Vihmaussi siseehitus Vihmaussi keha katab väljast üherakukihiline nahk. Naha all asuvad ringilihased. Ringilihased võimaldavad ussi kehal kokku tõmbudes pikeneda. Ringilihaste all paiknevad pikilihased, mille abil ussi keha lüheneb. Lihastel on oluline roll keha liikumisel. Ringilihaste kokkutõmbumisel muutub keha eesmine ots peenikeseks ning see surutakse mullaosakeste vahele. Pikilihaste kokkutõmbumisel ussi keha jämeneb ning muld lükatakse laiali. Nahk ja lihased moodustavad nahklihasmõigu, millel on oluline roll ka lame- ja ümarusside liikumisel. Nahklihasmõik ümbritseb kehaõõnt, kus paiknevad vihmaussi siseelundid. Vereringe on vihmaussil suletud - veri voolab mööda veresooni. Keha eesotsas paiknevad jämedamad ringsooned, mis täidavad osaliselt südame ülesannet. Ringsooned on varustatud lihastega, mis tõmbuvad regulaarselt kokku ning pumpavad vere kõhtmisesse soonde. Kõhtmises veresoones liig...
Harilik vihmauss Referaat VIHMAUSSI LÜHITUTVUSTUS Eluvormina on vihmauss palja silmaga nähtav ja käega katsutav pehme, jalgadeta, lülistunud loomake. Igal lülil on kaheksa pisikest harjast, mida tunneme vastukarva silitades. Loom koosneb kahest üksteise sisse monteeritud torust: välimine on kehasein, sisemine soolikas, muud siseelundid mahuvad nende kahe toru vahele. Eesotsas paikneb suu, tagaotsas pärak. Silmi ega kõrvu pole. Elab mullas, sööb mulda. Täiskasvanul on ümber mitme kehalüli heledam, näärmeline nahapaksend,
vihmauslaste sugukonnast. Enamasti loetakse perekonda 12 liiki. Eestis leidub neist harilikku vihmaussi, punast vihmaussi ja tumedat vihmaussi. TUTVUSTUS Vihmauss on ümarja, paljudest rõngakujulistest lülidest koosneva roosakaspruuni kehaga 10 - 15 cm pikkune limukas. Vihmaussidel on suletud vereringe. Veresoontes ringlev punane veri annab neile roosaka värvuse. Tema keha on kaetud limaga. Limane nahk on hingamisorganiks. Vihmauss hingab kogu kehapinnaga ja enamasti leidub mulla poorides piisavalt tema eluks vajalikku õhku. Pärast vihma võib maapinnal näha tervet armeed vihmausse. Loomad on roninud maapinnale hingama, sest mullas on sel ajal liiga umbne. Vihmaussil on valgustundlik nahk, ka tunneb ta puudutusi ja toidu maitset. Maa sees tunneb ta juba kaugelt muti liginemist. Kõiki tema ärritusi võtab ta vastu nahas asuvate tunderakkudega. Vihmaussil ei ole silmi, ka ei kuule ta.
Kui ma oleksin vihmauss Kui ma oleksin vihmauss, siis ma muudkui roomaks ja roomaks. Mind hakkaks roomamine juba varsti ära tüütama. Istuksin maha ja püüaksin ajalehti lugeda. Aga kuna ma lugeda siis ei oskaks, ei saaks ma seda teha. Sellepärast tuleks mul edasi roomata. Kui oleks kevad, põõnaksin ma päikese käes, kui talv, siis poeksin mullakoopasse sooja. Kõige rohkem vihkaksin ma kalamehi, sellepärast ei tahaks ma, et mu maja oleks veekogu lähedal. Sellegipoolest -- vihmauss-olemisel oleks ka mõned head asjad
Küsimused Mis roll on mullas bakteritel? Bakterite roll mullas on surnud orgaanilise aine lagundamine ning lämmastiku taimedele kättesaadavaks tegemine. Kuidas vihmauss mulda kobestab? Vihmauss liigub mullas edasi nii: ta surub edasiliikumisel oma esiosa nagu kiilu mullaosakeste vahele. Seejärel tekib tema kehas lihaste kokkutõmbe tõttu laiem koht ning vihmauss tõmbab tagumise kehapoole järele. Tänu sellele kobestab ta mulda. Miks on mullas elavad lagundajad vajalikud? Kuna lagundajate tegevuse tulemusena tekib mulda huumus ning mida rohkem on mullas huumust, seda viljakam on muld. Aineringe: Surnud organimid – lagundajad – huumus – süsihappegaas ja toitained – roheline taim. Mullas elavad ka suuremad loomad. Millised?
aineringes. Osa ümarusse elab parasiitidena taimedes (kartuli-kiduuss, kaera-kiduuss), kahjustavad juuri. Ümarussid, kes elavad parasiitidena loomades: 1) Naaskelsaba elab inimese tagasooles 2) Keeritsuss elab kiskjate (ilves, hunt, karu), kodu- ja metssigade organismis. Rõngussid - neil on erinev välisehitus ja eluviis - jagunevad: väheharjasussid (vihmauss), hulkharjasussid (harjasliimukas) ja kaanid (hobukaan). Vihmaussi ehitus ja eluviis - Vihmauss (15 cm, 180 lüli) on pikk, lülilise ja mõlemast otsast ahenevad kehaga. Pea puudub, keha eesmises kolmandikus on vöö (seotud järglaste arenguga). Keha on kaetud õhukese limarikka nahaga, igal lülil paiknevad paari kauba harjased (aitavad liikuda). Keha toeseks on nahklihasmõik mis koosneb: 1) Epiteel (õhuke ühest rakukihis koosnev) 2) Lihased: A) Ringlihased (kokkutõmbel muutub keha pikemaks ja peenemaks) B) Pikilihased (kokkutõmbel keha lüheneb)
Tuntumad on kiduussid. Kolmas osa on kohastunud enama parasiitidena loomades. Peale solkme vüib elada palju teisi parasiitseid ümerusse inimeses.Nt naaskelsaba kes elab tagasooles. (ebameeldiv kihelus pärakus). Kiskjates võib elada keeritsuss. Võib isegi lõppeda inimese surmaga kui se sinna satub. 3) Rõngussid Rõngussid on keerulisema ehitsega kui lame ja ümarussid. Enamik elab veekogudes või mullas. Jaotatakse : 1) väheharjasussid tuntuim esindaja on vihmauss.Pikk , lüliline ,mõlemast otsast ahenev keha. Umbes 15 cm pikkune keha kus on 180 lüli (kuni).Eesmises osas on paksenenud osa vöö. Tal pole pead. Pole nähtavaid jätkeid. Kareduse põhjuseks on väiksed harjased. Aga neid on vähe. Keha katab rakukihist koosneb epiteel mille all on lihased. Kokku need moodustavad nahklihasmõigu mis on nende toeseks. Erinevaid lihaeid kokku tõmmates saab ta liikuda ja muuta kuju. Ringlihaste kokutõmbel muutub ta pikaks ,
Loe lisaks siit Vihmaussi osaline läbilõige Vihmaussi toeseks on nahklihasmõik. Vihmaussi keha igal lülil on harjased. Piki- ja ringlihaste abil liigub ta mullas edasi. Omab regeneratsioonivõime, st. kaotatud saba aemele kasvab uus. Vihmausside sigimine Kuigi vihmauss on liitsuguline loom on tal viljastumiseks vajalik sama liigi teine isend. Vihmausside sigimine Paaritumine Limamuhvi teke Viljastumine Kookon Rand - liivatõlv Hulkarjasusside esindaja. Elupaik – Atlandi ookeani Euroopa poolsel rannikul. Lahksugulised – heidavad
vastne, need satuvad inimese soolde saastunud toiduga. Seal väljub munast vastne. Tungib läbi seina veresoonde, kandub verega kopsudesse, kus toitub verest ja kopsukoest. Läbinud seal arengu, liigub läbi kopsutoru neelu, sealt söögitoru ja mao kaudu peensoolde, kus areneb uus solge. 6. Milleks on vihmaussidel vöö, piki- ja ringlihased? Riik: Loomad Hõimkond: Rõngussid Klass: Vöösed Alamklass: Väheharjasussid Selts: Haplotaxida Sugukond: Vihmauslased Perekond: Vihmauss Eestis 13 liiki. Vihmauss (15 cm, 180 lüli) on pikk, lülilise ja mõlemast otsast ahenevad kehaga. Pea puudub, keha eesmises kolmandikus on vöö (seotud järglaste arenguga). Lihased: A) Ringlihased (kokkutõmbel muutub keha pikemaks ja peenemaks) B) Pikilihased (kokkutõmbel keha lüheneb) 7. Mis juhtuks, kui vihmausside arvukus väheneks või see liik Eestist üldse kaoks? Vihmauss toitub kõdunevatest taimejäänustest, mida ta neelab mullaga koos. Suu on toidu
eest kaitsta ehk kokku tõmbuda. Silmi vihmaussil pole, aga kehaseinas leidub valgustundlikke rakke, et teaks valgust ära tunda ja sellest hoiduda. Maitsmis- ja kompimismeel on olemas. Kõige tundlikum on eesots, mis peab kulgemisel teed valima ja söödavat leidma. Helisid eristab loom kompimismeelega, maa värisemisena. Mingil määral on tal ka mälu, nagu on näidanud katsed labürintides. Toitumine Toitumine oleneb kõik sellest, kus vihmauss elab. Muld on nagu maja, millel on mitu korrust ja iga korruse elanikel on omad toidueelistused. Kõige ülemisel korrusel elavad hästi tumedat värvi vihmaussid (nt. tume vihmauss, peen kõduuss). Tumepunane nahapigment kaitseb neid juhusliku päikesepõletuse eest. Nemad söövad vähelagunenud taimejäänuseid. Keskmisel korrusel, paarikümne sentimeetri sügavusel mullas rändavad ringi harilik mullauss ja roosa mullauss, need on heledad ja läbipaistva nahaga
Toidu tähtsus? kasvamiseks ja elus püsimiseks, saadakse sealt energiat ja lähtaineid.Mõisted: Parasiit--teise organismi arvel elav organism.Peremees--organism,kellest parasiit toitub valmikuna.Seedimine--toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks.Viljastumine--muna ja seemneraku ühinemine,mille tulemusena hakkab arenema järglane. Seedeelundid vihmaussil ja nende ül?Vihmausiil on kaheavaga seedesüsteem.Suust liigub toit söögitorru, sealt pugusse(ül:pehmendab ja talletab toitu).siis makku(ül:toidu segamine,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub? Taimtoidulised(teod,meripurad),loomtoidulised(ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed),segatoidulised(prussakad),surnudorganismide jäänused ja väljaheited(vihmauss,lestad). Millega hingavad selgrootud?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss,paeluss...
elab vabalt veekogudes või mullas. Rõngusse jaotatakse välisehituse ja eluviisi järgi väheharjasussideks, hulkharjasussideks ja kaaniseks. Välisehitus: asetsevad paarikaupa keha külgedel iga lüli küljes ja on edasi liikumiseks hulkharjasussidel on igal kehalülil üks paar nähtavate harjastega harjased jätkeid kaanidel harjased puuduvad asetsevad kogu keha pinnal ja nende abil vihmauss tajub valgust ja meelerakud võtab vastu välisärritusi. asetseb lülilise keha esimeses osas ja on munarakkude viljastamise vöö koht. jaotatud vaheseintega osadeks, on täidetud kehavedelikega ja seal kehaõõs asuvad siseelundid nahklihasmõi usside toes, mis koosneb epiteelist, ringlihastest ja pikilihastest k iminapad esinevad kaanidel, mis asuvad mõlemas keha otsas
hooghännalised. Nad elavad mullaosakeste vahelistes tühimikes Pisiloomad on putukad, putukate vastsed ja ussid. Nemad uuristavad mulla tahkete osade vahele käike Suuremad mullaloomad on rästik, mutt, karihiired ja vesirott e. mügri. Nad kaevavad mulda käike või kasutavad juba kellegi poolt Ümarussid valmiskaevatud urge Vihmauss Vihmausside liikumine segab ning kobestab mulda Vihmauss sööb kuivanud ja poolkõdunenud taimelehti ning rohukõrsi Vihmausside väljaheited Vihmauss. muudavad mulla sõmeraks Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/ http://humblebeefarm.blogspot.com/2012/05/soilheartof farm.html http://www.annaabi.com/seenedjasamblikudmx12960.html http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/4372.htm http://kogud.emu.ee/mullamuuseum/?do=gal&catid=1 http://outofuganda.files
Rõngussid Cristhel Kraav 8.b . Rõngussid ehk anneliidid moodustavad suure loomade hõimkonna, kuhu kuulub üle 15 000 liigi. Enamjaolt elavad rõngussid veekogudes ja maismaal mullas. Parasiitidena leiab neid taimedes ja loomades. Välimus Kere paljulüliline. Pikkus 1 mm kuni 2,5 m. Saleda usja kehaga selgrootud. Külgedel liikumiselundina talitlevad jätked. Vihmauss Keha katab õhuke rakukiht epiteel Rakukihi all paikneb ringlihaskiht ja pikilihaskiht. Kehaseina sissepoole jääb vedelikuga täidetud kehaõõs, milles paiknevad siseelundid. Vihmausside sigimine Olemas nii emas- kui ka isassuguorganid. Kaks vihmaussi paarituvad ja vahetavad seemnerakke. Pärast vahetust hakkab vöökoht ohtralt lima eritama, millest moodustub kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja.
Lameussid Rõngusssid Ümarussid Teod Karbid Peajalgsed Näide Imiussid, Vihmauss, Liimuksolge Kiritigu, Rannakärp,jär Sepia, paelussid: kaan, sarvtigu,. vekarp, Kalmaae, maksakaan, mudsatuplane, Mudatigu, lamekarp, kaheksajalg nookpaeluss hulkharjasuss viinamäetigu südakarp, , laiuss, ,seatigu ebapärlikarp
§ Veres sisalduva hemoglobiini tõttu on vihmaussid roosad § Hingamiselundid tal puuduvad, ta hingab naha kaudu, milles paikneb tihe veresoonte võrgustik Paljunemine: § Vihmaussid on liitsugulised loomad § Sellele vaatamatta nad ise ei paljune § Nad liibuvad kõhtmise osaga teineteise vastu § Pärast seemnerakkude vahetust hakkavad nad vööpiirkonnast lima eritama § Limast moodustub kookon ja algab munemine § Munarakud viljastatakse § Vihmauss poeb kookonist välja ning seal hakkavad arenema munad § Ning siis koorub uus vihmauss Kas teadsid? § Ühel hektaril elavad vihmaussid suudavad aastas tõsta maapinnale kuni 30 tonni mulda! § Selle tulemusena paraneb mulla viljakus § Mööda vihmausside käike, mis ulatuvad kuni 2 meetrini, liigub paremini nii õhk kui vesi, neid mööda kasvavad taimede juured § Vihmausse nimetatakse ka mulla kobestajateks! Teisi rõngusse: §
Vihmaussil on harjased, mis aitavad tal edasi liikuda, tema keha katab õhuke ühest rakust koosnev epiteel, mille alla paiknevad lihased( erinevaid lihaseid kokku tõmmates muudab kuju ja liigub edasi, ringlihastel muutub pikaks ja peeneks, pikilihastel lüheneb),kokku moodustavad nad nahklihasmõigu, mis on ussi toeseks.Närvisüsteem- võtab vastu ärritusi.Hingavad naha kaudu.Ussi kehapind peab olema niiske koguaeg. Vihmauss on tähtis mullaviljakuse säilitamisel,lagundab taimi. Seedeelundkond- suuava;söögitoru;pugu;magu;sool;pärak.Erituselundkond-moodustavad eritustorukesed, mille kaudu eritab jääkaineid kehapinnale. Vereringe on suletud. Pikisooned on igas lülis ühendatud ringsoonega. Südamena talitlevad eesmised ringsooned. Veres on hemoglobiin(värvus).Vihmaussid vahetavad paaritumisel seemnerakke .Need kattuvad limakihiga.Vööpiirkond eritab ohtralt lima, millest tekib kookon
Mitoosi ja meioosi võrdlus: Mitoos Meioos On keharakkude uuenemine. On sugurakkude ja eoste uuenemine. Diploidne kromosoomistik. Haploidne kromosoomistik. Moodustub 2 uut rakku. Moodustub 4 uut rakku. Rakud on identsed. Rakud on kineetiliselt erinevad. Ei toimu kromosoomide Toimub kromosoomide ristsiire ristsiiret. (I Profaasis). Üks mitootiline jagunemine Kaks mitootilist jagunemist (profaas, metafaas, anafaas, (I profaas, I metafaas, I telofaas). anafaas, I telofaas; II profaas, II metafaas, II anafaas, II telofaas). Sugulise ja mittesugulise paljunemise võrdlus: Suguline Mittesuguline 2varianti Organism pärineb ala...
Vihmaussi osaline läbilõige Vihmaussi toeseks on nahklihasmõik. Vihmaussi keha igal lülil on harjased. Piki- ja ringlihaste abil liigub ta mullas edasi. Omab regeneratsioonivõime, st. kaotatud saba aemele kasvab uus. Vihmausside sigimine Kuigi vihmauss on liitsuguline loom on tal viljastumiseks vajalik sama liigi teine isend. Vihmausside sigimine Paaritumine Limamuhvi teke Viljastumine Kookon Rand - liivatõlv Hulkarjasusside esindaja. Elupaik Atlandi ookeani Euroopa poolsel rannikul. Lahksugulised heidavad muna- ja seemnerakud merre.
Siis vahetatakse osad. KURG JA KONNAD Mänguväljaku serva on tehtud konnade kodu. Lapsed (konnad) on kodus. Õpetaja kutsub: Konnad, tulge hüppama! Üks lastest on kurg ja astub kure sammul lastele lähemale. Konnad hüppavad koju. LISA9 VIHMAUSS Sõrmed on ussikesed, mis keerlevad igas suunas. Vihmasaju ajal trummeldada sõrmeotstega põrandale (lauale, tamburiinile, trummile). Peitu peita kiiresti käed selja taha, kaenla alla, kukla taha vm. Suss suss vihmauss mulda vagu ajab. Suss suss vihmausssõpru taga ajab. Vaata, vihma sajab! Peitu! LISA10 ALLIKAD,OJAKESED,JÄRVED Lapsed jooksevad mööda väljakut laiali ja kükitavad maha need on "allikad".Nad annavad endast vett ära "mull-mull-mull". Käskluse "ojakesed" peale lapsed rivistuvad ja asetavad oma käed eesseisja puusadele või õlgadele ja lapse jooksevad. Käskluse "järv" võtavad lapsed kätest kinni ja moodustavad ringi. LEIA PUU
elusolendeid, keda näeb ainult mikroskoobiga ja neid nimetatakse mikroorganismideks. Näiteks seened, bakterid, vetikad, hooghärnalised, lestad jm. Mullas on ka palju teisi elusolendeid. Näiteks mullamutid, vihmaussid, ümarussid, putukad, ämblikud jm. On olemas ka loomi, kes poevad mulla sisse peitu, või teevad sinna urud. Näiteks hiired, rebased, mägrad, kährikud. Osad loomad talvituvad mullas, et talv kindlalt üle elada. Näiteks rästikusd, sisalikud ja osad konnad. Miks on vihmauss tähtis mullaloom ja kuidas ta seal hakkama saab? 4 Vihmaussid on ühed olulisemad loomad mullaelustikus. Vihmaussid kobestavad mulda ja seega annavad taimedele parema võimaluse kasvamiseks. Samal ajal, kui vihmaussid mulda kobestavad tekib mulda huumus, vesi pääseb sügavamale ja samuti pääsevad taimede juured mullas sügavamale. Vihmauss võib tulla vihma saju ajal mulla peale, sest
OSA LOODUSES: Imiussidel on parasiitidena looduses oluline osa, sest nad mõjutavad peremeesloomade elutegevust. Nad muudavad looma nõrgemaks ning selle tõttu muutub loom kergeks saagiks mõnele röövloomale. Kuidas nakatutakse? Kui inimene sööb vastsega saastunud looma liha. Või luhaveekogust vett juues või luhalt võetud rohukõrt närides. RÕNGUSSID 1. Väheharjaussid 2. hulkharjaussid 3. kaanid 1) VIHMAUSS · Lüliline keha, mis aheneb mõlemast otsast · Keha esimese kolmandikus on paksenenud vöö · Pea puudub · Nahk sisaldab limanäärmeid · Iga lüli külgedel on väiksed paari kaupa paiknevad harjased (silmale mitte nähtavad, aga käega tuntavad), mis aitavad tal edasi liikuda · Toeseks on nahklihasmõik, mis moodustab epiteelist ja lihastest: ringlihased ja pikilihased · Ringlihased kokkutõmbel muutub uss pikaks ja peenikeseks
Eestis elavad selgrootud loomad 8.A klass Vihmauss Täiskasvanud isendid võivad kasvada 2025 cm pikkuseks, erandjuhul ka kuni 30 cm. Nad tegutsevad kuni 3 meetri sügavuses harva ka kuni 6 meetri sügavusel pinnases. Tigu Teod tekkisid meres. Mõned teorühmad kohastusid eluga kuival ja muutusid tüüpilisteks maismaaloomadeks Lühijalgsed vähk ämblik Liblikad Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid. Neid on eri värve küll rohelisi, kollaseid, triibulisi jne. Putukad Eestis on palju putukaid näiteks lepatriinu, mesilane, herilane jne.
21. Miks on vihmaussid inimesele tähtsad? Vihmaussid parandavad põllumulla omadusi: muudavad toitainerikkamaks, kobestavad. Tänapäeval on nad olulised ka vihmaussifarmides, et valmistada orgaanilistest jäätmetest komposti. 22. Millisesse loomarühma kuuluvad: järvekäsn, jõekäsn, pesukäsn, veenusekorv, varshüdra, meriroos, meritäht, korallid, meririst, merisiilik, merikurk, piimjas lamelane ehk planaar, paeluss, kiduuss, solge, naaskelsaba, hobukaan, apteegikaan, vihmauss? Käsnad- järvekäsn, jõekäsn, pesukäsn, veenusekorv Ainuõõssed- meriroos, korallid, varshüdra, meririst Okasnahksed- merisiilik, meritäht Ussid- piimjas lamelane ehk planaar, paeluss, kiduuss, solge, naaskelsaba, hobukaan, apteegikaan, vihmauss 23. Miks korallid ei saa elada väga sügavas vees? Kuna korallid elavad sümbioosis vetikatega ning vetikad tahavad valgust. 24. Miks käsnad on algelised loomad?
USSID Ussidel on pikk kitsas jalgadeta keha, millel saab eristada eesosa (seal on suu) ja sabaosa. Neil on eristunud koed, organid ja elundkonnad. Igal lülil on kaheksa pisikest harjast, mida tunneme vastukarva silitades. Rõngasusside keha koosneb rõngakujulistest lülidest. Nende kehaõõs on vaheseinte abil jaotunud vedelikuga täidetud kambriteks. Nad elavad veekogudes või mullas. Tuntuim väheharjasuss on vihmauss. Väikesed harjased igal kehalülil soodustavad vihmaussi liikumist mullas. Loom koosneb kahest üksteise sisse monteeritud torust: välimine on kehasein, sisemine soolikas, muud siseelundid mahuvad nende kahe toru vahele. Eesotsas paikneb suu, tagaotsas pärak. Silmi ega kõrvu pole. Elab mullas, sööb mulda. Täiskasvanul on ümber mitme kehalüli heledam, näärmeline nahapaksend, mida nimetatakse vööks; seda läheb vaja sigimisel.
Maa pealmine kobe kiht Elupaigaks paljudele organismidele Mustmuld Koostis mineraalsed ained- kivid, kruus, liiv, savi orgaanilised ained- huumus mikroorganismid- kingloom, amööb taimede lagunenud ja poollagunenud jäänused elus ja eluta osa vesi õhk Mulla kasutusalad põllumajanduses taimede kasvatamiseks elupaigaks paljudele loomadele Muld Mullas elavad organismid mutid vihmaussid bakterid vetikad seened ainuraksed Vihmauss Mulla teket mõjutavad veeolud temperatuur organismid mulla vanus maapinna kuju Traktor põllul inimtegevus Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Muld Sirje Kaljula, Hergi Karik, Aivo Saar, Kalle Sirel. Loodusõpetus V klassile 2.osa. 2004. Tallinn: Koolibri, lk 4-35 http://www.siseveod.ee/media/teenused/muld.png
paras- ja troopikavöötmes (va Ohhoota meres) Liikumine- liigub vett läbi oma keha pumbates Okasnahksed Tsüstiidid ehk merikerad (Cystoidea) Kuna nad on välja surnud siis puudub nende kohta info. Lameussid Männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus) Toitumine- vaigukäigu epiteeli rakud, seentest Ceratocystis spp. ja Ophiostoma spp. Elukoht- puude peal, meelsasti mänd Liikumine- liigub nagu tavaline uss Rõngussid Harilik vihmauss (Lumbricus terrestris) Toitumine- lagunevad taimeosad Elukoht- Maa sees, maapinna lähedal Liikumine- liiguvad nagu tavalised ussid Tänan kuulamast!
N: ninasarvikpõrnikas / hüdrad Kehasisene ja -väline viljastumine – emaslooma kehas/väljaspool looma keha vees N: ämblikud / meritäht Liitsuguline organism – muna- ja seemnerakud arenevad samas organismis Täismoonde ja vaegmoodne etapid muna – vastne (röövik) – nukk – valmik N: Liblikas Muna – vastne – vastne -- valmik N: Ritsikas Selgrootute hingamine Gaasivahetuse valem – Glükoos + hapnik = Süsihappegaas + vesi + energia Kes milega hingab Kehapind – vihmauss Kopsud – skorpion Trahheed – putukad Lõpused - vähk Selgrootute toitumine (lk 46-47) Seedeelundkonna areng Ühe avaga – toit lõhustatakse rakkudes, siseneb ja väljub samast avast N: Ainuõõssed Kahe avaga – suu – neel – söögitoru - (pugu) – magu – toitainete imendumine sooles – väljub pärakust
· Karusmarja põõsad · Mustsõstra põõsad · Punasesõstra põõsad Putukad Puuvljaaed: · Õunamähkuri valmik, · Õunamühkur, · Mesilane, · Kimalane, · Lehetäid, · Lepatriinu, Putukad Marjaaed: · Vaarikamardikas, · Mesilane, · Nälkjas(tigu) Linnud · Varblane · Rasvatihane · Hallrästas · Laulurästas · Kuldnokk Loomad · Mutt · Mügri · Hiir · Siil · Vihmauss Antud kooslus tekib järgmistes tingimustes: · Mereline kliima · Soe ja niiske õhk (20-30 kraadi) · Sademete hulk u. 1000-2000 mm aastas · Palju valgust · Keskmine happelisus (3-4 pH) · Soolsus 30-40 promilli · Troopilised, ekvatoriaalsed või lähisekvatoriaalsed (puna-kollased, punased j apruunid ferraliitmullad) Antud koosluse püsimajäämiseks on vaja: · Mesilasi ja teisi putukaid, kes tolmendaksid puude õisi
Teraviljapõld Taimed · Suvinisu · Talinisu · Oder · Suvioder · Talioder · Rukis · Kaer · Tritikale Rukis · Tatar · Hernes Putukad Domineerivad süsi-, ehmes-, kuiva- ja pisijooksikud Jooksiklased võivad Maakirp teraviljapõllul hävitada olulise osa lehetäidest Maakirp Hiidmardikas Lepatriinu Jooksik Muld Parim kerge Soostunud mineraal- ja liivsavilõimisega muld soomuldade viljakus oleneb Rukis on leplikum kergete veereiimi reguleeritusest. kuivemate muldade suhtes Saagikus sõltub sademete Talinisu eelistab raskemaid kogusest ja jaotusest muldi kasvuperioodil Suvinisu ja odra nõuded Kuivendussüsteemi puhul on mulla lõimise suhtes on lähedased soostunud mine...
MULD Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Ta on tekkinud eluslooduse ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Mulla koostises on kivid, liiv, saviosakesed, huumus, samuti vesi ja õhk. Huumus on tumepruuni või musta värvusega viljakas aine, mis sisaldab taimedele vajalikke toitaineid. Poorides asub vesi ja õhk. Kogu mullas olevat vet taimed kasutada ei saa. Mullaõhus olevat hapnikku vajavad mullaorganismid ja taimede juured hingamiseks. Mullateke on pidev ja lakkamatu protsess. Muld hakkab tekkima siis kui selleks sobivale pinnale asuvad elama rohelised taimed ja teised organismid. Mullateket mõjutavad keskkonnatingimused: · Temperatuur · Organismid · Mulla vanus · Maapinna kuju · Inimtegevus · Veeolud 1 grammis mullas elab miljoneid mikroorganisme, kelle abil toimub taime- ja loomajäänuste kõdunemine ning huumuse teke. Ruljas keha, kooniline pea ja labidataolised esikäpad võimaldavad mutil mulla...
Tähtis koht toiduahelas Parasiitusside vaheperemehed Toiduks meile Suveriinid Taimekahjurid Näokreemi saab limast (lol) Purupurset värvi saab 7. Limuste ehitus (joonis Õ lk 20). Mis tähtsus on limustel looduses ja inimese jaoks? Toiduks inimestele Toiduahelas 8. Oska tuua erinevaid näiteid, kes kuuluvad järgmistesse rühmadesse: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused Käsnad: lubikäsnad, klaaskäsnad, päriskäsnad (mdea kas on õige) Ussid: paeluss, naaskelsaba, kiduuss, vihmauss, kaanid, harjaslimukad Limused:seepiad, kalmaarid, kaheksajalad, viinamäe teod, suur seatigu Ainuõõssed: polüüp, meritäht, merisiilik
1.C I P H K D Ristihein hiir kodukakk seened ja bakterid Võilill põldvarblane nugis Jänes 2. 1)soojuskiirguse 2)kasvuhoonegaasid 3)maapinnale tagasi 4)õhu temperatuur 5)jää 6)vee taset 7)üjeujutamine 3. Sümbioos kooseluvorm, nii on mõlemale organismile kasulik. Nt- sipelgad ja lehetäid. Mõlemad liikide vahelised suhted. Parasitism kooseluvorm, mis on ühele organismile kaslik ja teisele kahjulik. Nt. täid, loomadel. 4. 1. Toidu-ja veepuudus, jäätmete probleem, nahahaiguste levik. 2. Eesti Looduse fond, Eesti looduskaitse selts. 3. võõrliikide sissetoomine, salaküttimine 4. liigikaitse, loodusobejktide kaitse, taime ja loomaliikide geenifondi säilitamine 5. k...
rANNANIIT Kaspar Konist Sissejuhatus Rannaniit on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast või riimveelist vett ja sooldunud mulda. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Elukooslus Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein ja pilliroog jt. Linnud Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks. Naaskelnokk, Mustsabavigle Tutkas Liivatüll Punajalgtilder Kiivitaja Kahepaiksed Rannaniitudel võib kahepaiksestest kohata juttselgkärnkonn ...
Näiteks meritähed ja merisiilikud. 2) Kahekülgne sümmeetria puhul saab keha jagada kaheks võrdseks pooleks ühe pikisuunalise teljega. Saab eristada keha ees- ja tagaosa ning paljud kehaosad on paaris. Näiteks Liblikas ja enamik selgrootuid. Suure osa selgrootude kehaosad on jaotatud lülideks. Niisugune ehitus võimaldab loomal kehaasendit muuta ja liikuda keerukal viisil. nt. Vihmauss. Toes Paikneb keha pinnal, võib olla kitiinist, ränist või lubiainest; lihastikust moodustnud nahklihasmõik Kudede Enamikul selgrootutel moodustavad koed elundeid või elundkondi. Alamatel olemasolu selgrootutel on vaid rakud või lihtsalt koed. Närvisüsteem Kesksed osad paiknevad keha kõhtmisel poolel, kus moodustub närvikett; peaaju on väike ja lihtsa ehitusega Vereringe Varustab rakke toitainete ja hapnikuga
Kultuurrohumaa (pikaajaline) Anti Samsonov Robin Mõttus Otto Abel Mihkel Treufeldt Definitsioon · Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel paiknev · Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad Loomad Sead Lambad Veised Loomad Kitsed Hobused Mutt Loomad Uruhiir Vihmauss Putukad Heinaritsikas Mesilane Putukad Pääsusaba Lepatriinu Lehetäi Linnud Kiivitaja Tuuletallaja Nurmkana Taimed Ohakas Tulikas Naistepuna Taimed Lutsern Ristik Timut Koosluse tekke tingimused · Tekib peamiselt inimtegevuse tagajärjel · Külvatakse kultuurtaimed(ristik, timukas) · Jäetakse taimed mitmeks aastaks kasvama · Niidetakse ja väetatakse aeg-ajalt Tingimused koosluse püsimiseks · Tuleb aeg-ajalt niita · Hooldamiseks ei tohi kasutada raskeid
AIAS Putuktoidulised liigid on põõsalinnud, lehelinnud, kärbsenäpid, tihased, ööbik, punarind, lepalind, linavästrik, kuldnokk, hallrästas - toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest, tõukudest, hulkjalgsetest ning teistest selgrootutest. leevike, vares, rohevint, Harilik orav- männi- ja kuuse seemned suurkirju rähn- putukate vastsetest ja valmikutest, sipelgaid. seemneid, pähkleid, puuvilju. Sipelgad- putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast siil- röövikud, nälkjad, närilised, hiir Päevapaabusilm ja väike-koerliblikas, nõgeseliblikas ning väike-kärbtiiva vajavad nõges ja põldohakast. Karihiir- selgrootud, lülijalgsed ja nende vastsed, teod Kimalased - põldkimalane talukimalane ristikukimalane hallkimalane metsakimalane kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga k...
lase mullapinda umbrohtuda, kaitseb kuuma päikese eest ega moodusta õhuvahetusest tingitud koorikut mullapinnale. Mult varustab taimi orgaanilise väetisega ja seetõttu on eriti oluline maapinna lähedaste juurtega taimedele (rodod, magnooliad) mullakihi peal olev multz meeldib vihmaussidele ja nad tegutsevad aktiivselt 15 cm paksuses mullakihis. Ussid õhutavad ja parandavad mulla sutruktuuri. Väidetakse et vihmauss tungib kuni 1,8m sügavusele ja toob sealt üles sinna uhutud toitaineid. Kompostimine ja kompost Kompost parandab kõigi muldade lõimist ja struktuuri Soodustab taimede varustamist hapnikuga Soodustab mulla tihenemist Kaitseb põldu põua eest Reguleerib mullakihi veemahutavust ja dreenimisvõimet Pidurdab toitelementide väljapesemist mullast Väetab taimi toites neid tasakaalustatult vastavalt juurestiku kasvule ja taime vajadustele
Süstemaatika ehk takson Teadusharu, mis tegeleb organismide rühmitamisega taksonitesse, võttes aluseks nende ühised tunnused. Carl von Linné (1707-1778) Pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Võttis kasutusele kahest teaduslikust ladinakeelsest nimest koosneva liiginime e. binaarne nomenklatuur. (pruunkaru Upsus arctos) Igal liigil on olemas ladinakeelne nimi ja rahvuskeelne nimi ja ka rahvapärane nimi. Canis lupus - hall hunt susi Süstemaatika põhiüksused : Riik sarnaseid tunnuseid vähe Hõimkond Klass Selts sarnaste tunnuste arv kasvab Sugukond Perekond Liik sarnaseid tunnuseid palju Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed ...
Ussid Harilik vihmauss on maailma kõige levinum uss Ussid on selgrootute koondrühm, keda iseloomustab piklik kehakuju, nahklihasmõigu olemasolu ja jäsemete puudumine. Kõik ussid on ehitustüübilt bilateraalsümmeetrilised.Usse saab jaotada alamateks (kasutatakse ka nimetust skoletsiidid) ja kõrgemateks. Alamate usside hulka kuuluvad teiste seas mitmed loomade hõimkonnad: lameussid , kärssussid , ümarussid jt. Kõrgemate usside alla arvatakse aga rõngussid , kelle hulka kuulub näiteks harilik vihmauss. Alamatel ja kõrgematel ussidel on mitmeid ehituslikke erinevusi: kõrgematel ussidel esineb metameeria, vereringe ja teisene kehaõõs ehk tsöloom; alamatel ussidel need puuduvad. Levik Maailmas on vähemalt 1 000 000 liiki usse. Neid leidub peaaegu kõikjal maailmas, nii mere-, magevees kui ka maismaal. Mitmed ussid aitavad kobestada maapinda, näiteks vihmaussid, mõned jälle parasiteerivad teistes or...
22.-23. Ussid ja limused. Kontrolltöö 1. Kuidas usse rühmitatakse ( 3 ) Lameussid,ümarussid ja rõngasussid. ? Kirjelda lühidalt iga rühma esindajaid ja too üks näide.Lame ja pehme naad ei vaja vereringet.Näiteks planaar. Silindriline keha mis on mõlemast otsast ahanev. Näiteks solge. Pikk lühike keha mis on paindlikum ja liikuvam.Näiteks vihmauss. 2. Kuidas limuseid rühmitatakse ( 3 )? Teod,karbid ja peajalgsed. Kirjelda lühidalt iga rühma esindajaid ja too üks näide.Spiraalselt keerdunud koda.Näiteks kiritigu.Karbi koda koosneb kahest poolmest.Näiteks südakarp.Suure peaga ja jalag on muundunud suud ümbritsevateks kombitsateks.Näiteks kaheksajalg. 3. Iseloomusta limuste elupaiku koos näidetega.Näiteks neid leidub mere ja ookeani pinnal kui ka põhjas.Enamus elab soolases vees. 4. Miks loetakse rõngusse kõige arenenumateks ussideks? Mineta üks rõnguss.Kuna nei on väga hästi arenenud k...
TA-I III rühm Kristjan Loodus, Jörgen Matt, Artur Palok, Kevin Liimask Rukis Tatar Talinisu Rukis Talioder Mais Kaer Suvioder Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja. Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise
Mõndadel rõngussidel on veri : · Värvusetu · Roheline · punane Mõndadel rõngussidel on LÕPUSED. Rõngusside keha läbib sooltoru,mis koosneb mitmest osast. TEINE KEHAÕÕS Kehaõõnt vooderdab epiteelide võrk,mis kaitseb sooletoru,lihaseid ja kõiki teisi siseelundeid. Kehaõõnt täidab vedelik,mis oma koostiselt on lähedane mereveele.See vedelik kannab edasi toitaineid,sisenõristusnäärmete eritisi,happniku ja süsihappegaasi. Näiteks: poolekslõigatud vihmauss ei hukku.Vaheseinad ei lase tsöloomivedelikku välja voolata.Sama põhimõttega on ka merelaevade ja alveelaevade ehitus.Vigastuse korral voolab vesi ainult ühte laeva ossa,aga ülejäänud osa kuhu vesi ei pääse hoiab laeva ikka vee peal.Nõnda ka rõngussil ühe kehasegmendi vigastus ei põhjusta veel looma surma Sigimine Rõngasussid sigivad sugutul või sugulisel teel. Seejuures laguneb nende pikk keha mitmeks osaks. Mõne aja pärast taastab iga tükk omale pea ja
suunas. Toiduahelad moodustavad omavahel toiduvõrgustiku (ühte toitu võivad süüa mitmed loomad). Kerahein rebane jänes hiireviu rästik konn rohutirts hiir õiesikk tihane Kerahein -> tihane, rohutirts, õiesikk, hiir, jänes -> hiireviu, rebane, rästik, konn -> rebane Nugiahel- iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Puuleht -> lehetäi -> seened -> mikroviirused Laguahel- algab surnud orgaanilisest ainest Leht -> vihmauss -> lestad -> bakterid ja mikroseened Troofiline tase- iga toiduahela lüli. I troofilise taseme moodustavad tootjad ehk produtsendid. Tipptarbija,-kisjka: Hüljes, III omnivoorid (kõigesööjad) väikesed kiskjad: metssiga, jooksiklane II rohusööjad loomad : põder, jänes, siklased I tootja : Tamm, leseleht Biomass- ühel troofilisel tasemel olevate organismide kogumass. Produktiivsus- biomassi juurdekasv.
· PRÜGIKORV · PARK · KOTKAS · SÜSTAL · NULL · PUDIPÕLL · KORISTAJA · NIIT · LÕVI · KUULUJUTT · KANALA · TELEVIISOR · PESA · RÖÖVEL · LIIVARAND · LAUALAMP · VIISAKAS · SÕRMUS · MAAL · LAPS · SIIL · HUUL · VIHMAUSS · VÕTI · PAARIS · SUITS · KÕRVARÕNGAS · ÕHTUSÖÖK · JÄÄHOKI · JÄÄ · HAIGUTAMA · KROOKS · LOBISEJA · NÄITLEJA · SENT · PEEGEL · TÜDRUK · KOMM · TUUL · TAPEET · HERILANE · REBANE · ELU · VARBAKÜÜS
Selgrootute toitumisviisid Filtreerijad sõeluvad veest toiduosakesi või väikeseid organisme Nad on vee ökosüsteemis väga olulised puhastajad Käsnad, karbid, hulkharjasussid Osa loomi elab toiduallika pinnal või sees – vihmaussid, putukavastsed Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke. Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid. Rakusisene - seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine - seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava. Nt: ainuõõssed , lameussid Kahe avaga seedimine - toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning väljub...
GEOGRAAFIA 1. Mulla tähtsus · Maaviljelus saadakse toiduaineid · Veefilter filtreerib sademed puhtaks põhjaveeks · Elukeskkond mullas elavad näiteks vihmauss, mullamutt · Tootmisvahend saab arendada põllumajandust · Mullastik + taimed vahend kõrbestumise vastu 2. Mulla koostises on võrdselt vett ja õhku, kuna kui ei oleks vett ei oleks seal elu: mullaorganisme ja samuti kui ei oleks õhku. Suurema osa mullast moodustub tahke osa mineraalaine- kivimid ning ka orgaaniline osa huumus, kõdu mulla tahke osa. 3. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine
Lasteluule kogumik Mis mul on? Mul on pea, suu, silmad- näed? Kõrvad on mul, jalad, käed. Nina on veel keset nägu- see ka ikka minu jagu. Peaga mõtlen. Suuga ütlen. Silmadega kõike näen. Kõrvadega kuulen juttu. Jalgadega jooksen ruttu, kui on aega, kõnnin ka. Kätega teen kõik mis vaja Klotsidest sean kokku maja. Milleks aga on mul nina? Seda, palun, ütle sina! Allikas: Lea Nurkse „Kubujuss“ Valiku põhjendus: Lihtne luuletus lastele, meelde tuletamaks kehaosi Mille üle lastega arutleda: Saab rääkida erinevatest kehaosadest ja nende ülesannetest, erinevatest meeleelunditest. Mis jaoks kasutame me erinevaid kehaosi ja mis ülesandeid need täidavad. Aja lehed Lapsed, lugege aja lehti, mis langevad maha puudelt. Siis saate teada, kui palju said päikest need puud suvekuudel. Ja kui te hoiate lehti talv läbi kas raamatu vahel või saab nende koduks vaas, siis teadke, et kõik nemad tehti kord selleks, et sündida ...
/seepial. Tähtsus On lüli aineringes, söögiks filtreerivad, toiduks inimestele, lubi toiduks Toiduks inimestele, lindudele. / inimestele, on vaheperemehed lindudele, uuristab laeva puitu. kalmaar. parasiitusside vastsetele. kõik on röövloomad. VIHMAUSS KIRITIGU toes nahklihasmõik koda vereringe avatud suletud järglaste kookonis mullas areng hingamis puudub kops/lõpus elundkond pea, silmad puuduvad on olemas. sigimine liitsuguline, seemnerakud liitsuguline
Ümbritsev kk. Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Mereäärsetel rannaniitudel on suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Erinevalt sisemaast iseloomustab taimkatet soolalembeste liikide rohkus. Elukooslus Floora Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann , tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas , randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand- sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht, roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri-mugulkõrkjas, randmalts , ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
