Turvalisus Eesti koolides *MIKS SELLINE TEEMA? – 27.okt toimunud eesti esimese koolitulistamise tõttu tuleks rõhutada hetkel just turvalisust Eesti koolides. *Turvalisus kui mõiste - HTM-,,kooliturvalisuse all mõistetakse kõike mis koolis toimub.,, Kehtib nii tulekahju, koolivägivalla, koolitulistamise, pantvangiolukorra kuid samuti ka meie tervisliku tseisundi tagamises (ehk siis meile sobilik õppekava ja õpetamismeetodid) . *KOOLIDE TURVANÕUDED- PjG:kool peab tagama turvalisuse, mille eest vastutav meeskond NEG-l on AINULT tuleohutus evakuatsiooni nõuded *RIIGI LISASAMMUD KRIISIOLUKORDADES- saadetakse koolidele nõusatjaid MÄRKMED: T.Rõivas- ,,Haridusminister ja siseminister peavad teravama tähelepanu all üle vaatama koolide turvalisuse,, J.Ossinovski- ,,Riik peab tegema lisasamme koolide turvalisuse eesmärgil,, Ilmar Raag (filmi ,,Klass...
1910 ajakiri "Journal of Educational Psychology", avaartikkel Thorndike'lt 1913-14 Thorndike'lt 3-köiteline "Educational Psychology" raamat · Võimete testimine. "Whatever exists, exists in some amount. To measure it is simply to know its varying amounts" · http://www.youtube.com/watch?v=fanm--WyQJo · Juhendamine (algebra, aritmeetika, lugemine) "Psychology of Arithmetics" "Psychology of Algebra" · Õppimise ülekanne (raske!) Klassikalised õpetamismeetodid (tasustamine, karistamine, kordamine....) John Dewey (1859-1952) · Filosoof, psühholoog, toetus Jamesi teooriale · Huvi eksperimentaalse õpetuse vastu · Rõhuasetus intelligentsel probleemide lahendamisel lastele tuleb anda probleeme, mida peavad lahendama ja seeläbi nad õpivad · Käsitles huvi ja jõupingutust, mis mõjutavad lapse motivatsiooni ülesandeid lahendada · Omas ajas võrreldes Thorndike-ga tagaplaanil · Kaasajal (kognitiivse psühholoogia arengu
väärtushinnangutega Erinevad hariduskontseptsioonid Modernistlik hariduskontseptsioon oli üles ehitatud inimese elukaare mudelile (sünd, kasvamine, hariduse omandamine, töötamine, vananemine, surm). Tänapäeva haridusfilosoofia mõistab inimest, kui enesearengu subjekti, kes langetab valikuid elustiili, hariduse jms osas. Arusaama muutus on põhjustatud ühiskonna arengust: 1. Infot on (üli)külluses ja see on kergesti kättesaadav 2. Traditsioonilised õpetamismeetodid on muutunud ebaadekvaatseteks 3. Distsipliinil rajanev teadmine ei ole piisav elus toimetulekuks 4. Kaasaegsed organisatsioonid eelavad õppimise paindlikust HARIDUSE Vana käsitlus Uus käsitlus Määratlus Teadmiste, oskuste ja vilumuste Indiviidile omandamiseks omandamise protsess ja selle pakutav terviklik osa kultuurist tulem
toimetulekuks. Selle kõrvale on kindlasti vaja ambitsioonikust ja kõrget enesehinnangut, et end massist läbi suruda ja silma paista. Kui aga see ei õnnestu, lähevad paljud noored maailma avastama ja uusi kogemusi otsima. Nii kaotab meie ühiskond inimesi kes sooviksid kunagi tagasi asuda. Ajude väljavool on alanud ja tagasi tulevad vaid vähesed. Kiire tehnika areng võib mõjutada ka oluliselt koolielu. Muutuvad õpetamismeetodid ja abivahendid. Võimalik, et õpilaste tehnikavaldkonna teadmisi kasutatakse ära. Õpilased omandavad oma teadmisi koolis käimata. Piisab arvuti ja interneti olemasolust. Internetist laetakse materjalid ja töötatakse isesisvalt läbi ja kokkulepitud tähtajal tehakse test mille tulemusi kontrollib arvutiprogramm. Mina arvan, et õpetaja asendamine arvutiga mõjutab oluliselt õpitulemuste kvaliteedi langust.
õppetööga külastab ta muuseume ja näitusi, võrdleb, juurdleb, analüüsib. Veel aastaid hiljem tunnistab ta, et tutvumine vene- ja lääne-euroopa klassikaga ning kaasaegse kunstiga haris noorte kunstnike kunstimõistet, maitset, värvidest arusaamist. Kristjan Raud lahkub Peterburist mitte üksnes hea joonistajana, vaid ka kunstnikuna, kelle töödes avaldusid esimest korda meie kunstis tugevad akademismist eemaldumise tententsid, vabama eneseväljenduse otsingud. 3) Mahajäänud õpetamismeetodid, kivinenud akademism nendega põrkus ta eriti teravalt kokku just siin. Vaevalt Düsseldorfi saabunud unistab Kristjan Raud mujale Münchenisse , Pariisi. Pettunult pöördus Kristjan Raud tagasi kodumaale, kus ta suve jooksul jätkab tööd, vastupidiselt oma unistusele , pliiatsiga. Erinevalt eelmistest kodumaal veedetud õppevaheaegadest, millal ta loomingu peakangelaseks oli inimene, pöörab Kristjan Raud seekord tähelepanu loodusele. Valmiv sari mõjub luulena
Ka majandusasjad ja majapidamise jättis Sokrates naise ülesandeks ning jätkates oma filosoofielu. Ka Xanthippe oli väga sõnaosav ning tihtipeale arvati, et ta on ainuke inimene Ateenas, kes oma terava keelega üldse oleks võimeline Sokratesest võitu saama. Sokratese eluviis oli väga tagasihoidlik. Sokrates elas üle nii Ateena demokraatia ja kultuuri õitsengu kui ka Ateena languse peale täielikku lüüasaamist Peloponnesose sõjas. Ateena valitsus mõistis Sokratese surma, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse jumalate salgamise. Tema pooldajad pakkusid talle võimalust põgeneda, kuid ta lükkas selle pärast surmamõistmist tagasi ning nõustus valitsuse otsusega. Surmaotsuse täideviimisel kasutati karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mille Sokrates ära jõi. SOKRATESE ÕPETUSE ALLIKAD: Sokratese õpetust tuntakse Platoni(427347 eKr), Xenophoni(430-354 eKr), Aristophanese(448-380 eKr) jt vahendusel, sest ta ise ei kirjutanud midagi
Sokrates: "Kumbki meist ei tea ju midagi eriti suurepärast või tarvilikku, aga too mees [mõni, kellega ta oli vestelnud] kujutab ette, olgugi et ta ise midagi ei tea, et ta teab; kui mina midagi ei tea, siis vähemasti ei hakka ma seda ka endale ette kujutama. Selle vähese võrra paistan ma temast küll targem olevat, kuna ma ei arva, et tean seda, mida ma tegelikult ei tea." Lisaks sõpradele oli Sokratesel ka vaenlasi. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Sokratesele esitati süüdistus: "Sokrates rikub seadust sellega, et ajab hukka noorsoo; ta ei tunnista jumalaid, keda linn on omaks võtnud, vaid teisi, uusi deemoneid." Pealegi ei pidanud Sokrates lugu Ateena demokraatlikust riigikorrast. Ta arvas, et riiki peaksid juhtima ainult targad ja asjatundlikud mehed, mitte aga lihtrahvas, nagu Ateenas kombeks
kultuuri. Samuti tuleb õpetajal võib olla end täiendada kogu õpetamisprotsessi põhimõtete osas. Tutvudes erinevate rahvuste õpetamistavadega võib õpetaja leida uusi ideid, kuidas õppeprotsessi läbi viia. Samuti tuleb õpetajal olla loov ning valmis lähenema õpetamisele ka mõnest teisest küljest ning juhtima grupis toimuvaid protsesse. Huvitavad lähenemisviisid õpetamisele ja uued õpetamismeetodid muudavad ka tavaõpilaste jaoks tunni põnevaks. Ka nemad hakkavad tundma huvi teiste rahvuste kohta ning mõistavad, aktsepteerivad inimeste erinevusi. Olles osake mitmekultuursest klassist saab iga õpilane hea kogemuse võrra rikkamaks, kuidas tulla toime ja suhelda ümbritseva maailmaga, mis ongi mitmekultuuriline. Muutuvas maailmas peab ka õpetaja pidevalt juurde õppima, end täiendama. Õpetajal,
kinnitus. Õppija soovib vajaliku tulemuse või tunnistuse saavutada minimaalsete kulutustega. Selline õppija tahab täpselt teada, mida eksamil küsitakse ja õpib ära vaid konkreetselt selle materjali. Tema jaoks on oluline materjali reprodutseerimine, mitte seoste loomine õpitu erinevate ühikute vahel või õpitule tähenduse andmine. Enamasti on pinnapealselt õppijate õpiedukus madal ning nad kardavad eksameid. Enamasti nad ei huvitu kursusest, neile ei meeldi õpetamismeetodid. Pinnapealsed õppijad ei mõista õppejõu kavatsusi ja ei hinda neid. Milleks meile rühmatöö? Õppejõud tunneb sellise õppija ära selle järgi, et õppija muretseb juba kursuse alguses, kas on võimalik teha ka järeleksameid, ta ei saa aru õpitava teoreetilistest alustest ja põhimõtetest, ei suuda tuua näiteid ega loogiliselt argumenteerida ning unustab kiiresti kõik õpitu. Sügava (deep) õppija motivatsiooniallikas on sisemine või ka uudishimu. Ta õpib enda
demokraatlikust riigikorrast. Ta arvas, et riiki peaksid juhtima ainult targad ja asjatundlikud mehed, mitte aga lihtrahvas, nagu Ateenas kombeks. Talle ei meeldinud riigiametitesse määramine liisuheitmiseteel. Kõigele lisaks olid mõned Sokratese õpilased Ateena riigile palju halba teinud, mistõttu Ateena lihtrahvas umbusaldas Sokratest. Teda süüdistati, et ta ei austavat jumalaid ja rikkuvat oma õpetusega noorsugu. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. (Sokratese surmapäev) Sokratese kiire nõustumine mürgi joomisega surma eesmärgil tuli inimestele omamoodi
Enne 20 saj oli keeleteadus valdavalt diakroonne Keeleteaduse harud Võrdlev-ajalooline keeleteadus uurib keelte sugulussidemeid. Oletus: sugulaskeeled on arenenud algkeelest, ühest allikast KONTRASTIIVNE keeleteadus uurib keeli, arvestamata nende sugulust. Uurimusi kasut. keeleomandamise, keelepedagoogika juures NT: sarnasus: käänded, kuid erinev kogus neid Keeleteaduse harud RAKENDUSLINGVISTIKA eesmärk on lahendada konkreetseid probleeme: keelekorraldus, keele õpetamismeetodid, tõlkimine, poliitilised keeleprobleemid jne SOTSIOLINGVISTIKA uurib keele ja ühiskonna seost ( rakenduslik, teoreetiline, sünkr/diakr, mikro/makro) keelt ei saa vaadelda lahus kõnelejast ja ühiskonnast. Keeleteaduse harud PSÜHHOLINGVISTIKA käsitleb keele ja üksikisiku mõtlemise seost. Kuidas õpitakse keelt, kuidas õpitavad keeled lokaliseeruvad ajas, lapse keeleline areng, kõnepatoloogiad PRAGMAATIKA uurib keele funktsioneerimist suhtluses, keelendid omandavad
Eesti keele õpik 5. klassile Liisi Piits, Kaja Sarapuu, Terje Varul 2012 Õpikust ei ole ilmunud e-tundi ega digiversiooni. 1.Põhjalikuma vaatluse all on õpikus sõnavara, häälikuõigekiri, suur ja väike algustäht, jutu ning arutluse kirjutamine, käänamine ning lausete liigid. 2. Iga peatükk algab sissejuhatusega, mis pakub teemaga seotud sõnavara- ja arutlusülesandeid, ning lõpeb suurema, teemat kokkuvõtva tööga. Alapeatükid algavad enamasti lühitekstiga, mis näitab, kuidas õpitav keelenähtus tekstis avaldub. Sellele järgnevad selgitused, reegel, näited ja rohkesti ülesandeid. Ülesannete asetus on üleminekuga kergemalt raskemale. 3. Õpiku teemad on valdavalt päevakajalised, kuid leidub ka mõnes valdkonnas vananevat infot. Nimelt meie kiiresti muutuvad infoajastus vahelduvad tihti slängsõnad, otsingumootorid, programmid ning internetikeskkonnad (täiustuvad või tekivad vanade asemele uued). Seega võib ka õpikust leida veidi aegunud nä...
haridussüsteemis eksisteerivad ja võitlevad mõttekoolkonnad Mitte kõik koolid ei suutnud anda ühesuguse tasemega haridust. Seetõttu, eriti alates 19. sajandi lõpust, toimus tung just teatud koolidesse, mille lõpetanuil olid parimad võimalused töö saamiseks. Tekkisid nn eliitkoolid. Valitsus investeeris suuri summasid, et saata õpetlasi end täiendama USA-sse või Euroopasse ning palgati ka välismaa teadlasi tööle Jaapanisse. Jaapani harisussüsteemile avaldasid suurt mõju USA õpetamismeetodid, Prantsuse unifitseeritud koolikorraldus ja Saksa teadus. Jaapanis nimetati seda haridust, mida saadi, wakon ysai, mis tähendas "Jaapani vaim, lääne teadmised" ehk "lääne haridus". Hariduselus oli oma osa demokraatlikel liikumistel, aga ka konservatiivsel suunal. Selle hariduse väljenduseks oli Tokyo ülikooli rajamine 1877 ja Teaduste Akadeemia loomine 1879. Kuni Teise maailmasõja lõpuni domineeris nn rahvuslik hariduspoliitika, mille konfutsianism etendas üsna suurt osa. 19
sellega tutvumine. 11 KOKKUVÕTE Kokkuvõtlikult võib öelda, et Maria Montessori tõestas oma pikkade pedagoogiaastate jooksul, et kui laps saab kasvada soodsates kasvutingimustes, siis avalduvad lapses loomulik headus, armastus ning loomulik vajadus õppida ja tööd teha. Maria Montessori oli suur inimene, kes pühendas kogu oma elu tööle ja arendas välja selgelt efektiivsed pedagoogilised õpetamismeetodid, kuidas arendada lapsi ilma neid sundimata, käskimata, drillimata. Maria Montessori kogus tõendeid/andmeid objektiivsel ja eelarvamusteta meetodil - otse lastelt nende loomupärases keskkonnas. Montessori võtmeprintsiibiks võib lugeda õppimist kogemuse kaudu. Montessori õpetamisfilosoofia sai mulle endalegi üsna südamelähedaseks ja samas olen enda üllatuseks märkamatult kasutanud omaenda lapse arendamisel/õpetamisel just Montessori metoodika nippe
juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama nad sellest sõnade vahendusel aru anda (logos) 15. Enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda püüdes raskustesse, mis ongi Platoni "sokraatiliste dialoogide"16 üheks peamiseks teemaks. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. Platon (427 347 eKr) Platon esitas filosoofia, millega õigustas tema aja Ateena olemasolevat ühiskonnaelu korraldust. Filosoofiat teevad inimesed
15.Miks vihkas Sokrates sofiste? V: need õpetasid raha eest ja ütlesid, et tõde on relatiivne ehk suhteline 16.Kes kirjeldab komöödias "Pilved", kuidas Sokrates eksitab süütuid kaasaegseid sellega, et ta neile seletab, et vihma ei too mitte Zeus, vaid pilved, ja kui müristab, siis on see nagu täissöönud inimeste puhul - vett täis pilvede kõhutuul, mis eelneb roojamisele? V: kreeka näitekirjanik Aristophanes (u 446 - u 385 eKr) 17.Kes mõistsid kohut Sokratese üle, kuna tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning riigijumalate salgamise? V: ateenlased 18.Kes esitab oma raamatus Sokratese kaitsekõne? V: Platon 19.Milline karistus määrati Sokratesele Ateena kohtunikke poolt? V: ta pidi jooma mürgikarikast Sokratese filosoofia peamine väärtus 20.Milles seisneb Sokratese filosoofia peamine väärtus? V: väsimatu kahtlemine meie kõige põhilisemates veendumustes §4. DIOGENES (412-323 eKr)
selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama nad sellest sõnade vahendusel aru anda (logos). Enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda püüdes raskustesse, mis ongi Platoni "sokraatiliste dialoogide" üheks peamiseks teemaks. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. Platon (428 või 427 – 348 või 347 eKr) on kõige kuulsam paljudest Sokratese õpilastest. Õppis ka Kratylose juures
kogu Euroopas ja pandi kirja kogu õigus. Bolognast sai kõige atraktiivsem õppekeskus Lääne- Euroopa õpilaste seas, kes soovisid saada uusi teadmisi. Keegi aga ei suutnud omandada põhjalikult teemat vaid paari aasta jooksul. Paljud õpilased kuulusid vaimulikkonda. Nemad õppisid peamiselt Rooma õigust ja selle funktsiooni kanoonilises õiguses, mis oli üldjuhul peateemaks õiguse õppimisel. Rooma õiguse tundmine aga nõuab palju ulatuslikumat tööd. Bologna õpetamismeetodid alates 13. sajandist näitavad, kuidas Justinianuse koodeksi süsteemi järgi peeti eraldi loengud Digestidest, Codexitest ja Institutsioonidest. Esiteks oli arutelu ja selgitus iga raamatu ja pealkirja ning seejärel paragrahvi ja tekstiasetuse kontekstis. Aluseks oli juriidiline tekst, milles selgitati paralleelsed punktid ja vastuolulised viited lõigetest. Seejärel tõsteti esile näited argumentides igas tekstis ja arutati miks on see oluline teksti seisukohalt
1 EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Kerli Indres Uurimuslik referaat Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenendud riikidega. Juhendaja: Aet Kull 2 Sissejuhatus. Tänapäeval on ettevõtluses väga tähtsal kohal innovatsioon. Innovatsiooni kohta on teada, et see on tänapäeva edu alustala ja see on väga vajalik - riikidele on seda vaja, ettevõtetele on seda vaja ja kogukonnad vajavad seda. Kuigi igal organisatsioonil on oma valdkonnale spetsifilis...
Oma julgusega öelda välja oma 6 arvamus ja arutleda pikalt ja põhjalikult elu tähtsatel teemadel, tõmbas ta endale suurt tähelepanu. Oli neid, kes pooldasid teda ning jälgisid ja õppisid temalt või tema käe all. Ülekaalukalt oli ka rahva seas vaenlasi, kes ei nõustunud tema vaatega elule ja soovisid tema kõrvaldamist. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning jumalate salgamise. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga. Sokrates jõi karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. (Lisa 1) (Lisa 2) 3.1 Sokratese filosoofiamõtte näide Sokrates pidas tõeks, et hea elu põhineb iseenda tundmises.
tõmbamisse. Motivatsioon johtub tegevusse lülitatusest. 2) Õppetöö individualiseerimine. Traditsiooniline õppe-kasvatustöö oli üles ehitatud ainsale õpikule, tänapäeval pakutakse palju enam erinevaid raamatuid täiendavate allikatena. Erineva arengutasemega õpilastele kättesaadavad erinevad lugemikud, matemaatikaõpikud. Õpetajad agarad klasse jaotama väikesteks õpperühmadeks. Abiõppepersonali kaasamine klassi- ja klassivälisesse töösse. 3) Mitmekesised õpetamismeetodid. Tänapäeva õpilane saab palju mitmekesisema praktilise õppimiskogemuse, kui vanasti. Vestlustele ja kirjalikele töödele lisaks on kasutusel töövihikud, audiovisuaalsed abimaterjalid, programmiõpe, rühmatöö, väliekskursioonid jm. 4) Struktuuri avatus. Need on erinevad õppimissituatsioonide organiseerimise viisid. Palju eksperimenteeritakse klassideks jaotamata koolide, avatud koolide ja teiste ,,voolavate" korraldusviisidega. Lapsed töötavad omaette või väikestes rühmades
arv rühmas on 6 10, vastavalt nende erivajadustele. Tavaliselt õpivad ühes klassis samaealised lapsed. Lubatud on õpetada ka eriealisi ühes rühmas, eriti väikestes koolides. Õpilased esimeses kuues klassis õpivad ühe õpetaja käe all, kuid kasutatakse ka aineõpetajaid, näiteks muusika- ja kunstiõpetuses ning kehalises kasvatuses. Õpilastel klassides 7 9 on erinevad õpetajad peaaegu igas õppeaines. Õpetajatel on õigus valida oma õpetamismeetodid ja nad saavad kasutada enda õppematerjale. Kohustuslikud õppeained on emakeel (soome ja rootsi keel) ja kirjandus, teine riigikeel, võõrkeeled, keskkonnaõpe, terviseõpetus, usuõpetus või eetika, ajalugu, sotsiaalained, matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, kehaline kasvatus, muusika, kujutav kunst, käsitöö, koduökonoomia ja õpilasnõustamine. Põhikooli kahes viimases klassis nähakse ette 4 valikainetundi nädalas, varasemates klassides valikaineid ei ole
Jaapani haritlaste poolt. Mitte kõik koolid ei suutnud anda ühesuguse tasemega haridust. Seetõttu, eriti alates 19. sajandi lõpust, toimus tung just teatud koolidesse, mille lõpetanuil olid parimad võimalused töö saamiseks. Tekkisid nn eliitkoolid. Valitsus investeeris suuri summasid, et saata õpetlasi end täiendama USA-sse või Euroopasse ning palgati ka välismaa teadlasi tööle Jaapanisse. Jaapani harisussüsteemile avaldasid suurt mõju USA õpetamismeetodid, Prantsuse unifitseeritud koolikorraldus ja Saksa teadus. Jaapanis nimetati seda haridust, mida saadi, wakon ysai, mis tähendas "Jaapani vaim, lääne teadmised" ehk "lääne haridus". Hariduselus oli oma osa demokraatlikel liikumistel, aga ka konservatiivsel suunal. Selle hariduse väljenduseks oli Tokyo ülikooli rajamine 1877 ja Teaduste Akadeemia loomine 1879. Kuni Teise maailmasõja lõpuni domineeris nn rahvuslik hariduspoliitika, mille konfutsianism etendas üsna suurt osa. 19
ja arengust, teadmisest iga üksiku lapse tugevustest, huviobjektides ja vajadustes ning õpetaja teadmisel lapse elu sotsiaalsest ja kultuurilisest kontekstist, millest ta on vanematelt ülevaate saanud. Nii ka autistliku lapse puhul, ning eelkoolieas, kus kõik lapsed õpivad kõige intensiivsemalt ja paremini, tuleks seda perioodi kõigil võimalikel viisidel toetada ja arendada vahenditega, mida ei paku tavapärased kasvatamis- ja õpetamismeetodid. Kui tavapäraselt arenevad lapsed muutuvad aina sotsiaalsemaks esimeste eluaastate jooksul, siis võrdluseks autistlikud lapsed toetuvad üha enam ainult iseendale ja eristuvad oma erineva käitumisega teiste seast (Chawarska, Klin, Volkmar, 2008). Lisaks alates teisest ja kolmandast eluaastast autistlikud lapsed jätkavad oskuste defitsiidi välja näitamist pilkkontaktis, emotsioonide välja näitamises, tähelepanus ja püsivuses,
.............................................................................. 41 Juhtimisstiil................................................................................ 42 Grupitöö korraldus, hindamine ja jälgimine....................................... 43 Grupitöö harjutus......................................................................... 48 Ülesanne grupitööks: hea grupi omadused........................................ 49 Nüüdisaegsed õpetamismeetodid ...................................................... 50 Oskused vanasti ja praegu.............................................................. 50 Kutse-, üld- ja sotsiaalsed oskused.................................................. 51 Õpetamismeetodid........................................................................ 51 III OSA Suhtlemine – teooria ja harjutused............................................ 53 Kommunikatsioon.................................
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsa...
90ndad – õpetaja puhul hakati rõhutama reflektiivsust, kriitilist suhtumist omaenda töösse, enesehindamist (globaliseerumine, infotehnoloogia, võrgustikud õpikeskkonnana) 21. saj. Algus – taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK – riiklik õppekava) Õppijakeskne õpetamine humanistlik õpetamisviis kommunikatiivsed õpetamismeetodid (rühmatööd) teadlik tähelepanu erinevatele õpistrateegijatele individualiseeritud lähenemine õpilasele Profesiooni piiritlus D.C.Corrigani ja M.Habermani järgi baasteadmised ja oskused – peavad olema teadmised, mida tavainimesel ei ole kvalifikatsiooni kindlustamine ressursid praktiseerimistingimused (temperatuur, mööbel) Poolprofessionaali tunnused kehv lühiajaline koolitus madal ühiskondlik staatus
Käesoleva uurimistöö teoreetilise osa eesmärgiks oli saada teadmisi gümnaasiumiõpilaste koolistressi põhjuste, toimetuleku ning koolistressi avaldumise valdkonnas. Samuti oli eesmärk välja selgitada, kui sageli kogevad gümnaasiumiõpilased koolistressi ning kui palju teavad nad stressi olemusest ja sellega toimetuleku viisidest. Üheks levinumaks koolistressi põhjuseks on raskused õppetöös. Õppekava on meil tihe ning õpilastel on suur koormus. Enamasti eksisteervivad vanad õpetamismeetodid Eesti koolides ning see tekitab õpilastes igavust ning tahtmatust materjali omandada. Koolistress on muutunud õpilaste argielu loomulikuks osaks, kuigi tegelikult see nii ei tohiks olla. Selle ennetamiseks saab mõningaid asju õppur ise ära teha. Töö teine pool ehk uurimuslik osa koosneb loetud kirjanduse põhjal välja töötatud uurimismetoodika ja valimi kirjeldusest nung analüüsivast peatükist. Selles uurimistöö
Kerge vaimupuudega lastel on kasulik viibida koos omaealiste eakohaselt arenenud lastega. Eakaaslaste seas areneb puudega laps jõudsamalt juba seetõttu, et neil on rohkem võimalusi sobivate käitumisvormide omandamiseks. 8. Vaimupuudega laste arendustegevus: Kerge ja mõõduka vaimupuudega laste õpetamine toimub praktiliste ning näitlike õpetamismeetodite toel, mida tuleb sõnalise õpetuse võtetega siduda. Raske ja sügava vaimupuude korral domineerivad praktilised õpetamismeetodid. Tähelepanu tuleb pöörata ka nende oskuste kujundamisele, mille abil saab laps iseseisvalt ülesandeid ja probleeme lahendada. Üheks olulisimaks selles vallas on praktilise proovimisoskuse kujundamine. Vajalik tajuliikide kujundamine ja arendamine, mõtlemise vormide ning operatsioonide kujundamine ja arendamine, ümbritsevast keskkonnast kujutluste loomine ja täpsustamine, matemaatiliste kujutluste loomine, kujutavate tegevuste kujundamine ja arendamine
(techn) , siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama nad sellest sõnade vahendusel aru anda (logos). Enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda püüdes raskustesse, mis ongi Platoni "sokraatiliste dialoogide" üheks peamiseks teemaks. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. 2 PLATON JA TEMA IDEAALNE RIIK
probleeme analüüsitakse ja hüpoteese arendatakse, ning teraapiline staadium, mil hüpoteese kontrollitakse teadlikult suunatud eksperimendi muutuvates tingimustes. Tegevusuuring hõlmab planeerimist, tegevust ning faktide leidmist tegevuse tulemuste kohta (Smith, 2007). Tegevusuuringut viiakse läbi soovitavalt sotsiaalelulises situatsioonis. Välja võib tuua mõned valdkonnad, kus on võimalik rakendada tegevusuuringut: 1) õpetamismeetodid – asendades traditsioonilise meetodi avastusmeetodiga; 2) hinnangumenetlus – täiustades isiklikke pideva hinnangu meetodeid; 3) uuringu läbiviija arendamine töö ajal – täiustades õpetamisoskusi, arendades uusi õppimismeetodeid, suurendades analüüsivõimet, tõstes eneseväärikust (Cohen jt, 2007). Lähtudes tegevusuuringu põhimõtetest, püstitan oma töös järgmised uurimisküsimused: 1. Millised on uuritava lapse arendamist vajavad kõnelised oskused? 2
oskus (technē) –, siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama nad sellest sõnade vahendusel aru anda (logos). Enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda püüdes raskustesse, mis ongi Platoni "sokraatiliste dialoogide" üheks peamiseks teemaks. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. Sokratese tsitaadid: http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/sokrates
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
