Üksikhäälikute õigekiri (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Üksikhäälikute õigekiri
bool – külm veini või mahlajook , marjade või puuviljaga
buur – Lõuna-Aafrika rahvus
blokk - ühendus
tiisel – veopuu
kramm – kriimustus
boor – keemiline element
dokk – sadamarajatis laevade remondiks
gild – keskaegne ametiühendus
kaasitama – pulmalaule laulma
krillima – jonni ajama
duur – heliredeli osa, muusika termin
Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T
Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes
Erandid on:

Liitsõnad - NT: varbsein , kõrgkiht, umbsõlm

Liidete liitumiskohad – NT: kukkki, jalgsi , argsi

Sama sõna muutevormid – NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes – kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa

Võõrsõnades – NT: gangster, röntgen
Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda
Hääliku ühendid
Kaashääliku ühendi põhireegel

Kaashääliku ühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. NT: korjati kapsaid.

Erandid:

Liitsõnades NT: lillkapsas, plekkpurk
Rõhuliide –gi/-ki NT: kasski, lillgi (helitud häälikud ( luuletus ) +ki; ülejäänutele +gi)
Ülipikk S pärast L,M,N,R-i NT: valss, morss, seanss, marssal
Liidetega sõnas, kui toimub liite liitumine sõnas. NT: kõrgrõhkkond, modernne.

Harjutus:
Sallkrae, vattki, ehhki, mängis golfi , suveräänne, keskkond, tokkroos, metallkonks, sõi borši, ootas revanši, seanssi, katsuti pulssi , sukkki, monarhi, karsumdi, mäslema, kaslane, linlik, barokne , ruljas .
Võõrsõnad
Tunnused:

Kui sõna algab G,B,D-ga NT: Gloobus, Bassein, Diivan

Pikk O järelsilbis NT: operatsioon , autonoomia

Võõrhäälik sõnas F,Š,Ž,Z NT: žilett, zooloog, šokolaad

Rõhk järelsilbis NT: ballett , operett , parkett , kalkulatsioon

Ülipikk täishäälik järelsilbis NT: evakueerima, kompenseerima, nahaalne
Harjutus:
Stiihiline – ürgjõuline
Materiaalne – varanduslik
Missioon – ülesanne
Gild – keskaegne ametiühendus
Psüühiline – hingeeluline
Almanahh – koguteos
Kasahhid – rahvus
Krahh – järsk kokkuvarisemine
Tšehhid – rahvus
Psühholoog – hingeelumõistja
Mahhinatsioon – sobing, riugas
Trohheus – värsijalg
Uhhaa – kalasupp
Nišš – seinatühe
Afišš – müürileht
Bluffima – luiskama, valetama
Ešelon – sõjaveo veoüksus
Afekt – tundepurse, torimiline tundepuhang
Professor – ülikooli õppejõud, kõrgem teaduskraad
Definitsioon – seletus, vaste
Hašiš – narkootikum
Sufiks – järelliide
Professionaalne – elukutseline , meisterlik
Ksülofon – löökpill
Kartuššidel – ehistahvlitel (a. Ehistahvel)
Maffia – kuritegevusühendus
Boheemlane – muretu eluviisiga haritlane
Sahhariin – suhkru aseaine
Apostroof – ülakoma
Epitaaf – hauakiri
geiša – jaapani meelelahutajanna
---------------------------------
nekroloog – kirjutis äsja surnud inimese mälestuseks
kaskaad – astmeline juga
katalüüs – reaktsiooni kiiruse muutumine
pilotaaž – vigurlend
mükoloog – seeneteadlane
apelsin ja mandarin – vili ja vili
aktsionär – aktsiate omanik
personal – isikkond
madrigal – lüürika väikevorm
arsenal – relvistu
pensionär – pensionisaaja
tärpentin – segu, lahus
kleptomaan – vargustõbi
interjöör – siseruum , selle kujundus
metafoor – tähenduse ülekanne sarnasuse alusel
integral – matemaatilise analüüsi mõiste
simultaan – mäng korraga mitme vastasega
Tsitaatsõnad ja väljendid
Show, cool, copywriter, brunch , performance
Tsitaatsõnad ja väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles kust nad on võetud ehk originaalkirjapildis.
Exclusive – välja arvatud
Inclusive – kaasa arvatud
In corpore – terves koosseisus
All right – hüva, hea küll
Tax-free – käibemaksuvaba
De jure – õiguslikult

Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas, käsikirjas kasutatakse jutumärke või lainelist joont.
Tsitaatsõnade käänamisel lisatakse käändelõpp ülakoma abil (mängib petanqu’i, maitsestab curry’ga).
Keeles kodunenud sõna muutub võõrsõnaks ja siis kirjutatakse häälduspäraselt ega erista enam muust tekstist.

Võrdle: Tsitaatsõnad Võõrsõnad
Beatles biitlid
Businessman bisnismen
Coca - cola kokakoola
Curry karri
Fan- club fännikulbi
Graffiti grafiti
Hacker häkker
Petanque petank
Pizza pitsa
Pub pubi
Rap räpp
Rock rokk
A priori – põhimõtteliselt
Sic! – (tõesti) nii
Ceteris paribus – kui muud tingimused on võrdsed
A la – samamoodi kui
Vice versa – vastupidi
Exclusive – välja arvatud
De facto – tegelikult
Pro et contra – poolt ja vastu
Inclusive – kaasa arvatud
Laused :
Heureka välja mõtlesin! Tellisin koju pizza ostsin poest coca-cola ja vaatasin cool’i filmi mille laenutasin. Minu on fan-club alati kaasas kui võistlen. Mulle meeldib rock muusika . De facto mulle ei meeldi sic! õel olla.
Suur ja väike algustäht
Reeglid:
VÄIKESE ALGUSTÄHEGA

Pühad ja tähtpäevad – kirjutatakse väikese algustähega. NT: isadepäev, õpetajate päev, hingedepäev, suur reede

Tantsude nimed – kirjutatakse väiksese tähega. NT: polka, valss , tango, aeglane valss, quickstep, jive, foxtrot, jenka jne

Nädalapäevad, kuud ja aastad – kirjutatakse väikese tähega. NT: esmaspäev, reede, märtsikuu, jaanuarikuu, aprill, koera -aasta

Keeled – kirjutatakse väikese algustähega ja lahku. NT: prantsuse keel NB: prantsusekeelne/line kirjutatakse kokku

Rahvused – kirjutatakse väikese algustähega. NT: jaapanlane, soomlane , eestlane, itaallased , portugallane

Üritused – kirjutatakse väikese algustähega. NT: olümpiamängud, klassiõhtu, laulupidu , spordipäev

Taime ja looma nimetused – kirjutame väikese algustähega. NT: amuuri korgipuu , saaremaa robirohi, jaapani seeder , koloraado mardikas

Ameti- ja aunimetused – kirjutatakse väikese algustähega. NT: proffessor, president , proua, härra, minister NB: erilise austuse märgina võib suure tähega kitjutada järgmisi sõnu: Tema Kõrgeausus Wales ’i prints , Tema Pühadus paavst PaulusVI,

Usundid – kirjutatakse väikse algustähega. NT: luteri usk, budism , muhamedi usk,

Isikunimi üldkasutatava nimetusena – kirjutatakse väikese algustähega. NT: napoleonikook, brauning, frits, mardisant, tuhajuhan

Ilmakaared – kirjutatakse väikese algustähega. NT: kirree, kagu, lõuna, loe, lääs, ida. NB: Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti
SUURE ALGUSTÄHEGA

Isikud ja olendid – kirjutame suure algustähega. NT: Peeter Esimene, Jaroslav Tark, Ivan Julm, Ristija Johannes, Sauna-Madis, Kaval-Ants

Ümber ütlevad ehk metafoorsed nimed – kirjutatakse üldjuhul esimene sõna suure tähega teine väikese tähega. NT: Emajõe ööbik (Koidula), Viru laulik ( Kreutzwald ).

Riikide või maade ametlikud nimed – kirjutame suure algustähega. NT: Rootsi Kuningriik , Eesti Vabariik, Euroopa Liit NB: mitteametlikus kontekstis võib kirjutada teise sõna väikese tähega.

Veekogud, saared, mäed, lahed – kirjutatakse suure algustähega liigisõnad väikesega. NT:Aegna saar, Hea Lootuse neem, Suur Munamägi

Alevid , linnad ja maakonnad – suure algustöhega. NT: Kohila alev, Kõrboja talu, Viljandi maakond.

Asutuste, seltside ja muude ametlike liitude nimed – kirjutatakse läbiva suure tähega. NT: Põltsamaa Linnavalitsus , Põlva Maavalitsus , Eesti Pank , eesti Rahvusraamatukogu , Eesti Heliloojate Liit. *tavakasutuses kirjutatakse tüübi nimetus ehk teine sõna väikese algustähega.

Tänavad, väljakud, trepid, pargid jne – kirjutatakse esimene sõna suure tähega ja liigisõna väikese tähega. NT: Katariina käik, Kase tänav, Patkuli trepp , Pikk jalg, Vanaturu kael , Viru värav, Vabaduse väljak, Kurbade Kaskede allee , Saiakang.

Ajalehed, ajakirjad, almanahhid – läbiva suure algustähega väljaarvatud sidesõna ja. NT: Pere ja Kodu, Eesti Päevaleht, Keel ja Kirjandus.

Ajaloolised sündmused – kirjutame esimese sõna suure tähega ja teine väikesega. NT: Liivi sõda, Teine maailmasõda, Tartu rahu, Borodino lahing. NB: Verine Pühapäev, Suur Pauk, Punane Reede.

Teatrid , raadiod , firmad, poed, parteid – kirjutame suure algustähega välja arvatud liigisõna. NT: teater Estonia, raadio Elmar , OÜ Priidu Lest , firma Taisto Reisid

Asutuste allüksuste nimed – kirjutatakse väikese algustähega NT: Paldiski gümnaasiumi direktsioon.

Kaubad , tooted ja sõidukid – kirjutatakse läbiva suure tähega, väljaarvatud liigisõnad. NT: auto Opel Omega , kakao Meie Mark, Kulda Katrina kohvipakk, Perepoja leib, Soome kelk , Tallinna kilud ,

Ürituste nimed – kirjutatakse läbiva suure tähega. NT: Valge Daami muusikapäevad, Paldiski Laululaps , Rahu Maraton .

Autasude nimed – läbiva suure töhega väljaarvatud liigisõna. NT: Maarjamaa Risti orden , Viljandi Rammumees auhind.

Ehitised, taevakehad, tähtkujud – läbiva suure tähega. NT: Pikk Hermann , Kolm Õde, planeet Jupiter , Suur Vanker , Kaljukits .

Dokumendid , seadused, rubriigid, teosed jm pealkirjad – kirjutatakse jutumärkides ja esisuur tähega. NT: luuletus „Minu kass “, romaan „Kõrboja peremees “, haridusministri määrus number 75 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise kord“.

Saated ja sarjad – kirjutatakse jutumärkidesse esimene sõna suure tähega. NT: uudistesaade „Aktuaalne kaamera “
Filmid – jutumärkides esisuure tähega. NT: film „Viimne reliikvia “
Mängude ja tantsude pealkirjad – kirjutame jutumärkidesse ja kehtib esisuur tähe reegel. NT: kaardimäng „Linnade põletamine“, rahvatants „ Oige ja vasemba“
Laulud, muusikateosed, maalid, skulptuurid , fotod – kirjutame jutumärkidesse ja esisuur tähega. NT: Tšaikovski 6. sümfoonia „Pateetiline“, laul „Mu isamaa“, skulptuur „Hämarik“, maal „Tütarlaps kaevul“, foto „Keskpäev“
Kultuurtaimede sordinimed – kirjutame jutumärkidesse ja esisuure töhega. NT: sügisõun „Liivi kuldrenett“, maasikasort „Punane iludus “
Ürituse pealkiri – jutumärkidesse esisuuretähega. NT: matkavõistlus „Tere, kevad!“, näitus „Eesti raamat“

NB!!!:

Maade ümbernimetused kirjutatakse väikese algustähega. NT: tõusva päikese maa (Jaapan), linn seitsmel künkal ( Rooma ). *Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib kirjutada läbiva suure tähega. NT: Must Mander, Roheline Mander

Kui kasutatakse kohanime mingi nähtuse või sündmuse iseloomustamiseks, siis kirjutatakse see suure algustähega. NT: Pole vaja ehitada enam uusi Lasnamägesid. See paik on olnud minu Vargamäe.

Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ja sidekriipsuga abil kokku. NT: Kesk-Euroopa, Taga- Kaukaasia . NB!: Uus-Lõuna-Wales.

Kohanime juhuslik täiend kirjutatakse väikese algus tähega ja ilma sidekriipsuta. NT: mineviku Eesti, muusikalinn Praha, kultuurilinn Moskva .

Rõhutatakse seotust riigiga. NT: Eesti lipp , Norra diplomaat , Taani kodakonsus , Iisraeli peaminister , Hollandi rahvaarv, Läti hümn, Leedu pass , Rootsi raha, Venemaa linnad.

NT: prantsuse naljad , hiina rahvustoit , saksa luule, vene ballett, itaalia muusika, inglise romantism , eesti kombed.
Vigadeparandus
Mul on taskus alati ID card olemas
Me tegime koolis pilot project koos klassivennaga
Meil olid korvpallis play-off mängud
Kutsusime õhtusele üritusele showbusiness’i
SL Õhtuleht on kõige suurem tabloid
Harjutus
„Vanalinnapäevad“ ;Karja tänav ;tõnisepäev, kesklinn, auto Nissan, Stalingradi lahing; Emmaste vald; Kilingi -Nõmme, Vabaduse puiestee, Taania Kuninga aed, aktsiaselts Järvakandi klaas, Krimmi poolsaar, Kura kurk , Hea Lootuse neem, Ida-Euroopa, Suur Vanker, Koot ja Reha , Pühavaimu kirik , Suur Rannavärav, Kuldjalatorn, Inglisild, Vabadussammas, Tuhande Samba saal , tähtkujud Kalad , geisrite saar, Kolmas Maailm, Mustamägesid, tuleviku Eesti, prantsuse maalikunstnik , eesti muusika, katoliku kirik , ugri keeled, slaavi hõimud, Tartu murre, Austraalia dollar , Rootsi laud, Türgi saun ,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

93 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hunt92 Õppematerjali autor

Siin on keskkooli 2 perioodi konspekt võimalik et mujal koolides on teisel perioodil aga siin on konspekt

hääliku õigekiri võõrsõnad käänamine peakäänded hääliku ühendid tsitaadid

Sarnased õppematerjalid

wps

Eesti keel 11kl üleminekueksamiks kordamine

*Mitmesõnalistest nimedest moodust. tuletised kirjut. kokku üheks sõnaks v loetavuse parandamiseks ühend. sidekriipsuga,nt.juhanliivilik, newyorklane,ferdindand-de-sanssurelik. *Juhul,kui nime hääldus erineb kirjapildist oluliselt,võib liite eraldada ülakomaga nt. calais´lane, shakespeare´lik *Traditsiooni kohaselt kasutatakse mugandatud nimekuju: darvinism,kristlus, budism,kalvinism,masohhism,tomism,muhameedlus,pastöriseerima 4.Võõrsõnade erijooned,veaohtlike võõrsõnade õigekiri Pika täishääliku järel kirjut. h alati ühe tähega; häälikud f ja s kirjut. k,p,t õigekirjareeglite alusel. (nt.psüühika,stiihia,harfi,revansi,punsi jne) (nt. apelsin,talisman,mannekeen,tsellofaan,taburet,materjal,periood,sigaret,mandariin, intervjuu,margariin,seeria,kotlet,fokstrott,interjöör,parafiin,pankrot,tärpentin, rezissöör) 5.Tsitaatsõnade käänamine ja õigekiri *Tsitaatsõnu ja -väljendeid kasutatakse alati nende algupärasel kujul ja hääldatakse nagu

Eesti keel

pdf

KIRJAVAHEMÄRGID

KIRJAVAHEMÄRGID Samaväärsed määrused kirjutatakse komaga, nt küünlapäeval, 2. veebruaril; ülehomme, 5. aprillil; reedel, 21. aprillil. Eriliigilised määrused kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas. Eriliigilised täiendid kirjutatakse komadeta, nt Meil on kodus suur must pikakarvaline koer Sultan. Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit. Samaväärsed täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv. Rindlause osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma). Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest.

Kirjandus

doc

Sõnade ortograafia

o pühadekaart Ainsuse omastavas oleva täiendsôna kokku- või lahkukirjutamise määravad tähendus ja küsimus. Liiki ja laadi väljendav ainsuse omastav kirjutatakse kokku (nt juturaamat, pildiraamat), kuuluvust näitav lahku (nt venna raamat, tädi raamat). Täiendi mõju ainsuse omastava reeglile Kui täiend täpsustab täiendsõna, kirjutatakse liiki väljendav ainsuse omastav lahku. Omadus-, arv-, ase-, määrsõna ja nimisõnaühendite õigekiri Omadus-, arv-, ase- ja määrsõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku, nt suur maja, kolm nurka, tolle aja, kummuli paat. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Tavaliselt kirjutatakse nimi nimetusest lahku. Kokku- või lahkukirjutamine sõltub nime struktuurist, nt mõnikord kuulub nime koosseisu nimetus, nimel võib olla täiend jm. Omadussõna kokku- ja lahkukirjutamine Erinevalt nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglitest ei ole omadussõnade eelneva

Eesti keel

doc

Kordamine eesti keele eksamiks

kau-nis, kar-tul, arheoloo-gia, põu-e. Morfoloogilistesse tunnustesse kuuluvaid häälikuid sisehäälikute hulka ei arvata, nt sõnas heintele ei kuulu t sisehäälikute hulka: hein-tele. Sõna, mille sisehäälikuteks on lühike vokaal ja lühike konsonant, on alati I vältes, nt kala, kodu, inimene. Sõna, mille sisehäälikute hulka kuulub pikk foneem, diftong või konsonantühend, on II või III vältes. Eesti õigekiri eristab II ja III väldet ainult siis, kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja pikk klusiil ning neile järgneb lühike vokaal, nt pika : `pikka. Muudel juhtudel eesti õigekiri II ja III välte vastandust ei kajasta. Seesuguste sõnade väldet saab määrata ainult häälduse alusel: II välde III välde laulu (sõnad) laulu (lauldes) karja (juht) karja (minnes) matka (siht) matka (alustades) teade heade (te) toote toote (hind)

Eesti keel

doc

Eesti keele eksamiks kordamine

o lasteaed pikemad täiendsõnad kindlakskujunenud ühendeis o vanadekodu (pansionaat) o võõrastemaja (hotell) Liiki ja laadi väljendav ainsuse omastav kirjutatakse kokku (nt juturaamat, pildiraamat), kuuluvust näitav lahku (nt venna raamat, tädi raamat). Täiendi mõju ainsuse omastava reeglile Kui täiend täpsustab täiendsõna, kirjutatakse liiki väljendav ainsuse omastav lahku. Omadus-, arv-, ase-, määrsõna ja nimisõnaühendite õigekiri Omadus-, arv-, ase- ja määrsõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku, nt suur maja, kolm nurka, tolle aja, kummuli paat. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Tavaliselt kirjutatakse nimi nimetusest lahku. Kokku- või lahkukirjutamine sõltub nime struktuurist, nt mõnikord kuulub nime koosseisu nimetus, nimel võib olla täiend jm. Tegusõnade kokku ja lahkukirjutamine Tegusõnaühendid on ühend- ja väljendtegusõnad, kus tegusõna esineb koos määr- või

Eesti keel

docx

Eesti keele grammatika

Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel:

Eesti keel

doc

Ortograafia - väike ja suur algustäht

ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannakse pe

Eesti keel

pdf

Suur ja väike algustäht

Kohanimed: · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustam

Eesti keel

Rohkem sarnaseid