Kui vôtta suurema konts. lahus, ka tugevatel on i < v ja < 1. Ioonpaarid vôivad tekkida, aga molekul mitte, siiski vôib käituda nii nagu poleks täielikult dissotsieerunud. Aktiivne kontsentratsioon [a = c]; a näiline konts. aktiivsustegur (=näiline ). Aktiivsustegur näitab, millise määäaga on lahus kôrvale kaldunud ideaalsest. Reeglina < 0. Mida konstentreeritum lahus (kôikide ainete c), seda väiksem . Ioontugevus 1) 1 elektrolüüt (NaCl) I = cNaCl. 2) 2 elektrolüüti (NaCl (0,1M) + Na2SO4 (0,2M)). [I = 0,5(c1Z12 + c2Z22 + ...)] = 0,5[(0,1 + 20,2)12 + (0,2)22 + (0,1)12]...
(tugevad alused) Mitteelektrol. -molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone Molaarne -lahuste ja segude koostist väljendav suurus konsentratsioon Neutraalne oks. -oksiid, mis ei reageeri hapete, aluste ega veega. NO,N2O, CO Neutralisatsiooni -happe ja aluse vahelised reaktsioonid, mille saaduseks on sool ja reaktsioon vesi Nõrk elektrolüüt -polaarne ühend, mis lahustumisel osaliselt dissotsieerub ioonideks Oksiid -aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed) Pöördumatu -reaktsioon, mille puhul lähteaine reageerimisel tekkinud saadused reaktsioon omavahel ei reageeri Pöörduv reaktsioon -reaktsioon, mis võib kulgeda kahes suunas: lähteainete...
Alalisvool elektrivool, mille tugevus ja suund aja jooksul ei muutu Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus muutuvad aja jooksul Elektrivool laetud osakeste suunatud liikumine Juhtivus takistuse pöördväärtus Vooluallika tühijooks vooluallikas ei ole ühendatud tarbijaga, välistakistus on ülisuur ning vooluallikas tühjeneb aja jooksul Lühis tekib siis, kui vooluallikas ei ole ühendatud tarbijaga, ometigi tühjeneb kiiresti, kuna välistakistus on nulli lähedale Elektrolüüt nim keemilist ühendit, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid või keemilised rühmad Galvaanimine mingi metalli katmine elektri abil 2. Juhi takistus juhtivuse pöördväärtus R=U/I R-takistus U-pinge I-voolutugevus 3. Laengukandjate kontsentratsioon suurus, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus n=N/V n-laengukandjate kontsentratsioon N-võimsus V-vaadeldav ruumala 4. Voolutugevus, pinge...
aerosool pihussüsteem , milles pihustuskeskkonnaks on õhk (nt.suits, udu jm) 72. märgumine vedeliku laialivalgumine tahke kehapinnal, mis on tingitud vedeliku molekulide tugevast vastastiktoimest tahke keha pinnaga. 73. hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 74. hüdrofoobsus veetõrjuv, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 75. elektrolüütiline dissotsiatsioon ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis. 76. elektrolüüt aine, mis lahustumisel v sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit. 77. dissotsiatsioon 78. dissotsiatsioonimäär 79. tugev elektrolüüt elektrolüüt, mis vesilahuses jaguneb täielikut ioonideks; tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happsed ja alused(leelised) 80. nõrk elektrolüüt polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks(esineb lahuses nii molekulide kui ka ioonidena);nõrgad elektrolüüdid...
Särtsuõpetus 1.1-1.2.1 Hõõrdeelekter- staatiline elekter Staatika- paigalolevad laengud Metallis võnguvad ioonid tasakaaluasendi ümber. Elektronid liiguvad kaootiliselt Reostaat- muudetav takisti Vooluallikas- tekitab püsiva elektrivälja. EI ANNA VOOLU! Elektrolüüt- vedelik, mis juhib elektrit. Selles on pos ja neg ioonid Elektroenergeetika- hõlmab kogu inimtegevust elektrienergia tootmisel, ülekandel ja kasutamisel Elektrilaeng- (Q) näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus Q=It Q= laeng (1C= 1 kulon) I= voolutugevus (1A) t=aeg (1 sek) Laeng suureneb= jõud suureneb kaugus suureneb-=jõud väheneb !Samanimeliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erinimeliste laengute korral aga tõmbejõud Elementaarlaeng- vähim võimalik laengu väärtus Algosakesed- prootonid, neutronid, elektronid Aatomi tuum- prootonid (+) ja neutronid, selle ümber tiirlevad elektronid (-) Iga keha laengu suurus- algosak...
