadid : Terratsoplaadid Plaatide Omadused EN normide kogumiseks (European Norm) on määratud plaatide vastupidavus kulumisele, veeimavusele, külmakindlusele. Plaatimine : Plaadimört laotakse seinale tugevalt surudes kammsiluti sileda poole või kelluga
Krohvimine Kergkruusplokkide- fibo. seina krohvimine Olemas olevate hoonete puhul tuleb ennem renoveerimist aluspind üle kontrollida ning vastavalt seinakonstruktsioonile ja maja arhitektuurile valida sobiv lahendus. Töö tehnoloogia: valitavas lahenduses tuuakse ära ... · Segu margid · Kulunorm · Kogus · Kihipaksus · Vajaduse korral tugevdusprofiilid · Aremeerimisvõrgud · Soojustuse paigaldamisel ka tüüblid. · Väliskrohvi garantii peab olema vähemalt 10 aastat. Krohvikihid ilma soojustuseta ...
1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Mäestikud, atlandi ookean, läänetuuled, asend, islandi miinimum, põhja atlandi hoovus, assoori maksimum 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? aluspind soojeneb päikesekiirgusest 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest õhurõhk on geograafiliselt erinev mis tekib sellepärast, et teatud kohad soojenevad rohkem neelates kiirgust paremini 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab eriti tugevasti talvel looderannikut 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem
Puitpindade lakkimine Puitpindade lakkimisel on oluline jälgida, et puit oleks kuiv ja puhas ning vaba seenhaigustest või kahjuritest. Lakkimiseks tuleb valida hoolikalt sobilik ilm. Jälgige et ilm oleks kuiv, kergelt pilves - vältimaks liigset päikesepaistet otse puidule. Lakkimisele ja laki kuivamisele kuluv aeg planeerige päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva...
selgita. 7. Milline on kõrgendike osa kliima kujunemisel? 8. Miks rannikualad saavad päikesekiirgust rohkem kui kõrgustikud? 9. Mis on tsüklon?Kuidas tsüklonit veel nimetatakse? 10. Õhu liikumine tsüklonis.Millist ilma tsüklon toob? 11. Kus tekivad Eesti kliimat kujundavad tsüklonid? 12. Mis on antitsüklon?Kus tekivad Eesti kliimat mõjutavad anti tsüklonid? 13. Antitsükloni mõju kliima kujundajana?Millist ilma toovad anti tsüklonid? 14. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse hulka? 15. Milline muutus toimub õhumassiga kõrgustike ületamisel? 16. Kuidas muutub kliima rannikult sisemaa suunas? 17. Kus on Eestis a)sademeterikkad?b)sademete vaesed paigad? 18. Mida näitab tuuleroos?Millistel tegevusaladel peab inimene seda arvestama? 19. Kuidas mõjutab inimtegevus kliima muutumist? Läänemeri 1. Miks Läänemere soolsus on väike?(3-4) 2. Mis on riimvesi?Kui suur on Läänemere vee soolsus? 3
värvida. Krohvi töö terelik. 1. Eri krohv: tavapärastest mõrtidest erinevate mõrtide või tavalistest erinevate töömeetotitega tehtud krohvid. 2. Höörde krohv: on höörutiga tasandatud krohvi pind. 3. 2 kihiline krohv: koosneb 2 krohvi kihist nakke- ehk sisseviske kiht ja katte- ehk täitekiht. Kihi paksus ei või ületada 3cm . 4. Kattekrohv:on väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus, või täiendava viimistluse aluspind. 5. Krohvi aluspind on krohvimiseks kavandatud pind, mille külge krohv kinnitub. 6. Krohvikiht on sama mõrdiga ühe või mitme tööoperatsiooniga tehtud kiht. 7. Krohvi majaka ribad: on krohvimise alg faasis täitekrohvi mõrdist tehtud mõrdi-või muud juhtribad. Ida krohvimine: kellu ja hööruti. Lääne krohvimine: sliip ja väike kellu. 8. Krohvimine. On pinna töötus viis kus mõrdiga saavutatakse pinna soovitud siledus või välimus. Krohvimisel võib olla ka kaitsev mõju
sest: 1. Pole löödud võrguribasid. 2. Aluspinnad on liiga kuivad. 3. Konstruktsioonid on ebakindlad ja halvasti kinnitatud. *Kihistuv krohvi põhjustavad: 1. Ebakvaliteetne sideaine või projektile mittevastava margiga krohvimört. 2.Krohvi läbikülmumine enne kuivamist. 3.Krohvikihi kiire kuivamine või pidev niiskumine. 4.Krohvi kuumutamine. *Pruunid laigud krohvipinnal. 1.Rooste või korstnapigi läbiimbumine krohvist. 2.Krohvitud konstruktsioonide pidev niiskumine. 3.Tahmunud aluspind. Õnekrohv *Lobrikrohvikihi paksus - 2-3mm. *Lobrikiht jätab aluspinna struktuuri paista. *Poorse pinna puhul tehakse krohv kahes kihis sisseviskekihiga. *Krohvikiht ei anna alusele kuju, vaid pehmendab seda natuke ja annab pinnale kaitse ja välimuse. Tihenduskrohvid *Vetthülgavad ja ka veetihedad. *Kasutatakse vundamendi sokli osas nii sees kui ka väljaspool. Torkreetkrohvid *Krohvikihi üldpaksus 1,5-3cm.
Tootsi Lasteaed Põhikool Pärnu jõgi referaat Kaupo Klemmer 9.klass 2012 Tootsi Sisukord Paiknemine..........................................................................................................................3 Majandustegevus ja inimjõud............................................................................................. 3 Elustik................................................................................................................................. 5 Suurus..................................................................................................................................6 Aluspind......................................................................................................................
Tartu kutsehariduskeskus Iseseisev töö Müüritööd Tartu 2009 Krohvimine Aluspind peab olema stabiilne, kuiv, puhas ning mitte külmunud. Enne krohvimistööde alustamist tuleb aluspinnalt eemaldada lahtised osakesed, värvijäänused ja tolm. Teraselemendid tuleb eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Vajalikud tööriistad: Kellu Rihtlatt Mördi amber Hõõruti Krohvimise järjekord Krihvimist alustatakse laest ja tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Pärast karniiside tõmbamist ja nurkade krohvimist kantakse lakke ja nurkadesse koos seinte ülemise osaga viimistluskiht ning hõõrutakse siledaks. Siis viimistletakse aknaavade ja piidvahede ülemised osad. Koristatakse töölavad ja töö jätkub seinte alumiste osade krohvimisega. Kui karniise ei ole, viimistletakse kohe lagi puhtalt. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 m...
EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga
Mereline kliima-sademeid,väike temp kõikumine. Mandriline kl-sademetevaene, suur temp kõikumine.Eesti kl-üleminekuline e.paraskontinentaalne kl.suur päike-rannikualad,saared.vähe päikest kõrgustikel.madalrõhkkond e tsüklon-ümbritsevast õhkkonnast madalama õhurõhuga.' tõusvad õhuvoolud''vihmased, tuulised ilmad,talvel sula''eestit mõjutab islandi miinimum.kõrgr- õhkkond e.antitsüklon-ümb. Õhkkonnast kõrgema õhurõhuga.'laskuvad õhuvoolud.''selged,tuule- vaiksed ilmad''eestit mõjutab Assooni,Skandinaavia, (suvel)ja sileeri maks(talvel)''Eesti kl mõjutab: päikesekiirguse hulk,õhumassid,aluspind,läänemeri. Rannik-maismaa ja mere kokkupuuteala,mille piires on kujunenud meterekkelised pinnavormid. Rand- mais- maa osa rannikul,mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda.Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik, nt fjordrannik.Lauskrannik- lauge reljeefiga rannik,väikesed kõrguste vahed.Järsakrand-kujuneb kohas,kus meri randa murrutab. Pankr...
● Iga reakstsioon proovi ja fikseeritud valgu vahel kiirgab fluorestsents värvi, mida loeb laser skanner ● Valgukiibid on kiired, automatiseeritud, ökonoomsed, ülitundlikud Reastuse loomine ● Valgud on reastatud kõvale aluspinnale nagu mikroskoobi alusklaasid, membraanid, helmed ● Selline pind pakub tuge valkudele, mis hakkavad sinna kinnituma. ● Valgud on natiivses konformatsioonis. ● Aluspind on kaetud kattega, mis kinnitab proteiini, takistab selle denturatsioonist, võimaldab hüdrofiilse keskkonda, kus saab tekkida reaktsioon Kiipide tüüpid I Analüütilised ● Antikehad kinnitatakse pinnale ● Lisatakse valgu lahus (nt lüüsunud rakkudega) ● Saab määrata ekspressiooni, afiinsust, aktiivsust ● Eriti hea ekspressiooni võrdlemiseks erinevate lahuste puhul Kiipide tüüpid II Funktsionaalsed valgukiibid ● Kasutatakse puhtaid valke
Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustuvad kogukiirguse. Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. Kõige enam kiirgust - üle 90% - peegeldub tagasi värske lume pinnalt. Sel juhul on aluspinna albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirgusse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. 7) Kiirgusbilanss (maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe) - on aluspinnale (mullale, veele, lumele, taimkattele)
3. höörume avaküljed siledaks ja kontrollime pinna täpsust rihtlatiga 4. vasaraga kergelt koputades eemaldame juhtlaua või raamsablooni 5. lõpuks tuleb krohvihöörutiga parandada pisivead s.o. juhtlaudade kinnituskohad ja ukseavade nurgad 5. kirjelda krohvpinna pragude parandamist. 1. kõigepealt tuleb koputada ja uurida, kui palju krohvi on seinas lahti, (kui on üle 40% tuleb eemaldada tervelt seinalt krohv.) 2. kärestada aluspind ja puhastada 3. krohvipraod tuleb avardada ja erinevate materjalide liitekohad tuleb katta traatvõrguga 4. puhastada säilinud krohv vanast värvist, tapeedist, liimvärvi ja tapeeti tuleb niisutada sooja veega puhastades, seda hiljem pahtlilabidaga maha lükades 5. asendame kõlbmatud krohvipeerud uutega 6. avardame krohvipraod 5...6cm sügavuseni
Poleeri peopesa suurune ala. Leia värvikoodile vastavad õiget värvitooni värvilipikud ja otsi sobiv variant, kasutades 3M lampi. Tulemust peaks võrdlema erinevate nurkade all. Määra kindlaks kahjustused. Kraapsude eemaldamiseks Kõigepealt puhasta pind silikoonieemaldajaga. Seejärel lihvi ekstsentriklihvijaga ja liivapaberiga P 80 kraapsu kohalt aluseni välja. Puhasta pind silikoonieemaldajat kasutades tolmust. Järgnevalt käia aluspinna sisse jäänud kraapsu Roloc kettaga nii, et aluspind jääks sile. Järgnevalt lihvi ekstsentriklihvijaga ja liivapaberiga P 120 P 180 kogu kahjustatud ala üle. Puhasta pind silikoonieemaldajaga tolmust. Krundi pind reaktiivkrundiga. Seda ei lihvita. Järgmiseks krundi pind aluskrundiga. Karesta krunt ,,karukeelega" ja puhasta tolmust. Sega pahtel ja pahtelda. Lihvi pahtel, kasutades õige suurusega lihvimisklotsi ja lihvpaberit P 120. Kanna peale kontrolltahm ja lihvi liivapaberiga
Akrüülmaal Referaat Sisukord Sissejuhatus 1. Akrüülvärvid 1.2 Akrüülvärvi omadused 2. Akrüülmaali aluspind 2.2 Pindade ettevalmistamine 2.3 Haakuvuse kontrollimine 3. Akrüülmaali kuivamistingimused 3.2 Vahendite puhastamine ja värvi eemaldamine Kokkuvõte Kasutatud allikad 1. Akrüülvärvid Vesivärvide perekonna kõige noorem võsu on akrüülvärv. Kuna jutt on vesivärvist, siis loomulikult on akrüül vees lahustuv. Kuna jutt on noorimast vesivärvide seas, siis on akrüül oma loomuselt igati tänapäevane ja moodne
välishüdroisolatsioon, aga kui see pole võimalik, on defektne vms, siis kasutatakse sisehüdroisolatsiooni tegemise võimalust. Sel juhul tuleb silmas pidada, et müüritis jääb niiskuse eest kaitsmata, seega uusehitistele peaks igal juhul tegema korrektse välishüdroisolatsiooni. Kõige sobivamad materjalid sisehüdroisolatsiooni tegemiseks on mineraalsed võõbad, soovitavalt sulfaadikindlad, sest sisehüdroisolatsiooni suureks probleemiks on soolad, mis kahjustavad aluspinda. Aluspind peab olema korralikult puhastatud, kuid mitte veega, sest see võib esile tuua soolakahjustused. Võõpa võib kanda ka niiskele aluspinnale ja seda peab kandma vähemalt kahes kihis. Kui isoleerimist vajab ka põrand, siis alustatakse sellest ja kantakse isolatsioonivõõp umbes 30 cm kõrgus ka seinale. Hiljem jätkatakse seina isoleerimist 20 cm ülekattega. Keldriga hoone hüdroisolatsioon
ATMOSFÄÄR EHK ÕHKKOND ATMOSFÄÄRI VAJALIKKUS: 2 elusorganismidel hingamiseks 3 kaitseb Maal maailmaruumist lähtuvate ohtude eest 4 säilitab Maal elutegevust võimaldavat temperatuuri 5 neelab endasse UV-kiirguse kahjuliku spektriosa Õhu koostis: õhk on gaaside segu, mis koosneb: 6 lämmastikust 78%, tekib orgaanilise aine lagunemisel, vajalik taimede kasvuks 7 hapnikust 21%, tekib taimede fotosünteesil, kasutatakse hingamisel 8 argoonist 0,9% 9 süsihappegaasist 0,03%, satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete, hingamise tagajärjel. Neelab pikalainelist soojuskiirgust, põhjustab kliima soojenemist. 10 veeaur, neelab päikesekiirgust, maapinnalt lahkuvat soojuskiirgust, õhk soojeneb 11 pisikesed tolmu, tahma, soolaosakesed, muud tahked osakesed, aerosool Ehitus: Õhutemperatuuri vertikaalsuunaliste muutuste alusel on atmosfäär jagatud neljaks kihiks. 1. Troposfäär: ligi 80% õhkko...
Poleeri peopesa suurune ala. Leia värvikoodile vastavad õiget värvitooni värvilipikud ja otsi sobiv variant, kasutades 3M lampi. Tulemust peaks võrdlema erinevate nurkade all. Määra kindlaks kahjustused. Kraapsude eemaldamiseks Kõigepealt puhasta pind silikoonieemaldajaga. Seejärel lihvi ekstsentriklihvijaga ja liivapaberiga P 80 kraapsu kohalt aluseni välja. Puhasta pind silikoonieemaldajat kasutades tolmust. Järgnevalt käia aluspinna sisse jäänud kraapsu Roloc kettaga nii, et aluspind jääks sile. Lihvimine. Lihvimisel kasutatakse erinevaid meetodeid ja tööriistu. Suuremad ja tasasemad pinnad saab lihvida masinaga, väiksemad ja keerulisemad pinnad aga käsitsi. Eriti suured, tasapinnalised detailid vajavad tavaliselt eelnevat sirgestamist, kasutades pikka lihvimishöövlit, mis väldib siledal pinnal lainete ja ebatasasuste tekkimist. Viimistluslihvimisel kasutatakse enamasti eri tüüpi ekstsentrik-lihvmasinaid.
Ruumide üldandmed Valitud ruumide suurused on vastavalt 12m² ja 9m². Mõlemas ruumis on uks suurusega 1,6m². Esimesel ruumil on krohvitavat seinapinda 40,4m² ja teisel 34,4m². Esimese ruumi krohvimiseks on vaja: - Alusseinaks kivisein - SAKRET QG krunt – kulu 250ml/m2 – hind 24,65€/15kg KOKKU 24,65€ - Lubitsement krohv PM-Super – kulu 15kg/m2 – hind 4,75€/25kg KOKKU 118,75€ Kokku läheb materjal maksma 143,4€ Teise ruumi krohvimiseks on vaja: - Alusseinaks kivisein - Krunt SAKRET PG – kulu 150ml/m2 – hind 15.9€/5kg KOKKU 31,8€ - Dekoratiivne mineraalkrohv MRP-E – kulu 3kg/m2 – hind 13,21€/25kg KOKKU 66.05€ - Silikaatvärv Sakret KS – kulu 9g/m2 – hind 27.9€/9L KOKKU 27.90€ Kokku läheb materjal maksma 125,75€ 1. ruum - vannituba Töökäik Kuna tegemist on vannitoaga, on soovitatav mitte kasutada kipssegusid, olgu nood nii hoolikalt veetõkkematerjalide...
Ruumide üldandmed Valitud ruumide suurused on vastavalt 12m² ja 9m². Mõlemas ruumis on uks suurusega 1,6m². Esimesel ruumil on krohvitavat seinapinda 40,4m² ja teisel 34,4m². Esimese ruumi krohvimiseks on vaja: - Alusseinaks kivisein - SAKRET QG krunt kulu 250ml/m2 hind 24,65/15kg KOKKU 24,65 - Lubitsement krohv PM-Super kulu 15kg/m2 hind 4,75/25kg KOKKU 118,75 Kokku läheb materjal maksma 143,4 Teise ruumi krohvimiseks on vaja: - Alusseinaks kivisein - Krunt SAKRET PG kulu 150ml/m2 hind 15.9/5kg KOKKU 31,8 - Dekoratiivne mineraalkrohv MRP-E kulu 3kg/m2 hind 13,21/25kg KOKKU 66.05 - Silikaatvärv Sakret KS kulu 9g/m2 hind 27.9/9L KOKKU 27.90 Kokku läheb materjal maksma 125,75 1. ruum - vannituba Töökäik Kuna tegemist on vannitoaga, on soovitatav mitte kasutada kipssegusid, olgu nood nii hoolikalt veetõkkematerjalidega töödeldud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
