Otsingule "viljandi maastik" leiti 291 faili

Viljandi
9
doc
2 Looduskeskkond lk 4 1.3 Sümbolid lk 4 2. Ajalugu lk 5 3. Huviväärsused lk 6 3.1 Skulptuurid ja mälestusmärgid lk 6 3.2 Kirikud lk 7 3.3 Arhitektuurimälestised ja ajaloolised hooned lk 8 3.4 Muud vaatamisväärsused lk 10 1.ÜLDINFO 1.1 Üldtutvustus Kokkuvõtlikult võib Viljandi kohta öelda, et ta on iidne paik ürgorus järve kaldal. Elanike arv: 19 870 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2007) Pindala: 14,65 km², sellest munitsipaalmaad 34% Asukoht: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km, Pärnusse 97 km. Administratiivne staatus: Viljandi linn on iseseisev kohaliku omavalitsuse üksus ja Viljandi maakonna keskus. Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt ku...
Turism - Kutsekool
30 allalaadimist, 2 arvamust
Viljandi
7
docx
Maakonnas on 15 omavalitsust, kes kõik teevad koostööd Viljandimaa Omavalitsuste Liidus. Viljandimaa ürgne loodus koos esivanematelt päritud traditsioonidega aitavad hoida kindlat rütmi tänapäevalgi. Seesama ürgne rütm on tuntav meie kultuuri- ja spordisündmustes, meie majanduselus ja kogu piirkonna are...
Geograafia - Kutsekool
16 allalaadimist, 0 arvamust
Viljandi maakond
1
docx
Viljandimaa asukoht, linnad: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandi, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Võhma, Mõisaküla. 2. Viljandimaa looduslik omapära: Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast voo...
Geograafia - Kutsekool
1 allalaadimist, 0 arvamust
Viljandi ja loodus
2
odt
Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuriliselt rikkas ja arenenud infrastruktuuriga keskkonnas. Juba 14. sajandil seadsid siinmail ennast sisse hansakaupmehed ja Viljandi arvati Euroopa hansalinnade hulka....
Geograafia - Põhikool
3 allalaadimist, 0 arvamust
Uurimustöö Viljandi majandusest
2
docx
Viljandimaa piirneb läänes Pärnu maakond, põhjas Järva maakond idas Tartu maakond ja kagus Valga maakond. 2) Viljandi majandust mõjutavad looduslikud ja inimtegurid: a) Suur metsasus(49,6%) tingib suure puidutööstuse arengu b) Väike asustustihedus(14,4 elanikku km² kohta) c) Töötuid vähem kui teistes maakondades ( töötuse määr 2011 aastal 9,1%, sellest väikseim määr oli vaid Hiiu maakonnal 5,0%) 3) Vi...
Geograafia - Põhikool
2 allalaadimist, 0 arvamust
Alternatiivne Viljandi - Viljandi alternatiiv
3
docx
Seal on teatud eeltöögi juba tehtud. See on Viljandi. Linn, mis juba poolteist sajandit tagasi paistis «Sakala» ja Carl Robert Jakobsoni näol silma radikaalsema ja originaalsema mõtlemisega. Viljandimaa ühendab endas ajalooliselt väljakujunenud eripäraseid kultuuripiirkondi. Maakonna koosseisu kuulub enamus ajaloolisest Mulgimaast ning Põhja- ja Lõuna-Eesti k...
Loodusgeograafia
3
doc
Veebilanss – Vee juurdetuleku ja vee ako vahekord aastas 10.1 – Jõed Eesti olulisim veelahkmeks on Pandivere kõrgustik Jõe langus – Jõe lähte ning suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang – Jõe veetaseme keskmine langus meetrites 1 kilomeetri pikkuse lõigu kohta Pikiprofiil – Languse jaotus erinevatel jõelõikudel 10.2 – Järved Eestis on umbes 1200 järve (200 tehis) + 20 000 rabalaugast 5% Eesti pindalast on järved. Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Orujärved (Viljandi) Mõhnade/ooside vahelised järved (Kurtna) Voortevahelised järved( saadjärv) Järved künkliku reljeefiga aladel( pühajärv). 10.3 – Põhjavesi Pinnasevesi – Kõige ülemine, enamasti surveta põhjavee kiht Joonis – Vihma sajab, vesi läbib VETT LÄBILASKVA kihi ning jääb vett kandvasse kihti, mis asetseb vettpidava kihi peal. Vesi ei ole VETTPIDAVA kihi sees vaid selle peal!!! Kui vesi tuleb maa peale surveta, on selle nimi ALLIKAS, aga kui survega, siis kutsutakse seda ARTEESIA veeks. 10.4 – Soo Soo- Liigniiske ala,...
Geograafia - Põhikool
116 allalaadimist, 6 arvamust
Viljandimaa
14
pptx
klass 2010 Geograafiline asukoht üldandmed Pindala 3 500 km² – 8 % Eesti pindalast Elanikke 54 500 Keskus Viljandi linn – suuruselt 6. linn Eestis Teised suuremad linnad Karksi­Nuia, Abja­Paluoja, Suure­Jaani,  Mõisaküla ja Võhma Viljandi linnal on 8 sõpruslinna Viljandis asub teater Ugala Päevaleht “Sakala” Vapp ja lipp Viljandi  linna  lipp ja vapp Vilja...
Geograafia - Põhikool
14 allalaadimist, 1 arvamus
Eesti kunst
19
docx
• Vasall-linnused ehk tornlinnused- torniga, väiksed Eesti alades umbes 50 linnust, enamus kastell-linnused, tornlinnuseid varem rohkem, hävinenud. Läti aladel umbes 100 linnust. Eestis linnused eestlaste ülestõusude kartuses. Paide linnus- esialgu tornlinnusena, hiljem kastell-linnus, säilinud donžoon ehk peatorn. Kiiu ja Vao linnused- väiksemad, Põhja-Eestis Linnusetüüpide segamine: neemik + kastell – kastelli ümbritseb mööda mäekülge jooksev müür. Nt. Viljandi linnus (ehitati 14. saj alguses, oli üks Liivi Ordu tähtsamaid linnuseid, säilinud ainult varemed, sai kannatada Poola-Rootsi sõdades 16. saj. ) Kuressaare kastell-linnus hästi säilinud, kasutati Saare- Lääne piiskopi residentsina, praegu konvendihoone muuseum. Toompea linnus Tallinnas – ehitatud taanlaste poolt, täiendavad sakslased, keskaegne müüriosa säilinud mäenõlval, 3 külge ümber ehitatud, oli väike linnus. Hetkel parlament, aga kunagi vangla. Ülestõusnud eestlaste poolt põletatud. Kastell-linnus. Praegu resta...
Kunstiajalugu - Keskkool
17 allalaadimist, 0 arvamust
Eesti kaitsealad-referaat
46
doc
Asustamise aeg. Alam-Pedja looduskaitseala sündis 1994. aastal Eesti valitsusväliste organisatsioonide Eestimaa Looduse Fondi ja looduskaitseühing Kotkas algatusel. Alam-Pedja looduskaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 1994. a määrusega nr 61 «Alam-Pedja looduskaitseala moodustamine» (RT I 1994, 15, 250). 2. Asukoht. Alam-Pedja looduskaitseala asub Võrtsjärve nõos Jõgeva-, Viljandi - ja Tartumaal. Alam- Pedja looduskaitseala asub endises Võrtsjärve nõos, veel 7500 - 10000 aastat tagasi oli praegune soomaastik suures osas kaetud veega. Kaitseala piiridki kulgevad valdavalt mööda suuremaid veesooni: lõunast piirab teda Emajõe luha lõunaserv, idast Laeva jõgi, põhjast aga Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed ning läänest Pede ja Põltsamaa jõgi. Maismaa pindala 25846,4 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Kaitseala on loodud 1994.a. rikkumata veerežiimiga ühtse maastikukompleksi kaitseks,...
Keskkonnakaitse - Kutsekool
16 allalaadimist, 0 arvamust
Kodukoha referaat-Geograafia
13
docx
Põrga küla asub Sakala kõrgustikul, Helme- Loodi maantee ääres, Kärstnast 3 km kaugusel Helme suunas. Põrga külas elab 11. detsembri 2012.a. rahvastikuregistri andmetel 54 inimest, kellest enamuse moodustavad pensionärid. Laurioru talu asub Tõrva linnast ( Valga maakond) 17 km kaugusel, Viljandist 35 km, Tartust umbes 75 km ja Paidest 115 km. kaugusel. Allpool oleval kaardil näeme Viljandi maakonda, beezi värviga on piiritletud Tarvastu vald. Tarvastu valla rahvaarv on vallakod...
Geograafia - Kutsekool
4 allalaadimist, 0 arvamust
Rassid-rahvad ja usundid
32
doc
Hiljem, sunnismaisuse ja mõisavõimu survel maarahva omavalitsus hääbus. Ühemõisa võimuala hakati märkima sõnaga "vald" (võrdle meelevald, vägivald). Pärisorjuse kaotamise järel 1816/1819 anti vallale, kui talurahva kogukonnale, taas piiratud omavalitsus, mõisniku kontrolli all. 1866. aasta vallaseadusega muutusid vallad tänapäevasteks iseseisvateks omavalitsusüksusteks. Keskajal rajati Eestisse Lübecki (Tallinn, Narva, Rakvere) ja Hamburg-Riia (Tartu, Haapsalu, Paide, Uus-Pärnu, Viljandi ) linnaõigusel põhinevad linnad. Hiljem tekkinud linnades (Võru, Paldiski jt) linnaõigusi ei kehtestatud ja nende omavalitsuslik tegevus oli piiratud. Omavalitsuse arengule aitas kaasa 1872. aasta linnareform Balti kubermangudes. Maakonnad (kreisid) omavalitsusõigusi ei omanud. Omariikluse alguses oli Eestis esmalt kahetasandiline omavalitsus: 1. Vald, alev, linn. 2. Maakond. 1933. aastast muutus see ühetasandiliseks. Nõukogude võim lähtus võimude ühesuse printsiibist. Kohalikel asutustel sisulist otsustamisõigust ei olnud. Iseseis...
Ühiskonnaõpetus - Keskkool
393 allalaadimist, 1 arvamus
Ortograafia - väike ja suur algustäht
11
doc
10. Taimesordid Taimede sordinimed kirjutatakse mitteerialases tarvituses (ilukirjandus, ajalehed jm) jutumärkides esisuurtähega: kartul „Jõgeva piklik", kaer „Agu", õunasort „Liivi kuldrenett", „Eesti pirn", punane sõstar „Hollandi punane", „Baccara" roosid. Erialakokkuleppe kohaselt kasutatakse erialakirjanduses jutumärkide asemel ülakomasid: 'Valge klaarõun', kirsisort 'Viljandi kollane', maasikas 'Mall', 'Non plus ultra' redisesort, porgand 'Nantes 4', 'Krameri seemik nr 15', 'Lutsu võipirn'. Teistest keeltest võetud sordinimede algustäheortograafiat ei muudeta: siniliilia 'Spring Beauty', roosid 'Super Star' ja 'Brennende Liebe', 'Warley White' krookus, 'Lange Rote' porgand, paprika 'California Wonder', kartul 'Priekulu agrie' (ladina tähestikuga keeltest); aprikoosisort 'Samõi severnõi', söögipeedid 'Ranneje tšudo' ja 'Krasnõi šar' (muu tähestikuga keelest transkribeeritud). Ilukirjanduses on tava...
Eesti keel - Keskkool
222 allalaadimist, 8 arvamust
Tähtsamad ärkamisaja tegelased
3
doc
Carl Robert Jakobson - eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Jakobson liitus Peterburi patriootide ringiga. 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. 1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Neis seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. See tõi kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega ja lõpuks rahvusliku liikumi...
Ajalugu - Keskkool
29 allalaadimist, 1 arvamus
Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis
26
doc
Teadmised ja huvi spordi vastu on eeskujulikud. On ka kellest eeskuju võtta. Huvi tundub olevat eestlasel millegagi tegelemise vastu olevat. Takistada võivad vaid rahalised võimalused, mis ka üha enam tahaplaanile jäävad. 16 JALGRATTASPORT EESTIS (7) Läbi aegade ühe edukama spordiala, jalgrattaspordi juured ulatuvad XIX sajandisse, täpsemalt aastasse 1886. Just sel tähelepanu väärsel aastal asutati Paides ja Viljandis esimesed jalgrattaklubid. Kolm aastat hiljem 1889 sai teoks esimene pikamaasõit Tallinn- Riia, mis tähistas ühtlasi esimest rahvusvahelist jalgrattavõistlust Eestimaa pinnal. Võrdluseks võib kõrvale panna fakti, et varaseim teadaolev rattaspordi suurvõistlus peeti täpselt 20 aastat varem- 1869 Prantsusmaal, trassil Pariis- Rouen. Võitja keskmine kiirus tollal 11 km/h, mis tundub tänaseid kiirusi arvestades uskumatuna. Juba jalgrattaspordi algaastail tegid Eesti sportlased omale nime. Nii võitis aastal 1900 pikamaasõidu Mo...
Kirjandus - Keskkool
72 allalaadimist, 1 arvamus
Keskaeg ja varauusaeg
19
odt
8. Keskaja lõpuks kujunes kaks suuremat kaubanduspiirkonda: Vahemere-kaubandus ja Hansakaubandus. Iseloomusta eelpoolnimetatuid: missugused piirkonnad olid sellesse haaratud? Missuguste piirkondadega kaubeldi? Misugune osa oli Eesti linnadel? Hansakaubandus – Lääne ja Põhjamerd hõlmav ala. Hiilgeaeg oli 14. sajnandil, kui sinna kuulus enamik Londoni-Novgorodi joonele jäävaid sadamalinnu. Hansalinnade hulgas olid ka tänapäeva Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi . Esimesed moodustasid olulised kaubanduslikud tuiksooned. Vahemere-kaubandus – Euroopa, Idamaade ja Põhja-Aafrika alad. Hiljem laiendasid alasid Madalmaadesse ja Põhja-Euroopasse. 9. Iseloomusta kolme märksõna või fraasiga keskaja teadust. Teadmised ja teadus toetusid antiigi alusele. Unustati loodusteaduste põhisaavutused. Kõik, mis kirikule ei sobinud, oli vale. 10. Esimeste ülikoolide kujunemisperioon Euroopas jääb 11. sajandisse. Missugust ülikooli peetakse esemeseks ülikooliks Euroopas? Miks on komplitseeritud...
Ajalugu - Keskkool
463 allalaadimist, 21 arvamust
Eduard Viiralt
9
doc
1925. aasta sügisel, olles saanud Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast teame temalt töid nagu "Põrgu" (1930–1932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür) ja "Jutlustaja" (1932, lito) ning realistlikumatest "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ja "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Sõjapäevadel sündisid Viiralti "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik " ning "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tuntud ning vähem tuntud tööd. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, kuid sürrealism ja teised Pariisi mõjud on tunda ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas väga sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasial vabalt lennelda kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on “Põrgu” (1930-1932), “Kabaree” (1931) ja...
Kunst - Keskkool
214 allalaadimist, 4 arvamust
Egiptuse üldandmed
18
doc
2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED...................................................................................................................................... 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED...
Geograafia - Keskkool
89 allalaadimist, 3 arvamust
Konrad Mägi
5
docx
1910. aastal esines ta ligi kahekümne Norra maastikuga Eestis, pannes nii aluse oma tuntusele kodumaal. Esimesed Eestimaa maastikud sündisid Võrumaal. Eriliselt säravateks kujunevad aga kahel järgneval suvel loodud Saaremaa vaated. Tema põhjamaise saare loodusnägemustes on enneolematut värviilu ja tunnetuslikku sügavust. 1914. ja 1915. aastal oli K. Mägi seotud Viljandiga . Siin tärkas temas huvi portreekunsti vastu. Enamasti maalis ta naisi, andes neile tihtipeale eriskummalise ebamaise ilme. Õige pea pöördus ta oma tõelise kutsumuse maastikumaali juurde tagasi. Aastatel 1915–17 maalis ta Lõuna-Eesti maastikke nende iseloomulike tõusude, languste ning arvukate väikeste järvedega mäeküngaste vahel. Järk-järgult taandus eelmistele perioodidele omane rõõmus värvierksus, andes teed ekspressiivsemale, just sinise väljendusjõule rajatud süngemale koloriidile. Kunstikooli "Pallas" suveba...
Kunst - Keskkool
52 allalaadimist, 2 arvamust
Kadrioru kunstimuuseum
4
doc
Elektrijuhtmed on väga oskuslikult nende (lambi torude) sisse peidetud. Mulle meeldisid maalidest metsamaalid. Näiteks Ivan Šiškini (1832-1898) “Männimets” (1878, õli lõuendil), millel on kujutaud looduslikku metsa, kus puud, oksad ise kõdunevad. Maastik on tõusev ja keset pilti, puude vahelt läheb teerada, kus mees kõnnib mäest üles. Pilt meenutas mulle Loodi metsa Viljandi Põrguoru lähedal. See maal on nagu päris. Mulle meeldivad väga tormise mere maalid. Ka Kadriorus oli neid, kuid need ei olnud nii võimsad, kurjakuulutavad, kui oleksid pidanud olema. Need olid ilusad, kuid oleks võinud olla süngemate ja vihasemate värvidega. Väga selgete joonte ja värvidega olid Jacob Gerritsz Cuyp’i “Tüdruk kukega” ja “Poiss hanega” (õli lõuendil) maalid. Tüdruk ja poiss olid tõsise ilmega ja mustal taustal (minu arvates sünge värvikasutus). Eriti meeldis “Tüdruk kukega”, selle salapära ja suure...
Kunstiajalugu - Keskkool
128 allalaadimist, 6 arvamust
Muu