Proot arv=järjekornr;Neutr=massiarvudesumma-prootonitearv; e- arv=prootonite arv-laeng Le Chatelier' printsiip tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. *Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine tasakaalusüsteemis nihutab tasakaalu paremale produktide tekke suunas, analoogiliselt mõjub produktide kontsentratsiooni vähendamine. *Temp tõstmine nihutab endo reaktsiooni tasakaalu paremale saaduste tekke suunas, ekso reaktsiooni tasakaalu aga vasakule lähteainete tekke suunas. *Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonides nihutab rõhu tõstmine tasakaalu suunas, millises on gaasiliste ainete molekulide arv väiksem.Elektrolüüt keemiline ühend, mis vees või mingis teises lahustis lagunevad vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide ioonideks lagunemine lahuses hape: HNO3H++ N...
Hüdrofiil võimeline moodustama vesiniksidemeid. Hüdrofoob - vett hülgav. Elektrolüütiline dissotsiatsioon - Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Et lahuses on liikuvad laenguga osakesed, juhivad sellised lahused elektrit, mistõttu tekib elektrivool. Seda ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Elektrolüüt - Elektrolüüt on aine, mille lahus juhib elektrivoolu. Tema elektrijuhtivus põhineb vabade ioonide liikumisel. Nõrk elektrolüüt - Nõrk elektrolüüt on polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks (esineb lahuses nii molekulide kui ka ioonidena). Nõrgad elektrolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused. Tugev elektrolüüt - Tugev elektrolüüt on elektrolüüt, mis vesilahuses laguneb täielikult ioonideks....
Tugevad elektrolüüdid: soolad, tugevad happed(HCl, HNO3, H2SO4), leelised(IA rühma, IIA rühma alataes Ca metallide hüdroksiidid) Nõrgad elektrolüüdid: nõrgad happed, nõrgad alused(rasklahustuvad) Dissotseeruminei ehk ioonideks jagunemine. 1) soolad dissotseeruvad esimeses astmes ja täielikult Na2CO3 --> 2Na+ + CO2-3 2) Alused mitme OH-rühmaga dissotseeruvad astmeliselt NaOH --> Na+ + OH- Ca(OH)2 --> CaOH+ + OH- --> <-- 2OH-+ Ca2+ 3) Happed. Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. Üheprootonilised nagu soolad HNO3 --> H++NO2- H2CO3 --> H++ HCO33- --> <-- 2H++ CO32- NB! H+ + H2O --> H3O+ hüdrooniumioon Lahustes on kõige rohkem I astme osakesi!!!!! Mitteelektrolüüdid Ei esine lahustes ioonidena, vaid lahuses on molekulid või aatomid. Oksiidid, lihtained, enamus orgaanilisi aineid. Hüdrolüüs ainet...
Ioonvõrrandite kirjutamine ·Ioonidena kirjutatakse tugevad hästilahustuvadelektrolüüdid tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl tugevad alused - (IA ja IIA rühma metallide alates Cahüdroksiidid) lahustuvad soolad ·Molekulaarselt kirjutatakse nõrgad happed nõrgad alused praktiliselt lahustumatud soolad H2O, oksiidid, lihtained, gaasid ·Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kuitekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt Ioonvõrrandite näiteid ·Näide 1 NaOH + NH4NO3 NH3 + H2O + NaNO3 Na+ + OH-- + NH4+ + NO3-- NH3 + H2O + Na+ + NO3 OH-- + NH4+ NH3 + H2O ·Näide 2 Fe2(SO4)3 + 6NaOH 2Fe(OH)3 + 3Na2SO4 2Fe3+ + 3SO42-- + 6Na+ + 6OH-- 2Fe(OH)3 + 6Na+ + 3SO42-- Fe3+ + 3OH-- Fe(OH)3 Neutralisatsioonireaktsioon Reaktsioon H+ ja OH-- vahel NaOH + HCl NaCl + H2O Na++OH--+H++Cl-- Na++Cl-- +H2O OH-- + H+ H2O...
Pihussüsteemid Lahus: tõeline lahus: aineosakeste läbimõõt väike 10-7cm(destilleeritud vesi happed) Kolloidlahus: aineosakeste läbimõõt 10-7-10-5cm(piim, vesi, värvid) Segud: aine osakeste läbimõõt 10-5(porine vesi) Pihussüsteem-pihus segu kus on ühtlaseks jaotunud mitu ainet PIHUS=AINE+PUHASTUSKESKOND Keskkond aine Emulsioon- vedelik gaas piim värvid kreemid Suspensioon- vedelik tahke pori vesi kakao kohv hambapasta Vaht- vedelik gaas vahukoor seebivaht mannavaht Aerosool gaas vedelik udu sudu deodorant Tahke vaht tahke aine gaas(õhk) pimsskivi penoplast makrofleks Tarre- vedel aine tärklis tarretis sült Hüdraatumine-aineosakeste seostamine vee molekulidega Elektrolüüt-aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit Endotermiline-eneriga neeldumine Eksotermiline-energia eraldumine Lahustuvus-suurim aine kogus mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril Küllastunud...
Aatomid võivad aines esineda üksikuna voi molekulideks liitununa. Koosneb: positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist Perioodilisussüsteem: Seaduspärasused: Perioodis paremale liikudes suureneb väliskihil olevate elektronide arv, rühmas ülalt alla liikudes suureneb elektronkihtide arv. · Paremale liikudes aatomi raadius vaheneb, sest tuumalaeng kasvab ning elektronid paiknevad seetottu tuumale lahemal. · Ulalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv. · Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ulalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused. · Ulalt alla suur...
Isolatsiooni kile paksus 2-20 mikromeetrit, Parameeter Polüester Polükarbonaat Polüstüeer Mahtuvus 100pF - 22nF 100pF - 68µF 10pF 0,5µF Sagedus 1MHz 1MHz 10MHz Tolerants ±5-20% ±5-10% ±1-5% C pinge 1600V 400V 500V Elektrolüüt kondensaator a) Märjad ehk klassikalised elektrolüüt kondesaatorid b) Kuivad ehk tandaal elektrolüüt kondensaator 1. Kuivad elektrolüüt kondensaatorid Ta2O C=25 Induktiiv poolid Mahtuvuslik reaktiivtakistus Alalisvool ei lähe läbi. Takistus lõpmatu. Induktivsus [H] Henri Pooljuht seadised (semi-conducktor) Pooljuht kui materjal, üks liik materjali millel on mingid omadused Nendest materjalist valmistatud elektroonika seadised ehk pooljuht seadised. Pooljuhtide omapära on selles, et need on poolikud juhid....
Nt lubjapiim 54) Aerosool pihus, milles pihustuskeskkonnaks on õhk. 55) Vaht pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. Nt seebivaht, vahtplast 56) vee karedus kaltsium- ning magneesiumioonide sisaldus vees. 57) Elektrolüütiline dissotsiatsioon ainete jagunemine ioonideks sulas olekus või polaarses lahustis 58) Elektrolüüt aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb ioonideks ja juhib elektrit. 59) Dissotsiatsioonimäär suurus, mis näitab, milline osa lahustunud elektrolüüdist on jagunenud/dissotseerunud ioonideks. 60) Mittepolaarsed ained mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine. Nt lämmastik ja metaan 61) polaarsed ained polaarsetest molekulidest koosnev aine. a. Polaarne molekul molekul, milles positiivse ja negatiivse laengu keskmed ei lange kokku,...
Kondensaatorite standardid Kondensaatorid Tihti vajatakse nii elektroonika kui elektrotehnika seadmete juures elementi, mis suudaks mahutada elektrilaenguid. Sellist elementi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaator on ehituselt äärmiselt lihtne, koosnedes kahest lähestikku asetatud ja omavahel hästi isoleeritud suvalise kujuga metall-plaadist või plaatide grupist. Kõige lihtsama kondensaatori saab moodustada kahest tasapinnalisest ja omavahel paralleelsest metallplaadist, mille vahel on dielektrikuna õhk. Kui ühele plaadile anda positiivne laeng ja teisele negatiivne laeng, siis püüab ühe plaadi laeng tekitada teisel plaadil elektrilise induktsiooni tõttu vastasnimelist laengut ja ka vastupidi: teise plaadi laeng indutseerib esimesele plaadile vastasnimelise laengu. Elektrilaengu suurus kulonites, mis plaatide vahel mõjuva 1 voldi suuruse pinge juures salvestub kondensaatorisse, väljendab kondensaatori mah...
Tugevad elektrolüüdid hästi dissotsieeruvad ühendid ( 1), dissotsiatsiooni tasakaal on tugevalt nihutatud paremale, lahuses on ainult ioonid. Dissotsiatsiooni tasakaalu nihutamine dissotsiatsioonimäär oleneb temp, aine iseloomust ja kontsentratsioonist. Mida väiksem on Kc (Kc << 1), seda nõrgema elektrolüüdiga on tegemist. Aga mida suurem on pK, seda nõrgem elektrolüüt pK = - log (Kc). Tugevad happed ja alused: HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4, HClO4, NaOH, KOH, LiOH, Ba(OH)2 . Vee dissotsiatsioon vee molekulid on dissotsieerunud ioonideks. 2H2O H3O+ + OH- Vee ioonkorrutis (Kw) konstant, mis kehtib kõigis vesilahustes (ja näitab, et vee molekulide kontsentratsioon on peaaegu võrdne vee üldkontsentratsiooniga). Kc · [H2O] = Kc · CH2O = [H+] · [OH-] = const = Kw...
6. Tooge näiteid mitteelektrolüütidest. · .......................................... · .......................................... · .......................................... · .......................................... · .......................................... · .......................................... 7. Kuidas teha kindlaks, kas aine on elektrolüüt või mitteelektrolüüt? ................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................ 8. Miks juhivad tugevate elektrolüütide lahused paremini elektrit kui sama kontsentratsiooniga nõrkade elektrolüütide lahused?...
Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nim voolutoimeteks. Vooluga juht soojeneb, selles seisnebki voolu soojuslik toime.Voolu keemilist toimet võib jälgida katses elektrolüüdi vesilahusega. Voolu keemiline toime seisneb selles et elektrovool eraldab juhist selle koostisosi.Voolu keemiline toime esineb ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites, metallides elektrivool selliseid muutusi esile ei kutsu. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela. Elektrivoolul on seega kolm toimet: soojuslik, keemiline ja magnetiline. Voolu olemasolu saab kindlaks teha galvanomeetri abil. Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevuse juhis.Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengusuurusega Voolutugevus=...
Keemilise reaktsiooni tunnused: 1) Sademe teke Cu SO4 + 2NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4 (molekulaarne võrrand) Cu+2 + SO4-2 + 2Na+ + 2OH- Cu(OH)2 + 2Na2+ + SO4-2 (täielik ioonvõrrand) (see, mis sadestub, katki ei lähe) Cu+2 + 2OH- Cu(OH)2 (lühendatud ioonvõrrand) H2O + SO2 2) Gaasi eraldumine Na2SO3 + 2HCl H2SO3 + 2NaCl 2Na+ + SO3-2 + 2H+ + 2Cl- 2Na+ + 2Cl- + H2O + SO2 + -2 2H + SO3 H2O + SO2 3) Tekib nõrk elektrolüüt (enamasti vesi) 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O 2K + 2OH + 2H + SO4-2 + - + 2K+ + SO4-2 + H2O + - H + OH H2O Nõrga happe ja tugeva aluse soolade hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond. Tugevast happest ja nõrgast alusest saadud soolad annavad happelise keskkonna. Tugevast alusest ja tugevast happest saadud soolad ei hüdrolüüsu, sest ei teki vesinikioone ega hüdroksiidioone juurde. Lahus on sellisel juhul neutraalne....
5 Lahustunud elektrolüüdi isotoonilisusteguri krüoskoopiline määramine Üliõpilane Kristin Obermann Kood 123482KAKB Töö teostatud 21.02.2014 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Lahjendatud lahuste üldised füüsikalised omadused Lahjendatud lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuste omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest. Need omadused on seotud osakeste (ioonide, molekulide) arvuga lahuses ja seetõttu nimetatakse...
5. Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest (näiteks:Na2SO4). a. Lihtsoolad ( KCl, Na2CO3- pesusooda, AgNO3) b. Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4).Soolade hüdrolüüsiks nimetatakse soola ja vee vahelist vahetusreaktsiooni. 2. Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on ioonne lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall. Ioonsed elektrolüüdid on aluste, hapete või soolade lahused. Ka osa gaase võib käituda kõrgel temperatuuril või madalal rõhul elektro-lüütidena. a. Tugev elektrolüüt on aine, mis vesilahuses peaaegu või täielikult dissotseerub ioonideks....