Ühiskonna areng. Industriaal.

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti. Loe siit kuidas punkte saada 102 korda Seda faili on alla laetud 102 korda 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis 07/10/2009 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1.Mõisted.
Agraarühiskond-Ülekaalus oli suured pered,mis ühendasid mitu põlvkonda.Tegeleti kindlasti
põllumajandusega.Mida rohkem leidus talus töökäsi,seda edukamalt oli võimalik ära
majandada.Pere oli kokkuhoidev,üksteist aidati ja üksteise eest hoolitseti.
Industriaalühiskond-Põhi ressursiks oli masinad,masinatööstus jne.Põhiliseks oli tagada piirangutete
turumajandus.Oli massitootmine.Põhiotsustajad olid firma omanikud.Tähtsaks peeti varalist rikkust.
Postiindustriaalühiskond-ehk teenindusühiskond.Järgnes tööstusühiskonnale.Seda iseloomustab
kõrgtehnoloogia massiline kasutamine.Paindlik sotsiaalne kultuur.Teenindussektoris hõivatute
ülekaal.
2.Millised olid tööstusühiskonna kujunemise eeldused ja tagajärjed?
Tööstusühiskonna kujunemise eeldused olid tehnika oluline areng, see võimaldas tootmise
mehhaniseerida ja siis läks kõik ladusamalt. Eelduseks oli silmaringi avardumine, hakati nägema
laiemalt ja mõtlema tulevikule jne. Kaubanduse laienemine, tekkis rohkem konkurentsi ja ostjaid
hakkas juurde tulema jne, tekkis tootmine. Suur eeldus oli transpordi areng. Tänu sellele kaubad
liikusid, saadi sidet välis maailmaga jne. Eelduseks oli ka tsunftireeglite asendamine vaba
ettevõtluse ja konkurentsiga. Kõik võisid kaubelda, ei olnud selliseid karme piiranguid.
Tagajärgedeks oli seisuslike eesõiguste kadumine. Inimesi võrdsustati rohkem. Kaubelda said kõik,
tekkis konkurents kaubanduses. Oma arvamusi avaldati rohkem, millega võis saada rohkem ideid
juurde kuidas muuta ühiskonda paremaks. Muutused olid ka tööstuses, enam ei olnud ainult
põllumehed vaid töölised. Elustiili poolest muutus see et inimesed kolisid rohkem linna poole, kus
oli võimalik siis tööd leida, kaubelda jne. Noored suundusid rohkem linna, kus saadi siis sotsiaalset
abi.
3.Nimeta tööstus ja teadmusühiskonna iseloomulikke tunnuseid.
Iseloomulikuks tunnuseks on see,et teadmusühiskond ja ka tööstusühiskond muudab töö iseloomu.
Iseloomulik oli ka linnaelu, teadmusühiskonnas liikus veel enam inimesi linna,seda tehti aga ka
tööstuse ajal.Leibkonna mudelid muutusid,pered olid väiksemad,sest üldiselt nooremad liikusid
linnadesse.Teenuste tarbimine suurenes järk-järgult.
4.Nimeta milliseid muutusi tõi kaasa ja põhjenda miks muutused toimusid 1.tööstusühiskond
2.teadmusühiskond: majanduses,tööhõives,kultuuris,hariduses,peremudelis,kihistumises.
Tööstusühiskond: Majanduses-Tööstuslik tootmine oli majanduses kõige tähtsam.Oli kindel tööaeg
ja kõik pidi paigas olema,mitte ei sõltunud ilmastikust jne. Tööhõive-kui ennem oli kõige suurem
tähtsus põllumajandusel siis nüüd see muutus. Vabrikutööstus muutus oluliseks. See muutus toimus
kuna kaubanduse ring laienes, inimesed hakkasid rohkem tarvitama, vajadused tõusid üha enam.
Kultuur-Kuna tööstusühiskonnas pere muutus väiksemaks siis hajusid ka rohkem traditsioonid ja
juured. Hooliti rohkem endast ja rahast, ühesõnaga vaadati kuidas endaga hakkama saadi. Kultuuri
pool rohkem hajus. Haridus-tööstusühiskonnas liikusid nooremad inimesed rohkem linna, kust oli
võimalik saada ühiskonna abi.Millest arenes sotsiaalne hoolekanne.Saadi haridust jne. Peremudel-
Pere muutus ses ühiskonnas väiksemaks. Kui ennem oli tähtis põllumajandus kus oli vaja palju
abikäsi ja tehti koos väga palju tööd ära, siis selles ühiskonnas oli rohkem linnainimesi juba, töödati
vabrikutöölistena ja väikestes peredes.Lapsed pandi kooli. Normaalne elu noh. Kihistumine-
Seisuslikud eesõigused kadusid. Hakati rääkima klassiühiskonnast. IIms järel kihiühiskonnast.
Teadmusühiskond: Majanduses-Peamine rõhk oli infotehnoloogial ja kommunikatsioonivahendite
arendamisel.Need muutused tekkisid, kuna üha enam liikus info, üha rohkem taheti teada,
informatsioon oli väga oluline. Tööhõives-Erinevalt tööstusühiskonnaga on ses ühiskonnas töö
paindlikuma ja vabama töökorraldusega.Töötajatelt oodatakse põhjalikku ettevalmistust ja
põhioskusi. Kultuuris-Paindlik sotsiaalne kultuur.Massikultuur. Hariduses-Olid
teadus,uurimisasutuseda jne.Üha enam hariti end,et saada tööd.Kuna tööle võeti juba inimesi kel
olid olemas põhioskused. Infoühiskonnas oli üha enam vajalik haridus. Peremudelis-Linnades
rohkem,töökohad linnades ja haridus linnast kättesaadav.Pered olid väiksemad,lapsed koolis ja
vanemad tööl. Kihistumises-Arvatavasti klassiühiskonnas,keskklass,kõrgklass ja alamklass.
5.Iseloomusta ja põhjenda elukestvat õpet.
Inimestele on omane õppida läbi elukogemuse ja see tegevus käib läbi elu – ehk siis elukestev
õppimine. Inimesed “õpivad olema” tänu kogu elu vältavale õppeprotsessile, mitte ainult sellise
õppimise tagajärjel, mis õppeasutustes toimub. Tähtsustatakse kõiki õppimisvorme (kool,
koolitused, huvialakoolid, iseõppimine).Mitte ainult kooliharidusest ei õpita,võimalik et isegi
haridusest tähtsam on õppida omadest kogemustest.
6.Iseloomusta majandusteooriaid: A.Smith,K.Marxi,M.Weberi,E.Durkheimi.
A.Smith-vabaturumajandus.See võitled seisuslike pidurdavate institutsioonide vastu.Taheti siis,et
inimesel oleks nii poliitilised kui ka majanduslikud õigused.Taheti et inimesel oleks õigus oma
võimeid vabalt rakendada,et sellega maailm paremaks muuta.Propageeriti vabamajandust.Smithilt
on ka lause ''käed vabaks,tee vabaks'' ehk siis et riik ei tohiks sekkuda majanduse
toimimisse.Inimese eraomand on kaitstud ja ta tegi enda jaoks tööd,et seda veelgi suurendada.
K.Marx-Arvas et kapitalistlik tootmine on inimkonna arengule positiivne.Tema arvates tulid kõik
majanduslikud pahed jms just eraomandist ja rahast.''Väärtusi ei loo inimesed,vaid töölised'' on ta
öelnud.Põhiline oli siis tootmisel ja konkurentsil,vaid nii sai majandusega edasi minna
vms.Marksism ja Marksism-leninism olid Marxi poolt välja töötatud.Pmst ainuõigusel põhinevad.
M.Weber-Seostas tööstusliku arengu otseselt kapitalistliku tootmisega.Kapitalismi ajal muutus
juhtmõtteks rikkuse kogumine,enesedistsipliin ja ratsionaalsus.Kapitalistid ei nautinud töötulemust
vaid paigutab selle uude tootmisesse, et jõukust suurendada.
E.Durkheimi-Tema meelest oli tööjaotus sotsiaalse solidaarsuse säilitamiseks.Ta andis mõista, et
tööstusühiskonnas on oht, et kõik hajub nagu see ka oli. Andis mõista,et kuna kiriks ja pere ja
naabruskond kaotasid oma rolli siis võib enesetappude arv kasvada sest vaimne tugi puudub.
7.Iseloomusta ja võrdle modernset ja postmodernset ühiskonda,millised võivad olla
kujunemise põhjused,tagajärjed,positiivsed negatiivsed küljed.
Modernsus ja postmodernsus on nagu vastandid.Moderne ühiskond tugines kapitalismile ja
tööstuslikule tootmisele.See oli väga hästi organiseeritud.Valitses bürokraatia,jaotumine oli
klassideks.Sel ajastul arenes ühiskond väga kiiresti:jõukus kasvas,tõusis turvalisus ja heaolu.Hinnati
kõike mis on uus ja kaasaegne.Inimesed näevad rohkem tulevikku ja pingutavad selle nimel,teevad
tööd,koostöö peab olema väga hea.Ses ühiskonnas on tihe suhtlemisvõrgustik kuid suhted on väga
pinnapealsed.Positiivne on see,et areng oli tõesti väga kiire.Tehti kõik et tulevik paremaks
muuta.Negatiivne on see,et kõik traditsioonid ja sidemed omadega hajusid.Suheldi
pinnapealselt,tööd väärtustati mingis mõttes liiga üle.Raha taheti rohkem kui ntks oma perega olla.
Postmoderne ühiskond-põhitunnus on kultuuriline pessimism.Postmodernistid on kriitilised ja
pessimistlikud pmst kõige suhtes.Inimesed ja nende maitsed on niivõrd erinevad,et ses ühiskonnas
ei saagi ühtseid väärtusi olemas olla.Ses ühiskonnas võima hajub,suhete muutumine on nii ebapüsiv
ja kiire.Kõigil on oma maitse.Klassikuuluvus justkui kaob,see ei mõjuta inimeste käitumist ja
tulevikku.Tööturg muutub sel ühiskonnas paindlikumaks.Võimalik, et see tekkis kuna nähti et
koguaeg tehti majandusest ja teaduses ja igal pool samu vigu,ehk ei suudetud vb midagi väga
parandada siis muututi pessimistlikumaks,võeti kõike vabamalt ja kõigil tekkis oma
arvamus.Mingismõttes on see isegi hea,inimesed on erinevad,rohkem ideid anti välja iga ühe
poolt.Tänu sellele võis saada ju asja parandada.Samas oli see ka negatiivne,sest tekkisid
lahkarvamused,tülid jne.

Kogu dokumendi sisu näeb kui laed faili alla
Autori kommentaar: Millised olid tööstusühiskonna kujunemise eeldused ja tagajärjed?
Nimeta tööstus ja teadmusühiskonna iseloomulikke tunnuseid.
Nimeta milliseid muutusi tõi kaasa ja põhjenda miks muutused toimusid 1.tööstusühiskond 2.teadmusühiskond: majanduses,tööhõives,kultuuris,hariduses,peremudelis,kihistumises.
Iseloomusta ja põhjenda elukestvat õpet.
Iseloomusta majandusteooriaid: A.Smith,K.Marxi,M.Weberi,E.Durkheimi.
Iseloomusta ja võrdle modernset ja postmodernset ühiskonda,millised võivad olla kujunemise põhjused,tagajärjed,positiivsed negatiivsed küljed.
Mõisted:Agraarühiskond, Industriaalühiskond, Postiindustriaalühiskond.
Muu