Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas arvutada summeeritud tööajaarvestuse korral tekkinud ületundide eest tasu?
  • Millisest seadusandlikust aktist või määrusest lähtub Teie seisukoht esimeses küsimuses?
Vasakule Paremale
ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #1 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #2 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #3 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #4 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #5 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #6 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #7 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #8 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #9 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #10 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #11 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #12 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #13 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #14 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #15 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #16 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #17 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #18 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #19 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #20 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #21 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #22 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #23 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #24 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #25 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #26 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #27 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #28 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #29 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #30 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #31 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #32 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #33 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #34 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #35 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #36 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #37 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #38 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #39 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #40 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #41 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #42 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #43 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #44 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #45 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #46 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #47 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #48 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #49 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #50 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #51 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #52 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #53 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #54 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #55
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 55 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 197 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ariana Kaseleht Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
72
pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), loengukonspekt raamatupidamise alused

TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed

Raamatupidamise alused
thumbnail
37
docx

Praktiline raamatupidamine

juhtudel makstakse tasu mitte vähem kui töölepingus kokku lepitud palgamäär töötamine öisel ajal -lisatasu ei saa olla väiksem kui 20% tunnitariifist Ületunnitöö s.o. töötamine üle kokku lepitud tööajanormi Ületunnitöö - makstakse lisatasu vähemalt 50% palgamäärast või poolte kokkuleppel võib hüvitada ka vaba aja andmisega Puhkepäevadel töötamine töötaja tööajagraafiku väliselt - hüvitatakse nagu ületunnitöö Töötamine riigipühal - tasustatakse vähemalt kahekordselt, samuti võib hüvitada vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses. Isikukontokaardid · Avatakse igale töötajale avatakse kalendriaasta alguses · kalendriaasta lõpul sisaldab kandeid töötajale igakuuliselt arvestatud tasude kohta ja viiteid neid arvestusi mõjutanud dokumentidele · kõik töötajale arvestatud tasud ja teostatud kinnipidamised tasuliikide kaupa · kasutatakse ka igakuulisi nn

Raamatupidamine
thumbnail
29
docx

Raamatupidamise aruanne

.....................9 2.2.6Müügiarvestus.................................................................................................9 2.2.7Laenude arvestus.............................................................................................9 3TÖÖÕIGUS JA TÖÖTASUARVESTUS...................................................................11 3.1Töösuhteid reguleeriv seadusandlik raamistik.....................................................11 3.2Töötasu arvestamine, seonduv maksuarvestus....................................................11 3.3Toimunud majandustehingute kirjendamine........................................................12 3.4Töötasu arvestamise erijuhud ja keskmise tasu arvestamine...............................12 4MAKSUD, MAKSED JA DEKLARATSIOONID....................................................15 4.1Ettevõtluse maksustamine...................................................................................15 4

Raamatupidamine
thumbnail
19
doc

Raamatupidamine III kursus

b) päritolumaa printsiibi puhul tasutakse käibemaks maal kus kaup toodetakse või kus teenus pärineb Euroopa Liidus leiavad sõltuvalt kauba ostja isikust kasutamist mõlemad printsiibid Ettevõtjatevahelises tehingutes jääb kehtima siiski sihtkohamaa printsiip. Käibemaksuga maksustamise juures on just oluline kus ja millises riigis oled end registreerinud käibemaksukohustuslaseks, mitte aga ettevõtte loomine. KÄIBEMAKSU ARVESTAMINE Vastavalt käibemaksuseadusele loetakse käibe toimumise ajaks tehingu varaseim hetk, milleks võib lugeda: a) kauba lähetamist või ostjale kauba kättesaadavaks tegemist ning ka teenuse osutamist; b) kauba või teenuse eest arve väljastamist; c) kauba või teenuse eest osaline või täielik tasumine jne. Käibemaksuga maksustatav periood on kalendrikuu, seda perioodi võib maksuhaldurijuht

Raamatupidamine
thumbnail
384
pdf

TÖÖLEPINGU SEADUS

kõrvale kalduva kokkuleppe võimalus on seaduses sõnaselgelt lubatud. Tegemist on erisät- tega VÕS § 5 suhtes, mille kohaselt on pooltel alati lubatud seaduses sätestatust erinevalt kokku leppida, kui normist kõrvalekaldumine ei ole seadusega otsesõnu keelatud või ei tulene sätte olemusest. 2. TLS lubab töötaja kasuks seaduses sätestatust soodsamad kokkulepped. Näiteks või- vad töötaja ja tööandja kokku leppida seaduses ettenähtust pikemas põhipuhkuses, sood- samas ületunnitöö hüvitamises, suuremas hüvitises töölepingu ülesütlemisel. 3. Erandina on töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe lubatud juhul, kui kokkuleppe lu- batavus on ette nähtud TLS-s. Näiteks ei või töötajat saata töölähetusse kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kuid pooled võivad kokku leppida ka pikema lähetuses viibimise tähtaja (TLS § 21 lõige 2). 4. TLS sätestab mitmes paragrahvis eeldused töötaja kaitseks. Näiteks eeldab seadus, et

Õigus
thumbnail
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh

Majanduse alused
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

jaoks tervikuna. Üldiste reeglite abil saab kindlustada inimkäitumise korrastamise lähtudes sellest, mida tingib sotsiaalne kord. Tavakord ja moraalikord on ka garanteeritud korrad. Puudus - ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. Individuaalne reguleerimine – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel/ konkreetse kaasluse lahendamine. Eelis – situatsiooni unikaalsuse arvestamine. Puuduseks - tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid, määravat osa etendab lahendaja suva. Milline norm on sotsiaalne norm? Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga).

Õiguse alused
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

Finantsjuhtimine ja...



Lisainfo

Töös uuritakse lähemalt seduslikke ületunnitasu ja haigushüvitiste arvestus meetodeid.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun