10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kr1st1
Õppematerjali autor
Elektrolüüdid ·Elektrolüüdid ained, mille vesilahusedsisaldavad ioone Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivadelektrolüütide lahused elektrivoolu ·Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainultioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) ·Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ained, millevesilahused ei sisalda ioone Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon
ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ioone); 2) mitteelektrolüüdid destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone
b. Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4).Soolade hüdrolüüsiks nimetatakse soola ja vee vahelist vahetusreaktsiooni. 2. Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on ioonne lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall. Ioonsed elektrolüüdid on aluste, hapete või soolade lahused. Ka osa gaase võib käituda kõrgel temperatuuril või madalal rõhul elektro-lüütidena. a. Tugev elektrolüüt on aine, mis vesilahuses peaaegu või täielikult dissotseerub ioonideks. Tugevateks elektrolüütideks on tugevad happed, tugevad alused ning soolad, mis on hästi lahustuvad Nt: H2SO4; HNO3; KOH; KCl; NaCl; HCl b
Millal ei toimu ioonreaktsioonid? o Siis kui 1. puudub vesi 2. tekib tugev hape 3. tekivad vees lahustuvad ained Milline on aluseline ja milline happeline keskkond ja kuidas märgid? o Aluseline- pH suurem kui 7 märgid OH o Happeline- pH väiksem kui 7 märgid H Millise keskkonna annab tugeva aluse ja tugeva happe sool vesilahuses? o Neutraalse 3. Millised on tugevad elektrolüüdid? Too näiteid. Elektrolüüdid, mis annavad lahustesse palju ioone ja lahustuvad täielikult seega juhivad väga hästi elektrit Soolad (CaCl, K2, SO) Tugevad happed (H2SO4, HNO3, HCl) Tugevad alused ehk leelised (NaOH, KOH, LiOH) 4. Millised on nõrgad elektrolüüdid? Aine, mis annab lahusesse vähe ioone ning seetõttu juhib vähesel määral elektrit. Nõrgad happed (H2SO,H3PO4)
Molaarne kontsentratsioon c näitab lahustunud aine hulka moolides kuupdetsimeetri kohta (mol/dm3) Gaaside lahustuvus suureneb, kui tõsta rõhku või alandada temperatuuri. Suspensioon = vedelik + tahke lahustumatu aine Emulsioon = vedelik + lahustumatu vedelik Vaht = vedelik + lahustumatu gaas Aerosool = gaas + tahke aine või vedelik Mööduvat karedust põhjustavad Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 Püsivat karedust põhjustavad CaCl2, MgCl2, CaSO4 ja MgSO4 Tugevad Elektrolüüdid Tugevad happed, leelised ja soolad. Nõrgad Elektrolüüdid Nõrgad happed ja alused. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees(elektrolüüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). PH<7 happeline PH>7 aluseline Ioonvõrrand Ioonidena kirjutatakse tugevad elektrolüüdid. Molekulaarselt nõrgad happed, nõrgad alused, praktiliselt lahustumatud soolad, vesi, oksiidid, lihtained ja gaasid.
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide teke aine lahustumisel vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H 2SO4 HNO3 HCl HBr HI), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide teke aine lahustumisel vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H2SO4 HNO3 HCl), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on vähe; järelikult
ELEKTROLÜÜDID JA MITTEELEKTROLÜÜDID Ained Elektrolüüdid mitteelektrolüüdid ained, mis jagunevad täielikult ained, mis ei anna või osaliselt ioonideks lahustes lahustesse ioone, vaid esinevad molekulide ning aaatomitena tugevad nõrgad oksiidid, lihtained, gaasid, soolad nõrgad alused vesi, enamus orgaanilisi tugevad alused nõrgad happed aineid tugevad happed Dissotsatsioon aine jagunemine ioonideks lahustumisel vees Elektrolüütilist dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine. Hüdraatumine aineosakeste seostumine veemolekulidega Hüdraatumisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid