Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Õppimiseks geograafia kontrolltööks (1)

3 KEHV
Punktid
Õppimiseks geograafia kontrolltööks #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 105 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annaliisakas Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
docx

Kordamine geograafia kontrolltööks

Kordamine geograafia kontrolltööks Maa kui süsteem ­ isereguleeruv süsteem, ainete ringlus suletud ruumis. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär ­ Õhkkond 2) Hüdrosfäär ­ Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär ­ Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär ­ Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär ­ Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust: Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (a

Geograafia
thumbnail
2
docx

Geograafia kontrolltöö Eesti kliima

Geograafia kontrolltöö Eesti kliima. 1. Kliimat kujundavad tegurid. 1) Päikesekiirgus. a) Saartel rohkem päikest. 2) Õhumassid. a) Antitsüklon ­ õhurõhu maksimum(tähis K). a. Suvel ­ soe. b. Talvel ­ soe. b) Tsüklon ­ õhurõhu miinimum(tähis M). a. Suvel ­ vihm, jahe, tuul. b. Talvel ­ lörts, tuul, vihm, lumesajud. 3) Aluspind. a) Tumedam pind neelab valgust, heledam pind peegeldab. b) Kõrgustike korral sajab alati. 2. Mereline kliima. 1) Palju sademeid. 2) Suvel jahe. 3) Talvel soe. 3. Mandriline kliima. 1) Vähe sademeid. 2) Suvel soe. 3) Talvel jahe. Läänemeri.

Geograafia
thumbnail
34
doc

Mineraloogia kontrolltöö

Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku se

Mullateadus
thumbnail
18
odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks

KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA I SISSEJUHATUS Anatoomia ­ organismi ülesehitus, teadus keha koostisosadest, nende kujust, vormist ja seostest osade vahel Füsioloogia ­ organismi talitlus elupuhuses olekus, teadus keha ja selle osade toimimisest ja funktsioonidest Homeostaas ­ tasakaalu hoidmine organismis Simpansil ja inimesel on pärilikest tegureist ühiseid umbes 98,4%. Struktuuri ja funktsiooni lahutamatuse printsiip ­ teatud tüüpi struktuur on kujunenud konkreetset funktsiooni täitma, teeb oma omadustega funktsiooni võimalikuks. Inimkeha 6 tasandit: 1. Keemiline tasand ­ aine aatomid ja molekulid, energia ja liikumise tekkemehhanismid 2. Rakuline tasand ­ väikseim elus üksus kehas, elu algelement 3. Koe tasand ­ kindla funktsiooniga rakkude ja rakuvaheaine kogum 4. Elundi tasand ­ eri kudedest moodustunud spetsiifilise funktsiooni ja struktuuriga elundsüsteemi element 5. Elundsüsteemi tasand ­ mingi funkts

Füsioloogia
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

· Suplusperiood Väinamere ja Riia lahe randades pikem (kõige soojem vesi seal) kui Soome lahe randades · Hüdroloogiline iseärasus vete kihistus: jagunemine madala soolsusega pindmiseks ja suhtelselt suure soolsusega süvakihiks · Soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe suunas. · Rannikumeres tekib jää igal talvel, kuid mitte alati kogu ranniku ulatuses Läänemerest huvitav nähtus upwelling Olenevalt aastatest on Läänemeri väga erinevalt jääga kaetud. Läänemeri on mage võrreldes maailmamerega. Mida rohkem Taani väinade poole, seda soolasemaks läheb. Veetaseme muutused · Looded praktiliselt puuduvad · Esineb aastane kulg o Maksimaalne suve lõpul, minimaalne kevadel · Veetaseme suuremad kõikumised on seotud tuulte (ulatus ja tugevus) ja õhurõhuga. Hoovused · Äärmiselt muutlikud · Sõltuvad peamiselt tuulest, veetaseme ja õhurõhu erinevusest, veemasside erinevast

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
38
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

missuguse nurga alt kiired aluspinnale langevad. *Kõrgustikke ületav ÕM tõuseb palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. Selle käigus õhk jahtub, selles olev veeaur kondenseerub ning tekivad vihmapilved. *Nõgudesse ja orgudesse tungiv külm ja raske õhk jääb sinna pikaks ajaks püsima, seetõttu on orgudes öösiti ja talviti külmem kui tasasel maal. Eesti kliima piirkondlikud erinevused *Eesti kliimat mõjutab väga palju Läänemeri. *Õhutemp. , sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõtuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. *Sademete hulk suureneb oluliselt 30-60km kaugusel rannajoonest. *U 20km kaugusele sisemaale ulatub ka merebriis, mis takistab pilvede teket. *Mere lähedal on tugevamad tuuled, harvemini öökülma ja äikesevihma. *Sademeid, äikesevihmade sagedust ning lumikatte kujunemist ja püsimist mõjutavad kõrgustikud. 10m kõrguse kasvu lisab 1% sademeid. *Kõrgustikel on madalam temp

Geograafia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
15
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

missuguse nurga alt kiired aluspinnale langevad. *Kõrgustikke ületav ÕM tõuseb palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. Selle käigus õhk jahtub, selles olev veeaur kondenseerub ning tekivad vihmapilved. *Nõgudesse ja orgudesse tungiv külm ja raske õhk jääb sinna pikaks ajaks püsima, seetõttu on orgudes öösiti ja talviti külmem kui tasasel maal. Eesti kliima piirkondlikud erinevused *Eesti kliimat mõjutab väga palju Läänemeri. *Õhutemp. , sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõtuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. *Sademete hulk suureneb oluliselt 30-60km kaugusel rannajoonest. *U 20km kaugusele sisemaale ulatub ka merebriis, mis takistab pilvede teket. *Mere lähedal on tugevamad tuuled, harvemini öökülma ja äikesevihma. *Sademeid, äikesevihmade sagedust ning lumikatte kujunemist ja püsimist mõjutavad kõrgustikud. 10m kõrguse kasvu lisab 1% sademeid. *Kõrgustikel on madalam temp

Geograafia




Kommentaarid (1)

henrynarits profiilipilt
henrynarits: kellegil on kerged KTd :p
18:08 08-10-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun