Selle väljaku autoriks oli barokk-kunsti peaesindaja LORENZO BERNINI (1598-1680). Teise kuulsusena arhitektuuri alal võiks mainida CARLO MADERNAT. Tema projekteeritud on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. See on tüüpiline barokkfassaad- rahutu ja maaliline. Rütmiliselt asetatud sambapaarides eendub üks sammas tugevasti. Korruseid ühendavad tervikuks voluudid . Kõige fantaasiarikkam ja uuendusi püüdlevam itaalia arhitektide hulgas oli FRANCESCO BORROMINI. Tema ehitatud San Carlo alle Quattro Fontane kirikus Roomas näib kõik liikuvat. Sirgjoont peaaegu ei kasutata. Fassaadi jaotab kaheks korruseks lainetav simss; mõlemat korrust liigendavad neli korintose sammast, mille vahel on niid skulptuuridega ning nelinurksed ja ovaalsed petikud. Fassadi kroonib suur ovaalne medaljon. ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL...
1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR...
Rembrandt-abiellumise perioodil maalid väga julged ja rõõmsad.Pärast naise surma maalid hingestatud. 4. Rokokoo nimetus tuleneb erineva merekarbi motiivi järgi. 5.Meelelahutuslik suund,eelistati pehmeid värvikombinatsioone. 6. Klassitsism tekkis 18.saj viimasel veerandil Prantsusmaal. 7.Antiigil. 8.Kaunistused: Varaklassitsismis:barokile ja rokokoole omased elemendid ;Kõrgklassitsimis: voluudid , girlandid, medaljonid, trofeekimbud ja hammaslõiked. 11.Historitsism - mõne vana stiili jäljendamine. 12.Delacroix-suur rõhk väljendusvahendite emotsionaalsusel. Rõhutas värvielamusi,lõi kunstiliseks tervikuks reaalse ja sümboolse. Kasutas ohtrasti rohelist ja punast.Tähtsamad maalid on "Chiose veresaun" ja Vabadus viib rahva barrikaadile". 1. Barokk tekkis 16.saj lõpul Itaalias Rooma linnas. 2.Arhitektid ja ehitised:1)Claude Perrault-...
Arhitektuur. Kirikud pikerguses hoones, määrav siseruum, mis moodustas ühe avara ruumi. Tähtsad olid kujud ja maalid, kus tõeline ja maalitu segunevad, eriti laemaalidel. Laest jätkus ruum optiliselt kas taevast kujutades või ruumi suuremana lastes paista. Kiriku juures on olulised kuppel ja läänefassaad, mille keskosa on kahekorruseline ja teiste osadega fassaadil ühendavad seda voluudid (teokarp). Fassaad on rahutu, ohtra dekooriga ja ebapraktiline. Sageli mõni osa seinast ulatus ette või kaugenes ja terve sein võis ,,lainetada", lisandusid igasugused kaunistused: sambad, kaared, astmed, ovaalid... palju ebasümmeetriat ja kontraste. Siseruumides kasutati palju maale, peegleid, laemaale, mööbel oli kumerate raskete vormidega, kohati oli vihjeid eksootilikale. Rooma Peetri kirikut kujundati...
) · Joonia ja korintose sambad on baasiga · Joonia ja korintose sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena · Kannelüüre on neil rohkem (kuni 24) · Joonia samba kapiteel on lihtne ja väike, eristub teistest oma voluutidega · Voluudid kaks spiraalikujulist kaunistust kapiteelil · Korintose kapiteel on aga kõrge, mistõttu on korintose sambad kõige kõrgemad · Korintose kapiteel on karikakujuline ja kaunistatud rikkaliku taimornamendiga · Kõige tavalisem ornamendiosa on akantusepõõsa lehed · Sageli võib näha ka kannelüürideta sambaid dooria samba erivormid · Kreeka templeid ehitati kindlate reeglite järgi · Order täpne reeglistik, kaanon arhitektuuris...
Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Arhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale...
sajandi algul suure uuendamisliikumise algatas, nö. akna Euroopasse raius. ARHITEKTUUR Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealtkirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini (1598-1680), kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite kavandatud hoonet ja teostas sisekujunduse....
Kujundas Giacomo da VIGNOLA · Barokk-kiriku siseruum o Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel o Laemaalidel kujutatakse arhitektuuridetaile · Barokk-kiriku välisilme o Tähtsad kuppel ja läänefassaad o Läänefassaadi ülemine korrus kitsas, alumine laiem. Neid ühendavad voluudid spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv o Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad · Ehitustegevus Roomas o Urbanus 8 toetas kunsti o Rooma Peetri kiriku edasiehitus Ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone Ladina risti kujuline põhiplaan Autor Carlo MADERNA · Suured ansamblid o Lorenzo BERNINI Peetri kiriku ees olev PEETRI VÄLJAK...
Neist meistritest olulisim on Tobias Heintze (1589 1653), kelle loomingus võib täheldada juba üleminekut barokkstiili. Tema peateosed on Keila kiriku altar ja kantsel. Sammaste ja teiste arhitektuuriliste detailide kõrval näeme seal ka hoogsates poosides ja maalilise voldistikuga rüüdes figuure. Saaremaal 17.saj algupoolele tegutsenud Balthasar Raxky loodud kantslites, mille oluliseks kujunduselemendiks voluudid , nähakse poola kunsti mõjusid. Renessansiliku puunikerduskunsti kõige kaunimad teosed, Tallinna Niguliste kiriku 16.saj. keskpaiku valminud pingid, hävisid kahjuks Tallinna pommitamisel 1944.a. märtsis. Kunst ajavahemikus u. 1630 1780 Barokk ja Rokokoo 1629.a. Altmarki rahuga läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (välja arvatud Saaremaa, mis kuulus Taanile 1645.aastani). Umbes samal ajal algab Eestis ka barokkstiili ajastu. See...
Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...
sajandi algul suure uuendamisliikumise algatas, nö. akna Euroopasse raius. Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevaid, otsitud poosides inimesi kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Voogavad draperiid, ülekuhjatus,...
Dürer-Oli graafik. RENESANSS EESTIS. Ainuke näide on Mustpeade vennaskonna hoone. MANERISM(maneer-kopeeriti) El Greco-pikaks venitatud näed, haiglane, taeva poole näod. BAROKK. Jaguneb: 1)Pärisbarokk-Itaalias, Hispaanias, Saksamaal, Poolas, Leedus.2)Barokne realism-Hollandis. Iseloomulik oli materjali õige kujutamine, lopsakus, dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, jõulisus, voluudid , stuktekoorid.. Levik 17 saj. PÄRISBAROKK- Sündis Roomas, Itaalias Bernini- Teosed:1)"Apollon ja Daphne"2 jooksevad,üks muutub puuks 2) "Altarikuju Püha Theresa eksaas" kuldvihma all. Piirjoonteta, valguse, varju vastu huvi. Barokkmaal tekkis Itaalias. Diagonaalsuund Caravaggio- Sai tuntuks sest kasutas keldriluugivalgust. FLAAMI Rubens- kõige baroklikum (täidlased inimesed,rõhutas küllust). HOLLAND tõetruu. Olustikumaalid. Tekkisid meremaal ja loodusmaal, 17saj....
Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667). Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad tema loodud hooneid....
) · Joonia ja korintose sambad on baasiga · Joonia ja korintose sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena · Kannelüüre on neil rohkem (kuni 24) · Joonia samba kapiteel on lihtne ja väike, eristub teistest oma voluutidega · Voluudid kaks spiraalikujulist kaunistust kapiteelil · Korintose kapiteel on aga kõrge, mistõttu on korintose sambad kõige kõrgemad · Korintose kapiteel on karikakujuline ja kaunistatud rikkaliku taimornamendiga · Kõige tavalisem ornamendiosa on akantusepõõsa lehed · Sageli võib näha ka kannelüürideta sambaid dooria samba erivormid · Kreeka templeid ehitati kindlate reeglite järgi · Order täpne reeglistik, kaanon arhitektuuris...
Itaalias sündis barokkarhitektuur. Barokset ehituskunsti iseloomustavad rohked detailid, sirgete joonte vältimine, hoonete keerulised põhiplaanid. Valguse ja varju mäng eenduvatel ja taanduvatel hooneosadel ning rikkalikel skulptuursetel kaunistustel jätsid ehitistest maalilise rahutu mulje. Armastatud detailid barokkarhitektuuris olid spiraaltaolised kaunistused- voluudid , keeridsambad, ovaalsed aknad. Baroki ajal ehitati palju losse ja kirikuid. Kirikutes mindi üle ladina ristile ja kirikuhooned muutusid tunduvalt pikemaks. Nelitise kohal asus kuppel, mille alla jäid aknad. Lõuna- ja põhjatiivas olid kabelid. Pöörati tähelepanu maalidele ja skulptuuridele. Skulptuurid muutusid võimsateks ja tunnetasid enda ümber ruumi ning vabadust. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel oli tohutult dekoratsioone. Kirik oli kahekordne...
Ehituskunst Kirikud Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Lossid ja pargid Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu...
Barokki iseloomustavad dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, üleüldine lopsakus. Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma. Kui renessanssajastu arhitektuur on ülevaatlik ja harmooniline, siis barokki on võrreldud tuule või mässava merega. Arhitektuur Sündis Roomas. Avaldus kirikuehituses. C. Moderna Santa Susanna kirik Poolsambad, pilastrid, krooniks kolmnurkne viil. Voluudid kahel pool fassaadi. Staatuad seinaorvades. Valguse ja varju mängud. Nende poolest oli tuntud F. Borromini. L. Bernini Püha Peetri kirikule andis lõpliku lihvi, kujundas väljaku, muutis hoone kavandit, teostas sisekujunduse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad sulavad tervikuks. Basiilika tuli uuesti, avara ja valge pealööviga. Külglöövidest moodustus rida kabeleid. Kuppel altaripoolses otsas. Skulptuur...
Arhidektuur: Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks...
Itaalias sündis barokkarhitektuur. Barokset ehituskunsti iseloomustavad rohked detailid, sirgete joonte vältimine, hoonete keerulised põhiplaanid. Valguse ja varju mäng eenduvatel ja taanduvatel hooneosadel ning rikkalikel skulptuursetel kaunistustel jätsid ehitistest maalilise rahutu mulje. Armastatud detailid barokkarhitektuuris olid spiraaltaolised kaunistused- voluudid , keeridsambad, ovaalsed aknad. Baroki ajal ehitati palju losse ja kirikuid. Kirikud. Mindi üle ladina ristile. Kirikud muutusid pikkadeks. Nelitise kohal kuppel, mille alla jäid aknad. Lõuna- ja põhjatiivas kabelid. Tähelepanu maalidel ja skulptuuridel. Skulptuurid muutusid võimsateks ja tunnetasid enda ümber ruumi ning vabadust. Nende eesmärgiks muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad...
· kõik liigub ja lainetab puudub rahu · ehitusplaanid kavandati kõverjoonega, fassaadid muutusid omamoodi kunstielemendiks, kuhu oli kuhjatud kõik kaunistuselemendid · hoonde osad eendusid ja taandusid et valgusvarjud näha oleks · kasutati sambaid ja poolsambaid · nissidesse paigutati skulptuure · ehitusilmekuse ja maalilisuse tõstmiseks kasutatakse mitmevärvilisi ehituskive · fassaadi külgedel keerlesid voluudid · Giacomo da Vignola, Roomas u. 1575a. · San Carlo alle Quattre Fontane kirik Roomas, 1667a. ovaalne medaljon maja krooniks, kasutatud korintose sambaid. interjöör on eriline kassettlae tõttu, mis on uue kuju saanud · Francesco Borromini arhitekt. · Lorenzo Bernini (1598-1680) - Püha Peetri kiriku kolonnaad (sammaste ring). kuulsaim kuju on Püha Theresa ekstaas asub kirikus Roomas, 1655 "Apollon ja Daphne" 1625 Daphne muutub justkui loorberipuuks...