Ülesanne 1 (e-õpe, moodle) (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Rahandusotsused kodutöö nr 1

Rahandusotsused kodutöö nr 1 Ülesanne 1 Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31.detsember 2011.a. järgmine (eurodes): Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000 Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1. 100 000 eurot kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 2. 75 000 eurot lühiajalise laenu kustutamiseks; 3. 175 000 eurot masinapargi täiendamiseks; 4. 80 000 eurot tootmisvarude suurendamiseks; 5. 70 000 eurot r

Raha ja pangandus

2

docx

Rahanduse alused kodutöö 2-ülesanne 3

Ülesanne 3 VARAD KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 600 000 Debitoorne võlgnevus 560 000 Lühiajaline laen 600 000 Tootmisvarud 960 000 Lühiajalised 1200 000 kohustused KOKKU Käibevara KOKKU 1770 000 Pikaajalised kohustused 900 000 Materiaalne põhivara 1780 000 Lihtaktsiad 600 000 Põhivara KOKKU 1780 000 Akumuleeritud kasum 850 000 AKTIVA KOKKU 3550 000 PASSIVA KOKKU 3550 000 a)  50 000 eurot kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks: Kreditoorne võlgnevus=650 000−50 000=600 000 eurot  100 000 eurot masinapargi täiendamiseks:

Rahanduse alused

4

docx

Investeeringute juhtimine 2 kodutöö

AS Aadam majandustehingute ja nende tulemuste kohta on raamatupidamises tabelis olevad andmed. Arvutada raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018). Kassa- ja pangakontode jääk (01.09.2018) 200 Puhaskahjum 1000 Materiaalse põhivara kulum 700 Kahjum põhivara maha kandmisest 70 Laekumine põhivara müügist 25 Võeti pikaajalist laenu 200 Aktsiakapitali sissemaks rahas 50 Aktsiakapitali sissemaks põhivarana

Ainetöö

3

docx

2.kodune töö TER0440

Igasugune plagiaat tähendab seda, et kõik osapooled saavad lahenduse eest null punkti. Null punkti on võimalik saada ka tagantjärgi, kui plagiaadi probleem avastatakse hiljem. NB! Punkte saab ka osaliselt ebaõigete lahenduste eest. Seega, kindlasti on soovitatav lahendamist proovida ka raskemate ülesannete puhul. Ülesannete lahenduste failid tuleb pealkirjastada järgmiselt: ül komplekti nr (1 koht) - ülesande nr (1 koht) - grupi nr (2 kohta).  Näiteks teine kodune ülesanne teises komplektis (grupi 20 poolt) nimetatakse järgmiselt: 2-2-20.doc Kui juhtub, et rühmaliige tegelikult ei osale üldse ülesannete lahendamisel, ehk nn „kaob ära“, siis esitage grupi numbri asemel oma matrikli number – näiteks 1-2-160001.doc Tehniliste viperuste korral võib lahendused saata otse aadressil: [email protected] ÜLESANDED Ülesanne 1 Kaheksakaupluseline kauplustekett kavatseb avada kaks uut kauplust ning vajab selleks uut pangalaenu

Rahanduse alused

3

docx

2 kodune töö TER0440 2021

Igasugune plagiaat tähendab seda, et kõik osapooled saavad lahenduse eest null punkti. Null punkti on võimalik saada ka tagantjärgi, kui plagiaadi probleem avastatakse hiljem. NB! Punkte saab ka osaliselt ebaõigete lahenduste eest. Seega, kindlasti on soovitatav lahendamist proovida ka raskemate ülesannete puhul. Ülesannete lahenduste failid tuleb pealkirjastada järgmiselt: ül komplekti nr (1 koht) - ülesande nr (1 koht) - grupi nr (2 kohta).  Näiteks teine kodune ülesanne teises komplektis (grupi 20 poolt) nimetatakse järgmiselt: 2-2-20.doc Kui juhtub, et rühmaliige tegelikult ei osale üldse ülesannete lahendamisel, ehk nn „kaob ära“, siis esitage grupi numbri asemel oma matrikli number – näiteks 1-2-160001.doc Tehniliste viperuste korral võib lahendused saata otse aadressil: [email protected] ÜLESANDED Ülesanne 1

Kategoriseerimata

58

pdf

Finantsanalüüs konspekt

FINANTSANALÜÜSI KONSPEKT Sisukord 1. Finantsaruande analüüsi vajadus ja põhimeetodid ................................................................ 3 1.1 Finantsaruannete analüüsimise arengust ja analüüsi mõiste .................................................. 3 1.2 Analüüsi eesmärgid ................................................................................................................ 4 1.3 Finantsaruande analüüsi vajadus ............................................................................................ 6 1.4 Finantsaruande analüüsi põhimeetodid .................................................................................. 6 2. Finantsaruanded kui analüüsi infoallikad, arvestuspõhimõtete ja hinnangute mõju finantsnäitajatele .......................................................................................................................... 15 2.1 Bilanss .........................................................

Finantsanalüüs

37

doc

Ainetöö

TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Raamatupidamise bilanss. Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 2 Sisukord. 1. Raamatupidamise bilanss........................................................................................................6 1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste. ....................................................................................6 1.2. Seadusandlik reguleerimisbaas. ......................................................................................8 1.3. Majanduslik tähtsus........................................................................................................10 2.Bilansi kostiosad....................................................................................................................12 2.1. Bilansi struktuur. ..........................................................................................

Finantsarvestus

15

doc

Ettevõtte rahandus (V. Arhipovi loeng) TMK

Ettevõtte tegevuse rahastamiseks võib hankida vahendeid finantsturgudelt, mis omakorda jagunevad rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks. Mis on nende vahe? Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsvaradega (kuni 1 a.) ja kapitaliturgudel kaubeldakse pikaajaliste (üle 1 a.) väärtpaberitega. Tavaliselt ettevõtted kasutavad rahaturgu oma likviidsuse juhtimisel, pikaajalisi vahendeid ning põhitegevust finantseeritakse reeglina kapitalituru vahenditest. Iga ettevõtte peamine ülesanne on toota kasumit, mis on aga lühiajaline eesmärk, sest iga majandusaasta lõppeb 31.12. Põhieesmärk väljendub ka selles, et ettevõtte peab tagama omanikele võimalikult maksimaalse kasumi, mis on pikaajaline eesmärk. AKTSIA minimaalne suurus võib olla 10 või 10-täiskordne suurus (20, 30, 70, 100 jne). 1. Aktsiad liigitatakse nimelisteks aktsiateks ja esitaja aktsiateks. Nimelisele aktsiale kantakse omaniku nimi (või tema nimi kantakse aktsiaraamatusse). Esitaja aktsiaga

Ettevõtte rahandus

Kommentaarid (3)