Mida teha ühiskonna heidikutega? Kes üldse on ühiskonna heidik? On see kodutu, keda võib kohata igal kella-ajal ja iga ilmaga Balti Jaamas, või mingi joodik, kes elab, et juua ning keda polekski nagu kellelegi vaja? Kuid kas pole siis tegelikult ühiskonna heidik iga inimene, kes on teiste kodanike poolt eemale tõrjutud või lihtsalt ühiskonnast eraldatud? Kuna nad tekitavad teistes kodanikes ebameeldivust ning vaevalt et nende eluviis ka neile endile meeldib, siis tekibki kohe küsimus: mida teha, et meie seas ei oleks enam selliseid mittetäisväärtuslikke kodanikke? Ühiskonna heidik on inimene, kes ei suuda oma eluga toime tulla ning selle tulemusena saab temast kas asotsiaalne isik või kurjategija. Sellega kaasneb enamikel juhtudel alkoholism või narkomaania ning tavaliselt nad põhjustavad teineteist. Inimesel pole kodu, sest ta joob ja ta tarbib alkoholi sellepärast, et tal pole kodu. Paljud ühiskonna heidikud lõpet...
Kas jääda iseendaks või kohaneda ühiskonnaga ,,On inimesi kelle janu tõe järele on nii suur, et selle saavutamiseks on nad valmis kas või maailma alustugesid kõigutama. Niisugune inimene oli ka Strickland, ainult et tõe asemel otsis ta ilu." Selleks, et inimene astuks vastu ühiskonna normidele pole vaja muud, kui deemonlikku kirge. Hingesoovi millegi suurema ja üllama saavutamiseks. Millegi suurema, kui seda lubavad ühiskonnanormid. Miks ei ilmne kirg kõigis inimestes ja kas poleks selle ilmnemata jätmine hoopis targem tegu? Professor Irvin Yalom on öelnud, et teisitimõtlejal on kolm võimalust. Alistuda, mängida kaasa või hakata vastu. Alistumisel otsustatakse hinge palved vaigistada, kuna kardetakse ühiskonna hukkamõistu. On leitud, et inimestel on loomuomane soov meeldida teistele ning sellega kaasneb ka kartus eemaletõugatuse ees, sest me oleme sotsiaalsed olendid. Stricklandi naine on ideaalseks näiteks....
Tulundussektor(erasektot)-eraettevõtted, aktsiaseltsid, pangad,osaühingud.(avaliksektor)-Riigiettevõtted, raudteed,post,televisioon, energiavõrgud.Mittetulundussektor( erasektor) Kodanikuorganisatsioonid, huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused.(avalik sektor)- Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid, koolid, haiglad, pensioniamet. Karl Max-nägi ühiskonda jagunenuna klassideks, need kujunesid omandisuhte alusel ning põhiklasse eristas teineteisest kummagi asend tootmises. Max Weberi- kolme kontseptsiooni:1)majandusressurside alusel klassideks(kõrg- kesk- ja alamklassideks) 2)toimub saatuslik kihistumine elulaadi ning väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu ja seisu põhjal.3) kihistub ühiskond poliitiliselt selle järgi milline on kellegi juurdepääs võimule. Talcotto Parsons-arvates täidab strafikatsioon olulist rolli ühiskonna intrigeerimisel. Ta pakkus välja 3 kriteeriumi analüüsimisex: 1.kvaliteet- inimese t...
"Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu" (A. H. Tammsaare) Kunst on suurele osale inimestest alati olnud suhteliselt ebaselge tähendusega nähtus ning kindlat defineeringut sellele on raske leida. Ometi on peaaegu igaüks kunsti mõiste endale mingil määral selgeks teinud ning jõudnud arvamuseni, et see on eetiliste ja esteetiliste printsiipide sulam. Sellest lähtuvalt saab kunsti pidada ülevaks ning elu ebatäiuslikuks nähtuseks ning nii võibki väita, et loomingu osatähtsus inimeksistentsi täiendamisel ja sellele mõtte andmisel on küllaltki suur. Kunst kui inimlik loomingumeetod on ühiskonna oluliseks osaks olnud aastatuhandeid. Algsetest arglikest loometaotlustest koopaseintel on 21. sajandi alguseks jõutud välja mahukate jõgiromaanide, suurejooneliste arhitektuurimälestiste ning virtuaalsete teosteni. Just säilivuses ning loomingu...
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Ühiskond on inimeste kooselu vorm, see on süsteemne tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tavaliselt jagatakse ühiskond mitmesugusteks sektoriteks, mis omavahel põimuvad. Kõige suuremad ühiskonna jaotused on avalik ehk ühiskondlik elu ja eraelu. Demokraatlikus riigis ei sekku riik inimese eraellu, ka majanduses peaks riigile jääma eeskätt üldine reguleerimine. Samas ajab nüüdisaegne riik ka haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat, mis mõjutavad iga inimest. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna, mida nimetatakse majanduseks. Ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu- ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused, kes rakendavad seadusi, jagavad ühiskonna rahalisi ja varali...
Küsimused kontrolltööks nr 1. · Mis on ja mida uurib sotsioloogia? Societas ühiskond (lad k.) Logos mõiste, õpetus (kreeka k) Siit siis: sotsioloogia on teadus ühiskonnast Socium kooslus, rühm, ühendus Societas ühiskond, seltskond Siit: " Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ühiskonna liiget" -Sotsioloogia tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. -Sotsioloogia püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. -Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? -Sotsioloogia uurib, mil moel ja viisil inimlik elu sotsiaalselt organiseeritud on. -Sotsioloogiat huvitab, kuidas sotsiaalse elu erinevad aspektid üksteist mõjutavad ( ...
Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimuse muutumist mõjuta...
Sotsiaalne turvalisus ühiskonna üks valupunkt Eesti ühiskonnal puudub selge sotsiaalpoliitika ning kokkulepe, millised on riigi kohustused oma kodanike ja elanike ees. Meedias ja argiteadvuses naeruvääristatakse pahatihti solidaarsust ja teisi humanistlikke põhimõtteid. Seega on ajakirjandus minetanud oma peaeesmärgi konstruktiivse diskussiooni arendamise ühiskonnas. Selle asemel on massimeedias tuntav kommertshuvidest lähtuv väärhoiakuid kujundav kõikelubav suundumus tarbijalikule ühiskonnale ja kiirete lahenduste pakkumisele. Lõppkokkuvõttes laostab see rahva vaimset tervist ning moraali ja vähendab turvatunnet. Kindlusetunde puudumine on viinud enesehävituslikule käitumisele. Eesti on maailmas esirinnas kõikvõimalike vägivaldsete ja õnnetussurmadega. Riigi esmane ülesanne on aga eesti rahva püsimajäämine ja kõigile Eesti inimestele väärika elu tagamine. Selle ülesande täitmine ei saa sõltuda poliitiliste rühm...
VÄÄRTUSED • Väärtused on ühiskonnas väljakujunenud arvamused hea ja halva kriteeriumitest, nende hinnangute alusel juhinduvad inimesed igapäevaelus valikute tegemisel ning otsuste langetamisel. • Erinevalt sotsiaalsetest normidest, mis reguleerivad käitumist teatud kindlates olukordades, on väärtused kindlate olukordade ülesed. • Väärtuste näol on leitud telg, mille ümber kultuuris iseloomulikud uskumused, sümbolid, normid ja käitumisviisid koonduvad ning mille alusel on võimalik erinevaid kultuure omavahel võrrelda. ÜHISKOND JA VÄÄRTUSED • Ühiskondlikud väärtused kujundavad ühiskonna keskseid tõekspidamisi ja eesmärke. • Kuigi paljud väärtused on ühiskonna toimimise seisukohalt olulised, kaitsevad nad tihti ka kehtivat võimu ja laiemalt ühiskondlikku status quo-d, takistades nii oluliste muudatuste tegemist. Kehtivate väärtuste juurde jäämine võib tuleneda pigem pragmatismist ja mugavusest, ...
BUFONAAD NALJATLEV VEIDERDAMINE CERVANTES-,,DON QUIJOTE" BUFONAAD NALJATLEV VEIDERDAMINE COMMEDIA DELL'ARTE-TEKKIS ITAALIAS 16.SAJ CERVANTES-,,DON QUIJOTE" KESKEL:*VALMISTEXT PUUDUS*OSA TEGELASTÜÜPE KORDUB COMMEDIA DELL'ARTE-TEKKIS ITAALIAS 16.SAJ NÄIDENDIST NÄIDENTISSE*KOGU TEXT IMPROVISEERITI KESKEL:*VALMISTEXT PUUDUS*OSA TEGELASTÜÜPE KORDUB DANTE ALIGHIER-,,JUMALIK KOMÖÖDIA" NÄIDENDIST NÄIDENTISSE*KOGU TEXT IMPROVISEERITI EKLOOG KARJUSELAUL DANTE ALIGHIER-,,JUMALIK KOMÖÖDIA" ERASMUS-,,NARRUSE KIITUS" EKLOOG KARJUSELAUL ESSEE VABAS VORMIS ARUTLUS, MINGIL KINDLAL TEEMAL, ILMA ERASMUS-,,NARRUSE KIITUS" RANGETE MAHUPIIRANGUTETA ESSEE VABAS VORMIS ARUTLUS, MINGIL KINDLAL TEEMAL, ILMA GROTESK ÜLELOOMUSLIKKUSENI ...
Ühiskonna sektorid Ühiskond on süsteemne tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tavaliselt jagatakse ühiskond mitmesugusteks sektoriteks, mis omavahel põimuvad. Kõige suuremad ühiskonna jaotused on avalik ehk ühiskondlik elu ja eraelu. Demokraatlikus riigis ei sekku riik inimese eraellu, ka majanduses peaks riigile jääma eeskätt üldine reguleerimine. Samas ajab nüüdisaegne riik haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat, mis mõjutavad iga inimest. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna, mida nimetatakse majanduseks. Ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu- ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused, kes rakendavad seadusi, jagavad ühiskonna rahalisi ja varalisi ressursse ning tasakaalustavad huvisid. I...
Aristotelese vaateid ühiskonnast Silver Altmäe Taavi Tilk Juba oma eetika-alaseis arutlustes sõpruse üle viitab Aristoteles tõsiasjale, et inimene oma loomult kaldub ühiskondlikule eluviisile, kes tingimata vajab osadust teiste omataolistega. Nii on inimene sõna ostemas mõttes "ühiskondlik olend" kes tingimata vajab selleks, et ise elada õnnelikku elu teisi omataolisi oma kõrvale ja lähedusse Nii nagu üksikinimene oma elus taotleb täiuslikumat ja õnnelikumat elu, nii ka ühiskond oma arenemises peab taotlema selle üha paremat ja täiuslikumat võimaldumist. Sellise täiusliku ühiskonna vormiks saab olla riik - ja mitte milleski muus ei seisa ühegi riigi otstarve, kui ainult oma kodanikele õnneliku elu võimaldamises Iga ühiskonna algvormiks õieti küll tema lähtevormiks on perekond Aristoteles näeb just perek...
Nüüdisühiskond kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond ehk postindustriaalne ühiskond on välja arenenud erinevatest ühiskonna etappidest. Postindustriaalse ühiskonna keskmes on demokraatia ja vabam mõtlemine. Kindlasti keegi ei teadnud, et 21. sajandist võib saada postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond, mida iseloomustab paindlik sotsiaalne struktuur ja kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. Kas see siis ongi ühiskonna arengu etapi lõpp? Ühiskond on olnud juba enne meie aega ja jätkub ka pärast meid ja areneb pidevalt. Erinevatelt põlvedelt kanduvad edasi mitmesugused traditsioonid. Traditsioone muudetakse üldiselt vähe kui siis ainult paremuse poole, üldiselt põhinetakse vanal põhjal ja ümber selle muudetakse üht-teist. Ühesõnaga, tuum jäetakse alles ja kest muudetakse ära. Nüüdisühiskond põhineb suurel hulgal arvutitel. Kõik meie info liigub ju tänu arvutitele. Kui kunagi arvuti leiutati, oli see väg...
Kontrolltöö Vastused: 1. Kõik valdkonnd põimuvad omavahel. Struktuurid on järgmised: AVALIK SEKTOR POLIITIKA RIIK ERASEKTOR MAJANDUS TURG tulundussektor KOLMAS SEKTOR KODANIKUÜHISKOND KODANIKUÜHENDUSED mittetulundussektor ERAELU KODU PERE Kui neid vaadata siis on näha et need struktuurid põimuvad omavahel. 2. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei Infoallikaid on palju Lubatud on 1-2 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on avalik, läbipai...
Kas heaoluriik muudab inimesed laisaks? ,,Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse, ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule." Kas selline heaoluühiskond muudab inimesed laisaks? Minu arvamus on see, et heaoluühiskond võib lühikeseks ajaks kõikide inimeste elu väga lihtsaks teha, kuid ideaalset heaoluühiskonda ei leidu. Ühiskond, kus kõik inimesed ei peaks tööl käima ja võiksid lihtsakäeliselt elada ainult riigi poolt saadavate rahade najal, ei ole olemas, ega saagi olla. Selleks, et riik nii funktsioneeriks, on vaja ka maksumaksjaid, kes maksaksid riigile selle teatud summa endale töökäigus omandatud tulust. Teiseks ei saa jätta mainimata meie, inimeste, ahnust. Kas te kujutate ette ühiskonda, kus kõik elaksid väikselt summal, millega riik meid toetaks. Puuduksid igasugused pangalaenud, suured summad jne. See tähendaks ka seda, et s...
Millist ajastut ja kuidas filmis kujutatakse? Filmi tegevustik toimub esimese maailmasõja, Venemaa revolutsiooni ja Vene kodusõja aegu. See oli rahutuste ja konfliktide aeg, kui võimuvõitlus käis nii riikide kui ka killustunud Venemaa kahe leeri (punaste ja valgete või bolsevike ja mensevike) vahel. Ajastu kujutamine tundus mulle väga realistlik. Esile oli toodud nii ühiskonna suur vaesus, külade laastatus kui ka üksikisikute elu helgemad küljed. Hetkekski ei ununenud, et igal ühiskonnaetapil on mitu nägu. Kes on filmiloo peategelane? Peategelaseks on Moskvast pärit arst Jevgraf Zivago, kes esineb filmis nii psühhiaatri, tavatohtri kui sõjaarstina. Tema oskused on talle nii kasuks kui kahjuks (näiteks teavad tema ametist partisanid, kes ta enda kasuks tööle sunnivad). Zivago isiklikuks põhieesmärgiks on enda pere turvalisuse tagamine. Kuna ta on konfliktide-eelselt tegelenud kirjutamisega, kus ta avaldab enda tundeid peenis erinevate ...
Aukartus elu ees Inimese elu on juba vanast ajast olnud üheks kuumemaks arutelu teemaks filosoofide seas. Platon on inimelu suureks mõtteks arvanud, mille seletamine kõigile üle jõu käivat. Räägiti elu eesmärgist ja mõtest, elujõust ning selle teekonnast. Arutati kõige üle, mis puutus kokku eluga ja selle elamisega. Kuid miks nad seda teemat just arutasid? Kas selle põhjuseks võis olla aukartus elu ees või hoopiski surma ees? Mida üldse tähendab aukartus elu ees? Iga päevaselt näeme, kuidas meie ümber rikutakse elu- tarvitatakse alkoholi, tubakat ja narkootikume. Tekib küsimus, et kuhu on kadunud inimeste seas austus elu vastu? Näiteks hipid, oli ju nende lipukirjaks "live fast, die young" (tõlge: ela kiiresti, sure noorelt). Pidevalt ringi rändavad, kanepit suitsetavad noored ei tundnud elu ees aukartust. Nende jaoks põhjendamatud reeglid olid ülearused, hipid tüdinesid eelkäijate alandlikkusest....
Kool kui ühiskonna peegel Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik, mis oma korda koosneb väiksematest ühiskondlikest kogumitest. Nii saame rääkida ka koolist kui ühiskonna väikesest mudelist. Ka koolis näeme konkurentsi, individualismi, kiusamist, alandamist, üksteise mittemõistmist, käegalöömist ja ükskõiksust. Kool on osa ühiskonnast ja seal on samad probleemid mis ühiskonnas. Kool ja ühiskond on ühte nägu. Ühiskonnas toimuvad protsessid mõjutavad koolis ja hariduselus toimuvat kõige otsesemalt. Kuigi kool on olemuselt konservatiivne ning allub muutustele aeglaselt, mõjutab tänapäeva infoühiskond koolis toimuvat tugevamini kui iial varem. Ühiskonna poolt on peale pressitud edukultus. Tänapäevane elu esitab inimesele suured nõudmised, seega loob ka sama suured hirmud. Praeguste noorte üks üldisemaid ja suuremaid hi...
*sotsioloogia on ühis teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, grupi konstruktsioone ja ka viis kuidas inimene mõtestab oma tegevust. Kus lähtutakse sellest, et inimene elab ja osaleb mitmesugustes gruppides. * sotsioloogia lähtekohad: 1)huvi ühiskonna elu, kui terviku vastu, st seoste otsimine majanduse, perekonna, usu, politiika jt valdkondade vahel, ka viisi kuidas ühiskonna probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 2)rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile, elu välistele jõududele, neis kujunedavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Nt pidevalt suureneb vanuritest naiste osakaal. 3)tunnistamine, et tähendus tekib sots interaktsiooni(suhtumise)tulemusel. 4)rõhu asetamine ühiskonna ja indiviidi vahelistele suhetele mis kujundab ühiskonna elu. *K. Marx käsitles ühiskona, kui orgaanilist tervikut, kus igal alaosal on täita on kindle funktsioon. Tõi esile majandusliku sentori tähtsuse, st majandus mõjutab suurel määral...
Nõukogude ühiskonnakriitika ja isiksuslik traagika B. Pasternaki teose „Doktor Zivago“ põhjal B. Pasternaki romaani baasil loodud film „Doktor Zivago“ hõlmab endas 20. sajandi algusajastu iseloomulikke jooni. Filmis käsitletakse nii inimeste isiklikku traagikat kui ka selle ajastu nõukogude ühiskonna kitsaskohti. Nõukogude ühiskonnale oli iseloomulikuks jooneks klassid. Ühiskonna erinevateks kihtideks jaotumist on näha ka filmis „Doktor Zivago“. Komarovsky oli nõukogude ühiskonna kõrgklassi esindaja. Koge nõukogude ühiskonna valitsemine ja rahva juhtideks olid Komarovsky sarnased isikud. Kõik pidid oma elu nende järgi seadma. Näiteks madalama klassi esindaja Lara, kes oli pärit vaesemast perest, pidi käituma Komarovsky meele järegi. Laral ei olnud võimalik end Komarovskist eemale hoida, kuna too lubas Lara emal rääkida nendest. Lara ema oli suitsiidsete kalduvustega. Lara tra...
Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia tuleneb ladina keelsest sõnast societas, mis tähendab ,,ühiskonda" ja kreekakeelsest sõnast logos, mis tähendab ,,mõistet, õpetust". Sotsioloogial on palju erinevaid definitsioone: · Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ka ühiskonna liiget. · Sotsioloogia on inimeste sotsiaalsete suhete mudelite ja protsesside teaduslik uurimine (R. Stark). · Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. · Neil J. Semper on kinnitanud, et sotsioloogia on ,,inimeste uurimise viis" ja täpsustab, et ,,sotsioloogiat võib määratleda ühiskonna ja ühiskondlike suhete teadusliku uurimisena". Sotsioloogia kui teadusala sai alguse XIX sajandi esimesel poolel. Sotsioloogia tekkele andsid tõuke industriaalühiskonn...
Karl Heinrich Marx Karl Heinrich Marx oli saksa filosoof, majandusteadlane ja poliitik, üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta sündis 5. mail 1818 Trieris, Saksamaal advokaadi perekonda, oli juudi päritolu. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx oli suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil. Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, Berliini ülikoolis filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku ja doktorikraadi filosoofia alal sai ta lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. 1843. aastal suleti ajaleht revolutsioonilise ja demokraatliku suuna pärast. Seejärel kolis Marx Pariisi, kus tutvus Friedrich Engelsiga. 1844. aastal andis koos A. Rugega v...
Olla vaba Miina Eliise Udeküll Essee Vaba olla on arvatavasti iga inimese suurim soov, kuid sageli otsustatakse alateadlikult endalt vabadus ära võtta, järgides kõiki ettekirjutisi, reegleid ja ühiskonna ühtsest massi, mis rõhub. Inimesed on pannud end nii öelda vangi, lukustanud end ühiskonna trellide taha ,otsustades käituda nii, nagu kõik teised seda ootavad, muutes ennast selle üksluise elu ja rutiini orjaks - inimeseks, kes on kaotanud oma vabaduse. Et elada vabalt, ilma rõhuva raskustundeta südames, jõutakse küsimuseni, kas olla, või mitte? Lihtne oleks ju minna kergema vastupanu teed ja teha bioloogilise surma ees ninanipsu, ning saata kõik kus see ja teine. Nii valiks me mitte olemise. Või siis lihtsalt hulluks tembeldamine, alatihti tunnevad inimesed ennast piiridesse surutuna, kui peatakse päevast p...
SEMINAR: J.S.MILL „Vabadusest“ Seoses tekstiga tekkisid järgnevad küsimused: Kas vabaduse piiramine tagab ühiskonna heaolu? Kust algavad ühiskonna õigused üksikisiku üle? Mis teha, kui ühiskond ei hari inimesi piisavalt? Miks mõista hukka halbu iseloomujooni? Kui ühiskond kaitseb inimest, siis miks mitte tema enda pahede eest? Autori püstitatud küsimused (lk 151 esimene lõik): Kui kaugele ulatub üksikisiku suveräänne õigus ise enda üle otsustada? Kust algavad ühiskonna õigused? Milline osa inimelust peaks kuuluma üksikisikule ja kui suur osa ühiskonnale? UP: Milline osa elust peaks kuuluma üksikisikule ja milline osa kuulub ühiskonnale? (lk 151 esimene lõik) V1: Kui inimese teod ei kahjusta teisi, siis ühiskond ei tohiks sekkuda. (Küll aga tohib suunata, manitseda ka eirata; harida noori/lapsi) A1: Inimene ise teab, mis on talle hea A2: Kui ühiskond sekkub eraellu, siis valesti ja vales kohas A3: Valikuvabadus on inimestele tähtis,...
Normatiivid Normatiivid on inimesi ümbritsevad arusaamad, mis on suurema rahvahulga arvamusteks. Nad on mõisted ja olekud, mida üldsus on harjunud maailmapildis nii globaalselt kui ka lokaalselt nägema. Kas kedagi normatiivid mõjutavad? Inimene, kes elab ja mõtleb nagu suurem osa ta kaaslastest, ei pruugi aru saada normidest, sest need ühtivad tema enda mõtetega, kuid isikule, kelle mõttemaailm erineb üldsuse arvamustest, võivad normatiivid vägagi suurt mõju avaldada. Laps võib kasvada üles tavaliste probleemidega, mida kõik enamjaolt läbi elavad, kes paremini ning kes halvemini. Suure tõenäosusega tema unistused sobituvad telekast nähtud väljamõeldud eludega ning hirmud võivad sarnaneda raamatutest loetud tõestisündinud lugudega. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkavad lood korduma, ent mõtted jäävad samaks ning just need ideed sobivad üldsusele ja sellele lapsele, kes nende lugude keskel sirgub. Sam...
Jüri Vilms vaba ühiskonna eestvõitlejana - mida on temast õppida tänasel Eestil ,,Kust on saanud vene rahvas meie, Eesti rahva kohta õiguse viimase saatust ära määrata. Meie oleme samasugune vaba rahvas nagu vene rahvaski... Eesti rahva üle ei ole ühelgi maailmas õigus peale tema enese ." kirjutas Jüri Vilms 1917 aastal ,,Päevalehes". Esindades selle väljaütlemisega vaba ühiskonna põhimõtteid. Ta pidas oluliseks demokraatia levikut ja säilitamist ning sõnavabadust sõltumatus pressis. Advokaadi ja ajakirjanikuna on Vilms parim näide siiani suhteliselt vähe tähelepanu saanud tolleaegsest vaba ühiskonna eest seisjast, kes suri Eesti Vabariigi eest. Õnneks on ta pärand säilinud nii vaba Eesti riigi , kui ka tema kirjutiste näol. Aga mida siis ikkagi on tänapäeva eesti inimestel sellelt märtrilt õppida. Uurides Jüri Vilmsi elulugu saame teada, et pea kogu tema elu on eeskujuks ühe vaba riigi aktiivsele kodanik...
ESSEE PAAR ASJA HINGE PEAL Sünniga kaasnevad lapsele õigused ja hiljem ka kohustused. Vanemaks saades suurenevad õigused, aga ka kohustused. Lapsevanemaks saades aga, võtab inimene endale suurima kohustuse- vastutada ja hoolitseda veel ühe ilmakodaniku eest. Hoolitsevaid ja vastutavaid meetodeid laste kasvatamisel on mitmeid- mõned vanemad teevad kõik, et laps tulevaseks iseseisvaks eluks hästi ette valmistada, pakkudes lapsele esmaseid vajadusi- armastust ja hoolitsust. Samuti käitumisreegleid ja hea/normaalse ühiskonna kombeid ja tavasid. Seda kõike ikka selleks, et laps elus paremini läbi lööks ja iseseisvalt edukamalt hakkama saaks. Kahjuks aga, on ka perekondi või vanemaid, kus lapse sünd on võibolla lihtsalt rahateenimise võimalus või „väike apsakas“, millega paratamatult tuleb „kuidagi“ hakkama saada , või siis isegi seda mitte. Karm, aga tõde. Nende vanemate ...
Realism 2014 Eeldused 19.sajandi 30. aastatel hakkas romantism kõige arenenumate maade kirjanduses oma mõju kaotama. Revolutsioonide perioodi lõppedes saabus kodanlik argipäev. Purunenud illusioonid sundisid kirjanikke tõmbuma enesesse ning põgenema fantaasiamaailma, loobuma välja mõeldistest ja romantilisest ilutsemisest ning asuma ühiskonna ajaloo kirjutaja kohale Vooludest Realism vastandus oma eelkäijale romantismile Kirjandusteaduses käsitletakse romantismi ja realismi kui kunsti ja kirjanduse põhisuundumusi. Tegelikus loomingus jääb suundade või voolude vaheline piir siiski pigem tinglikuks ja nii põimusid mõlemad kirjandussuunad omavahel kogu 19. sajandi vältel. Tunnused Kirjandusteoreetikud on esile toonud järgmisi realismi tunnusjooni: sotsia...
Eesti kirjandus: Suits, Enno, Tuglas, Siuru, Tarapita 1. Gustav Suits pärit Tartumaalt luuletaja, kultuuri tegelane, rühmituse ,,Noor Eesti vaimne juht. Õppis Helsingi ülikoolis, töötas professorina Tartu Ülikoolis. Seoses NSVL tulekuga lahkus Stockholmi. Esimene luulekogu ,,Elu tuli" romantiline täis võitlusvaimu, armastusluulet. Teemadeks nooruse ülistamine, kutsus inimesi üles vabaduse eest võitlema. Armastusluule samuti jõuline, armastus võidab kõik. ,,Tuulemaa" pessimistlikum, jaguneb aastaaegadeks. Mure kodumaa pärast mida kujutab allasurutud tuulise maana, pettunud, et ideaale, unistuse ei õnnestu ellu viia. Inimesed omakasupüüdlikud, silmakirjalikkus. Ilmus ,,Kerkokell", tartu murdes, pühendatud hiljuti surnud emale. Kevades, suves rohkem armastusluulet, kujutatakse kirge, ekstaasi, armastus hääbub. ,,Kõik on kokku unenägu" sisaldab...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SURMANUHTLUS Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Väitlused surmanuhtluse poolt ja vastu on vahelduva eduga jätkunud tänapäevani ning kestavad lakkamatult edasi. Seaduse tühistamist taotlev ühiskondlik liikumine on muutunud riikliku poliitika ja valitseva ideoloogia koostisosaks eelkõige euroopaliku mõtteviisi ja inimõiguste vaieldamatu respekteerimise tulemusena (Sootak 1996: 7) Elame sellises ühiskonnas, kus on tavaline, et inimpopulatsioonides esineb vaimselt normaalseid, kuid sotsiaalselt mandunud indiviide, kelle käitumise hälbimine normist ületab ühiskonna taluvuse piiri. Selliste subjektide poolt toime pandud rasked isikuvastased kuriteod, nagu näiteks brutaalsed sadistlikud tapmised või paljude inimeste elu ohustavad terroristlikud aktid, samuti inimsusevastased kuriteod, nõuavad mõnikord nende indiviidide lõplikku kõrvaldamist...
Kultuurisotsioloogia Sotsioloogia üritab uurida inimeste ühiskondlikke suhteid, kultuurist tingitud praktikaid, indiviidi ja grupi suhteid, samuti identiteete ja neid seaduspärasid, mis eespool nimetatut esile kutsuvad. Sotsioloogilist vaatenurka iseloomustavad järgmised tunnused: · huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult nt kultuurilised või majanduslikud süsteemid, vaid ka kultuuri seosed majanduse ja teiste elu valdkondade vahel. Samuti viisid, kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. · rõhk inimkäitumise kontekstil ehk välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. · tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. E. Durkheim peamiseks huviks oli kuidas kaasaegsed ühiskonnad suudavad tagada ja säilitada stabiilsuse. mehaaniline solidaarsus pri...
Mõisted eksamiks avalik arvamus – inimeste suhtumine ühiskondlikku tegevusse avalik elu – ühiskonnaelu valdkond, mille suhteid korraldavad õigusnormid ja õigusaktid eraelu – isiklik elu, mitteametialane elu ajakirjandusvabadus - õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta keegi: ei võimustruktuurid, reklaamiandjad, omanikud ja muud infoallikad; õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada vastavat informatsiooni. ajakirjanduseetika - ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja s...
Üldisloomustus Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinevad kirjatööd ja mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. Marksismi seisukohast põhineb kapitalism töölisklassi ekspluateerimisel -õõra tööjõu oma huvides ära kasutamine)ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsioonitulemusena. Marksism kujunes välja 1850.1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. Marksismi sünnimaaks peetakse Saksamaad Marksismi rakendamine reaalses poliitikas on avaldanud tohutut mõju 20. sajandi maailmale. Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad,parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud. Kujune...
Kas varanduslike erisuste alusel kujunenud nn. 2 Eestit võivad ohustada ühiskonna sidusust? Mis tähendus on sõnal ühiskond? On see suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis või siis kogum indiviide, kes peavad end ühe ja sama sotsiaalse rühma liikmeks? Ehk on ühiskond aga nagu mingisugune klubi, kus igal ühel meist on teistega midagi ühist ning midagi, mis meid kõiki omavahel seob? Iga viimnegi välja toodud seletus on loomulikult õige. Siinkohal soovin rõhutada aga siiski viimast- inimeste omavahelist sidusust. Just see aspekt on äärmiselt oluline ühiskonna normaalseks toimimiseks. Kuid kas on midagi, mis võib seda ohustada? Meie praegust ühiskonda iseloomustab kihistatus. See mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimgrupi teatud positsioonile. Seoses tänapäeva inimese jaoks ühe olulisima asjaga rahaga- on üheks põhilisemaks kihistumise aluseks muutun...
Ühiskonna vananemine-probleem või paratamatus. Tänapäeval on Eestis üheks suurimaks ühiskonna probleemiks rahvastiku vananemine. See tuleneb sellest, et iive püsib negatiivsena. See, et suremiste arv ületab sündimiste arvu, tuleneb tihti mitmetsest erinevatest probleemidest näiteks: noored õppivad kaua, karjäär on tihti tähtsam kui perekonna rajamine. Rahvastiku vananemine on praeguses Eestis suur probleem. Üks peamine põhjus on noorte pikk õppimisperiood. Noored, kes tahavad olla tulevikus majanduslikult kindlustatud peavad kaua hariduse omandamise nimel koolis käima. Selle tõttu lükkub pere rajamine edasi ja sageli seda ei juhtugi. Haridus on praeguses majandusolukorras väga tähtsal kohal ja seetõttu ei mõtlegi noored pere rajamise peale. Kõrge haridustase tõstetakse pere tähtsusest tihti ettepoole, mis on oluline põhjus, miks rahvastik vananeb. Haridus on tänapäevases postindustriaalühiskonnas väga tähtis, ning selleg...
Sotsioloogia teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, kui teatud kogukonna liiget ja ühiskonna liiget. August Comte kasutas sotsiaalse füüsika mõistet. Sotsiaalne kujutlus isikliku ja ühiskondliku kogemuse erinevus. Sotsiol. vaatekoha olemus koosneb vastastikustest seostest ja kontekstist/tähendusest. Sotsiaalne fakt sotsiaalse elu aspektid, kujundavad iga in. indiv. käitumisviise tegevusi. Sotsiaale fakti mõiste autor on Emile Durkheim. Elton Mayo sots. teg. uurim. iseärasustest sotsioloogia ei võrdu füüsilise reaalsusega. Kolm sotsiaaluuringute tasandit mikro. ehk väike tasand, nt perekond, kuidas elab ja millised on pere sisesed rollid. Meso. ehk kesktasand, nt perekond kui teatud elulaad; õppimine. Makrotasand kõige laiem, uuritakse ühiskonda tervikuna, nt pere kaasaegses ühiskonnas. Metasotsioloogia, st sotsioloogid uurivad sotsioloogiat ennast. Sotsiol. kolm etappi arengul klassitsism (mida? Objekti objektiivselt), postklas...
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema k...
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsi...
Millised olulised erinevused ja sarnasused olid Egiptuse ja Mesopotaamia arengus? Egiptuse ja Mesopotaamia areng on mõnes mõttes väga sarnased, kuid neis võib leida palju erinevusi, mis on väga huvitavad võrdlemiseks. Egiptus ja Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) olid mõlemad ühed esimestest tsivilisatsioonidest, sest nad asusid Lähis-Ida piirkonnas, Vahemere äärses põlluharimise sünnipiirkonnas, mida nimetati viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Seal arenes kiiresti põlluharimine, karjakasvatamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud. Muistne Egiptus jagati kaheks Alam- ning Ülem-Egiptuseks. Egiptuse veeallikaks oli Niilus, mille kallastele asusidki elama esimesed elanikud. Põlluharimine oli võimalik vaid tänu jõe korrapärastele üleujutustele, kuna selljuhul ...
Teosed "Zadig ehk Saatus" Sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Jutustuse iga peatükk moodustab omaette novelli. Peatükke ühendab üks tegelane ja ühtne idee. Zadigil on kõik eeldused õnnelik olla. Ta on ilus, tark, haritud, suuremeelne ja lisaks kõigele rikas. Kuid tema positiivsed omadused on ta hädade ja kannatuste allikaks. Ta juhindub mõistusest kuid maailma valitseb rumalus. Kõik mis Zadigiga toimub on hämmastavalt mõtetu ja ebaloogiline. Teda ümbritseval kurjal on aga oma loogika ja süsteem. Inimesed ja sündmused millega Zadig kokku puutub, annavad talle alati ainet mõtisklusteks. Ta püüab tabada elu mõtet, tunnetada ümbritsevat maailma ning teeb igast oma seiklusest järeldusi, mis puudutavad elu tervikuna. Olulised on ingel Jesradi sõnad, ta õpetab Zadigile, et pole sellist kurja, mis ei sünnitaks head, et täiuslik kord...
Ühiskonna KT Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm, mida iseloomustab kihistumine ja pluralism. Mis on ühiskonna valdkonnad? Majandus: tootmine ja kauplemine Poliitika: riigi kordineerimine ja juhtimine Kultuur: inimese poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Millised on ühiskonna sektorid? I avalik sektor, koosneb võimuasutustest ja omavalitsustest, eesmärk on riigi toim. II erasektor, koosneb eraettevõtetest, eesmärk kasumi teenimine III mittetulundussektor, koosneb mittepoliitilistest kodanikuorganisatsioonidest, eesmärk töökohtade pakkumine, riigivõimu kontrollimine, meelelahutus Mis on kommunikatsioon? Ühiskonna osa, mis iseloomustab info levikut ja seob riigi tervikuks Kommunikatsiooni ül: Majanduse edendamine, riigi sidumine üheks tervikuks, inimeste teavitamine maailmas toimuvast Mis on massikommunikatsioon? Info levimine suurtele inimhulkadele massimeediumite abil. D...
1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid (konspekt) Demokraatia on rahva võim. Tema kolm põhinõuet on konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Liigid: Otsene demokraatia (referendum, klassikaline demokraatia), esindusdemokraatia (valijate mandaat saadikule, esindajate valmine), Osalusdemokraatia (e- demokraatia, kodanikualgatus ja ühistegevus), elitaardemokraatia (võimul on demokraatlik eliit) 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur) Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Jaguneb kolmeks: -Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused, ühiskonnaelu korraldamine)-riigiasutused, riigiametid, ringhäälingud -Teine ehk erasektor (eraettevõtted, tootmine ja kauplemine)-OÜ, AS, FIE -Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused, kodanikuühiskond)-MTÜ, SA, seltsingud 3. Riik ja selle tunnused, võimude lahusus. Riik on avaliku sektori tähtsaim osa. Tunnused: -Riik on alati seotud võimu teos...
Ühiskonna KT 1. mõisted: * Nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva psalus ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine * Heaoluriik riik mis sekkub turumajandusse, ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide müju inimese toimetulekule * Ühishüved kaup/ teenus mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusel * Demokraatia valitsemise vorm, mille tunnusteks on kodanikkkonna osalemine poliitikas, kodaikkkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustus, seaduse ülimlikkus ning inimõiguste ja kodanike õiguste austamine * Siirdeühiskond - ühiskonna arengu etapp mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale * Polüarhia kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva ...
1. Nüüdisühiskond- ehk moodne ühiskond. Iseloomustavad kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Kujunes 19. sajandist kuni 20. sajandi viimase veerandini. Nüüdisühiskonda iseloomustavad terminid: kapitalism ja demokraatia, agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond, industriaal- ja postindustriaalühiskond, heaoliühiskond ja liberaalne ehk vaba ühiskond. Tööstusrevolutsioon- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. (vabrikud, uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline areng side-ja liiklusvahendites). Uued töö organiseerimise moodused, uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Püüti saada tootmisest maksimaalset kasu. Hakati looma kutse ja ametiühinguid ning töölisparteid. Levis fordism. 2. Muutused ühiskonna sotsiaal struktuuris- 1. muutus eri majandusvaldkondade osatähtsus tööhõives- domineerisid töölised, mitte enam põllumajandusega tegelev...
Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? See on teema, mille üle võib vaielda. Igal inimesel on oma arvamus ning minu arvamus on see, et Eesti ühiskonna areng ei ole jätkusuutlik, just sellepärast,et meie riigil on olnud palju võimalusi meie ühiskonna elu paremaks muuta kuid seda pole siiani tehtud. Igal aastal on valimised ja tehakse reklaame, mida propageeritakse erinevates meediakanalites. Lubatakse paremaid elutingimusi ja suuremat abi riigilt, aga siiani pole pooltki lubadust täidetud. Inimestel on õigus teha sobivaid otsuseid ja valikuid, seega oleks positiivne kui valitsus realiseeriks antud lubadusi. Praeguses olukorras ütleks, et meie tulevik on tume ,aga kui hakatakse rahva soovidega arvestama,siis võib juba tulevik helgemaks minna, nii rahva, kui ka riigi jaoks. Vabaturumajanduseks nimetatakse seda, kui riik ei sekku majandusellu. Eesti turumajandus liigiks on vabaturumajandus. Va...
Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskonda ehk postmodernistlikku ühiskonda iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse, kodanikuühiskonna lahusus, religiooni vabadus ja inimeste kaasalöömine ühiskondlikus töös. Võib tunduda, et ühiskond on juba piisavalt kaugele arenenud ning edasi ei olegi mõtet enam pürgida. Meil on olemas kõik masinad ja seadmed, et elu küllaltki mugavaks teha. Kuid kõike ei saa nii ühekülgselt vaadata, ehk on ühiskonnal veel võimalus mingis suunas areneda. Nii kaua, kui Maal on elatud, on toimunud ka ühiskonna areng. Mida rohkem aga ühiskond areneb, seda rohkem kasutavad inimesed loodusressursse. Iga endast lugupidav inimene tahab ju kasutada liiklemiseks autot, mitte ühistransporti. Autoga sõitmiseks on aga tarvis kasutada taastumatut loodusvara, naftat, mille varud hakkavad kahjuks lõppema. Selline raiskamine ei saa ja ei tohi jätkuda. Et inimesed saaksid elada ...
Nüüdisühiskond- kas ühiskonna arengu lõpp? Minnes ajas sada aastat tagasi, ei oleks osanud keegi ette näha tänapäeva ühiskonda. On tulnud juurde mitmeid leiutisi, tehnika on teinud suure hüppe ja muutunud on isegi poliitika. Tõenäoliselt ei oska me ka praegu ennustada missuguses maailmas me saja aasta pärast elame. Võime vaid eeldada seda, et oodata on muutusi. Kui vaadata arenenud riike, siis näeme, et elukvaliteet on juba väga kõrgel tasemel, kas sealt on üldse võimalik edasi minna? Me toodame juba ammu rohkem kui tarbime, on see tõesti areng, kui toota veelgi rohkem, selleks et oleks suurem valik ja paratamatult ka ülejääk. Leian, et areneda on vaid loodust hoidva suhtumise poole. Maailmas on palju olulisi taastumatuid maavarasid ja neid raisata selleks, et tõsta niigi head elukvaliteeti on mõttetus. Näiteks puhta vee puudus on kätte jõudnud juba nii mitmessegi piirkonda Aafrikas, raiskamisega jätkates või...
Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid III at eKr suurte jõgede kallastele, kuna seal olid looduslikult paremad elutingimused. Seega võime kohata esimesi tsivilisatsioone Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Neile järgnesid India Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ning Hiinas Huanghe jõe orus ning hiljem ka Kesk-Ameerikas ja Peruus paiknevad tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste üle on palju vaieldud. Teadlane Arnold Toynbee on inimkonna ajaloo jaotanud 13 tsivilisatsiooniks, samas kui Harvardi professor Samuel Huntigton eristab kaheksat tsivilisatsiooni. Tänapäeval räägitakse siiski seitsmest tsivilisatsioonist. Esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus kiri või oli selle areng veel algstaadiumis. Vajaliku arheoloogilise materjali puudumise tõttu ei saa teadla...
Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsiolo...
Mida tähendab sotsiloogia? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? - (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Auguste Comte, sotsiaalne füüsika Mida tahendab sotsiaalne kujutlus? - mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Millest koosneb sotsioloogilise vaatekoha olemus? väärtuste vaba, empiiriline Mida tähendab sotsiaalne fakt? Kes on selle mõiste autor? Emille Durkheim seletatav nähtus ühiskonnas. Mida ütleb Elton Mayo sotsiaalse tegelikkuse uurimise iseärasusest? - Kas üldse on võimalik sotsiaalse tegelikkuse kohta midagi teada? Ka sell...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
