Muutused majanduse struktuuris ja hõives 10.kl. Põllumajandusühiskonnast ( ehk agraarühiskonnast) tööstusühiskonda 1.Lugeda lk. 10-14 2.Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna lühiiseloomustus (Tabel lk.16 Ühiskonna arengu peamised jooned) ja muutused rahvastiku hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus) Hõive erinevates majandussektorites näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. MAJANDUSSEKTORID · Primaarsesse sektorisse ehk esmasektorisse kuuluvad kõik otseselt tooraine hankimisega tegelevad majandusharud, mis on väga tihedalt seotud loodusvarade paiknemisega. · Sekundaarses sektoris ehk tööstuses tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega. Näiteks viljast valmistatakse jahu v
tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud, rahakapitali olemasolu) jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime- ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja
(primaarn sektor) sektor) e sektor) Tegevuspiirkond Maakond, Riik-kolooniad. Kogu maailm. provints. Osalemine Puudub seos Piiratud-emamaa Globaalne maailmamajanduses maailmamaja ja kolooniad. ndusega. 2.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tööd tehti peamiselt käsitsi, tööriistad olid algelised ja tööviljakus seetõttu madal. 3.Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16-18.saj…….19saj……Kuhu rajati asunduskolooniaid? 16.-18.saj-Euroopa vajas kolooniatest eksootilisi põllumajandussaaduseid ja maad rahva paigutamiseks. 19.saj-vajati lisaks tooraineid, toiduaineid, uusi turge. Asenduskolooniad rajati Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse, Austraaliasse, LAV, Siber ja Uus-Meremaale. 4
Ühiskonnageograafia Maailmamajanduse kujunemine Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com www.koolielu.ee/pages.php/03111104?txtid=5997&get=2 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1 Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite Tootmisviisid võivad olla : hankimise viis. Traditsioonilised Industriaalsed Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: 1.Agraarühiskond / agraarajastu 2.Industriaalühiskond /industriaalajastu 3.Infoühiskond / infoajastu 2 Agraarajastu Vanim vorm on korilus: Inimene on rändava eluviisiga Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud Pole raha, pole tööstust
Levik kaasajal - Kohati Aafrikas, Aasias, Okeaanias Vähemarenenud põhjariigid; Euroopa; P-Am arenenud Hiina; Brasiilia; Tuneesia riigid; Jaapan Tootmise eesmärk - Elatamiseks, müügiks, Müügiks Müügiks vahetamiseks Tehnoloogia areng - Käsitöö Fordism (palju toodeti lattu) Toyotism - tellimuse peale tootmine; telekommunikatsiooni
Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmise korraldust Maailma majandusgeograafia uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis ( ~üle 200 riigi, üle 63 000 rahvusvahelise ettevõtte ) Riik kui maailma poliitilise kaardi kujundaja. Organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks. Riigil on : 1. Kindel piir 2. Kindel territoorium 3. Püsiv kodanikkonda 4. Valitsus 5.Rahvusvaheline tunnustus : De Jure  täieõiguslik rahvusvahelise õiguse subjekt De facto  rahvusvaheline tunnustus Riigivormid. 1. Vabariik - unitaarne ( lihtriik, halduse KOV ) - föderatsioon ( liitriik  autonoomsed osariigid, riigivõim keskvõimu pädevuses ) - konföderatsioon ( suveräänsete liikmseriikide liit  EL ) 2. Monarhia
MUUTUSED ÜHISKONNAS MAIGI ASTOK 2010 INIMGEOGRAAFIA e. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA  teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS  hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS  kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS  ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu  agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e. naturaalmajandus
Kõik kommentaarid