jaanuar 1832 Pariis 30. aprill 1883 Pariis) on Prantsuse maalikunstnik ja revolutsionäär vastu enda tahtmist. Ta soovis ametlikku tunnustust, kuid lugupidamatus vanadesse meistritesse ja kontrastide kasutamine põhjustasid hoopis pahameeletormi.Oma töödega ,,Eine murul" ja ,,Olympia" andis ta palju inspiratsiooni noortele kunstnikele, kes kujundasid välja impressionismi. Tema töödest räägiti palju, kuid iseennast ta impressionistiks ei pidanud. Tänapäeval käsitletakse Edouard Manet koos teiste impressionistidega. Edouard Manet Nooruspõlv 3 Manet sündis jõukasse ja heade sidemetega perekonda. Tema ema Eugénie-Desirée, sündinud Fournier, oli Rootsi kuninga Karl XIV Johani ristitütar. Isa Auguste Manet oli kohtunik ja ootas, et ka Édouard seoks oma elu õigusteadusega. Edouardi onu Charles Fournier julgustas
Édouard Manet Edouard Manet sündis Pariisis 23. Jaanuaris 1832 rikkasse perre. Üles kasvades innustas ta onu teda maalima ja joonistama, aga isa soovis, et Edouard läheks mereväkke. Sellegi poolest lubati lõpuks tal hakata maaleriks õppima. 1850-1856 töötas Manet akadeemilise maalri Thomas Coutureri stuudios. Õpilasena külastas ta Saksamaad, Itaaliat, Hollandit, käies vaatamas renessansi ja barokki stiilis maale. Aastal 1856 avas Manet enda ateljee. Tollal ajal oli üks kuulsamaid Prantsuse realiste Gustave Courbet, kelle maalid Maneti suuresti mõjutasid. Manet hakkas maailma kerjuseid, lauljaid ja inimesi kohvikutes. Ta stiil erines Courbet'ist veidi kuna ta kasutas suuremaid pintslitõmbeid ilma eriliste detailide kujutamiseta. Courbeti maalid olid süngemad ja nukramad, sest ta värvis oma lõuendid eelnevalt pruuniks. Maneti maalid olid aga heledamad ja erksamad ning sisaldasid rohkem valget värvi.
Aastal 1863 lükkas zürii tagasi Édouard Manet' maali "Eine murul" ("Le déjeuner sur l'herbe"). Põhiline põhjus oli selles, et seal oli kujutatud alasti naine koos kahe riides mehega piknikul. Zürii meelest olid alasti figuurid vastuvõetavad ajaloolistel ja allegoorilistel maalidel, kuid nende eksponeerimine igapäevases miljöös oli keelatud. Züriipoolne järsusõnaline tagasilükkamine alandas Manet'd ning tekitas paljudes prantsuse kunstnikes nördimust. Kuigi Manet ei pidanud end impressionistiks, juhtis ta arutelusid impressionistide kogunemiskohas kohvikus Café Guerbois ning mõjutas rühmituse otsinguid. Keiser Napoleon III vaatas 1863. aastal tagasi lükatud tööd üle ning tegi korralduse, et publikul võimaldataks tööde üle ise otsustada selleks puhuks organiseeritud nn Hüljatute salongis (Salon des Refusés). Hüljatute salongi töid noomisid kunstikriitikud veel aastaid. Aastal 1874 korraldasid
kindlat ja püsivat. Ta püüdis taandada kõik ese m ed kol m ele ge o m e etrilisele p õhivor mile kera, koonus ja silinder. Vor mi andis edasi il ma kontuurideta, Ülekaalus on heledad toonid, eriti ar mastas C èzanne lillat ja rohelist. C èzanne maalis maastikke, natüür morte, akte, portreid, zanrimaale. Rohkesti on kujutanud SainteVictoire `i m äge. Impressionistid Impressionis mi e elkäijaks loetakse kunstnikku Édouard Manet. Õppis École des BeauxArts`is tuntud akade misti juures. Alles vane mas eas o mandas i mpressionistliku maali mislaadi. Puhtast i mpressionis mist eristab Manet`d ühtlane pintslikäsitlus, suure m vor mikindlus, tumeda m koloriit. Maalis pea miselt figuraalko mp ositsioone, portreid, natüür morte. Esi mene kuulsam ja kõmulisem töö: Eine roheluses. Olympia Maalil kujutatud lama mas neiu väärikas poosis nagu m õni ju malanna. Jalge e es must kass, taamal neegritar lilleki mbuga
enamasti keskenduvad inimese intiimsele ja puhtale kompositsioonile. Üks tema peamistest teemadest oli naise alasti keha. Impressionismile iseloomulikus stiilis edastas Renoir pildi detailid värvides vabade pintslitõmmetega, nii, et figuurid sulandusid õrnalt üksteistega ning taustaga. Tema esialgsete maalide värvilisuse mõju tuleb Eugène Delacroix'ist ning värvide heledus Camille Corot'ist.Ta austas ka Gustave Courbet ja Édouard Manet, mida saame näha sellest,et mõned ta tööd sarnanevad nende omadele kuna nagu nemadki, kasutas ta musta kui värvina. Veel meeldis talle Edgar Degas' e liikumine pildil. 1860 avastas ta Monet'ga maalides valgust ja vett vabas õhus, et varjud ei ole musta ja pruuni värvi vaid sellised, mis värvi on objektid ta ümber. Tema varase küpseaja tööd olid tüüpilised impressionistlikud reaalelu hetkepildid,täis värelevat valgust ja värve.
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
lihtsustamine ja üleminekutoonide vältimine. Tema selle aja loomingut iseloomustab realism. Ta maalis kaasajale omaseid teemasid: kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Religioosseid, mütoloogilisi ja ajaloolisi teemasid kasutas ta vähe, kuid siiski valmisid tal "Pilgatud Kristus" ja "Kristus inglitega". Manet mõjutas oluliselt impressionismi, aga ta ei osalenud impressionistide näitusel. Impressionistid mõjutasid omakorda Manet d. Elu lõpupoole hakkas ta heledamaid värve, kuid kasutas kuni surmani ka musta, mida impressionistid üldse ei teinud. Teine impressionistidele omane joon oli otse natuurist maalimine. Ka Manet maalis küllaltki palju vabas õhus, kuid ei loobunud kunagi lõplikult stuudiomaalist. Tema kuulsamaid maale on "Eine Murul" (1863) ja "Olympia" (1863). "Olympia" tekitas publikus suurt pahameelt, kuna mitu detaili viitas sellele, et kujutatud on kõrgema klassi prostituuti. Prostituutide
kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon. Manet` varasema perioodi maalidest on kõige kuulsamad ,,EINE MURUL" JA ,,OLYMPIA". 1863. aasta ,,Hüljatute Salongis" põhjustas ,,Eine murul" suure skandaali,
Kõik kommentaarid