Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 (2)

Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2
1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas . Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav .
Osoon (O3): mürgine gaas , mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust.
Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös.
Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone.
Benseen : inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu.
Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 µm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv, tuhk , tolm, nõgi, ränisisaldusega ained, taimsed osakesed, metalliühendid, tekstiilkiud , soolad , süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid ). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained). 3. Osoonikihi hõrenemine, osooniaugud 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid (põhjustajateks raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid).
Ülevaate saamiseks õhukeskkonna olukorrast Eestis : 1. kohalikud õhusaaste emissioonide mõõtmised nii paiksetest kui liikuvatest objektidest 2. tuleb töötada välja vabariiki jälgiv seiresüsteem, mis annaks pidevalt ülevaadet õhusaaste (kriitiliste koormuste) mõju kohta elusloodusele.
2. Õhu puhastamine aerosoolidest
Vastus: Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse.
Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus) sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel filtrimine märgpuhastus sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus)
(Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku.)
Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt:
= (C1- C2) / C1 * 100 ,kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet.
Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aerosooli koguhulga või iga fraktsiooni kohta eraldi. Aerosooli dispersne koostis on puhastusseadmete arvutuse alus.
Aerosooli üks tähtsaim omadus puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus, mis oleneb: sadeneva aerosooliosakese diameetrist.( Tolm, mille osakeste keskmine mõõde on üle 75 m, sadestuvad kiiresti, 5-75 m suurusega osakesed sadestuvad aeglaselt, veel väiksemate osakeste puhul jääb tolm hõljuma ja satub hingamisel kopsudesse. Osakesed, mille läbimõõt on 0,1 m ja väiksem, alluvad korrapäratule Browni liikumisele.)
Aerosooli ei iseloomusta kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga: Diferentsiaalne kõver kujutab erineva suurusega osakeste jaotust %-des segus.(Enamasti on jaotus ebasümmeetriline, mida võib kujutada sümmeetrilise normaaljaotusena.) Integraalkõver saadakse fraktsioonide massiosade või massi (%) de summeerimisel. (Eeldatakse osakeste normaal -logaritmilist jaotust, mis on üheselt määratav osakese diameetriga, mille juures eraldatakse 50% osakesi (d50) ja jaotuse standarthälbega (0).)
Puhastusmeetodeid on võimalik liigitada aerosooliosakesele mõjuva jõu alusel: