Demokraatiat võib defineerida kui rahvavõimu. Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud. Iga pereliige avaldab arvamust mida teha ning kuidas teha. Poes kauba valimine on täielikult enda teha. Ükski kõrgema võimu ametnik ei tule keelama mida ei tohi osta. Külakoosolekud käivad kõik rahvavõimu saatel, kuna külaelanikud on küla omanikud ning just nende sõna maksab. Külakoosolekul valivad külaelanikud endale külavanema, ...
Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · P...
Euroopa Liit Kaili Helü Tep07 Euroopa Liidu riigid Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Eesti liitus Euroopa Liiduga 1.mail 2004 aastal Austria (aastast 1995), Portugal (1986), Belgia (1957), Prantsusmaa (1957), Bulgaaria (2007), Rootsi (1995), Eesti (2004), Rumeenia (2007), Hispaania (1986), Saksamaa (1957; Holland (1957), Saksa DV ala aastast 1990), Iirimaa (1973), Slovakkia (2004), Itaalia (1957), Sloveenia (2004), Kreeka (1981), Soome (1995), Küpros (2004), Suurbritannia (1973), Leedu (2004), Taani (1973), Luksemburg (1957), Tsehhi (2004) Läti (2004), Ungari (2004). Malta (2004), Poola (2004), Euroopa Liidu poliitika Euroopa Liidu aluseks on kolm ...
Ühiskonnaõpetus Ühiskond · Inimeste olemasolu viis · Koosneb inimestest, ei saa olla inimest ühiskonnata Ürgkari- ellujäämiseks oli vaja koos tegutseda. Sugukond võimusuhted püsivamad Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähememine, territooriumi rolli kasv. Riik · Võimu- ja valitsemisasutuse süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil teostades võimu alaliste institutsoonide kaudu a) Lepinguteooria, b) orgaaniline teooria(inimene viib oma täide loomuse vajadused) c) võimuteooria. · Territoorium, elanikkond, suveräänsus. Ühiskonna tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühenuds · Maailm Identiteet · Samastumine, ühekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvislikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal. ...
Kuressaare Ametikool Autotehnika õppesuund Autotehnik AUT - 21 Kristo Kaasik ISLAM Referaat Juhendaja: aineõpetaja Urmas Lehtsalu Kuressaare 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Islam...........................................................................................................................................3 Islami levik.................................................................................................................................4 Allah...........................................................................................................................................4 Koraan...........................................................................
Nädala poliitilised sündmused Ilves toetab kahekojalise Euroopa Parlamendi loomist President Toomas Hendrik Ilves ütles Postimehele antud intervjuus, et tema hinnangul peaks Euroopa Parlament olema kahekojaline. «Praegune on olukord on täiesti jabur ja ebaõiglane,» märkis Ilves, kelle sõnul peaks Euroopa Parlament olema kahekojaline ning tähtsamad küsimused, näiteks välispoliitika, kuuluma ülemkotta, kus kõik riigid on võrdsed. Teder: lastele kodakondsuse andmise küsimusi tuleks käsitleda laiemalt Õiguskantsler Indrek Teder ütles, et kuigi tema saab parlamendile teha kodakondsuse seaduse muutmiseks vaid väga konkreetseid ettepanekuid, võiks riigikogu käsitleda alaealistele naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmise küsimusi laiemalt. Ansip: Estonian Airil pole plaani A Peaminister Andrus Ansip rääkis riigikogus arupärimistele vastates, et valitsusel pole Estonian Airiga olemas plaani Agi, mistõtu ei s...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Sotsiaalprobleemid Kellelt: Martin Kanemägi T-3 Masuajaga on kaasnenud Eestis on palju probleeme. Nendega kaasnevad erinevad sotsiaal probleemid nagu kõrge tase alkoholi joomises ja sellega kaasnevate surmade arv, suur suremustase noorelt, kõrge töötuse tase ja veel palju muid probleeme. Kõrget taset alkoholi joomises, sellist probleemi ei saa vältida mitte mingil moel. Kui alkoholi tootjad vähendaksid kangete alkohoolsete jookide tegemist ja tooksid turule rohkem lahjemat alkoholi siis selline asi on kahe otsaga. Üks asi see, et väheneb alkoholiga seotud surmade arv või hakatakse ostma põranda alust kanget alkoholi ja alkoholiga seotud surmade arv võib tõusta, sest kui see on põranda alune alkohol siis see on tavaliselt ise tehtud ja sa ei tea millest see tehtud on. Alkoholi joomise kõrget taset ja nendega kaasnevate surmade arvu saaks ennetada ainult praegusel ajal sündiv põlvkond, neile tuleks juba la...
Kellele: Urmas Lehtsalule Teema: Sotsiaalprobleemid Kellelt: Edvin Luik E-32 Sotsiaalprobleemid Kirjutan teemal Sotsiaalprobleemid Eestis. Arvan, et üheks suuremaks sotsiaalprobleemiks on Eestis perevägivald. See teema puudutab paljusi Eestis elavaid noori naisi ja lapsi, kes on ühel või teisel põhjusel langenud perevägivalla ohvriks. Tehtud uurimuste põhjal selgub, et Eestis kannatab kuni kolmandik naistest füüsilist, vaimset või koguni seksuaalset vägivalda. Raseduse ajal on vägivalla kasutamine naisele ja tema lapsele eriti ohtlik, sest see mõjutab väga tugevalt lapse tervist ning võib juhtuda, et laps on sündides surnud või puudega. Perevägivalda võivad põhjustada mitmed asjad sealhulgas näiteks: isolatsioon, mis tuleneb sageli suhtehirmudest, armukadedusest, taltsutamatutest vihahoogudest. Veel võib vägivalla põhjuseks olla stress, mille põhjustajaks võ...
Eesti ja Taani riigikorralduse võrdlus Eesti Eesti riigikord on parlamentaarne vabariik, kus valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord parlamendis. Parlament on ühekojaline. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu kuulub Eesti Vabariigi Valitsusele, mida juhib peaminister. Eesti krooni emitwweimise ainuõigus on Eesti pangal. Riigikontroll kontrollib riigiasutuste majandustegevust ning riigi vara kasutamist. ...
1.Eesti riigi sümbolid,värvide ja kujundite tähendused. *Eesti riigi lipp: Ristkülik,koosneb 3-st võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine,keskmine must ja alumine valge. Pikkuse ja laiuse suhe on 7:11, tavasuurus on 105x165cm. Vapp: Suur riigivapp: Kuldsel kilbil on 3 sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Kilpi ümbritseb külgedelt ja alt 2 kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väike vapp on samasugune, ainult ilma tammeoksteta. Hümn: ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad Johann Voldemar Jannsen. Muusika-Friedrik Pacius. Viis loodi 1848aastal. Esimest korda lauldi seda Eesti esimesel laulupeol aastal 1869. Eesti hümniks sai ta aastal 1920. 2.Eesti riigipühad. * 24.veebruar- iseseisvumispäev, EV aastapäev ;1.jaanuar-uusaasta; 2.veebruar-Tartu rahulepingu aastapäev; 24.juuni-jaanipäev; 20august-taasiseseisvumispäev; 24.detsember-jõululaupäev; 25.detsember-esimene jõulupüha; 26.detsember; teine jõulupüha 3.Ju...
Kellele: ... Teema: "Eesti sotsiaalprobleemid" Kellelt: H P Sotsiaalsus meie ümber on hetkel väga aktuaalne teema. Ülemailmse majanduslangusega oleme hakanud üha enam arutama meie ümbritsevat ühiskonda ning seda, mis meie ümber toimub. Paljudele tundub, et iga päevaga läheb aina raskemaks ning keerulisemaks ühiskonnas hakkama saada. Sotsiaalsus hakkab pihta mõtlemisega, samas peab ka olema tahtejõudu ja oskama ennast edasi arendada. Kui ise olla tubli ja töökas, siis sotsiaalprobleemid ei häiri sind niivõrd palju. Sotsiaalprobleeme ei taheta väga teistele näidata. Paljud turistid, kes külastavad Eestit on öelnud, et esmamulje meist on väga hea ja probleeme nad ei märka. Eesti on heaoluriik. Ka raskel ajal toetatakse raskustes olevaid inimesi ning tehakse juurde uusi töökohti. Tööd on vähe ning paljudel puudub vastav haridus, et paremmatele töökohtadele kandideerida. Sel aastal koolitab Kuressaare Ametikool tööt...
Sisejuhatus Pereelu on üleni üks draama noorukite armuasjadest abikaasade kisamisvõistluseni, üksteise vihkamisest vanadusmasenduseni. Vahel tõmmatakse oma peretülidesse ka teisi: vanavanemaid, onusid ja tädisid, kasse ja koeri, naabreid, advokaate ja arste ning isegi meedia. ,,Pereraamat" käsitleb pereelu sünnist surmani, kirjaldab paljusid tuttavaid olukordi ning annab praktilist nõu, kuidas hulludest olukordadest välja rabeleda. On võimatu pakkuda välja kõigile sobivaid lahendusi, kuna me pärineme erinevatest kultuuridest, ühes oma erinevate kogemuste ja ainulaadsete perekondlike taustadega. Keegi ei tohiks tunda, et harjutusd on kohustuslikud, eriti kui keegi teie perest arvab, et muutus on viimane asi, mida te vajate. Kui sa arvad, et mõningad harjutused liiale lähvad, ära tee neid. Kui aga otsustad proovid, vaata ette. See raamat ei asenda teraapiat ennast ning vahel on profes...
Sõudeklubi pärnu Tegevused: Treeningud, võistlused,jooksuvõistlused ja muu Sõudmisest vees ja kuival maal: Vee peal liikumine on iidsetest aegadest pärit edasi jõudmise viis. Esimeseks liikumisvahendiks arvatakse olevat puutüvi, esimeseks paadiks aga puutüvest õõnestatud paat. Vana Egiptuse Derelbahesi templi varemetest leitud skulptuurid annavad märku, et juba 2500 a. e. Kr. kasutati pikkade aerudega sõudmist. Seda sporti ülistasid antiikaja poeedidki - Homeros foiniiklaste sõudekunsti ning Vergilius esimesi sõudevõistlusi. Põhja Euroopas kujunes sõudmine eriti oluliseks liikumisviisiks. 8. sajandi keskpaigast kuni 11. sajandini röövretkedel osalenud viikingid vedasid oma saaki just aerude taga higistades. Nagu selgub, on sõudmine võimalik ka kuival maal. Selleks pole vaja muud, kui kõrvaloleval pildil asuvat aparaati. See Concept 2-e nime kandev seadeldis konstrueeriti esmakordselt 1981. aastal. Con...
Ühiskonnaõpetuse kodutöö 2 1. Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. 2. Põhiseaduse eesmärk? Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. 3. Proovi leida vastuolusid ja kritiseerida Põhiseaduse paragraafidest 1-55 (I ja II peatükk) Teha 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib v...
Sotsiaalprobleemid Kui palju on hetkel Eestis olevaid sotsiaalseid probleeme on raske ütelda, kuid neid on omajagu palju mida selles teemas lahata. Eesti riigis on sotsiaalseid probleeme palju. Esile tuleks tuua näiteks vanurid. Vanuritele ei maksta nende jaoks vastavat pensioni meie riigis. Kuna riigil ei ole raha, siis ei saagi paremaid pensione loota. Eestis on pragu raske majanduslik seis, millest oleks kõigepealt vaja välja tulla. Peale seda saab alles mõtlema hakata juba muude probleemide lahendamist. Kuid majandusliku seisu parandamiseks peab tooma ohvreid mujalt. Probleemiks on ka omasooihaldajad. Igal inimesel on ju võimalik valida mida ta teha tahab, kellega olla ja kuidas seda kõike teha. Paljudele see asi lihtsalt ei meeldi ja hakatakse häält tõstma. Kuigi kõigepealt tuleks küsida kuhu see viib? Mida saab muuta üks inimene terve rahvamassi vastu. Inimest kes on selles...
Ühiskonna Õpetus Gert Paabut V09 1.Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. 2.Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade 3.Paragrahv 28 lõik 3. Laterikkad pered on omavalitsuste erilise hoole all. Sellest ei ole aru saada et omavalitsused ja riik hoolitseks lasterikkaste perede eest. Selle jaoks et lasterikkad pered hakkama saaks on loodud Lasterikaste Perede Liit mida riik toetab väga vähesel määral. Enamik toetusi saadaks omaalgatuslikul meetodil. See...
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Valima saavad minna täisealised isikud, alates siis kaheksateistkümnendast eluaastast. Noored ei ole poliitikaga kursis ning ei lähe niisama lihtsalt valima. Tavaliselt minnakse just seetõttu, et kedagi lihtsalt valida. Peaasi, et oled käinud. Sageli ei omata seisukohta, mille põhjal oma otsus langetada. Noored ei pruugi aru saada erakondade seisukohtadest, põhimõtetest ja vaateväljadest. Küsimusele, miks ei minda valima on noored väga erinevalt vastanud. Põhjusteks on näiteks, et pole kedagi valida, liiga palju korruptsiooni, ei ole huvitatud asjast, pole kursis erakondade vaadetega ja veel palju muud. Otsus, kas minna valima või mitte langetatakse tavaliselt perekonna mõjutusel, erakondade vaadete järgi või kui noorel on oma kindel isik, keda ta teab ja tunneb ning võib olla ka mõni muu põhjus. Paljud noored virisevad, et Eestis pole hea elada. Kõik noored, kes tahavad , et ...
Eestis hetkel eksisteerivad sotsiaalprobleemid Mõeldes tänasele olukorrale on üheks sotsiaalprobleemiks tööpuudus, mis on tingitud majanduskriisist. Tänu tehnika kiirele ja tugevale arengule on paljudes kohtades asendatud inimesed masinatega. Nii on jäänud paljud ilma tööta. Tööpuudusega väheneb ka tarbija ostujõud ning see annab ka ettevõtetele vähem tööd, mistõttu võib see viia nende sulgemiseni ja viibki. Ilma tööta on isegi kõrgharidusega noored, töövõimelised inimesed, kuna ei ole piisaval töökohti nende poolt õpitud erialadele. Paljud kõrgharidusega inimesed töötavad kas koristajana, nõudepesija või muu selletaolisena, et elatist teenida perele, kuigi see sissetulek ei ole nii suur, et normaalselt ära elada. Tean ka inimesi, kes on töötanud kõrgetel ametikohtadel ja nüüd, olles töötu, ei ole nõus töötama miinimumpalga eest. Ise aga arvan, et eestlased on lihtsalt ära hellitatud ja virisevad väga paljude ja pisikeste ...
Aeg luubis 19.12.2010 See saade räägib pühadest, pikapäevarühmast, ajaloolised andmed töökohtade kohta, perearstidest, ,,Tallinn kultuuripealinnaks". Pikapäevarühmast on oluline rääkida, sest siis vanemad teavad, mis lapsed seal teevad ja kuidas seal asjad käivad. Lastevanemad räägivad, kuidas ja millega lapsed kooli lähevad ning kas see on talvisel ajal, paksu lume tõttu kerge või raske. Pikapäevarühm aitab sobitada moodsa inimese ja algkooli elurütmi. Lastel on seal tore ja tegevust palju. Üks lapsevanem räägib oma pikast teest ja tööle. Räägitakse Internetist sotsiaalvõrgustikust Facebookist. Kirjeldatakse töökohtade jaotust, kus töötatakse ja kust minnakse tööle. Elu näitab, kus on kõige parem elada. Arutatakse, kuidas arendada Tallinna kõrvale teisi ankurpunkte, kuidas kohalike maakonnakeskusi arendada, et oleks vajalikud asjad ja kohad käepärast. Eesti inimestel pole olnud rohkem liikumisvahendeid ...
Kas kõik lapsed peaksid suureks sirguma koos isaga? Üks viiendik lastest sirguvad ülesse ilma isata. Põhjuseid, miks laps jääb ilma talle niivõrd vajalikust isa hoolest, on valdavalt kaks. Üks on olukord, kus lapse ema teeb takistusi teisel vanemal oma järeltulija kasvatamises osaleda. Teisel juhul on isal küll kõik võimalused oma lapsega suhelda, kuid ta jätab need kasutamata. Üks põhjustest, mis selleni viib, on kooselu ajal tekkimata jäänud side lapse ja vanema vahel. Isa puudumisel kannatab kõige rohkem laps. Isaga koos kasvanud lapsed on tervemad nii vaimselt kui füüsiliselt, oskavad sujuvamalt probleeme lahendada ning ennast kindlamalt kontrollida. Samuti on teismelistel poistel, kellel puudub isaeeskuju, suurem tõenäosus sattuda kuritegelikule teele. Poeg vajab isa tähendust: vajab, et isa teda õpetaks, innustaks, piiraks ja suunaks, oleks eeskujuks ja samastumisobjektiks ning aitaks tal toime tulla mees-olemisega. ...
Eesti, 20 aastat enne ja nüüd. ,,Ma võin bemariga sõita 24/7 ja shopata Tartu city Selveris." Kakskümmend aastat tagasi poleks inimesed sellest jutust täpselt aru saanud. Tõlkes oleks see lause nii: Ma võin bmw-ga sõita 24 tundi iga päev ja ostusi teha Tartu linna Selveris. Ei ole lihtne rääkida sõnade või keele muutumisest üldiselt, ilma et räägiks muutunud maailmast ja tavadest. Mis on uus? Kahekümne aastaga on palju muutunud: alates riigist, kus elame, lõpetades toitudega, mida sööme, ilmavaatest ja suhtumisest rääkimata. Selle aja jooksul on Eestis tuttavaks saadud asjade ja nähtusetega, mida mujal ammu tunti või tarvitati, samas on Eesti olnud koos muu maailmaga uute nähtuste avastamise juures. Ühiskond on muutunud põhjani ja on arusaadav, et uut ümbritsevat maailma ei saa kirjeldada eelmise aja sõnadega. Kuidas on muutunud riik ja ühiskond, turumajandus, inimesed, jututeemad, meelelahutus ja muusika, ...
Tallinna Teeninduskool Referaat Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Mary-Liis Poom Juhendaja:Ülle Toots Sisukord · Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine lk.3 · Jäätmekäitlus lk4 · Ohtlikud jäätmed ja prügivedu lk5 · Jäätmete põletamine ja Radioaktiivsed jäätmed ja ained lk 6 · Eesti on tegelikult puhas Riik lk7 Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine Korraldatud jäätmeveo piir kondades tuleb biolagunevaid jäätmeid ehk toidujäätmeid koguda eraldi kontein erisse elamutes, kus on vähemalt 10 korterit. Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti. Kindlasti ei tohi kasuta...
Jäätmed Maikel Lätt, Lilith Vilipus Kp-21 Jäätmed Globaliseerunud tarbimisühiskonnas on jäätmetega seotud probleemid kujunenud üheks kesksemaks keskkonnaga seostatavaks mureks. Eestis tekkis 2008. aastal kokku ligikaudu 20 miljonit tonni jäätmeid, neist valdav osa (12,3 mln tonni) olid tavajäätmed ning ülejäänud ohtlikud jäätmed (7,7 mln tonni). Ühe elaniku kohta arvestatuna tekib Eestis jäätmeid ligikaudu 15 tonni aastas, kusjuures sellest ligikaudu 38% on ohtlikud jäätmed. Jäätmete tekke Eestis Jäätmed Euroopa Liidus tekib jäätmeid elaniku kohta keskmiselt neli tonni aastas (sellest ainult ca 3% on ohtlikud jäätmed) Põhjus, miks Eesti on oma väiksuse juures üks maailma suuremaid jäätmetekitajaid, on seotud meie põlevkivitööstusega. Valdav osa (73%) Eestis tekkivatest jäätmetest pärineb nn põlevkivikompleksist (põlevkivi kaevandamine, elekt...
Demokraatia Demokraatia on huvitav mõiste, paljud saavad sellest teistmoodi aru kui mõned. Mina võtan demokraatiat kui kui korvpalli meeskonda, kuna kõigil on õigus oma sõna õelda ja terve meeskond peab andma endast kõik, et meeskond võidaks. Minul kodus on ka kindel demokraatia, kuna otsuseid võetakse vastu ikka neljakesi mitte üksinda või kahekesi. Kuigi on ette tulnud küll, et isa ütleb midagi ja siis kohe tehakse ka, kuna majas peremees ikkagi isa. Kodus arvatavasti tunneb ikka kõige rohkem demokraatiat, kuna pereliikmed hoiavad alati kõige rohkem kokku,isegi siis kui on juhtunud midagi õudsat. Koolis ütleme nii, et mõnikord on demokraatia ja mõnikord mitte, alati tahavad õpilased olla üksteisest paremad ja keksida oma hinnetega aga kui peab tegema rühmatööd siis kõik mõtlevad koos ja teevad koos, noh mõni laisk on alati gruppis kes ei viitsi midagi teha ja üritab kergemat teed minna. Minu arust o...
Samasooliste kooselu kas lubada või ei Järgnevas loos ma kirjutan oma versiooni samasooliste kooselust, kas lubada või mitte. Minu meelest erilist vahet ei ole, kas samasoolised on koos või mitte, kuna iga inimene elab oma elu ja elab oma elu niimoodi, kuidas süda ütleb. Imelik on muidugi vaadata näiteks kuidas mehed suudleksid omavahel või naised, aga me ei saa sundida neid. Kõige rohkem teeb see kahju väikestele lastele kellele on räägitud, et ideaalne kooselu on ikkagi naisel ja mehel. Enamus Euroopa Liidus on lubatud samasooliste abielu, tänu sellele peaks Eesti ka varsti minema samat teed. Samas on paljud riigid ikka vastu samasooliste kooselule, kuna nad ei saa teha järglasi ja see ei ole eriti kena vaatepilt, kui nad kuskil amelevad. Samasooliste kooselu on juba selle pärast väga raske keelata, kuna nad on salaja ikka edasi või lähevad kuhugi mujale ja abielluvad. Mina ei leia mõtet, miks lastakse teha homoparaadi, vaa...
Üksikisik ühiskonna struktuuris:staatus ja mobiilsus Ühiskonna sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine on sarnaste sotsiaalsete parameetritega inimeste järjestumine kihtidesse ehk straatumitesse. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema sotsiaalsest staatusest- ühiskondlikust positsioonist,millel on nii materiaalseid kui ka vaimseid tunnuseid. Stratifikatsioonile on omane staatuslik hierarhia.(asetsus ühiskonnas) Kogu ühiskonna arengu kiirenemine on sellesse aga toonud rohkem sisemist dünaamikat s.t suurendanud sotsiaalset mobiilsust.See USA sotsioloogi Pitirim Sorokini loodud termin tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistatuse süsteemis.Liikumine võib olla horisontaalne(näiteks maalt linna) või vertikaalne(lihatöölisest spetsialistiks). Ühiskonna stratifitseerimise mooduseid Sotsiaalne kihistumine kolme mõõtme kontseptsiooni.Esiteks kihistub ühiskond majandusresurrside alusel klassideks.T...
Kellele: Teema: Erakonnad Kellelt: Mina eelistan kõige rohkem Reformierakonda. Kuna näen ,et just nende lubadused on minule kõige soodsamad ning paremad. Samuti olen märganud ,et Reformierakond on just see kes täidab enda lubadusi. Kuigi viimasel ajal on tekkinud palju erinevaid lahkarvamusi Reformi- ja Keskerakonna vahel ning üritatakse üksteist vägagi maha teha. Kuid samas on nende huvid ikkagi eesti rahva heaolu parandamisel mitte nagu Keskerakonnal kes mõtleb kuidas vene rahvustest inimestele meelejärgi olla ning siis nendelt võimalikult palju hääli korjata ,et siis võimalikult kõrgele pääseda ametiredelil. Samuti on minu arvamust ,et Reformierakond on just see õige mõjutanud kindlasti pere, sõbrad, meedia. Kui ikka kodus räägitakse ,et vot just see erakond on parim ja täidab enda lubadusi nagu nad valimis ajal neid lubasid siis tundubki ,et just see erakond on kõige parem ning ei tekigi oma arvamust. Muidugi on ka sõbrad need kes...
Demokraatia Autor: Tjorn Treu KP-21 Juhendaja: Urmas Lehtsalu Me elame demokraatlikus vabariigis ehk meil on võimalus olla vaba, olla sõltumatu. Kõik meie riigi elanikud on väga erinevatest peredest, kuid nendele erinevustele vaatamatta on meil kõigil võrdne võimalus üksnes mitte võrdsele haridusele , vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele. Need on nt: arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult , õigus vanaduspensionile ja veel paljudele muudele asjadele. Kõik need demokraatia hüved on meile väga loomulikud, kui kahjuks tihti need ei toimi.. Keegi ei tohi ka rikkuda seadust, kuna seadused on kõigi jaoks võrdsed ja kõik vastutavad oma tegude eest ise. Ka...
ÜHISKONNA ÕPETUS Nüüdis ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Et üldiselt hõlmab ühiskonna mõiste inimrühmi kellel on ühesugused arusaamad ja kes teevad koostööd.Oma põhiolemuselt on inimene sotsiaalne olend, seega ka vältimatult mõne inimgrupi liige. Õpetuseühiskonnast lõi Karl Marx ja Friedrich Engels(kapital). Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse inimesesuhted tootmises. Tootmissuhete viis sõltub tööjõu tasemest ,mis määrab oluliselt millised on perekonna suhted üldine eetika kirjandus , kunst jne. Tänapäeval on kahtetüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskond. Avatud ühiskonnas moodustab riik ühe ühikondliku sektori. Liberaalne ühiskond jaguneb: 1. Avaliksektor: riiklik sektor,tagab rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu. 2. Erasektor: kuuluvad ettevõtted, toota kasumit...
Demokraatia Tänapäeval on Eesti riigis minu teada kõikidel põhiharidusega kodanikel võrdne võimalus õppida uut eriala või täiendada oma haridust. Meil ametikoolis on samamoodi võrdne võimalus omandada kutseharidust, keskeriharidust. Näiteks käivad ka töötud ametikoolis täiendkursustel. Koolivälisel ajal on kõikidel ametikooli õpilastel võrdne võimalus käia ametikooli huvialaringides ja/või trennides. Ka mina osalen selles niinimetatud igapäevases demokraatia ringis, sest mul on võimalus käia ametikoolis. Põhiharidus on mul omandatud. Kõikidel õpilastel, kellel on vastavad hinded ja pole ülemäära põhjuseta puudumisi on võimalus saada ka õppetoetust ja muid toetusi. Võrdne võimalus toetust saada on kõikidel õpilastel, kes oma olukorda ei raskenda seal hulgas põhjuseta puudumised, õppevõlad. Olen aru saanud, et Eesti riik on demokraatiline riik. Siin tehakse tihti suuri rahvaküsitlusi. Sellepärast leia...
Foorum 09.12.2009 Foorumi saade mida ma vaatasin rääkis sellest,kuidas 2010 aasta eelarve kokku panna .Vaieldi selle üle,et kust rahasi ära võtta ja kuhu juurde panna.Et suureks teemaks oli see,et maainimeste elu on raskeks muutunud.Põhjuseks on see,et tõõkohtade arv väheneb ja maal muutub elu raskemaks,kuna iga asjaga hinnad tõusevad.Põhilised valdkonnad kus hakkab elu paremini käima on õpetajatel,põldnikel ja metsatõõlistel.Üheks suuremaks ja põhiliseks teemaks oli see,kas 2011 tuleb euro kasutusele või mitte. Selle pärast tuleb kõvasti eelarvest kinni pidada mis vastaks eurole üle minekuks.Maainimeste elu on selle pärast ka raskeks läinud kuna kohalikud omavalitsused on oma raha asjadega raskuses ja mis hakkavad oma korda mõjutama bussiliiklust ja teede korras hoidu.Suuremaks teemaks mille üle vajeldakse on kas see ,et erinevad maksu tõusud kust saad...
Ajavaim Film räägib siis rahast ja rahaga seonduvatest toimingutest ja probleemidest. Kogu lugu on väga hästi lahti seletatud ja sellest on kindlasti palju kasu. Alguses oli raske aru saada, millest jutt käib ja mis seal üldse toimub, kuid kuskil 20 minuti pärast oli juba palju arusaadavam see. Raha on meie elus üks tähtsamaid asju, tekib küsimus, et mis me tänapäeval ilma rahata teeksime? Raha eest saab praktiliselt kõike, kuid kõigil pole niipalju raha kui teistel. Näiteks aafrikas on inimestel väga raske olla ja elada, me ei kujuta seda võibolla ise ettegi, kuid olukord on seal väga hull. Sealsed inimesed elavad 2 dollariga päevas ära. Paneb imestama. Raha ei ole aga ka kõige parem asi, raha on ka laenamisega seotud ja laen ei ole sugugi hea asi. Laenul on oma intressid ja see ongi asja pahem pool. Kuid kui pangad ei väljastaks laenusid, ei olekski inimestel raha, sest raha ringlust e...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Heaoluühiskond,heaoluriik Referaat Gerda Eesmäe KM2 Juhendaja : Margit Veskimäe Särevere 2011 Sissejuhatus : Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. Heaoluriigi eesmärkideks on võrdsema ühiskonna loomine ja üksikisiku kaitsmine tema elu jooksul. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaal...
teema: Demokraatia Demokraatia ehk Rahvavõim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Demokraatiat igapäevaelus leidub palju. Demokraatiat leidub koolis, televiisoris kodus, internetis ja teistes kohtades. Minu ümber leidub seda suhteliselt palju. Koolis on demokraatiat ka omakorda palju vaja. Enamus hetki on siis, kui tuleb millegi suhtes kokku leppida midagi. Näiteks ehitusviimistluses tuleb välja selliseid hetki, kus on vaja kokku leppida, mis moodi tuleks viimistleda mingi ruum kuidas seda värvida ja leida erinevaid värvilahendusi. Seda on vajalik kokku leppida, sest kui teed mingit ruumi ning inimesi on rohkem kui üks, kes selle ruumiga parasjagu tege...
Teema: Välispoliitika Selle saate märksõnaks oli valimised naabrite juures. Kõigepealt räägiti Soome presidendi valimisest ja teiseks vene riigipea valimisest. Soome on saanud kolmekümne aasta järel konservatiivist presidendi, vene presidendi valimiseni on vähem kui kuu , massilised protestid moskva tänavail võtavad ülesse revolutsiooni mõõtmed. Moskva suhted on halvenenud Washingtoniga vene presidendi suhtes, Brüsselis nõutakse eelarve kärbet milleks on sada miljonit eurot. Soome presidendi valimisel olid mitmed inimesed vastu aga revolutsiooni oodata ei ole. Uue presidendi saamine on üks samm lähemale Soome rahva vabaks saamisele NSV liidust. Moskva tänavatel on kümneid tuhandeid vihaseid meeleavaldajaid, kes tunnevad vastikust Kremlis toimuva ebaõigluse üle. Aga nende seas on ka Putini pooldajaid. Putin oli sellest üllatunud või vähemalt tegi ta üllatunud näo. Meeleavaldajaid ei takistanud isegi miinus kahek...
Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Teenistuskäik lk 5 4. Erakondlik kuuluvus lk 6 5. Töö Euroopa Parlamendis lk 7 6. Naised juhtimises lk 8 7. Tegelemine tervishoiu valdkonnas lk 10 8. Ühiskondlik tegevus lk 11 9. Kokkuvõte lk 12 10. Kasutatud allikate loetelu lk 13 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Eesti Vabariigi naispoliitikust Siiri Oviirist. Valiku särava ja esindusliku daami kasuks langetas referaadi autor eelkõige seoses tema pikaajalise, tasakaaluka ja mitmekülgse poliitilise tegevusega. Referaadis on välja toodud tema elulugu ja andmed perekonna kohta. Referaadis on käsitletud tema tööd Eestis nii nõukogude perioodil kui ka peale Eesti taasiseseisvumist, riigikogu koosseisus kui ka Eesti Vabariigi sotsiaalmini...
Valimised peavad olema Valimised Eestis regulaarsed, kuna siis 1)pääsevad Riigikogu valimised-iga 4 aasta mõjule uued huvi ja seisukohad järel,101liiget,valida 18 ,kandideerida 2)võimalus arvestada erinevaid 21 ühiskonnakäsitusi. 3)sunnib Kohalikud valimised(volikogu)-iga 4 rahvaesindajaid kodanike huve silmas aasta järel, valitakse volikogu liikmed pidama. üle eesti,valida väh. 18 ja siin alaliselt elavad välisriikidekodanikud, Mandaat-volitus kedagi esindada, kandideerida 18 Eesti kodanikud ja siin valimisringkondadele eraldatud alalisel...
