Räpina Aianduskool Kivikaimla ja turbaaed Referaat Koostaja : PilleRiin Tilk Juhendaja : Katrin Uurman Räpina 2007 Kiviktaimla Kiviktaimla - see on maalapp aias, kus on kunstlik rajatis kividest ja mägedes kasvavatest taimedest. Põhitingimus on päikesepaisteline ja valgusrikas tuultele avatud koht, hea eeldus - künkad, nõlvakud, kiviääristusega
Viljandi Gümnaasium Kariina Lääts II HU Suurbritannia Brasiilia Referaat Viljandi 2015/2016 I. Põllumajandus Valdkond Brasiilia Suurbritannia Tähtsamad tehnilised Kohvi 30 miljon kotti, suhkruroog 330 Suhkrupeet [1] kultuurid (eksport) milj. tonni, tsitrusvili 320 million tonni, tubakas jpt. [3] Toodang küttepuidu, ümarpuidu, hüdroenergia, Maagaas, nafta, kips, alumiinium, biokütte -suhruroo jääkidest kriit, vill [1] saadakse (sellest saadakse nö ka etanooli e. piiritus) [4] [5] SKP 14% [3] 0,9% - 1,9 triljonit $ [8] Kaevandakse [1] Boksiidi, rauamaaki Kivisüsi Riigi pindala (km²
Kiviktaimla rajamine ja hooldamine Kiviktaimla mõiste ja olemus Kiviktaimla tänapäevases mõistes on selline kividest ja erinevatest taimedest kombineeritud istutusala, kus püütakse kõige otstarbekamalt esile tuua nii taimede kui kivide ilu. Kiviktaimla (alpiinium) on iluaia osa, kus korrapäraselt või
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
html Korea kitseenelas (Aruncus aethusifalius) Puhmik keskmise tihedusega, madakasvuline, 30.40 cm Kasvab päikeselises, varjulises kasvukohas Sobib tavaline aiamuld, mis on parasniiske, huumusrikas muld Õitseb maist-juulini, valged püramiidsed õisikud, lehed suvehaljad, väikesed, rohelised, sulglõhised, sügisene värv oranz. Õisikud pärast õitsemist kohe maha lõigata. Paljundamine seemnetega kevadel, kuid puhmiku jagamise teel raske paljundada Kasutusotstarve püsikupeenar, kiviktaimla, peenraservad, soololill Sortidid ,,Noble Spirit", Harilik metspipar (Asarum europaeum) Taim on roomav, madal. Kasvab Euroopas (v.a Briti saared, Holland, Skandinaavia), Lääne-Siber levinud metsas ja metsastepis Kasvukoht poolvari kuni täisvari, taim on mürgine Muld niiske, lubjarikas, kohev Õitseb õied purpur-punased, väikesed, ühekaupa varre tipu, sõitseb mai-juuni, lehed talvehaljad, keskmise suurusega, tumerohelised, neerjad, nahkjad, läikivad
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised.
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad
annaabi.ee 
50 punkti
~ 12 lehte
49 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid