Õigus ja õiglus – kas kattuvad mõisted? Tihtipeale kasutatakse ühiskonnas sõnu õigus ja õiglus. Mõlemad sõnad on seotud igapäevaselt inimsetega, kuid tundub, et vahest kasutatakse neid sõnu eri kontekstides valesti, saamata tegelikult aru , mis on sõna tähendus. Kas nad tähendavad ühte ja sama või on need mõisted üksteisest täiesti erinevad? Lugedes materjale viimasena püstitatud küsimuse põhjal võib leida sõna „õigus“ definitsiooni, mis on lahti kirjutatud järgnevalt: õigus on riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisnormide kogum,
3 1.1. Õigusperekonnad.......................................................................................... 4 1.2. Õiguse süsteem............................................................................................. 5 1.3Õigusnormid kui sotsiaalsed normid................................................................5 2.Õiglus................................................................................................................... 6 3.Õigus ja õiglus...................................................................................................... 7 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 8 LISAD.......................................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................ 12 SISSEJUHATUS
MIS ON ÕIGLUS? Minu ettekande teemaks on mis on õiglus. Kõigepealt alustaks ma sõna ,,õigluse" defineerimisega. Õiglus on moraalinorm (norm-hinnang), mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses. Siin tuleb aga juttu ka mõiste ,,õigus". Õigus on ühiskonna v riigi seadustatud normide kogum. Kõik me oleme samuti teadlikud inimõigustest need on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. Niisiis mis vahe on õigustel ja õiglusel?
Õigus ja Eetika 20.saj Ilmar Tammelo (1917-1982) Absoluutne õiglus on inimesele tunnetamatu ning kõik õiglushinnangud relatiivsed Iga riigi sotsiaalse korralduse aluseks teatud ajal saavad olla vaid üksikud arusaamad. Erinevad arusaamad õiglusest tekitavad pingeid. Lääne demokraatia aluseks on „hool“ mis välistab nii õiglusfanatismi kui ülitundlikkuse ebaõigluse suhtes. Kas õiglus on olemas - ontoloogiline probleem? Õiglust ei eksisteeri füüsilises maailmas - õiglust ei õnnestu käsitleda konkreetse, ajalis- ruumilisel faktidel põhineva nähtusena. Õiglusel on erinevates kontekstides väga palju erinevaid tähendusi. → Õiglust on võimalik väga erinevalt ja vastuoluliselt defineerida. Õigluse mõiste on seotud emotsioonidega ja subjektiivsusega. Eelnevast tulenevalt on õiglus eelkõige abstraktsioon.
Käsumajandus Turumajandus Ressursid valitsuse käes Riigi asukoht skaalal võib ajas muutuda. JÄTKUSUUTLIKKUS Turumehhanism tekitab küsimusi seoses sotsiaalse õigluse ja keskkonnakaitsega. Hinnad signaaliks, seega rikastel suurem sõnaõigus. Mis on aga jätkusuutlik? Äriline efektiivsus + üldsuse huvid kaitstud + loodus kaitstud elamis- Sotsiaalsed kõlblikkus huvid õiglus Keskkonna- Majanduslik kaitse efektiivsus elujõulisus 3 3.02.2014 EFEKTIIVSUS See tähendab vastuseid küsimustele MIDA TOOTA? KUIDAS TOOTA? Tootmisefektiivsus (productive efficiency) tähendab
meie samuti. Kuid vastus sellele küsimusele ei ole veel leitud. Miks? Mis on keerukus proportsioonide määramisel need mõisted? Tingimusteta suhe õiguse ja õigluse kinnitab ainuüksi ühise aluse neist sõnadest. «Õiglus» (Justitia) pärineb «õige» (ius). Inglise keeles on neid kahte mõistet tähistatakse sõnaga «justice» põhimõtteliselt nagu Poolas - «sprawediwose». Toon ühe näide, mille järgi saab vaadata kuidas töötavad koos õiglus ja õigus. Ja miks Õigust ei saa eksisteerida ilma õigluseta. Vanuses 18 aastad vana kehtis minul Välismaalane pass tähtajalise elamisloaga. Vähem kui aasta passi kehtivuse lõpetamise ajani käisin uurimas ,mida vaja,et pikendada passi. Ja seaduse järgi tuli, et mul peab olema taotluse esitamisele eelneva 6 kuu jooksul püsiv legaalne sissetulek, mis tagab välismaalase äraelamise Eestis või legaalne sissetulek omavate perekonnaliikmete poolt tagatud ülalpidamist
Väga raske on sellele küsimusele ühetähenduslikult vastata, võib olla isegi võimatu. Sest õigus on loodud inimeste poolt ning inimeste jaoks. See on üks parematest mõtetest, mis on kunagi inimesed välja töötanud. Just õigus iseloomustab ning eristub tsiviliseeritud ühiskonna ürghõimudest, kuid ka seal arvatavasti olid omapärased õigused ning seadused. Selleks, et vastuseni jõuda, püüan välja selgitada mis on õigus ning õiglus. Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum, mis peab kõiki indiviide haarama. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõigile ühiskonna liikmetele. Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega ning ka vastama inimeste õigustundele. Nüüdisajal õigus väljendub seaduses. Tuntud ameerika poliitiline filosoof John Bordley Rawls sõnastab oma põhjapanevas töös ,,Õigluse teooria" (A Theory of Justice;1971) 2 õigluse printsiibi
saavutada või vältida. Teisest printsiibist võib järeldada, et lubatud on ainult sellised ebavõrdused, millest kõik kasu saavad. Neid printsiipe võib võrrelda mänguga, mille eripärasid ei ole võimalik ette näha. Rawlsi õigluse printsiipide puhul on oluline nii öelda algsituatsioon (üldine positsioon), kus inimesed hakkavad ühiskonnas olema, ilma mingit positsioon omamata. Seega on kõik algselt ühiskonnas võrdsel seisukohal. Rawls rõhutab, et õiglus ja ausus ei ole samad asjad. Õigluse küsimus kerkib esile siis, kui on olemas erinevad osapooled, kes suruvad teineteisele oma huvisid peale ning arvavad, et just nende esindatud huvid on arvesse võtmise väärilised. Praktika õigluse hindamiseks on olemas eraldi hindamissüsteemid, mida inimesed tunnustavad. Õiglastes praktikates tunnustatakse printsiipe, mis on nende praktikate aluseks. Selline tunnustamine tuleneb tavaliselt vihameele puudumisest ja õiglase kohtlemise tundest
Äriseadustik - kas õigus või õiglus? Äriseadustik on Eesti Vabariigi Riigikogu seadus, mis reguleerib ettevõtjate tegevust. Pärast omandiõiguse alused sätestanud asjaõigusseaduse vastuvõtmist 1993. aastal seati sihiks korrastada majanduskeskkond ja luua euroopalik ärikultuur ning selleks asuti välja töötama 1993. aastal äriseadustikku. Seadustik võeti vastu 15. veebruaril 1995.aastal ja jõustus 1.septembril 1995 aastal.
Ma läksin poodi ning plaanisin osta naabrilastele külakostiks kommi. Hiljem jagasin kommid nende mõlemi kahe vahel võrdselt ära, mõlemad pidid saama kümme, kuid üks jäi siiski üle. Ma ei andnud seda kommi vanemale lapsele, sest väike laps oleks hakanud nutma ning tundma enda suhtes ebavõrdsust. Samuti ei andnud ma seda kommi ka nooremale, sest muidu oleks vanem laps hakanud mind süüdistama ebaaususes. Võtsin hoopis selle maitsva kommi ja panin endale suhu. Mis on õigus ning õiglus? Elame me ju ajal, mil paljude inimeste loomulik õiglustunne pea iga päev uue hoobi saama. On aeg, mil õigus ei tähenda tingimata õiglust ja õiglus ei tähenda õigust. Igal inimesel ühiskonnas on õigused, mis on sätestatud juba ka Eesti Vabariigi põhiseaduse poolt. Kõigil on õigus elada, õigus sõnavabadusele, õigus omada täisväärtuslikku elu. Minul isiklikult on õigus õppida, omandada haridus ning hiljem asuda tööle
Tõde, õigus, õiglus Tõde ja õigust ei saa kunagi ühtemoodi tõlgendada. See on iga inimese jaoks erinev ja kes tahab mida uskuda. Tõe ja õigusega ei ole inimesed kunagi ühel meelel. Inimesed kui räägivad midagi pannakse natukene juurde. Inimestel on eri arvamused ja sellepärast saadakse ka tõest erinevalt aru. Inimene võib rääkida tõtt, aga teda ei usuta. Tänapäeval on käibel kolm tõeteooriat: tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria ja tõe koherentsiteooria
Esimene kursus 2009-02-19 Sissejuhatus: Nikomachose eetikast lugesin 1 ja 5ndat raamatut. Aristoteles arutleb nendes osades elu eesmärkide üle. Ta vaatleb inimesi peamiselt kolme klassi kaupa omistades neile erinevaid tunnuseid. Peamise käsitluse all on erinevad hüved kuhu inimesed tahavad jõuda või mis neid liikuma panevad. Erinevaid määratlusi saavad loomutäius, õnn, ebaõiglus ja õiglus. Käsitlemist saavad ka hinge ja tegude seosed. Sisukokkuvõte ja probleemid: Kõik (kunst, uurimustöö, tegutsemine ja valik) suunduvad mingi hüve poole. Osad hindavad tegevust ennast, teised jälle tegevuse eesmärki. Eesmärke on palju, osad kuuluvad veel omakorda üketeise alla, seega eelistatakse pigem juhtiva alaga seotud eesmärke. Ühe juhtiva ja mõjuvõimsa alana võiks nimetada poliitikat. Poliitikud,
Nii arvas Mill, kes kaldus oma vaadetelt utilitarismile ning kes pooldas laissez-faire süsteemi. Distributiivse õigluse küsimus on just selles kuidas jagada riigis hüvesid ja ressursse. J. Rawls arutles selle üle kuidas jaotada sotsiaalseid hüvesid ja kuidas teha seda võimalikult õiglaselt. Kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem kasu toov, siis peaks olema eelistatum hoopis see. Ta ei pooldanud utilitaristide enamuse heaolu teooriat vaid uskus, et õiglus tuleneb igaühe sisemusest õiglusest. Robert Nozick oli aga Rawlsi teooriate suhtes kriitiline. Eelkõige oli Nozick arvamusel, et riigi sekkumine ühiskonna ellu on vale, väljaarvatud tingimustel, mis puudutavad kodanike ja vara kaitsmisel. Nozick eristab kahte õiglusteooriat: ajaloolist ja lõppseisundi õiglust. Lõppseisundi õiglus annab võimaluse öelda, et kas käsitletav situatsioon on mingil ajahetkel õiglane või mitte.
2 Hetkeolukorda uurides tundub, et tegemist on just olukorraga, kus seaduste täpne järgimine ei garanteeri õiguse ja õigluse täieliku sümbioosi. See tähendab, et pisikesed, teinekord märkamatud juriidilised formaalsused ja detailid omandavad tohutu suure tähtsuse ja annavad formaalse õiguse sellele, kellel selleks justkui õigust ei ole. Väidetakse, et õigus on selle poolel, kes oskab paremini paragrahvi väänata. Kohtulahendid lähtuvad tihti õiguse prioriteedist ning õiglus taandub tagaplaanile. Kindlasti peab nägema ka seadusenormide taga olevaid sotsiaalseid väärtusi: õiglus, inimväärikus, õiguskuulekus. Õigus õiguseks, aga kui lahendused jäävad puhtjuriidilisteks, läheb paljudel inimestel nendega soostumine pahatihti raskeks. See tähendab, et meie vajame õiguse kõrvale ka õiglust. Ma lõpetan Enn Soosaar sõnadega ,,...mööngem ohtugi, mida kätkeb õiguse ja õigluse süvenev konflikt ühiskonnas
Saku Gümnaasium Uurimistöö "Väärtustel põhinev käitumine gümnaasiumi astmes" Autor: klass Juhendaja: 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................ 3 1.Väärtuste olemus......................................................................................................4 1.1 Väärtustel põhinev käitumine gümnaasiumi astmes.....................................................5 1.2 Küsitluse tulemused.................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................................
kui mitte arvestada tema paari teost moraali ja poliitilise filosoofia ajaloost. Käesolev referaat käsitleb John Rawlsi teost ,,Õiglus kui ausameelsus" kui ühe 20. sajandi oluliseima ühiskonna ja poliitfilosoofi viimast teost. Enda teoses üritab Rawls selgitada õigluse mõtet ja kontseptsiooni enda seisukohast. Kui varem seostati õiglust ennekõike väärimusega, siis Rawls sisuliselt lükkab selle idee ümber ning selgitab meile, miks õiglus on ennekõike seotud hoopis võrdsuse ja vastastikkusega. Enda referaadis üritan ma selgitada Rawlsi õigluse ideed kasutades selleks eelnimetatud teost, kuid sealjuures peatun ka alternatiivsetel ideedel. Tema idee keskmeks on niinimetatud algpositsioon, kus kõik isikud, teadmata enese kohta mitte midagi, loovad endale ise ühiskonnareegleid arvestades sellega, et nad võivad ise olla majanduslikult või sotsiaalselt ebavõrdsete hulgas
teiste keskel elades tegema otsuseid õige tegutsemisviisi kohta. Mina uurin lähemalt Aristotelese Nikomachose eetika I ja V raamatut, võttes aluseks professor Anne Lille kommenteeritud nind tõlgitud väljaande. Nikomachose eetika I raamatust leiame vastuse, mis on see hüve, mille poole inimesed püüdlevad. Samuti uurib Aristoteles ka seda, et milline on teiste inimeste keskel elades õige tegutsemisviis. Viiendas raamatus on peamiseks teemaks õiglus ja selle olemus, samuti ebaõiglus ja õiglane tegu. 1. ARISTOTELESE I RAAMAT Aristoteles on jaganud inimtegevused neljaks valdkonnaks: - Technê - praktiline oskustöö. Aluseks on teatud seadmus ( hexis ) millegi loomiseks (poiêtikê). - Methodos- Teoreetiline uurimistöö - Praxis- tegutsemine üldiselt - Proairesis tegutsemine kindla valiku alusel
Õiguse idee · Õiguse idee koosneb: Õiglusest Õiguskindlusest Eesmärgipärasusest · Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. · Õiglus on kantud soovist hea õiguse järgi õigus viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma. · Õiglus tähendab eelkõige inimeste võrdset kohtlemist, samas ka igaühe vajaduste ja võimete arvesse võtmist. · Õiglane on: Kohelda igaüht lähtuvalt tema isikupärastest omadustest. Kohelda igaüht sarnases olukorras ühtemoodi. N: õiglane õigus: õigusnormid kehtivad kõigile lähtumata isikuomadustest. Õiguskindlus · Tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. · Idee kohaselt peab õiguskord olema kuj...
V RAAMAT Aristoteles Nikomachose eetika 1. Õigluse ja ebaõigluse puhul tuleb vaadelda, milliste tegevustega seoses nad esinevad, milline on õiglus vahepealsena ja milliste äärmuste vahel ta paikneb 162. Vaatlus lähtugu samasugusest arutluskäigust, nagu eelnev käsitluski. Näeme, et kõik163 tahavad õigluseks nimetada sellist seadumust, millest tekiks tahtmine õiglaselt tegutseda, mille alusel tegutsetaks õiglaselt ja tahetaks olla õiglased. Sama käib ka ebaõigluse kohta: mille alusel toimitakse ebaõiglaselt ja tahetakse teha ebaõiglasi tegusid
sellesama mõistuse toel kindlad olla, et asjad on korraldatud viisil, mis ületab meie soovimised 6) Minu kriitika autori suhtes, mis jääb autoril tõestamata? Kas Jumalat mitte uskuv inimene on siin ilmas eksinud lammas? 7) Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks? 1) Miks on jumal ainult võimeline looma? 2) Kas ülim tähtsus ja headus saavad olla kooskõlas? 3) Kas jumalas peitub ülim õiglus? Autor tõestab, et kõik asjad sünnivad põhjusega ja põhjused on Jumala loodud. Kõik sünnib nii nagu Jumal on tahtnud. Kui inimene Jumalat ei usu, siis temale jääb ikkagi arusaamatuks, miks miski juhtub. Leibnizi tekstist loeb ka välja, et me kõik oleme pisikesed versioonid suurest Jumalast, tähendab see seda, et meie lastele oleme meie jumalad ja suure Jumal ise on vaid maailma Looja, kes pani algselt palli veerema ja edasine jäi saatuse hooleks
sajandi poliitilistest filosoofidest. Käesolevas essees käsitlen John Rawlsi artiklit "Õiglus kui ausameelsus", mis ilmus kogumikus "Kaasaegne poliitiline filosoofia. Valik esseesid". Käsitlusele võtan teema Rawlsi nimetatud õigluse printsiipidest. Kuidas Rawls käsitleb õiglust ja põhjendab väidet "õiglus kui ausameelsus"? Inimese loomusest, ebavõrdsusest ja ausast mängust kuni klassikalise utilitarismini. John Rawls on öelnud, et esmapilgul võib tunduda nagu tähendaksid õiglus ja ausameelsus sama asja ning, et pole mingit põhjust neid eristada. See mulje on autori meelest ekslik ja ma nõustun siinkohal tema arvamusega. Sest ühiskond üldse on kõike muud, kui õiglane. Tekstis käsitletakse õiglust osana ühiskondlike institutsioonide omadustest. Õigluse printsiipe vaatleb autor piirangute täpse sõnastusena, kuidas ühiskond või õigemini praktikatest lähtuvalt võib määratleda positsioone ja
Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus- hea või halb. Ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Selle alla kuuluvad: Õigusprintsiibid- Õigused ilma teiste õigusi rikkumata. Nendel baseerub ka kompromissilahendite.filosoofia. - Distributiivõiglus: kuidas jaotada ühiskonna liikmete vahel sissetulek, töö, haridus, vaba aeg, maksud jne? Võimalused: võrdses osas kõigile, vastavalt vajadustele, pingutustele, teenetele, sotsiaalsele panusele. -Karistav õiglus: valeks mõistetud tegude puhul. Karistus peab olema vastavuses pahateo suurusega. - Kompenseeriv õiglus: mõnede püüli osaliste kahju kompenseerimine. Kompensatsioon peab olema võrdne kahjuga, kuid mitte suurem. Probleemid tekivad siis, kui ei saa mõõta kahju suurust ? näiteks elu ei saa taastada. Kategooriline imperatiiv-Immanuel Kant oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse moraaliseaduse, mis on sama objektiivne kui loodusseadused- ’’Tegutse nende printsiipide
Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus - Platon Platon on öelnud: ,,Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus," kuid mul on olnud kange tahtmine juba pikemat aega Platonile vastu vaielda, sest meie mõttemaailmad ei ühti. Ma tahaksin asendada tema tsitaadis mõned sõnad omapoolsete voorustega, sest igal inimesel on oma mõttemaailm, ning ta vaatab asju oma vaatenurgast, ning selge on see, et kõik ei mõtle nii nagu Platon, seega ma ei näe mõtet võtta eeskujuks tema tsitaati. Samas, kui hakata mõtlema on kohati Platonil ikkagi õigus - kuidas seda hüvelist riiki ikkagi määratletakse
Aristoteles. Nikomachose eetika. Aristoteles oli vanakreeka filosoof, kes pani aluse eetikale. Teoses ,,Nikomachose eetika" arutleb Aristoteles selle üle, mis on hüve ja ülim hüve ning õiglus ja ebaõiglus, kuidas inimesed nendesse suhtuvad ning kuidas need on seotud õnne ja inimese loomutäiusega. Oma seisukohti seletab filosoof enamasti riigi ja poliitika vaatenurgast, kuid esindatud on ka üldine arvamus. Hüve kirjeldab Aristoteles kui eesmärki, mille poole püüeldakse mingi tegevusega. Selline suundumus, milleni soovitakse jõuda, on olemas kõigil aladel, näiteks arstiteaduse puhul on selleks tervis
põhjustavad. Selle alla kuuluvad: · Õigusprintsiibid- Õigused ilma teiste õigusi rikkumata. Nendel baseerub ka kompromissilahendite filosoofia. - Distributiivõiglus: kuidas jaotada ühiskonna liikmete vahel sissetulek, töö, haridus, vaba aeg, maksud jne? Võimalused: võrdses osas kõigile, vastavalt vajadustele, pingutustele, teenetele, sotsiaalsele panusele. -Karistav õiglus: valeks mõistetud tegude puhul. Karistus peab olema vastavuses pahateo suurusega. - Kompenseeriv õiglus: mõnede püüli osaliste kahju kompenseerimine. Kompensatsioon peab olema võrdne kahjuga, kuid mitte suurem. Probleemid tekivad siis, kui ei saa mõõta kahju suurust ? näiteks elu ei saa taastada. · Kategooriline imperatiiv-Immanuel Kant oli veendunud, et on avastanud
Neile hingeosadele vastavad voorused: tarkus, südidus ja mõõdukus. Üldisimaks vooruseks pidas Platon õiglust. Inimene aga sai õiglane olla ainult siis, kui tema hingeosad toimivad harmooniliselt. Õndsuse saavutamiseks pidi hing eralduma keha kirgedest ning süvenema jumalatunnetusse. · Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp · Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus · Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu
· Erinevate töötajate rollid kaebuste käsitlemisel · Olemasoleva juhtimissüsteemi täiendamine · Soovi korral klienditeeninduse käsiraamatu koostamine ' Kaebuste käsitlemise protsess Kaebuste käistlemise protsess mõjutab kaebavate tarbijate rahulolu teenusepakkujaga. On oluline, et ettevõtted keskenduks kõigile neljale tajutud õigluse aspektile, siis kujuneb ettevõttest usaldulik, vastutustundlik ja kliente väärtustav kuvand. 1. interaktiivne õiglus näitab ettevõtte ja kliendi vahelise suhte kvaliteeti teenuse taastamise protsessis. Seotud protsessid: selgitus, ausus, viisakus, panus, empaatia. Interaktiivne õiglus väljendab inimistevaheliste suhete toimist. Klienditeenindajal on võim muuta kogu klienditeeninduse protsess ja ka kaebuse lahendamine nii meeldivaks kui ka ebameeldivaks. 2. menetsulik õiglus osutatakse firma probleemide lahendamise meetodile,
Õiglus kui ausameelsus John Rawls seletab õiglust nö algsituatsiooni kaudu, mis eksisteeris tema arvates kujuteldavalt enne kogu ühiskonna loomist. Inimene ei tea, mis sotsiaalses rollis ta hakkab ühiskonnas olema, see teeb ta võrdseks teistega ning ei omanda talle algul mingit klassi ega positsiooni. Rawls jagab õigluse printsiibid kaheks- esimene printsiip eeldab, et oluline on eristada võrdsuse seda tähendust, mis on osa õigluse mõistest, võrdsuse sellest tähendusest, mis kuulub ühiskonna kui terviku ideaali alla. Teine printsiip täpsustab kuidas taganeda eeldustest mis tulenevad esimesest printsiibist ning aitab määratleda, millist liiki ebavõrdsused on üldse lubatavad. Kui aga leidub ebavõrdusi, mis rahuldavad teist printsiipi ja aitavad luua kõrgemaid eesmärke, on lausa loomulik, et seda võimalust mõistlikult kasutatakse. Kui isikutel on sarnased vajadused ja huvid või vastupidi, mis täiendaksid ükst...
Aluseks võttes professor Anne Lille tõlgitud ja kommenteeritud väljaannet. Omaltpoolt sisu kommenteerides annan kokkuvõtliku ülevaate antud raamatute põhilisest sisust, käsitletavatest probleemidest ja mõistetest. Esimesest raamatust leiame vastuseid küsimustele, kuidas õnnelikult elada? Mis on hüved ja milline on hüvede eesmärk inimtegevuses? Mis on loomutäius ja kuidas see jagueb? Kuidas on õnn sellega seotud? Viiendas raamatus on peamiseks teemaks õiglus ja selle olemuse laad. Korraldav õiglus. Kas on võimalik ennast ebaõiglaselt kohelda? I Raamat Aristotelese inimtegevuse valdkondi puudutavad tähtsamad neli mõistet : Technê (praktiline oskustöö), methodos (teoreetiline uurimistöö), praxis (tegutsemine üldiselt) ja proairesis (tegutsemine kindla valiku alusel). Igal tegevusvaldkonnal alates kunstis kuni praktiliste aladeni on suundumus mingi hüve poole. Hüve (kr.agathon) on mõeldud tähenduses, mis võib
õigluse jaoks. Sinna juurde võib võtta kõik: aus mäng, aus võistlus ning aus kauplemine. Ausameelsuse küsimus tekibki siis, kui vabad isikud, kellel puudub üksteise üle mõjuvõim, asuvad ühiselt tegutsema, määratledes või tunnustades endi vahel reegleid, mis seda tegevust defineerivad ning hüvede ja koormiste jaotumise kindlaks määravad. Nagu ka iga moraalse kohustuse puhul, piirab ka ausa mängu kohus isiklukku huvi, kuigi õiglus ei nõua enda huvide piiramist ja ohverdamist, on paratamatu kui see mõnes situatsioonis siiski juhtuda võib. Õiglus ei saa piirduda enamuse heaoluga, seepärast ei saa olla ka mingit võrdsust, sest võimatu on tagada absoluutset heaolu Samuti ei saa tõhusalt koos eksisteerida ka sisemistest moraaliotsustest tulenev kohustuslikkus (näiteks seadusandluse kodanlik ja õiglane järgimine) ning intuitiivne
Sissejuhatus õigusfilosoofia ajalukku (P2OG.03.052), AÜ Essee Aristotelese "Nikomachose eetika" I ja V raamatu allikatel 2013 Lugesin Aristotelese1 "Nikomachose eetika" I ja V raamatut. Vaatlen lähemalt neid raamatuid. Esimeses raamatus juurdleb ja arutleb Aristoteles järgnevate teemade üle: Kuidas olla õnnelik? Mis on õnn? Mis on hüved? Kuhu inimesed tahavad jõuda oma elus? Inimeste eesmärgid elus. Viiendas raamatus on tähelepanu all õiglus ja ebaõiglus. Nendes raamatutes jõuab Aristoteles selleni, et õnn on inimese elus väga tähtsal kohal. Samuti peab ta õnne üheks tähtsamaks eesmärgiks inimese elus. Järgnevalt arutlen selle üle, mida peab inimene õnneks ja hüveks. Mis on siis õnn inimese elus? Mis on ülimad hüved? Mis on õiglus ja ebaõiglus? Küsides inimestelt, mida tähendab nende jaoks õnn, siis enamike inimeste arvamused lähevad lahku ning on erinevad
1. Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta.
1. Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta.
Õiglus Eesti Vabariigi haridussüsteemis Eesti Vabariigi harisussüsteemi ei ole võimalik liigitada õiglaseks või mitte õiglaseks. Nagu kõikides valdkondades on ka haridussüsteemis nii positiivsed kui negatiivsed küljed. Riigipead üritavad küll kujundada kõike paremuse poole, kuid esindatakse enamuselt enda, vanema generatsiooni, vaateid ja ideid. Õpilased liigitatakse selle tõttu katsejänesteks ja nende peal proovitakse uusi meetodeid harimiseks. Kõige suuremat pahameelt valmistab selle aastakäigu õpilastele vana keskkooli süsteemi ära viskamine ja uue katsetamine. Oleme kohas, kus õppekava on puudulik ja vigane: õppematerjalid puuduvad, tekkinud on kohustuslikud valikained ning selle pärast vähendatud ka reaalsete valikainete valimise võimalust, mis on kahe otsaga asi. Ühelt poolt saab küll neid valida, kuid siis muutub õppetöö samaväärseks kui 8st 5ni tööl käimine. Teiselt poolt on lisatud õpilastele vas...
Õigus versus õiglus Vahe õiguse ja õigluse vahel on pealtnäha vaid üks peenike kriips, kuid kas see on ikka päris nii? Eesti keele seletav sõnaraamat mõtestab õiguse lahti ,,kellelegi millegi põhjal kuuluva võimaluse, voli, vabaduse, loa toimida mingil viisil", kuid õiglust kui ,,asjade seisu, mille puhul igaüks saab selle, mis talle kuulub". Perfektses maailmas peaksid õigus ja õiglus kattuma ja nende eesmärgid samad olema, kuid tihtipeale pole see nii. Näiteks võib võtta meie seadusandliku võimu, Riigikogu. Nende tööülesandeks Eesti Vabariigis on anda välja seadusi ning neil on võimalus tõsta või langetada hääletuse tulemusel ka iseendi palka. Tõsi, mitte päris enda palka, vaid järgmiste Riigikogu liikmete palka, kuid võttes arvesse seda, et üle poolte riigikogulastest jätkab samal
See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärtustata ja askeetlik eluviis. Seostuvad omadused on internaalsus, konservatiivsus, individualistlikud uskumused, raha väärtustamine. Pühendumine jaguneb: tööst haaratus (energilisus, pühendumus, süvenemine) ja organisatsioonile pühendumine (emotsionaalne, normatiivne, alahoidlik). Organisatsioonipoolne toetus on kas vastastikkus või vabatahtlikkus. Õiglus organisatsioonis jaguneb: jaotamise õiglus ja protseduuride õiglus. Inimese ja organisatsiooni sobivust mõõdetakse: subjektiivne-, tajutud ja objektiivne sobivus. Sobivuse tüübid on: lisanduv, täiendav, vajaduste-varude ja nõuete-võimete sobivus. Alateemadena veel sobivus inimese ja töö, inimese ja eriala, inimese ja kolleegide ja juhi sobivust. Emotsioonid tööl valents jaguneb positiivne (rõõmus, uhkus, elevus) ja negatiivne afektiivsus (ärritunud, hirm, viha).
Armastust on kolme liiki: armastus kasu pärast, armastus naudingu pärast ja armastus, mis tugineb voorusele. Kõrge eesmärk ja voorus, mille poole inimesed püüdlevad, on õnn. Üksnes naidingust õnneks ei piisa. Õnnelik saab olla vaid see, kes järgib eesmärkide seadmisel mõistust, mitte tundeid. Ma arvan, et me kõik oleme erinevad, seega meid teevad õnnelikuks erinevad asjad. Mõnele piisab õnneks ka puhtast naudingust. Üks täiuslikumatest voorustest on õiglus. Võrdustav õiglus eeldab võrdsete osade jaotamist. Selles osas on kõik võrdsed. Kõik peaksid võrdselt saama. Kõik inimesed ei saa võrdsed olla. Väärikad inimesed on õiglasemad kui rumalad ja lihtrahvas. Elu pole õiglane, seega võib esineda ka ebavõrdsust. Vaatamata sellele, et riik tekkis hiljem kui perekond, on ta sellest tähtsam. Just riik peab tagama inimestele õnne. Sellepärast tuleb lähtuda eeskätt riiklikust huvist. Riigi eesmärgiks peaks olema kodanike õnn
1. Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned? Religioonikeskne, retrospektiivne (tagasivaatav), õpetlik, kasvatuslik 2. Kas usk ja mõistus on ühildatavad? 1. Usun, et see on absurdne. 2. Usun, selleks, et mõista. 3. Mõistan, selleks, et uskuda. 3. Kas Jumala olemasolu saab ja on vaja tõestada? 4. Kui on Jumal, siis miks eksisteerib maailmas kurjus? 1. Kurjus on inimese vaba tahte tõttu. 2. Kord tuleb aeg, mil valitseb õiglus. 3. Õiglus võidab teispoolsuses. 4. Jumala teod on mõistetamatud. 5. Anselmi ontoloogiline tõestus? Eeldused: 1. Jumal on miski, millest enamat pole võimalik mõelda. 2. Olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu. 3. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu. 6. Ontoloogilise tõestuse kriitika. 7. Algpõhjuse argument. Igal sündmusel on põhjus. Kui ei oleks esimest põhjus, siis ei oleks ka järgnevaid põhjusi
üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud riigi poolt ja mille täitmist tagab riigi sunnijõud. omavahel seotud normid õigus lähtub riigist õigust rakendab riik ÕIGUSSÜSTEEM Õigusperekond sarnasel õiguskultuuril põhinev õigussüsteemide rühm Õigussüsteem Õigusnormide korrapärane paigutus õigusharude ja instituutide kaupa Õigusharu
See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärtustata ja askeetlik eluviis. Seostuvad omadused on internaalsus, konservatiivsus, individualistlikud uskumused, raha väärtustamine. Pühendumine jaguneb: tööst haaratus (energilisus, pühendumus, süvenemine) ja organisatsioonile pühendumine (emotsionaalne, normatiivne, alahoidlik). Organisatsioonipoolne toetus on kas vastastikkus või vabatahtlikkus. Õiglus organisatsioonis jaguneb: jaotamise õiglus ja protseduuride õiglus. Inimese ja organisatsiooni sobivust mõõdetakse: subjektiivne-, tajutud ja objektiivne sobivus. Sobivuse tüübid on: lisanduv, täiendav, vajaduste-varude ja nõuete-võimete sobivus. Alateemadena veel sobivus inimese ja töö, inimese ja eriala, inimese ja kolleegide ja juhi sobivust. Emotsioonid tööl valents jaguneb positiivne (rõõmus, uhkus, elevus) ja negatiivne afektiivsus (ärritunud, hirm, viha).
selle kõige ilmsema ja üldisema – elu enda kõrvale jätab. Elu on kogu elatava tegevuse eesmärgiks, põhjuseks ja algeks. See tähendab, et ülima hüve ehk õnne saavutamiseks peab inimene tegutsema arukalt ja lähtuvalt oma loomutäiusest – tegema seda mida ta kõige paremini oskab ja kõige paremini kuidas oskab kogu elu vältel Esmapilgul võib esineda paradoks tõeliselt tugeva advokaadi või prokuröri puhul. Oma tööd kõige paremal moel tehes, kas ei satu löögi alla õiglus. Ja kas advokaat või prokurör ei peakski olema õiglased, jättes õigluse mõistmise kohtuniku kanda? Või kaitstes/ süüdistades just nii plaju, et kohtuniku otsus saaks olema õiglane? Seega loomutäiusest ja õnnele pürgiv jurist, kellest sõltub õiglus on suhteliselt raske valiku ees. Kuidas peaks õigluse mõistmisega seotud jurist tegutsema? Õiglust silmas pidades, või oma parimaid oskusi ära kasutades? - ilmselt oleneb see konkreetsest isikust ja tema
masin, elussubstants, (liikmed ja organid) · Elussubstants - monaad (eriline monaad) koos oma erilise kehaga (monaadide kogum); (liikmete ja organitega seotud elu) · Mõistus kaheldamatu seos mõtete ja neist tulenevate paratamatute järelduste vahel · Tajumus - monaadiväliseid asju esindav seesmine seisund monaadis, toimingute ja tagajärgede mäletamine (mälu) · Õiglus tarkudega kooskõlas olev headus (ülim õiglus jumalas) · Hinge täiuslikkus selgepiirilised tajumused · Loom hing (monaad), tajumused (mälu, toimingute v tagajärgede mäletamine); lihtne monaad (tajumused ei ole selgelt eristatavad, puudub mälu) · Inimene vaim, hing (mõistusega monaad), teadvus (teadev tunnetus, seos mõtete ja neist tulenevate paratamatute järelduste vahel) Vastuväited ja argumendid: · Kartesiaanid (René Descartese jüngrid): seda mida ei tajuta, pole olemas ainult
Kas Platoni riik on õiglane? Elu pole alati õiglane tuntud ütlemine, mida kuuleb suhteliselt tihti, kui kellelgi läheb halvasti, või teda tabab ebaõnn. Kui elu ise juba on ebaõiglane, siis mida veel riigist tahta. Kuid loota ju võib, ning arvestades seda, et Platoni riiki pole reaalselt olemas võib arvata, et äkki Platoni välja mõeldud ühiskonnas valitseb õiglus ja õnn. Vähemalt sellisena on tema teooria meieni jõudnud. Tegelikult on Platoni riik väga lihtne ja inimesedki selles riigis väga lihtsad, tsiteerides Platonit ennast: "Õiglus oleks lihtne, kui inimesed oleksid lihtsad". Seega ei ole ka suuri vaidlusi ja konflikte ning inimesed elavad oma lihtsat elu. Kes meist ei ole kunagi soovinud, et asjad oleksid vähem keerulised, nii mõnigi probleem jääks seetõttu olemata. Kõik teevad seda, mis on looduse poolt neile ette määratud
Nad ei suudaks muuta sealset antud olukorda ja sündmusi, mis on juba pikka aega kestnud. Oleks ju suurepärane kui ükskord tullakse koju teatega, et missioon on läbi ja saavutati mida siiani üritatakse. Arvan, et sellisel liigsel pingutamisel ei leidu mõtet, kuna paljud eesti mehed seal võideldes saavad vigastada ja ka hullemal juhul hukkuvad. Riigis tuleks sätestada hoopiski väga karm kord ja leida see rahu ja õiglus mingil muul viisil, sest sõda ei ole lahendus, kuna eksisteerivad ka sõnad ja tegutsemine mõistlikult. Kesk-Aafrika missiooniga seoses on eestlased ka võimalikud abistajad oma maaväe üksustega. Prantsusmaa endise kolooniaalal on puhkenud usuvägivald ja korraldatud riigipööre. Milleks minna usu pärast kaklema ja tekitada uus sõda? Inimestele tuleks levitada arusaama, et elu kus on tagatud võrdsus ja hea elamine on parim. Ei oleks mõistlik minna mõne asja pärast kaklema ja
hüvanguks. Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. Ei või oodata paremaid riike, seni kuni pole paremaid inimesi. Seepärast ongi riigi tähtsaimaid ülesandeid oma kadanikkude kasvatamine. Platon usub, et rahvas ei saa olla tugev ilma usuta jumalasse. Teise elu lootus annab meile julgust kohata surma ja taluda ka oma armsamate surma. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1. tarkus, 2. mehisus, 3. vaoshoitus või harmoonia, 4. õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava vooruse- õigluse näol. Õiglus ühiskonnas on Platoni järgi suhete harmoonia ühiskonna klasside vahel.
Maailmavaade ja ühisprogrammid · Sotsiaaldemokraatlikud erakonnad kujunesid välja 19. sajandi lõpus töölisliikumisest, mis võitles paremate elutingimuste ja õiglasema ühiskonna eest ja kujunes üheks demokraatliku poliitika dominandiks. · Sotsiaaldemokraatia sümboliks on kas punane roos või punane nelk. · Sotsiaaldemokraatia eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused ja heaoluriik. · Põhiväärtused: õiglus, rahu, õitseng, võrdsus, solidaarsus. · Läbivaimaks ideeks on inimestevaheline poliitiline ja majanduslik võrdsus. · Palju põhimõtted on võetud sotsiaalliberalismist, nagu näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte. Katusstruktuurid · Sarnase maailmavaatega erakonnad ühinevad Euroopa Parlamendis ühte saadikurühma ning panevad kirja ühisväärtused ja püüavad kujundada europarlamendi valimisteks ühise tuumikplatvormi
maksustades (tarbimis- ja keskonnamaksud). Ollakse tuumaenergia vastu ja taastuvenergeetika (sealhulgas bioenergeetika) poolt. Globaalselt on suurim probleem ülerahvastatus, mis teravdab oluliselt kõiki teisi keskkonnaprobleeme, sealhulgas ressurside ammendumist. Euroopa roheliste neli sammast ökoloogiline tarkus (vahel "ökoloogiline tarkus" või "ökoloogiline jätkusuutlikkus") sotsiaalne õiglus (vahel "sotsiaalne võrdsus ja majanduslik õiglus") otsedemokraatia vägivallatus Kümme põhiväärtust Ameerikas kogukondlik majandus detsentraliseerimine, näiteks bioregionaalse demokraatia ja jätkusuutliku põllumajanduse kaudu ökoloogiline tarkus ehk feminism ehk tervisekindlustus eriti emadele ja lastele; siit ka tähelepanu keskkonna ja tervise seostele ja soolisele võrdõiguslikkusele võimustruktuurides; vahel nimetatakse seda
Teadusuuringud on näidanud, et vahetussuhete kasud on töötajate näol näidanud suuremat kohusetunnet ja käitumist ning kellestki tekib liider. Samuti karistab inimene seda, kes rikub õigusi, samuti ei jää inimesele kahe vahele see, kui kellelegi tehakse ülekohtut, sest märkamatult samastub inimene ohvriga. Õigluse heuristilise teooria kohaselt seisab töötaja dilemma ees, kui ta ei saa piisavat informatsiooni või ta ei tea täpselt, keda usaldada. Õigluse teooria väidab, et õiglus on seotud sündmustega, mis käivitavad automaatselt meie sees emotsioone. Kuid praegused teooriad on liiga lihtsad, on vaja koostada teooria, mis suudab hinnata kõiki töötaja ja organisatsiooni nähtusi ja omadusi. Praegu liigutakse uue paradigma poole, kus individuaalsust käsitletakse kogumine ehk on pandud kokku kogum, kus saab keskenduda iseendale. Praegu keskenduti sellele, kuidas saab töötaja end ise ravida. Kui eelnevalt räägiti sellest, kui
Õigus-inimeste poolt respekteeritav kogutahe. Õigus kui kord on kutsutud rahva tahet suunama, juhtima, õilistama. Võim saab püsida vaid siis, kui ta toetub väärtustele, kui ta soodustab, edutab õigust. Väärtused eeldavad võimu olemasolu. Väikeringid toetuvad pigem väärtustele/moraalile, suured võimule. Sund on õiguse olemuse tunnus. Õiglus= rahva südametunnistus. Üldine heaolu vastab materiaalsele õiguspärasusele, üldine heaolu on realiseeritud õiglus. Õiguslik üldine heaolu-riigi poolt. eetiline üldine heaolu-üksikisiku poolt. Moraalinorm on kõrgeim tavanorm/ÕN. Tõlgendus on normisõnastuse transformatsioon, et normi sisu paremini esile tuua. Hattenhauer Ühist õigust ei saa olla seal, kus ei osata end seostada teistega, kus sõpra koheldakse vaenlasena. Euroopa alguses ei olnud mitte ühtsus vaid hoopis mitmekesisus. Arhailine- algne, varajane. Arhailine põlvkond säilitab kultuuri, hoiab kinni isade pärandist
milles iga inimene tunneb end väärtuslikuna. VISIOON Me näeme Eesti riiki kui koduna. Siin ei ole kodutuid ja tõrjutuid, pole võitjaid ja kaotajaid. Kodus on igaüks väärtuslik, koduelust saavad kõik võrdväärselt osa. Kodus on tagatud jõukohane töö kõigile, kes jaksavad ja oskavad. Kodus hoolitakse neist, kes ei jaksa. Kodus õpetatakse neid, kes ei oska. VÄÄRTUSED Sotsiaaldemokraatide väärtused on võrdsus, õiglus, solidaarsus ja töö väärtustamisele tuginev majandusmudel. TÖÖ Meie eesmärk on konkurentsivõimeline Eesti majandus. Selleks püüdleme täistööhõive suunas, tagame rahvale hea hariduse, kõrgepalgalised ja kõrget kvalifikatsiooni nõudvad töökohad. Paneme majandusarengu teenima inimesi, mitte vastupidi. VÕRDSUS Sotsiaaldemokraatia vähendab ühiskonnas ebavõrdsust nii inimeste kui ka piirkondade vahel ning tagab kõigile osaluse heaolu kasvus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
