Noarootsi Gümnaasium Uurimustöö Marleen Metsmaa 10a ÕPPIMISSUUNITLUS VÄLISMAALE Juhendaja Anita Arst Sigrid Ojavee Pürksi 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1.Paljud noored tahavad välismaale............................................................................................5 1.1. YFU (Youth For Understanding).....................................................................................5 1.2. Erasmus...................................................................................................................
Lahkuda Eestist või jääda kodumaale - selles on küsimus? Hetkel on väga päevakajaline noorte eestlaste lahkumine välismaale. Peamiseks põhjuseks on tahtmine saada parem haridus või et leida parem töökoht. Küll on aga ka väga palju eestlasi, kes ei taha välismaale minna, kuna peaksid kodumaalt lahkuma. Miks siis ometi tahavad paljud noored välismaale minna? Noored mõtlevad eelkõige oma tuleviku peale, mis võibki olla peamiseks põhjuseks, miks nad valivad välismaise haridus Eesti hariduse asemel. Võrreldes üheksakümnendatega on noorte mõtteviis välismaal õppimisest suuresti muutunud. Noored kardavad, et nad ei saa hakkama teistsuguses ja võõrkeelses keskkonnas või on lihtsalt mugava eluga ära harjunud. Tänapäeval on aga kõigil internet, kust noored õpivad igapäevaselt inglise keelt. Samuti saavad nad infot oma tuttavatelt, kes on läinud välismaale vahetusaastale või ülikooli õppima ja seal hakkama saanud. Se...
Miks inimesed lahkuvad Eestist? Tänapäeval on väga aktuaalne teema, miks inimesed lahkuvad meie kodumaalt. Pea 1/5 tööjõust ning lausa pool noortest sooviks lahkuda Eestist. Põhjuseid võib olla mitu, kuid peamised on vähene palk, õppimise soov, armastus ning mõni soovib lihtsalt põgeneda oma murede eest. Kindlasti kõige suurem probleem, miks inimesed Eestist lahkuvad, on vähene palk. Paljud inimesed ei saa hakkama selle väikese palgaga, mis Eestis töö eest saab. Seega võetakse vastu otsused, et minna välismaale, kus saab palju lihtsamini palju suurema palganumbri kätte. Näiteks paljud minu tuttavad on rääkinud, et välismaal tehakse tööd palju lihtsamalt. Inimesed teevad tihti puhkepause, ega pabista, et midagi võib tegemata jääda, nagu eestlastele kombeks. Mõni inimene on aasta-paar välismaal, ning tuleb siis tagasi, kui teatud summa on kokku saadud, kahjuks aga mõni jääbki välismaale, sest arvab, et nii on liht...
Miks ma läheksin välismaale õppima Välismaale õppima minekuks võin tuua palju põhjuseid. Siiamaani on mul probleemiks tulevikuplaanid ehk ma ei tea, millega ma tulevikus tegeleda tahaksin. See tähendab, et välismaal olles võin veel enda jaoks aega leida, et tõeline kutsumus avastada. Välismaal õppimine arendab silmaringi ning võib pakkuda võimalusi, mida Eestis ei pruugi olemas olla. Kunagi ei tea, mis elu toob ja see kehtib ka välismaal õppimise kohta. Uus ja võõras keskkond võib välismaal olla hirmutav, aga see-eest põnev. Seal olles saab õppida kohanema ja hakkama saama erinevate olukordadega, avastada oma tugevaid külgi ning vastu võtta põnevaid väljakutseid. Uutes oludes proovilepaneku läbi võin ma leida endas uued küljed ning rohkem ennast tundma õppida, mille läbi ma muutun ka mentaalselt tugevamaks. Need võivad minu tulevast elu suurel määral muuta. Ma tunnen, et mul on vaja vaimset äratust, praegune elu on muut...
Minu põlvkond ja selle tulevik Eestis Tänapäeva noored tahavad avastada maailma, minnes õppima või töötama välismaale. See aitab noortel inimestel laiendada silmaringi ja anda oma edasiseks eluks julgust ja kogemust. Ka minu tuttavad läksid Austraaliasse tööle, et proovida midagi uut ja huvitavat. Samuti minnakse välismaale tööle sealse kõrgema palga ja paremate elamistingimuste pärast. Eesti rahvas on väga töökas ja truu rahvast , just sellepärast võtavad välismaalased tööle eestlasi. Kuid miks valisid minu sõbrad töötamiseks Austraalia? Kuna kõik inimesed ainulaadsed, siis oli neil erinevaid vaikuid, mõned tahtsid sinna minna vaid sealse looduse ja loomariigi pärast, teised aga selleks, et kogeda midagi sellist, millest nad kunagi unistada ei osanud. Tänapäeval liigub informatsioon nii kiiresti, et kohe on teada, kuhu on hea tööle või õppima minna. Austraalia palk on kõrge võrreldes Eesti normaa...
Maailm on valla-minna või mitte? Nõukogude ajal elanud inimestel oli palju vähem võmalusi kui meil praegu. Vabadust ise otsustada ja oma elu korraldada tollel ajal elanud inimestel ei olnudki. Neilt võeti selles vallas väiksemgi võimalus- neid küüditati Siberisse ning osad ulpisid küüditamishirmus paadiga tundmatusse. Tänapäeva noortel on hea võimalus välismaale minna, kuid tihti nad unustavad, et see toob kaasa ka olulisel määral riske. Minna või mitte? Minu arvates tuleks seda võimalust kindlasti kasutada eelkõige sellepärast, et saab avastada maailma, vaadata kuidas teised inimesed elavad ning avardada enda silmaringi ja maailmavaadet. Kõige parem on leida võimalus välismaale õppima minna. Tagasi tulles võid sa olla hinnatud ning sul on suurem võimalus korraliku palgaga töökohale. Sa oskad ka väärtustada rohkem seda, mis sul kodumaal on ja välismaal polnud. Viimastel aastatel on selline ,,välismaale töö...
Migratsioon Eestis- kas probleem? Terve maailm on liikumas uuenduste poole. Kõik inimesed tahavad midagi uut, midagi paremat. Ühiskond arvab petlikult, et mujal on parem ning otsib kohta mujal. Eestlased otsivad midagi uut välismaal ning välismaalased otsivad kohta Eestis. Migratsioon on saanud ülemaailmaliseks probleemiks ning lõppu ei tundu sellele tulevat. Inimrassid segunevad ning ühtne ühiskond kaob päevade kiirusega. Inimesed pole rahul sellega, mis nende ümber on. Tahavad saada seda, mis naabril on, kuna temal on nigunii parem. Paljud eestlased teevad maha meie armast kodumaad, kuna meedia ja kultuur kajastab, kui suurepärane elu on välismaal. Just sellepärast, üksteise järel liiguvad inimesed välismaale ja jätavad kodumaa seljataha. Nii palju võimalusi end arendada ja tagada endale hea elu tundub olevat välismaale kolivate inimeste peamiseks põhjuseks, kuna nende enda riik selliseid võimalusi...
Mida mõtleb abiturent? Olles õppind juba üksteist aastat ja saanud palju teadmisi, tuleb nüüd abiturentidel mõelda, mis saab edasi. Kuidas eksamid heade hinnetega sooritada? Mida teha peale gümnaasiumi? Kas minna edasi õppima või minna hoopis tööle ? Kui minna õppima siis kuhu? Need ja paljud teisedki küsimused kimbutavad kindlasti igat abiturenti aina enam lõpetamisele lähenedes. Me kõik tahame gümnaasiumit heade hinnetega lõpetada, et oleks pärast hea vaadata ja ka kuhugi edasi õppima minnes oleks ka suurem võimalus sisse saada. Me proovime pingutada viimase aasta nii kuidas me suudame. Mõnele tuleb alles viimane aasta pähe, et peaks õppima hakkama, aga siis võib juba lootusetult hilja olla. Peale gümnaasiumit me peame tegema valiku kas minna edasi õppima või mitte. Abiturendina me pühendame rohkem aega ka koolide ja erialade uurimisega, mida edasi õppida. Küsime nõu nii tuttavatelt kui ka käime rohk...
Maailm on valla minna või mitte? Maailm on suur ja lai. On palju erinevaid maailmajagusid, riike, kultuure, keeli, inimesi. On nii karmimate seadustega riike, kui ka leebemate seadustega. On nii albiinosid, kui ka mustanahalisi inimesi. Kuigi elame samal planeedil, on kõik siin maailmas erinev. Isegi toidud ja traditsioonid on erinevad. On palju erinevaid paiku kuhu minna ja mida avastada. Palju inimesi, kellega tutvuda ja sobituda. Palju erinevaid elamusi. Maailm on valla- minna või mitte? Paljud noored lähevad kodumaalt välismaale. Põhjuseks on siis kas õppimine, töö, uus elukoht või lihtsalt maailma avastamine. Õppima minnakse üldjuhul ülikoolidesse. Kaugele kodumaalt minnes, soovitakse õppida tundma teisi inimesi, õppida ära teine keel, teine kultuur. Eestist lahkub iga aasta väga palju inimesi välismaale, eriti noored. Eestist lahkudes, jätavad paljud siia oma perekonna ja sõbrad. Õnneks on tänap...
Mida peaks arvestama elukutse valikul? Elukutse see sõna hõlmab enda alla väga palju valikuvõimalusi. See on otsus, mida ei saa teha uisapäisa, vaid see tuleb mõelda väga hoolikalt enda jaoks läbi. Kuid mis tähtsust mängib selles haridus, mille me koolist saame? Kas ja miks me õpime terve elu? Keda ootab Eesti? Millised on võimalused välismaal töötamiseks? Kuidas olla valmis tulevikule? Need on küsimused, mille vastused tuleks endale selgeks teha juba koolieas. Mina arvan, et haridus, mille me koolist saame, mängib elus väga suurt rolli. Võib-olla isegi mitte haridus aga haritus. Oskus käituda ja iseseisev olla. Oskus endaga hakkama saada. Koolieas hakkvad tekkima suured unistused, mille poole püüelda. Koolis hakkab inimene mõistma, mis talle pakub huvi ja mis tema iseloomuga ei sobi. Kindlasti õpib inimene kogu elu. Kuigi see ei pruugi tähendada, et ta käib kogu elu kuskil koolis ja kool...
Minu eneseteostusvõimalused Euroopa Liidus Noortel on täna ning ka tulevikus väga suur roll Euroopa Liidu ja selle kodanike ees erinevate valdkondade probleemide lahedamisel. Noori peetakse ka kõige haavatavamaks riskirühmaks tööturul, kuna neil pole võimu ja nende võimalused on piiratud. Seega tuleks noori kaasata varakult kõikvõimalikesse tegevustesse ja nende häält peaks võtma arvesse. Millegipärast kipub Eesti riik tegema kõik selleks, et oma inimesed välismaale tööle peletada, seega vaataks ka mina pigem Euroopa Liidu tööturul ringi kui ainult Eestis. Kes meist ei sooviks head palka saada ja millegipärast tundub välismaal elu lõbusam ja huvitavam, muidugi senimaani kuni reaalsus kätte jõuab. Samuti kui soovin tulevikus oma äri teha, siis tänu piiride avatusele on oma toodete või teenuse turustamine Euroopa Liidus lihtsaks tehtud, kuna nõuded ja seadused on ühesed. Kohati ongi väljaspool Eestit lihtsam oma äri ...
Kava: Sissejuhatus: · Laialdane inimeste emigreerumine välismaale on kõikidele riikidele halb näitaja, sest see mõjub riigi üldist taset. Kõige rohkem kannatab selle all majandus ning tööjõu kvaliteet, mis omakorda toovad esile uusi probleeme. Teema arendus: · Inimeste lahkumise negatiivsed tagajärjed Riigi seisukohalt: tekib tööjõu ja spetsialistide puudus, haritud ja kogemustega lahkub, Eestisse jääb vähe oma alale spetsialiseerunud inimesi , üha rohkem hakkab majandus alla käima, pole kedagi kes loob uusi firmasid ja töökohti. Paljud ei tule ka tagasi (näiteks leiavad elukaaslase, loovad pere, lapsed saavad seal hariduse, omandavad teise riigi keele). Inflatsioon · Noorte lahkumise põhjused õppimise raskuse tõttu, tahetakse kohe tööle minna ja kuna eestis madalad palgad, siis minnakse välismaale. Kõrgharidusel hind kõrge (paljudes riikides on see tasuta), loodetakse väl...
MILLISED ERIALAD ON TÄNAPÄEVA EESTI ÜHISKONNAS ENIM VÄÄRTUSTATUD Kõige raskema valiku oma elus teeme siis, kui tahame minna õppima mingit eriala. Võrreldes 21. sajandit eelnevatega, on väga palju erialasid juurde tulnud ning valik on suurem. Samuti on tänapäeval võimalik minna õppima ka välismaale, kuna terve maailm on globaliseerunud ning see teeb meie valiku veel raskemaks. Paljud noored küsivad nõu nii karjäärinõustajalt kui ka oma vanematelt, et millist eriala nad soovitaksid. Meie karjäär algab valikust, mida minna edasi õppima. Töötajate puhul on kindlasti enim väärtustatud erialad need, mis neile meeldivad, kuid samas ka need erialad, kus teenib korralikku palka. Riigi puhul see kahjuks nii ei ole. Riik väärtustab ennekõike sellist eriala, mis on talle kasulik ning panustab sinna rohkesti ressursse. Nii Eestis kui ka mujal maailmas on selliseks erialaks inseneritöö, kuna tänu nendele riigi stratee...
Kärjäärikompass 5. jaanuaril toimus Jüri Gümnaasiumis gümnaasiumi õpilastele selline üritus nagu "Kärjäärikompass". Seal käisid rääkimas oma valdkonna spetsialistid, kes on tegelenud sellega mitu aastaid. Kõik spetsialistid olid naised, mina isiklikult arvan et oleks võinud rääkida mõni mees teda oleks huvitavam kuulata. Esimene esineja oli Innovest. Ta rääkis kutsekoolide võimalustest. Mina arvan et gümnaasiumi õpilastele pole vaja seda teemat tutvustada sest nad tegid 9. klassi lõpus valiku kas minna gümnaasiumisse õppima või kutsekooli. Sellest teemast peaks rääkima minu arvates 9. klassile, aasta alguses kuna see on vajalik informatsioon nende jaoks. Aga muidu see esineja rääkis hästi ja arusaadavalt ei olnud raske kuulata. Teine esineja rääkis võimalustest õppida välismaal ja kuidas töötab firma Dream Foundation. Mina isiklikult kuulasin seda esinejat, sest endal käis vahepeal plaan minna välisma...
Triin Gretel Tauk Saku Gümnaasium 12. klass Tel: 59009072 E-mail: [email protected] Eesti 10 aastat Euroopa Liidus: mis on sinu jaoks Euroopa Liit? Euroopa Liidus olemine on minu meelest privileeg. Euroopa Liit tähendab minule vabadust ja tohutuid võimalusi, tuleb vaid teada ja tunda oma õigusi. Euroopa Liidu riigid on tihedalt omavahel seotud nii majanduslikult kui ka poliitiliselt. Euroopa Liit sätestab norme, jagab toetusi, pakub võimalusi ja vajadusel ka tuge. Üks olulisemaid võimalusi on minu jaoks re...
Eesti rahvaloendus 11. rahvaloenduse ajal, mis toimus 2011 aastal, kolme kuu vältel, loendati Eestis püsielanikke kokku 1 294 236. Nendest 693 884 olid naised ja 600 352 mehed. 68,7% pidas ennast eestlaseks 24,8% venelaseks ning 4,9% muu rahvusena. Oma rahvust ei määratlenud 1,5% vastanutest. Püsielanike arv on langenud 75 816 inimese võrra. Kahe rahvaloenduse vahel on muutunud vanuseline koosseis. Kui aastal 2000 moodustasid kuni 14-aastased rahvastikust 18%, siis nüüd on see langenud 15% peale. 65-aastaste ja vanemate osatähtus on aastal 2011 vastupidine, tõusnud 15% pealt 18% peale. Tööealiste inimeste osatähtus jäi samaks ehk 67%. Rahvastikupüramiid Eestlasi on jäänud vähemaks võrreldes 2000. aastaga. See tuleneb sellest, et paljud on läinud elama ja töötama välismaale. Samuti lähevad ka paljud noored õppima välismaale ning ei tulegi tagasi. Kaasa ei ole aidanud ka see, et Eestil on juba teist r...
Noored kui meie tulevik mida meil oodata on? Meie ümber väga palju arukaid, ettevõtlikke, äärmiselt huvitavate hobidega noori inimesi. Tihtipeale me lihtsalt ei märka neid. Mingil imelikul põhjusel. Ehk on see meie jaoks iseenesest mõistetav, et noor inimene peab ju millegagi tegelema. Peale selle, et ta koolis käib. Otse loomulikult hästi või vähemalt rahuldavalt õpib. Koduseid toimetusi teeb. Perekonnaga aega veedab. Lemmiklooma kasib. Üksjagu ports eeldusi, kuid mida on meil neilt oodata tulevikus? Üheks suureks negatiivseks pooleks on aktiivne noorte väljaränne suurlinnadesse või halvimal juhul isegi välismaale, jättes tühjaks meie väiksemad asulad. Välismaale elama suundunud noorte arv aina kasvab. Loomulikult pole reisimine, maailma- ja enese avastamine halvad asjad, kuid need noored, kes lahkuvad, võiksid ka tagasi tulla. Välismaale suundunud noored eelistavad sagedasti sinn...
Vanadus ja noorus Kirjand 9.klass Inimese elu algab nooruspõlves. Noorena elatakse aktiivset elu. Kuid varem või hiljem, saavad ka inimesed kunagi vanaks. Noorus on aeg, mil püüeldakse oma unistuste poole ja tehakse suuri plaane tuleviku kohta. Noored tahavad elada põnevat elu. Tahetakse proovida uusi asju ja käia võimalikult palju erinevates kohtadaes ning suhelda erinevate inimestega. Nad soovivad saada suureks ja edukaks, kuid saadakse aru, et mida vanemaks inimene saab, seda rohkem tekib muresid ja elu läheb raskemaks. Juba kooliajal peavad nad tegema tähtsaid otsuseid tuleviku kohta. Tänapäeaval on neil väga palju erinevaid võimalusi, kuidas jätkata oma elu elamist peale kooli. Kes läheb tööle või õppima, kes välismaale, kes hakkab elama omaette. Kuid ka noorus saab kunagi läbi ja inimesed jäävad vanaks. Paljud on arvamusel, et vanadus on aeg, kui põnev el...
Karina Selivanova AM15 Enesejuhtimine Rahvusvahelistumine Enne Tartu Tervushoiu Kõrgkoolis õppimise alustamist planeerisin juba minna praktikale välismaale. Arvestades minu tuleviku elukutset, mulle oleks väga huvitav tutvuda teiste kultuuridega. Minnes praktikale välismaale mul on hea võimalus laiendada silmaringi, õppima käituda võõras keskkonnas. Samuti see on ka suurepärane võimalus õppida võõrkeeli. Praktika välismaal annab võimalust kohtuda uute inimestega. Need tutvused võivad olla väga kasulikkuks tulevikus, näiteks, elukutselistes küsimustes. Välis-praktika abil võib saada uut kogemust, mis on erinev varem saadud kogemusest Eestis. Kui mul on võimalus teha praktikat välismaal, siis muidugi ma kasutan seda võimalust. Uurides minu õppekava olen jõudnud järeldusele, et heaks võima...
Mida peaksin arvestama tulevase elukutse valikul ? Nimi Oma tulevase elukutse valikul pead arvestama paljude asjadega. Esiteks sulle peab su tulevane elukutse meeldima ja sellel elukutsel peab olema tulevikku. Kui sellel elukutsel pole tulevikku, siis sa ei saa endale tööd enam ja pead juurde õppima uut elukutset. Oma elukutse valikul pead arvestama kõige rohkem haridusega. Põhikooli lõpetamine on kohustuslik, sest muidu ei saa sa gümnaasiumisse ega kutsekooli sisse, sest sul pole lõputunnistust. Kui sul pole põhiharidust, siis sa ei saa isegi enam koristajaks, sest selleks saamiseks on sul vaja põhikooli haridust. Tänapäeval on endale töökoha leidmine suhteliselt raske, sest nõudlus ühe töökoha peale on väga suur. Muidugi oleneb töökohast, kui pakutakse müüja tööd, siis on sul vaja vähemalt keskharidust. Kui sul on gümnaasiumi hariduse ja kutsekooli keskhariduse vahel valida, siis...
Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas Kogu maailmas on ülerahvastus suureks probleemiks. Kõige suurem probleem on muidugi arengumaades, sest arengumaades on iive palju kordi suurem. Arengumaades ei ole inimestel elupaiku, head sööki ja joogist rääkimata. Eestis ei ole ülerahvastatus suureks probleemiks, sest Eesti on tegelikult väga hõredalt asustatud riik maailmas, võreldes näiteks Mehhiko või mõne Aafrika riigiga. Eestis ei ole ka probleemiks inimeste ära mahutamine linnadesse või küladesse, sest Eestis on inimestele tehtud piisavalt palju maju kus me elada saaksime. Kui majadest peaks puudu tulema saab ju alati juurde ehitata, sest Eestis on palju põllumaad ja metsasid, mille asemele saab ehitada maju. Eestlased pole just suur rahvas. Meie soome-ugri rahvastel, on oht välja surra samuti see oht on ka Eestil. Noored inimesed, kes lõpetavad oma kooli ära lähevad välismaale tö...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Essee: Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Koostaja: Katre Kikkas Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Tartu 2010 Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Sissejuhatuseks Juba pikka aega on räägitud kõrghariduse rahastamisest, kas see peaks olema tasuline või tasuta, kust saada haridusse lisaraha ning kuidas tagada kõrghariduse kvaliteet. Kahjuks räägitakse väga vähe sellest, mis saab edasi. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas noored ...
Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9 2. UURIMUS.....................................................................................
Kas Eesti on jätkusuutlik ühiskond Jätkusuutlik ühiskond on ühsikond, kus toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja jätkusuutlikkuse eesmärgi vahel. Eesti puhul on nendeks Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. Mainimata on aga jäetud tänapäeva Eesti üht suurimat nõrka kohta, demograafilist jätkusuutlikkust. See on küll lähedaselt seotud teise 4 valdkonnaga, kuid tema mõju tänapäeva ühiskonnas on kõige laastavam. Juba kümme aastat tagasi, Eesti Vabariigi 83 sünnipäeva kõnes mainis Lennart Meri: ,,Mulle teeb tõsist muret kasvav tööpuudus eestis, millega sammub kummalisel kombel taktsammu kasvav tööjõupuudus Eestis". Ka praegu võime sarnast tendentsi märgata. Tööta jäänud kfalitseeritud tööjõud kolib välismaale, kus avanevad paremad võimalused. Toimub nn ,,ajude väljavool". Kuna me oleme vananeva rahvastikuga riik, on see äärmiselt suur kaotus, sest need...
Eesti Realism · Realism kirjanduses taotleb tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. · Kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav. Muutused venestusajal: · Alustati haridusreforme · Riigi keeleks kehtestati venekeel · Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele tulid umbkeelsed õpetajad ja ametnikud venemaalt. · Tartu ülikooli keeleks sa venekeel · Vabaduse kitsendamine · Kaotati baltierikord · Tuli vene õigeusk Miks sai venestusaeg võimalikuks? Rahvusliku liikumise aja liidrid kas surid, olid vanad ja haiged või Eestist lahkunud. Liidrite omavahelised võimuvõitlused. Kultuuri elu tippsaavutused 19-20 saj. vahetusel: · Toimusid üldlaulupeod (1891, 1894, 1896) · Rahvaluule kogumine · Hurt alustas rahvaluu...
Töötus- kaasaja suurim probleem Eestis Eesti Vabariik taasiseseisvus 20. augustil 1991. aastal. Selle ajaga on riigis väga palju muutunud. Nõukogude Liidu ajal oli kõigile tagatud töökoht ja elukoht. Praegusel ajal peab igaüks töö- ja elukoha hankimiseks ise vaeva nägema. Tänapäeval, kui on vähe rikkaid ja palju kehvemal elujärjel inimesi on elukoha leidmine küllaltki raske. Elukohti on tegelikult palju, tekib juurdegi, kuid kodu soetamiseks peab tihti suuri laenusid võtma. Ilma töökohata aga laenu ei saa. Kõige suuremaks probleemiks ongi Eestis minu meelest suur töötus. Tänapäeval on eluga toimetulek välismaal lihtsam. Paljud noored on tööpuuduse tõttu Eestist välismaale tööle läinud. Parema meelega oleksid nad kindlasti kodumaal, kuid siinsete palkadega ei ole võimalik ära elada. (Tihtipeale pakub välismaal tööandja lisaks töökohale ka elukohta). Väikese palga ja kõrgete üürhindadega ei olegi mõtet Eestis töö...
LLP/ERASMUS ERASMUSE ÜLIÕPILASE ARUANNE 200../200.. õa Tere! See on Sinu Erasmuse aruanne. Me oleme tänulikud, kui Sa täidad aruande nii üksikasjaliselt ja täpselt kui võimalik. Sinu poolt sisestatud andmed aitavad parandada Erasmuse programmi ning annavad tulevastele vahetusüliõpilastele hinnalist informatsiooni. Mitmed küsimused on lahtised ning tulevastele vahetusüliõpilastele eriti kasulikud. Palun vasta neile nii üksikasjalikult kui võimalik vastuse pikkus ei ole piiratud. Kõiki selles ankeedis toodud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 18. septembri 2000.a määru...
Karjääriplaani koostamise juhend Eeltöö 1. Otsusta otsustada Mida ma pean otsustama? Pean otsustama, millist karjääri ma teha soovin. Millal ma otsustan? Enne seda kui hakkan karjääri tegema. Sellistele pisiasjadele on oluline alati enne algust mõelda . 2. Kogu enda kohta informatsiooni Minu kolm peamist huvivaldkonda on? Hobused, raamatud, psühholoogia Ma eelistan töötada järgmiste konkreetsete ülesannete kallal. - Treener, hobuse aretus( umbes 5- 10 aasta pärast. ) Mul on järgmised oskused - Elementaarsed tallitööd, algteadmised ratsutamisest Töö juures hindan kõige rohkem neid kolme väärtust. - Head meeskonda, huvi, paindliku graafikut Minu tugevamad küljed seonduvad järgmiste võimetega. - Kirjandite kirjutamine, emaatia võime 3. Uuri tööturgu Võimalusi pakkuvad ametid on? Tallitöötaja Mina eelistan neist ? Tallitöötaja, kuid seda lühiajaliselt. Karjääriplaan 1) järgneva tööea siht ja selle 1-3 suurem...
Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile. Palju on olnud arutlusi ja vaidluseid teemal, kas rahvastikuränne on pigem kasulik või kahjulik, kuid ühest vastust sellele pole leitud. Kindel on aga see, et ka migratsioonil on oma head ja halvad tagajärjed. Positiivseks tagajärjeks lähteriigile on kindlasti vähenev tööpuudus ja lootus, et mujale rännanud noored tulevad hiljem oskuste ja mitmekesistema teadmistega kodumaale tagasi. Samuti on hea ka see, et välismaale tööle läinud isad tihti saadavad raha ning toetavad oma kodumaale jäänud pere või sugulasi ning nii areneb ja elavneb riigi majandus. Seda võib näha ka Mehhikost USA-sse tööle läinutest- Mehhiko pangad teenivad ka ülekannetelt mis tulevad võõrast riigist ning ka peredele saadetud rahad jõuavad nende kodumaa poodidesse. Veidi kaheldavam, kuid siiski võimalik positiivne tagajärg on ka see, et tänu väljarännanu...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Tagasiside ühiskonnaõpetusest Kellelt: Martin Aulik rühmast AUT 2-11 Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile. Palju on olnud arutlusi ja vaidluseid teemal, kas rahvastikuränne on pigem kasulik või kahjulik, kuid ühest vastust sellele pole leitud. Kindel on aga see, et ka migratsioonil on oma head ja halvad tagajärjed. Positiivseks tagajärjeks lähteriigile on kindlasti vähenev tööpuudus ja lootus, et mujale rännanud noored tulevad hiljem oskuste ja mitmekesisema teadmistega kodumaale tagasi. Samuti on hea ka see, et välismaale tööle läinud isad tihti saadavad raha ning toetavad oma kodumaale jäänud pere või sugulasi ning nii areneb ja elavneb riigi majandus. Seda võib näha ka Mehhikost USA-sse tööle läinutest- Mehhiko pangad teenivad ka ülekannetelt mis tulevad võõrast riigist ning ka peredele saadetud rahad jõuava...
Minu Eesti Eesti on minu armas väike kodumaa, kus ma olen sündinud ja kasvanud. Olen põline eestlane ja selle üle uhke. Eestlastel ja Eesti riigil on küll palju puudujääke, kuid teist nii ilusat maad ei ole. Meil on palju ilusat metsa, reostamata loodus, puhas õhk ja neli aastaaega. Eesti riik on väga noor. Viimasest iseseisvumisest on möödas vaid 22 aastat. Mina sündisin vabasse Eestisse, kuid minu vanemad ja vanavanemad on mulle palju rääkinud ajast, mil võimul oli veel Nõukogude Venemaa. Minu ema oli pioneer ja vanaema töötas kolhoosis. Vanaisa tegi koostööd Vene miilitsaga ja isa oli Vene sõjaväes. Nemad said osa sellest ajast, millest meie räägime praegu kui Eesti ajaloost. Võib öelda, et minu juured on kinnitunud eesti mulda, sest minu esivanemad on just siin elanud ja tänu neile oskan ma väärtustada elu vabas Eestis. Minu kodumaa on väga ilus. Sügisel on teeääred täis värvilisi lehti, t...
Miks minust kui tulevasest radioloogiatehnikust saab parim radioloogiatehnik. Kui mitte mina, siis kes?Ma juba valisin selle elukutse,mis ei ole eriti lihtne ja muidugi ma hakkan ,,läbi raskuste tähtede juurde" minema.Sellel juhul, kui igaüks hakkab mõtlema ainult sellest, palju ta teenima hakkab, siis tal võivad tekkida igasugused probleemid. Näiteks, ta juba lõpetas kooli, saab töötada aga ikkagi mõtleb ainult palgast, siis ta ei tee oma tööd õigesti, patsiendid ärritavad teda, tahab puhkusele minna...ja on see klavifitseeritud radioloogiatehnik? Kindlasti ei ole, ja minust selline välja ei tule, sest mina üldse ei lähe selle tehniku juurde, vaid valin sellist, kes armastab oma tööd. Juba koolilõpetamiseks ma otsustasin tõestada oma vanematele ja sõpradele, et valin sobivat elukutset ja hakkan olema parim oma töös. Ja see asi on tänapäeval väga tähtis, et igaüks motiveeris end olla parem kui teised.Motivatsioon aitab meil areneda end ...
Minu tuleviku plaanid Austatud kuulajaid. Mina olen ... . Ma räägin teemal ,,Minu tuleviku plaanid". Küsimused esitage pärast esinemist. Minu tuleviku plaanid ameti osas on veel üsna ähmased ning mulle tundub, et mida vanemaks ma saanud olen, seda vähem ma tean, mis ametikohal ma töötada soovin. Pisikese tüdrukuna teadsin ma täpselt kelleks ma saada soovin- printsessiks, lauljaks, modelliks, näitlejaks, advokaadiks, laeva kapteniks ning neid ameteid oli veel ja veel. Nüüd olen vaid välja mõelnud mõned suunad või hägused ametid, mille suhtes ei ole ma absoluutselt kindel, kas need mulle ikkagi sobivad. Kuna ma olen loominguline inimene, kellele reaalained eriti ei istu, olen mõelnud ajakirjaniku ameti peale, kuna mulle meeldib väga kirjutada ning arutleda erinevatel teemadel, ka olen mõelnud näitlejaks saada, sest näitlemisega olen tegelenud mitmeid aastaid ning mulle väga meeldib seda teha. ...
Kaido Rannu AL-31 Eesti Euroopa Liidus positiivsed või negatiivsed kogemused Eesti liitus Euroopa liiduga 1. mail 2004 aastal. Varsti saab juba viis aastat täis selle liikmeks olemsisest. Euroopa liit on kaasa toonud palju muudatusi ja väga paljud neist on kaasa toonud positiivest vastu kaja aga mõni ka negatiivset. Üheks suureks muudaduseks oli Shengeni viisa, mis muutis Euroopa liidu liikmes riikide vahelise reisimise viisa vabaks. See muutis välismaal töötavate inimeste elu selle võrra lihtsamaks, et ei pidanud enam uut viisat taotlema või pikendama kui tahtis uuesti sinna riiki tagasi minna. Tudengitel on ka lihtsam minna nüüd välismaale õppima tänu sellele viisa vabadusele. Tänu sellele kasvas ka transpordi vedu ja riigi piiriületus kontrollpunktides järjekorrad vähenesid ning kaup jõudis natuke rutem tarbijani. Oma silmaringi oli ka nüüd lihtsam laiendada kuna ei pidanud viisat taotlema. See suurendas kindlasti turistide ...
Kas eestlane on kaotamas oma identiteeti kaasaegses globaliseeruvas maailmas Anett Pero Viimastel aastatel on väga palju arutlusi olnud eestlaste ja meie rahvuse püsimajäämise üle. Aina rohkem on meedia väljaannetes artikleid, et mis saab meie riigist, kui nii suur osa noortest tahab minna välismaale õppima ja paljud koolilõpetajad välisriikidesse tööle. Arvatakse, et kui juba välismaale minnakse, siis ei ole enam loota, et keegi sealt üldse tagasi tuleb. Aga kas see on ikkagi nii? Ja kas see pigem tuleb meie riigile kasuks või kahjuks, et eestlased reisivad palju ja tahavad elada ka mingi aeg välismaal? Ma arvan, et sellele küsimusele ei olegi otsest vastust. Kindlasti on palju asju, mis tugevdavad inimese identiteeti olles välismaal ja tulles hiljem kodumaale tagasi. Mulle näiteks meeldib väga reisida ja avastada teisi kultuure ja tutvuda uute ja...
TÖÖPUUDUS JA TÖÖJÕUPUUDUS EESTIS Eestis on tekkinud väga vastuoluline olukord, kus ühelt poolt räägitakse palju sellest, et meil on tekkinud suhteliselt suur tööpuudus ja teiselt poolt sellest, et Eestis ei ole võimalik leida häid töötajaid. Mis on põhjused, miks Eestis on tekkinud tööpuudus ja tööjõupuudus ning kuidas neid probleeme lahendada? Tööpuudus või töötus on nähtus, mis väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei leia endale sobivat tööd. Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: · Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka · Pole töötanud näiteks eelneval kuul kogu arvestusperioodi jooksul · Tegeleb aktiivselt töö otsimisega · On nõus esimesel võimalusel tööle asuma Töötute hulka ei kuulu õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega ka pensionär. Põhjuseid, miks Eestis on tööpuudus niivõrd suur on mitmeid. Üheks põhjuseks võib välja tuua näiteks selle, et inim...
Noored parematel jahimaadel Seiklushimuline hing on üks paratamatu noore inimese osa. Ta tahab kõike teha, kogeda, tunda end iseseisvana, enda eest ise vastutada ja seni kuni tal pole finantskoormaid ega lapsi, ei hoida teda justkui miski ühe koha peal. Aastaid oleme kuulnud meediast, kuidas noored lahkuvad Eestist „parematele jahimaadele“. Enamus läheb välismaale õpingute jätkamiseks või tööle. On ka neid, kes võtavad pärast keskkooli aasta vabaks, et avastada iseennast ja maailma väljaspool kodumaa piire, puhata ning näha elu. Kuid kas see on vaid aasta või on võimalus, et noor ei naasegi enam tagasi kodumaale? Välismaale õppima minevad noored toovad sageli põhjuseks selle, et sealset haridust peetakse paremaks ja soovitakse saada uut ning huvitavat elukogemust. Kindlasti tuleb võõras keskkonnas elamine inimesele kasuks, pannes teda proovile, ja avardades tema silmaringi, ent ometi ei saa öelda, e...
Eesti Euroopa Liidus - positiivsed või negatiivsed kogemused? Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. Mail 2004, 2011 aasata 1. Jaanuaril läksime üle ka Euroopa Liidu ühisrahale- eurole. Euroopa Liit on toonud kaasa palju positiivset kuid ilmnema on hakanud ka suured probleemid. Euroopa Liidu ühed põhiväärtused on vabadus, võrdsus ning solidaarsus- iseenesest üllad eesmärgid, kuid kohati minnakse nendega liiga kaugele. Väheneb religiooni osakaal, üritatakse kaotada rahvuslikke erinevust ning sallimatust, mis kohati tundub naeruväärne ning lõhub peretraditsioone. Eesti seisab silmitsi kõigi nende probleemidega. Näiteks geipaarid, mis on tänapäeva Euroopas saanud igati normaalseks nähtuseks. Mõningates Euroopa Liidu liikmesriikides seal hulgas Hispaanias, Hollandis, Suurbritannias ja Rootsis on juba lubatud ka geiabielud. Eestis veel samasooliste abielud lubatud ei ole, kuid toimuvad geiparaadid ning arvan et kaugel ei ole ka geiab...
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja...
Iga põlvkond on rohkem oma aja kui isa nägu Pidevalt kuulevad tänapäeva noored kodus taolisi ütlusi: ,,Meie pidime kooli ajal igal vaheajal kolhoosis tööd rabama, hommikust õhtuni!" Niimoodi me muutumegi, uued on eelmistest erinevad. Juba need ütlused, mille tähedusest meil, tänapäeva noortel, õrna aimugi pole, näitavad, et oleme oma vanematest täiesti erinevad, oleme järjekordne omanäoline põlvkond. Kui tagasi vaadata, siis polnud meie vanematel ja vanavanematelgi taolist põlvkonnalist sarnasust. Siis ei saanud lapsevanemad aru mürtsuvast 80ndate popmuusikast, noorte suurest huvist välismaa asjade vastu, läikivatest diskorõivastest ja paljust muustki. Kui tänapäeval räägivad vanemad oma järeltulijatele raskest kolhoositööst, siis neile räägiti karjas käimisest ja väideti, et kolhoosis saavad lapsed lausa puhata. Veel rohkem tagasi vaadates näeme, et lisaks neile olid erinevad ka vanavanemad ja nende...
Talvepalee Talvepalee on Peterburi kesklinnas asuv Venemaa keisrite endine palee. Palee on osa Paleeväljakut õnritsevst hoonetekopleksist. 18. sajandi algul lülitus üleeuroopalisse kultuuriringi ka seni kunstis omaette arenenud Venemaa. Tsaar Peeter I kutsus välismaalt arhitekte ja kunstnikke, saatis vene meistreid välismaale õppima. Lühikese ajaga arenes välja omapärane ja kõrgetasemeline vene barokk. Neeva jõe äärde uut pealinna SanktPeterburgi rajades said arhitektid vabalt luua suuri võimsaid ansambleid. Kuni tänaseni on see üks kunstipärasemalt planeeritud linnu maailmas. Sealsetest arhitektidest nimekaim, itaalia päritoluga Bartolommeo Rastrelli (17001771) kavandas Talvepalee, kus praegu asub osa Ermitaazist, maailma ühest suuremast kunstimuuseumist. Talvepalee ehitati aastatel 17541762. Vene keisrid elasid Talvepalees talvekuudel, suvel aga 20 kilomeetri kaugusel Tsarskoje Selos (pra...
Väärtused, millal põhineb tänapäeva maailm Maailmas väärtustatakse erinevaid asju, kuid levinumad väärtused on hea haridus, karjäär ja raha. Nende nimel pingutatakse ja ollakse valmis suureks tööks. Enamus inimesi arvab, et just need väärtused tagavad hea elu. Tänapäeva maailm põhineb haridusel, sest haridus tundub ainuke võimalus, kuidas olla edukas. Ilma hariduseta on raske leida tasuvat töökohta, kuna paljudes kohtades nõutakse vähemalt keskharidust. Samuti ilma eelneva kogemuse või koolituseta on raske konkureerida teiste kandidaatidega, kellest osad võivad omada isegi erialast väljaõpet. Ka kõige tavapärasematele töödele eelistatakse töötajaid, kellel on vähemalt eelnev töökogemus või hea haridus. Seda veel eriti tänapäeval, kui töötus on suur ja kandidaatide hulk, kelle seast valida on lai. Eriti raske on sellisel juhul tööd leida noortel, kellel puudub kogemus ja paljudel ka haridus. Tänapäeva maailmas tö...
Euroopa Liidu Plussid ja miinused Eesti kuulub Euroopa Liitu alates 2004. aastast. Seal kehtivad omad seadused ja määrused ning sinna kuulub 27 Euroopa riiki. Sealt tulenevalt on tollel Liidul kahtlemata ka omad plussid ja miinused sellise pisikese riigi nagu Eesti jaoks. Peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga oleme me saanud mitmeid toetusi nii hariduse, noorte, loodushoiu ja muude taoliste projektide tarbeks. Euroopa Liit maksab igale oma liikmesriigile iga aasta teatud summa raha, kuid riik ise peab miinusena maksma iga aasta liikmemaksu ning mida suurem ja rikkam riik on, seda suurem on ka summa. Samuti sai Eesti kaela endale väga kopsaka suhkrutrahvi, mida makstakse siiani. Siin oleks mõttekoht, et kas see toetus korvab nii trahvi kui ka iga aastase liikmemaksu. Mulle tuleb sellega meelde vanasõna seitse korda mõõda ja üks kord lõika, mis tolles kontekstis tähendab seda, et raha on küll t...
Ränne Euroopa riikides ja selle mõju rahvastiku koosseisule Ränne Euroopa riikides on väga levinud. Inimesed rändavad peaaegu igalt poolt igale poole ja see on täiesti loomulik, et soovitakse avastada ning näha teisi kohti. Rändamisel on mitmeid põhjusi. Ainus põhjus ei ole lihtsalt soov näha teisi kohti, teist kultuuri ja teisi inimesi. Mõned inimesed on ka sundolukorras, enam võibolla mitte, kuid sõja ajal põgenesid paljud inimesed sõja pärast. Tänapäeval rännatakse kõige rohkem sellepärast, et saada paremat palka. Põhiline ränne toimub arenguriikidest arenenud riikidesse tänu sellele rahvad segunevad. Aafrikast tulevad inimesed Euroopasse paremat elu otsima, kuid kuna nemad ei ole nii haritud on neil ehk raske selle eluga kohaneda ning neist saab madalam ühiskonnakiht. Eestlased rändavad Eestist näiteks Soome parema palga või elukaaslase juurde. Samuti rännatakse Eestist välismaale õppima mis on hea, sest kui õppijad naasevad ees...
Mihhail Ivanovits ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene helilooja. Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga: uuris Lääne-Euroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. 1830. aastal läks helilooja välismaale alguses Itaaliasse, pärast Austriasse ja Saksamaale. Itaalias uuris ta bel canto laulustiili ja kirjutas ise Itaaalia maneeris. Aastatel 18331834 elas Glinka Saksamaal ja töötas Z. Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu ...
PJOTR TSAIKOVSKI Anniriida Arge MT-21 ELULUGU Sündis 25. aprillil 1840. a. Uraalides. Esimesed muusikalised muljed seotud lauludega, mida kuulis lapsepõlves emalt. 10 aastasena asus õppima õigusteadust. võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1859.a. lõpetas kooli ja asus tööle Justiitsministeeriumisse. Peagi taipas, et see pole talle. 1862-1865 õppis Peterburi Konservatooriumis Kompositsiooni. 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". 1866 kutsuti professoriks Moskvasse. Kus ta oli 10 aastat. Seal palju tähtsaid teoseid: balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis koos vennaga Haapsallu suvitama. Tsaikovski kuulsus heliloojana hakkas kasvama. 1871.a. toimus Tsaikovski autorikontsert, kus esitati tema uut 4- osalist keelpillikvartetti. Murranguliseks sai Tsaikovski elus aasta 1877, kui õnnetu abielu kutsus esi...
Enesetutvustus Minu nimi on Lyna ........ Ma olen 16-aastane ja elan ...... koos oma vanema õega. Vabal ajal veedan meelsasti aega kodus, sest seal on hea olla. Lisaks on mul veel üks õde, kes on 4- aastane ning elam isaga. Õpin Tapa Gümnaasiumis 10. klassis. Selles koolis olen õppinud kaheksandast klassist alates. Mulle meeldib see kool, sest õpetajad on siin head ja kaasõpilased väga toredad ning sõbralikud. Otsest lemmik ainet mul pole, aga mulle meeldivad matemaatika ja inglise keel. Oskan inglise keelt suhtlus tasemel, sest õpin seda koolis juba seitsmendat aastat ja olen käinud riikidest, kus tuleb suhelda inimestega inglise keeles. Räägin ka vene keelt, mida olen õppinud kolm aastat ning see aasta hakkasin õppima soome keelt. Vabal ajal tegelen laulmisega ning olen palju koos oma sõpradega. Suvel olen tavaliselt Sotimaal ema juures. Mulle meeldib väga reisida. Iseloomult olen sõbralik, töökas ja kohusetundlik. Ma ei anna alla, k...
Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku südamele. Eesti on väike. Kui küsida lõuna-ameeriklaselt Eesti kohta, siis vastus jääb tõenäoliselt kas lühikeseks või halvimal juhul olematuks. Hetkel ei saa sellele midagi parata, kuna suure osa oma ajaloost on Eesti olnud NSVL-i poolt okupeeritud. See aga takistas eesti kultuuri ning üldise populaarsuse arengut. Peale Nõukogude Liidu lagunemist oli eestlastel taas võimalus oma riik rajada. Selles riigis me ka elame. Veidi üle 1.3 millioni elanikuga riik, mis asub selliste naabrite kõrval nagu Läti, Soome ning Venemaa. Kahe viimasega võrreldes on Eestil kahtlemata vähem aega olnud majanduslikult ning kultuurselt areneda. Tihtipeale osutab mõni näpuga riikide nagu Rootsi ja Soome peale, kiites nende majanduspoliitikat, üldist heaolutaset ning hüvitisi, rääkimata miinimumpalgast ning pensionist...
Mari-Liis Leinus 12.C Töö ja raha seostest tänases Eestis Arvamuslugu Töö ja raha seosed tänapäevases Eestis on minu arvates väga paigast ära, nimelt ei kannata meie riigis saadav töötasu mingit kriitikat. Ametite hinnatus on meie riigis nii arusaamatu (kuidas on see võimalik, et arstid ja õpetajad saavad vähem palka kui poliitikud ja funktsionäärid?) ametnike arv kasvab aga kiiremas tempos kui tööhõive ja keskmine palk. Hinnatase on võrdne Soomega, kuid meie palgad on vähemalt kaks korda(!) madalamad. Tundub, et justkui kõik on korrast ära. See ei saa ju nii jätkuda, või saab?! Kogu probleem algab üldisemas plaanis aga sellest, et mõningaid ameteid ei austata nii palju kui võiks, nt arsti a...
Kas haridus on investeering? ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea," kõlab vanarahva ütlus. Haridus algab koolist ning selle omandamine on hädavajalik elus toimetulemiseks. Vaatamata sellele, et haridust ei saa osta, kaasnevad sellega suured kulud. Kas haridusele kulutatud raha on otstarbekalt kulutatud ning kas haridus on investeering, mis end tulevikus tasub? Kuigi tasuta haridust ei eksisteeri, on meie riigis võimalik vähemalt põhiharidus omandada üsnagi väikeste kuludega. Samas ei tohiks meil eksisteerida erakoole, mis väidetavalt pakuvad parema kvaliteediga hariduse omandamise võimalust, kuid samas nõuavad selle eest õppemaksu. Sellega on eelistatud rikkamad inimesed. Riik peaks sellise ebavõrdsuse suhtes midagi ette võtma, et põhihariduse omandamiseks oleksid kõigil võrdsed võimalused. Aastakümneid on Eestimaal teatud: oleme väike rahvas, kes saab suur olla ainult oma vaimult. Vaimusuuruse annab inimesele h...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