Gristi Adrat TTP-10 Foorum Urmas Lehtsalu Foorumis räägiti Millised on Eesti tuleviku jaoks kõige olulisemad küsimused? Külas olid Priit Põldoja(ettevõtja), Ain Aaviksoo(Poliitikauuringute Keskuse Praxis juhatuse liige), Ott Pärna(Arengufondi juhatuse esimees) ja Maarja Mändmaa(Mitteturundusühingute ja Sihtasutuste Liidu nõukogu esimees). Seal küsiti rahva arvamust. Küsimus nägi välja nii Kas Eesti on talentidele atraktiivne riik? 21,1% vastas JAH ja 78,9% vastas EI. 1000 inimest ei arva eesti tulevikus ühte moodi,(nad mõtlevad kuhu rohkem püüelda).Riik peaks olema koduselt armas ja avatud,(avatud selles suhtes, et rohkem maailmale avatud).Sellest suhtes armas et ühte pidi et ühiskond oleks terve et hammasrataste vahele jäävaid inimesi oleks vähem. Ja peamiselt talendid tulek kõrval riikidest. (mis ei ole eriti hea minu meelsest sest ikkagi me oleme ju Eesti riik ja meie rahvaseast peaks tulema talente mitte mujalt riikidest). M...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: 13 film Kellelt:Maris Kermik Vaatasin 13 filmi, mis rääkis kaksiktornide kokkukukkumises. Väidetavalt üheksandal septembril 2001. Aastal kaaperdasid terroristid kolm lennukit mis pidid sõitma kaksiktornidesse, kuid ainult kaks neist jõudsid sinna. 13 film näitab kaadreid mis tõestavad, et see nii ei olnud. Film väidab, et tegemist ei olnud terroristidega ning lennukid ei olnud need mis sõitsin 110 korruselistesse pilvelõhkujatesse. Filmis väidetaks, et tegemist oli hoopis poliitilistel põhjustel siseringi poolt korraldatud suure valega. Arvatavasti olevat majadesse sõitnud hoopiskitiibrakett, mille külge olevat paigaldatud hologrammid, mis pidid kujutama raketi aasemel lennukit, et terve maailm jääks uskuma, et tegemist oli terroristidega, kes kaaperdasid lennuki, ja sõitsid kaksiktornidesse. Spetsialistid väidavad, et lennukid ei oleks saanudki sõita sellisel kiirusel nagu nad sõitsid. Seelle katastroofi ...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Kes ma olen ja kuhu ma kuulun? Kellelt: Küsimus kes ma olen ja kuhu ma kuulun on üsna mõtlema panev ning raske küsimus.Kui palju ka ei mõtleks ei leia sellele küsimusele sellist vastust,mis täpselt sobiks. Kuid siiski arvan,et minujaoks on oluline kuuluda perekonda ja kuuluda iseendale.Ja sinna ma kuulungi.Perekond on see,mis teeb minust iseenda. Sest nemad mõjutavad mind ja mina neid, käitumise ja olekuga.Muutes sellega üksteist ja olles osake teineteisest. Osake, kelleta me oleksime hoopis teised inimesed.Minu jaoks on kuuluda perekonda sama asenamatu kui maapeal üleüldse eksisteerida.Need inimesed saadavad sind kindlasti terve elu.Nendega saab jagada kõike,mis ongi minujaoks oluline. Olen oma perekonnaga niivõrd kokku kasvanud,et tõesti ei kujutaks ette kui neid inimesi ei oleks.Kuid tõsiasi on ka see,et alati ei ole kõik nii ilus ja hea perekonnas,probleeme on palju ja nii igalühel.Kõigi elu ju näib ...
Ajavaim Raha tekkimine võlgadest. Et võtta laenu, peab see raha tekkima kuskil. See raha võetakse kasutusele ka laenuga. Õhust võetud rahale annab väärtuse juba eksisteeriv raha. Alles siis on see raha täiesmahus õiglane, kui see on laenatu poolt tagasi makstud intressidega. Intresside pealt teenivad pangad kui ka riik. Raha saabki ainult niimoodi tekkida, et keegi saab selle põhimõtteliselt niisama ja laenab raha välja. Kui inimene laenab raha, siis peale seda, rügab tööd et laenu tagasi maksta. Järelikult, kui inimene saaks raha niisama, ei teeks ta mitte midagi ja majandus vajuks kokku. Riigid elavad ise samamoodi võlgades. Mida rohkem on nendel võlgasid seda rohkem on ka raha. 1969 aastal oli Minnesota kohtus juhtum, kus mees nimega Jerome Daly vaidlustas oma maja äravõtmise laenu katteks panga poolt, kes oli andnud laenu selle ostmiseks. Tema lepingus oli kirjas et nii kui ka pank panevad vah...
Mina ja demokraatia. Demokraatia... Rahva võim... Igapäevases mõistes võrdsus kõikide osapoolte vahel nii sõnade kui tegude tasandil. Üksikisik ilmselt demokraatiat teostada ei saa, sest kuidas sa ikka iseendaga demokraatlikult suhtled? Vaja on ikka vähemalt kahte inimest, kes siis võrdväärsetena omavahel toimivad. Ja et minu arust on demokraatia teostamine suunatud ilmselgelt seest väljapoole, ehk ühiskonna väiksematest inimgruppidest suuremate üksuste poole, siis minu arvates peaks demokraatliku käitumise alguspunktiks olema kodu. Kas ja kuipalju kodudes seda võrdsete suhtlust siis on? No oleme ausad, et kuni teatud eani, koheldakse meid kõiki lapsevanema- lapse ehk ülemus- alluva tasandil. Vähehaaval aga loobutakse keeldudest- käskudest ja oodatakse otsuste tegemisel ka sinupoolset seisukohta isegi kui see väga arukas ei ole ja seetõttu lõppotsuse tegemisel arvesse ei lähe. Ja siis saabub aeg, ku...
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA LH 2 MIRJAM TAMMERIK VALIMISTE FUNKTSIOON, VALIMISSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Margit Veskimäe, ühiskonnaõpetuse õpetaja Paide 2010 SISUKORD Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Majoritaarne valimissüsteem (ka enamusvalimised) ...........................................................................4 Proportsionaalne valimissüsteem (ka võrdelised valimised)................................................................6 Eesti Vabariigi Riigikogu valimised.....................................................................................................7 Valimiste funktsioonid...............................
Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Keskkond ja säästev areng Koostaja: Juhendaja 2011 Keskkond ja säästev areng Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved saavad endiselt nautida paljukiidetud Eesti loodust ja hingata puhast õhku. Ja e...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Tiit Jõesalu AUT-22 Demokraatia esineb meil igapäev, juba selles, et me võime rääkida, uskuda ja valida seda, mis just meile meeldib ja sobib. Eesti on demokraatne riik , see tähendab seda , et meil on rahva võim, see tähendab seda , et me valime valimistel omale esindajad, ehk valitsuse, kes esindab meid ja võtab seadusid ja muid otsuseid meie eest vastu. Kuigi mulle tundub, et Eestis ei ole täiesti rahva võim, sest valitsus võtab seaduseid ja muid eelnõusid vastu , kuigi see ei pruugi ültse inimestele meeldida. Kuigi kui midagi väga suurt otsustatakse, siis tehakse harva hääletusi , aga need on nii harva , et see ei ole päris see mida mina peaks päris demokraatiaks . Praegusel ajal , kui kõigil on raske ja kärbitakse , tahaks ka rahvas , et näiteks riigikogu palkasi vähendaks või vähendaks riigikogu kohtasid , aga selle asemel hoopis nad kinnitasid oma palgad , millega nad h...
1. kaasus-kohtuasi 2. advokaat-kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil 3. apellatsioonikaebus-I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. kassatsioonikaebus-II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. politsei-riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. kaitsepolitsei-riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. mida reguleerib avalik õigus?reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid. 9. mida reguleerib eraõigus?reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. 10. kellel on eesti vabar...
Sissejuhatus Inimesed on praktiliselt alati, ajast aega tahtnud olla teistest paremad. Üksikisiku,suguvõsa, rahva , kultuuri , tsivilisatsioonina või veel mõnedes teistes nimetamata vormides. Inimene just nagu ei saaks leppida teistsugustega enda kõrval, neid alavääristamata. Erilise vormi on maailmas ajalooliselt saavutanud rassiline halvustamine. See tähendab veendumust, et teatud rassi kuuluvad inimesed on mõnda teise rassi kuuluvate inimestega võrreldes paremad ja peaksid asuma kõrgemal ühiskondlikul positsioonil. Rassism on olnud paljudele inimestele vabanduseks teiste rasside hävitamisele või nende eluviisi muutmisele. Enamikke ühiskondi maailmas iseloomustab või on iseloomustanud sallimatus võõraste suhtes. Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................lk 1 Rassid..................................
Koolivägivalda tuleb igas koolis ette,nii Ameerika koolides kui ka Euroopa koolides.Alati on neid õpilasi, kes on teistest suuremad, julgemad, ülbemad ja tugevamad.Ja samuti on neid kes on teistest nõrgemad,koledamad,arglikumad ning nohiklikumad.Iseasi on see ,kas vägivald on füüsiline või vaimne.Mõlemad on samamoodi jubedad ja kohutavad. Kõige suurem oht koolivägivalla ohvriteks on sattuda kas uutel õpilastel, kes piisavalt kiiresti ei kohane, psüühiliselt nõrgematel õpilastel, tüsedamatel, prillidega ja teistel lihtsalt erinevatel kaasõppijatel. Koolivägivalla alla kuulub mõnitamine, norimine, asjade ära võtmine ning nende peitmine, nende lõhkumine ja määrimine, vägivallaga ähvardamine, peksmine, raha ja asjade välja "pommitamine". Kui räägid ära mis sinuga tehakse ,saad järgmine päev veel hullemini.Aga sellega tuleks riskida, kuna äkki võetakse kiusajatega midagi ette või tehakes neile midagi.Targem oleks kohe klassi va...
Tehniliste erialade osakond Suguvõsa kokkutulek Uurimustöö Kuressaare 2010 Suguvõsa kokkutulek Teemaks valisime suguvõsa kokkutuleku kuna see on väga põnev ja huvitav teema ja samas oleks ka väga hea teada saada kui palju ikkagi hetkel raha selleks läheks.Mõlemad oleme väga tuttavad suguvõsa kokkutulekutega aga nagu alati kes ikka mõtleb reaalsetele kulutustele mis selle kõige taga on.Suguvõsa kokkutulek iseenesest on ju kõigile teada ja tuntud paljudes peredes on see traditsioon olnud juba aastaid võibolla isegi aastakümneid enda perekonnas on esinenud seda viimased paar aastat ja alati on see olnud väga suurejooneline ja meeldejääv. See on päev kus kõik kaua aega eemal viibinud sugulased tulevad ühte kohta kokku ajavad juttu ja tunnevad röömu.Üldiselt korraldatakse suguvõsa kokkutulekuid suviti kuna siis on alati hea vabas õh...
Eesti riigieelarve 2013 Kredi Aim 12 b Muutused võrreldes 2012.a Kulude kasv: Pensionid 93,3 mln eurot Ravikindlustus 55 mln eurot Uued raudteeveeremi soetamise väljamakse 43,8 eurot Kaitsekulud 20,7 mln eurot Eraldis Euroopa Liidus 15 mln eurot Kohalike omavalitsuste teed 11 mln eurot Maksed kogumispensioni II sammas 9,1 mln eurot Kulude vähenemine: Välistoetused 50,4 ja kaasfinantseerimine 18,6 mln eurot Top up väheneb 8,8 mln eurot CO2 väheneb 181,7 mln eurot Uued tegevused Vajaduspõhised õppetoetused 3,6 mln eurot Vajaduspõhised lastetoetused 5,3 mln eurot Üldhariduskoolivõrgu korrastamine 4,1 mln eurot Kutseõppekavade reform 5 mln eurot Riigieelarvete osakaal SKPst, % Kulud 2012/2013 Investeerinkute vähenemine CO2 arvelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
