Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti kirjanduse ajalugu I (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vasakule Paremale
Eesti kirjanduse ajalugu I #1 Eesti kirjanduse ajalugu I #2 Eesti kirjanduse ajalugu I #3 Eesti kirjanduse ajalugu I #4 Eesti kirjanduse ajalugu I #5 Eesti kirjanduse ajalugu I #6 Eesti kirjanduse ajalugu I #7 Eesti kirjanduse ajalugu I #8 Eesti kirjanduse ajalugu I #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 171 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dzois Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

Kooli lugemisvara pinnal kerkis eriti tungivalt esile kirjaviisi lähendamise vajadus rahva kõnekeelele, mistõttu Forseliuse aabitsad ja Riia kirjastuse lugemisvara saavad koolides nõutavamaks kui Stahli-keelsed trükised. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 5 4. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule (R. Brockmann, G. Salemann jt). 17. sajandil tekib vaimuliku kirjanduse kõrvale eestikeelne ilmalik kirjandus, selle harrastajad ja kujunajad. Ülikool, gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas, trükikojad nene juures soodustasid kõrgelt haritud meeste tulekut Eesti aladele, tuues Saksamaalt kaasa uuemaid kultuurikogemusi, avarama kirjandushuvi ning luuleharrastuse (barokse stiili). Lääne-Euroopas moes olnud värsivormilisi pühendusi pulmade, väitekirjade kaitsmise, raamatu ilmumise, matuste puhul hakkasid kirjutama ka luulehuvilised Tallinnas

Kirjandus
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

märgatavalt ajaloolisem. Mülleri kogumiku sõnum on karmim. Russowi kroonikas tungis ka protestantliku kirikuõpetaja moraal läbi. Mülleri kogumik on abstraktsema sisuga: kutsub üles pattu kahetsema, aga ei täpsusta, mida peaks kahetsema. Russow ütles selgelt välja. Müller tsiteerib piiblit ja nimetab Martin Lutherit, aga Russow ei maini Lutherit. Martin Luther oli tolleaegne institutsioon, eeskuju – Mülleri tekstis on intertekstuaalsus Lutherile viidatuna. Keskaegne kirjandus rajanes teoloogiliste autoriteetidele. Russowi stiilist paistis läbi lisaks religioossele infole ka ajalugu, nii ka Mülleril – jutluste sisu on seotud sündmustega, mis hetkel inimesi mõjutavad (katk, nälg) või on toimunud – läbi kumab traagilisuse foon. Kui jutlus kõlab kirikus, on selle ümber näha ka kiriku ümbrust. Müller jutustab järgnevatel teemadel:  jumal karistab pahategude eest,

Eesti kirjandus
thumbnail
23
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

Rahvusvahelise kultuuriloo kontekstis on Käsu Hansu kaebelaul erakordselt mahukas eriomase kompositsiooniga luulekogu. Autor tundis korralikult rahvakeelt, toetus rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormidele. Käsu Hansu kaebelaul levis üsna laialdaselt rahvasuus 18. ja veel 19. sajandil ning sellest on üles kirjutatud mitmeid koopiaid. 7. Mis on nn valgustuskirjandus? Valgustuskirjandus on valgustusajastu ideedest kantud kirjandus ( 18. sajand), millele oli iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud, nende mitmekülgne tegevus haaras ka võitlust feodalismi ja religiooni absoluutse ülemvõimu vastu. Teoloogia kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne

Kirjandus
thumbnail
38
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

Rõhutatakse alko haigustevastast mõju. Rahvaravitsemine. Kreutzwald kritiseerib väga tugevasti rahvameditsiini. Kõrts on räämas, kohe ümber kukkuv ehitis, äärmiselt eemaletõukav. Kõik, kes hindavad kõrtsi, neil on elus halvasti läinud. Kõik asjad, mis on kõrtsiga seotud, kisuvad kihva. 18. Orjuse teema vanemas eesti kirjanduses Pärisorjus tekib alates 13. saj, peale Eesti vallutamist sakslaste poolt. 18. 19. saj välja kujunenud pärisorjuslik kord- sellest räägib 19. saj kirjandus. Nö vene aeg. Aeg pärast Põhjasõda. Orjus- kõrgem seisus ei tunnista seisuse puhul isikliku tahte olemasolu. Isikliku tahte eitamine seisneb selles, et neid peetakse alaväärtuslikeks ja neid käsitletakse objektidena. Orjale ei anta sõna, tal pole oma olukorda võimalik selgitada. Orjal puudub hääl. Juhul kui sõna antakse, siis vaid teatud fraaside piires. „Tumm/vaikiv talupoeg“ See väljendub siis, kui talupoeg peab dialoogi mõisnikuga. Ebavõrdne suhtlussituatsioon

Kirjandus
thumbnail
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

1927 algavad Looduse romaanivõistlus 1935 Raamatuaasta ­ Raamatuaastat korratakse nüüd praegugi. Elavdatakse kultuuri. 1937-40 Varamu (peatoimetaja Visnapuu) kultuuriajakiri. Haare on laiem, sest kujutavast kunstist räägitakse veidi rohkem. Rajatud selel tagamõttega, et Semper ja Tuglas Tartus teevad asju, mis Toompeal ei tundu meeldivat. 1940 Sirp ja Vasar 1942-43 Ammukaar 1943-44 Sõjasarv Üks võimalus periodiseerida kirjandus 1917 - 1928 (Siurust, ,,Toomas Nipernaadini") 1929 - 1940 (,,Õnnevarjutusest" [Marie Underi ballaadikogu] okupatsioonini) 1940 -1944 (okupatsioonist okupatsioonini) Sõja ajal ilmub raamatuid vähem, sest paberit on vähe. Samas, kui midagi ilmus, siis kohe suure tiraaziga. Teine võimalus periodiseerida kirjandus 1905 ­ 1921 (Noor Eestist Tarapitani) -> Uusromantilise kirjanduse tippaeg. Siuru ja Tarapita

Kirjandus
thumbnail
9
pdf

Eesti kirjanduse ajalugu I

Ilukirjandusse lastakse sisse reaalne maailm.Vilde on kirjutiste puhul teinud väga palju eeltööd. Keel on Vilde ajalootriloogias: selge vahe dialoogi ja jutusaja vahel ­ dialoogis murre, rahvale lähedasem kõnekeel, jutlustaja kasutab kirjakeelt. 15. Mõisa ja küla kujutamine vanemas eesti kirjanduses Küla teema on vanemas eesti kirjanduses üsna keskne teema. Kuni 20. sajandini ei ole räägitud Eesti puhul linnakultuurist. 19. sajandi keskelt hakkab eesti kirjandus tegelema esimese oma teemaga. Varasemalt on tegevus toimunud võõras keskkonnas. Küla kujutamise võib jagada kaheks: romantiliseks ja realistlikuks. Jansen paenb aluse romantilisele külakujutamisele. Ta pilkab ebausku, meditsiini, usulist silmakirjalikkust, kõrtsi. Propageerib õpetlikkuse kaudu korraliku külaelu ideed. Ta rõhutab töökust, haritust. Tal on üsna naiivsed skemaatilised jutukesed. Kreutzwald ja Koidula kirjutasid samuti külaelust.

Kirjandus
thumbnail
26
doc

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

Novellilooming on nüüd rahunenum. Realismi ta siiski välja ei jõua, vaid jäi tugevalt romantiliseks kirjanikuks. Tema novellid muutuvad nüüd psühholoogiliselt veenvateks, sügav sisseelamine tegelase siseellu on edastatud Gailitile omase värvikusega. Gailitile on omane püsiv novellide kirjutamine, kus ta esitab selgeid vastandpaare. Talle on omane voolav ja päikeseline jutustamisstiil, värvikate tegelaskujude loomine. Gailit on uusromantik, mis on erandlik teistega võrreldes. Kui kirjandus liigub realismi poole, on tema romantik. Gailiti kõrgaeg on 1920ndate keskel, samal ajal mis teistelgi. Kõrgaeg kestab 20a.  Ühelt poolt on sisult helge ja naljakas, teiselt poolt groteskne ja sünge.  Ühelt poolt on ta sümbolistliku, teiselt poolt impressionistliku kallakuga.  Ühelt poolt on ta naljaka sisuga, teiselt poolt tõsisega.  Üks osa tema teostest on peategelasekesksed, teine osa pole. 7) Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1929–44

Eesti kirjandus
thumbnail
10
docx

Eesti kirjanduse ajalugu

need rahvad vajavad abi ja järele aitamist ­ eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism ­ Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja kirjandus tekib tõlkimise alusel (mugavdamine ja adaptsioon, peale sõna ja lause tõlgitakse ka teist kultuuri ja maailmavaadet. Tõlkeline loovus). Hans Susi (sureb väga noorelt 1549 katku), õpilane 1546, pastor võttis enda juurde elama, tõlgib esimesed pikemad lõigud piiblist eesti keelde (see on LEGEND, kuid Ukus Masing uskus selle tõesse ja arvas et kõik teised tõlked lähtuvad sellest). Oli müstiline tegelane, loomingulise andega, oleks võinud saada esimeseks eesti luuletajaks.

Kirjandus



Lisainfo

1. 19.sajand eesti kirjandusloos.
Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse al¬gus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. Kirjutas päevaraama¬tut (dialoogides, sententsid, filosoofilised mõtteterad, vaated). Tema looming - uudne, mitmekülgne, tähendusrikas, sügavama elumõtte otsimine, dialoog igavikulise maail¬maga, Gümnaasiumis tegi rootsi keele grammatika, kaastöö Rosenplänteri “Beiträgelega”. Chr. Gananderi “Mythologia Fennica” tõlge rootsi-saksa keelest ilmus 1822 “Beiträges” - rahvausundisse soome muinasjumalad.


Kommentaarid (2)

cocochoo profiilipilt
cocochoo: päris hea
09:39 25-03-2011
tairikas profiilipilt
tairikas: Tänud !!
22:14 21-09-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun