Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"vermeeri" - 23 õppematerjali

thumbnail
5
docx

Konspekt barokk ja rokokoo kunsti kohta

Rembrandti tähtsus maalijana on võrdne tema tähtsusega graafikuna. Viljeles oforti (üle 300 lehe). Küpse perioodi ofortides saavutab ta sametpehme heleda-tumeda abil kohati täieliku toonmaali illusiooni.Graafika on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Vermeeri kunstis on eriline rahu, suletus ja keskendatus. Omamoodi täiuseni on tal viidud pildi ülesehituse läbikaalutus. Kõige olulisem on Vermeeri valgusekujutus, mis muudab värvid kiirgavaks. Olustikumaalija, luugivalgus. Prantsuse arhitektuur ­ Louvre, alates 16.- 17.saj, Versailles, Invaliidide kirik. Võrdle Itaalia arhitektuuri Prantsuse arhitektuuriga, prantsuse park. Prantsuse arhidektuur on tunduvalt rahulikum ja pidulikum võrreldes Itaalia omaga. Itaalia arhidektuur seeeest väga...

Kunstiajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Jan Vermeer van Delft

10.1632 ­ 15.12.1675 Vermeeri elust Pärineb Delftist. Isa oli kangur, kes pidas kõrtsi ja tegutses ka kunstikaupmehena. 1653. aastal abiellus Catarina Bolnesiga Goudast. 1655.a astus täieõigusliku maalijana Püha Luuka gildi liikmeks. Arvatakse et õppis Delfti maalija Leonard Brameri juures. Vermeeri elust Ei maalinud kunagi rohkem kui kaks pilti aastas Oli 11 lapse isa. Pärast isa surma, võttis üle ta ameti kunstikaupmehena. Rahalistes raskustes Vermeer suri 43. aastasena oma sünnilinnas. Looming Varasel loomeperioodil alustas mütoloogiliste ja religioossete stseenide maalimisega . Hiljem hakkas viljelema olustikumaali, mis on teinud ta ka kuulsaks. Tööd on väljenduslikud ning maalitud armastusega...

Kunstiajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Salvador Dali

,, Viimases Dali väites on palju kaheldud, sest tema maalide teatraalne atmosfäär viitab sageli teadlikule lavastusele. Kuid ilmselt on loomeprotsessis võimatu eristada, kus lõpeb intuitiivne ja kus algab teadlik element. Kahtlusi Dali maalide nägemuslikus alges süvendab asjaolu, et koos paranoia ­ kriitilise meetodiga muutus tema maalimisviis üha akadeemilisemaks. Viimast tendentsi aitas süvendada vanade meistrite, eriti Vermeeri maalitehnika uurimine. Lummavalt mõjus Dalile ka Millet ,,Õhtupalvus", mida interpreteeris jällegi Freudi vaimus. Sisu olevat järgmine: naine teatab mehele, et on jäänud rasedaks, mille peale mees on häbelikult katnud oma peenise. Olgu veel lisatud, et akadeemilises laadis maalis Dali palu oma abikaasat, keda ta kasutas pea ainsana modellina. Dali naine oli Eluard´ilt 4...

Kunstiajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kunsti portfoolio

Eriti armastati zanri- ehk olustikumaali. Pieter de Hooch (1629-1684) maalis hubaseid hollandi kodusid ja õuesid. Naisi köögis, pitsi niplamas, kirja lugemas, üldse rahulikke argitoimetusi näeme Jan Vermeer van Delfti (1632-1675) intiimsetel piltidel. Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu külje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes särama mõne pärlikee, heleda juuksekihara või tooli polstrinaela. Vermeeri armastatuimad värvid on sinine ja kollane. Vermeeri arvuliselt väike looming (kõigest 35 meie ajani säilinud maali) on aga hiljem omandanud tohutu kuulsuse ja mõjujõu. Imetlusväärse meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid Gerard Terborchi (1617--1681) maalidel. Viimaseid võib ara tunda ka selle järgi, et tihti on mõni maali tegelane seljaga vaataja poole. Zanripiltides eelistati jõukuse ja heaolu näitamist...

Kunst
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

17. saj. Hollandi kunst

Selle abil sai teha väga täpseid linnavaateid: ,,Delfti vaade", külmades toonides suur taevas. Harrastas ka maastikumaali. Varasemast loomingust on teada ,,Kupeldaja": elusuurused figuurid; tavaliselt kujutas interjööre 1 figuuriga. Hollandi olustikumaalis kujuneb välja lemmikteemade ring ­ (armastus)kiri, musitseerimine, arsti ja patsiendi kohtumine. Vermeeri ,,Armastuskirjas" on ühendatud kirja saamine ja musitseerimine. Pole säilinud ühtki portreed, kus oleks näha tema nägu. Pieter de Hooch Kujutas palju Hollandi väikseid maamaju, maalil ka majaelanikud ise, kuid teisejärgulisena. Tegi ka majaelanike portreesid. Kasutas ka punaseid toone ­ tellised ka ju punased... Gerard Terborch Harrastas samuti olustikumaali, kirjateema, kõige meisterlikum esemete illusionistlikus kujutamises...

Kunstiajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Rembrandt Harmenszoon van Rijn

Õpilased Rembrandtil oli hulgaliselt õpilasi kogu tema elu jooksul. Näiteks Ferdinand Bol (1616­ 1680), Govert Flinck (1615­1660), Gerrit Dou (1613­1675), Nicolaes Maes (1643­1693) ja Aert de Gelder (1645­1727). Tema võimekaimaks õpilaseks oli aga Carel Fabritius (1622­1654), kes elas oma elu lõpus Delfti linnas ja oli tähtsaks ühenduslüliks Rembrandti ja Johannes Vermeeri (1632­ 1675) vahel. Tsitaate õpilastelt 1678. aastal kirjutati "Öise vahtkonna" kohta: "See on oma mõttelt nii maalijalik, nii hoogsa liikumisega ja nii võimas, et selle kõrval rippuvad pildid näivad "mängukaartidena". Autoportreed Rembrandt lõi endast enam kui 100 autoportreed oma eri eluetappidel ja neid portreesid võib vaadata, kui omalaadset autobiograafiat. Tema varasemad autoportreed olid tihti ainult visandid ja käeharjutused ning püüdsid...

Kunstiajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kunstiajalugu

Pieter de Hooch (1629-1684) maalis hubaseid hollandi kodusid ja õue. Naisi köögis, pitsi niplamas, kirja lugemas, üldse rahulikke argitoimetusi näeme Jan Vermeer van Delfti (1632-1675) intiimsetel piltidel. Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu külje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes särama mõne pärlikee, heleda juuksekihara või tooli polstrinaela. Vermeeri armastatuimad värvid on sinine ja kollane. Vermeeri arvuliselt väike looming (kõigest 35 meie ajani säilinud maali) on aga hiljem omandanud tohutu kuulsuse ja mõjujõu. Hollandi maastik on lage ja vaesevõitu, kuid maastikumaalide loojad võtsid abiks valguse ja õhu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lõid väga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest. Neil näeme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega...

Kunstiajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Jan Vermeer

Jan Vermeer van Delft Hollandi maalikunstnik Johannes Vermeer sündis 31. oktoober 1632. aastal Delftis. Tema elukutse valikut mõjutas ta isa, kes oli siidkangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees. Jan Vermeeri peetakse Leonardo Brameri õpilaseks. Peale isa surma aastal 1652 jätkab ta isa tööd kunstikaupmehena. Aasta hiljem võtab ta vastu katoliku usu, abiellub ja võetakse vastu Delfi maalijate gildi. Aastatel 1662 ja 1670-1671 juhib ta maalijate gildi. Varasel loomeperioodil tegeleb ta ajloolise maaliga. Kujutab episoode Piiblist, mütoloogiast, antiik-ja kaasaegsest ajaloost, aga olustikustseene (nt. ,,Kupeldaja"). Teda on mõjutanud itaalia kunstnikud....

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
14
odp

"Tütarlaps pärlkõrvarõngaga"

Algselt magasid amm ja Tanneke ühes toas, kuid mõne aja pärast hakkas ta kurtma, et ei saa magada. Sest muidu samasuguses olukorras oli ta ööbinud keldris, kus hetkel oli Griet. Kuid siis tuli peremees huvitava ideega, millel oli mitu eesmärki. Esiteks pidi Griete kolima pööningule, ajaks mil amm last imetas, et Tanneke saaks keldrisse maga- ma minna ja teiseks, Grietest oli saanud hr. Vermeeri abiline. Aga keegi ei tohtinud seda teada. See lisan- das Grietele mitmeid töökohuseid (apteekri juurest värve tuua, neid puhastada ja uhmriga peenes- tada, värvid valmis sättida). Seni suurim julgustükk oli tal muuta lina asukohta, ilma peremehe nõusolekuta, kuigi ega ta seda siis ka teha poleks tohtinud. Tal vedas peremees jäi sellega rahule, oli temaga ühel meelel ja lõpetas maali. Hr. Vermeer alustas taaskord uue maaliga.Sellel...

Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
3
doc

BAROKK

Millal levis barokk-kunst? 1600-1750 2. Missugusest keelest tuleb sõna barokk ja mida see tähendab? Sõna "barokk" tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes lopergust pärlit 3. Mis iseloomustab barokki üldiselt? Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk- teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. 4. Mis iseloomustab barokkarhitektuuri? Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad 5. Võrdle renessansiarhitektuuri ja barokkarhitektuuri sammaste asetust Renessansiajal seisid sambad rahulikult reas, barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kusjuures üks sammastest sageli eendub. 6. Missugune motiiv on barokko...

Kunstiajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Euroopa kunst

Pieter de Hooch (16291684) maalis hubaseid hollandi kodusid ja õuesid. Naisi köögis, pitsi niplamas, kirja lugemas, üldse rahulikke argitoimetusi näeme Jan Vermeer van Delfti (16321675) intiimsetel piltidel. Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu külje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes särama mõne pärlikee, heleda juuksekihara või tooli polstrinaela. Vermeeri armastatuimad värvid on sinine ja kollane. Vermeeri arvuliselt väike looming (kõigest 35 meie ajani säilinud maali) on aga hiljem omandanud tohutu kuulsuse ja mõjujõu. Imetlusväärse meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid Gerard Terborchi (1617--1681) maalidel. Viimaseid võib ara tunda ka selle järgi, et tihti on mõni maali tegelane seljaga vaataja poole. Zanripiltides eelistati jõukuse ja heaolu näitamist. Kuigi meistrid, nagu...

Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Barokk - ajastu kokkuvõte

Millal levis barokk-kunst? 16. Saj lõpus 2. Missugusest keelest tuleb sõna barokk ja mida see tähendab?barokk tuleb portugali keelest ja tähendab korrapäratut poolümmargust pärli. 3. Mis iseloomustab barokki üldiselt? Väline hiilgus, rahutus, liialduste rohkus, pompoossus. 4. Mis iseloomustab barokkarhitektuuri?fassaad kahekorruseline, kroonis kolmnurkne viil, korintose stiilis poolsambad ja pilastrid, viilud akende ja uste kohal, nissid, milles skulptuurid 5. Võrdle renessansiarhitektuuri ja barokkarhitektuuri sammaste asetust. 6. Missugune motiiv oli barokkornamendis väga armastatud? 7. Kes oli Itaalia barokkarhitektuuri peaesindaja ja mille ta kavandas Rooma(Vatikani) linna?G.L.Bernini, ta kavandas Vatikanis Peetri kirku esise väljaku koos kolonnaadiga. 8. Kes oli see arhitekt, kes töötas Peterburis XVIII saj. keskel?Mis rahvusest ta oli?B. Rastelli, itaallan...

Kunstiajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Renessanss küsimused/vastused

*FRANS HALS vanem (1580-1666). Elas ja tegutses Haarlemis. Hals on hollandi portreekunsti looja. Halsi huvitas inimene kui füüsiline olend, siis kui isiksus ja hollandlane. *REMBRANDT HARMENSZ van RIJN (1606-1669) oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. "Doktor Tulpi anatoomialoeng", 1632 Õli lõuendil *VERMEER van DELFT (1632-1675) Enamik Vermeeri maalidest on portreemaalid interjööri taustal. Vermeer töötas aeglaselt ja suure hoolega. Ta kasutas eredaid värve ja mõnikord kalleid pigmente, eelistades rukkilillesinist ja kollast. Ta on eriti tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest oma töödes. Tema üks kuulsaimaid maale on "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", mida on kutsutud ka Madalmaade Mona Lisaks. 5. Mida tehti renessansi ajal Eestis? Renessanss jõudis Eestisse hilinemisega. 1520.-30...

Kunstiajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Toodan, produtseerin või sünnitan?

Jakobson eristab sõnalise märgi tõlgendamise kolmel viisi: sõnalist märki saab tõlkida teisteks sama keele märkideks (keelesisene ehk intralingvistiline tõlkimine ehk ümbersõnastamine ehk päris tõlkimine) või mõnda teise, mittesõnasõnalisse sümbolite süsteemi (märgisüsteemide vaheline ehk intersemiootiline tõlkimine ehk transmutatsioon) (Torop&Sütiste 2007: 562). Vermeeri järgi tuleks selgusele jõuda, mis on teksti skopos (eesmärk)? Kellele tõlgin? Kellele jään seejuures truuks? Kas tõlgin kultuuri või autorit? Või semiootilisest vaatepunktist ­ kellele teen märgid mõistetavaks või jätan ära, sest on ju seegi märk omaette. Samas on kultuuriruum alati intertekstuaalne. Seetõttu ei saa eristada, millised tekstid on primaarsed. Õigupoolest ei eksisteeri ühtki puhast teksti ja see tähendab, et mille alusel panna tekstile piirid...

Semiootika
16 allalaadimist
thumbnail
4
docx

VI moodul

Sealt valgus murdub pisut ning kumab edasi seeliku voltidele ning peegeldub tagasi naise ees seinal asuvale peeglile (foto 2) Foto 2 valguse peegeldumine Maalist röntkenfotosid tehes selgus, et keegi oli naise seljataga paikneva pildiraami mingil perioodil mustaks värvinud (foto 3, vasakul). See aga lõhkus Vermeeri loodud pildi elu ja sära, mis oli saavutatud kolme punkti valgusega, millest esimene on kardina tagant paistev valgus, teine selle valguse kuma naise kleidil ning kolmas valgusepeegeldus pildiraamil. See näide toob selgelt esile Vermeeri iga pisimagi detaili läbimõelduse ja tähtsuse ­ mitte miski ei ole jäetud juhuse hooleks. Foto 3 Ülemaalitud pildiraamiga maal vasakul, originaal paremal...

Pedagoogika alused
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jan Vermeer

Pärast isa surma jätkas Vermeer tema tööd kunstikaupmehena. 29. detsembril 1653 sai Vermeer Püha Luuka gildi liikmeks. See gild ühendas maalikunstnikke. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks. Johannes Vermeer ristiti kalvinistlikus kirikus. 1653 läks ta üle katoliku usku ja abiellus katoliiklase Catharina Bolenesi (Bolnesiga). Abielu sõlmiti lähedalasuvas Schipluideni külas. Vermeeri jaoks oli see hea abielu, sest tema ämm Maria Thins oli märgatavalt rikkam kui ta ise. Tõenäoliselt oligi abielu tingimuseks pöördumine katoliiklusse. On küll kaheldud, kui südamest katoliiklane ta oli, aga tema maalil "Katoliku usu allegooria", mis valmis 1670­1672, on kujutatud usku armulaua sakramenti. Pärastpoole koliski kunstnik oma ämma juurde elama. Abielust sündis 14 last, kellest 4 suri enne ristimist, kuid registreeriti Johan Vermeeri lastena. 1675...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
5
pptx

Jan Vermeer van Delft „Piima kallav teenijatüdruk“

Tal oli Delftis palju tema kunsti austajaid, kuid tema kuulsus hajus pärast tema surma. Jan Vermeer van Delfti looming Tema õpetaja võis olla Carel Fabritius või katoliiklane Abraham Bloemaert, kunstiajaloolased ei ole kinnitust leidnud. Tal valmis keskmiselt 3 maali aastas ja enamasti maalis ta tellimustöid. Suure osa tema maalidest ostis ära tema patroon Pieter van Ruijven, takistades tema loomingu laiemat levikut Enamik Vermeeri maalidest portreemaalid interjööri taustal. Kasutas eredaid värve ja mõnikord kalleid pigmente, eelistades rukkilillesinist ja kollast. Tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest. Kujutas tihti episoode piiblist, mütoloogiast ja antiikajaloost, enamiku tema loomingust olustikumaalid ja portreed, erandiks kaks linnavaadet ja kaks allegooriat. ,,Piima kallav teenijatüdruk" Maali tuntuim nimetus on ,, The Milkmaid" Õlimaal lõuendil, pildi valmimis aasta on umbes 1660....

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused...

Inimeseõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Tütarlaps Pärlkõrvarõngaga

 Film kasutab heledat värvilahendust nagu on näha Vermeer’i maalidel.  See on 2003 aasta draamafilm. Lühikokkuvõte filmist  Film räägib häbelikust tüdrukust nimega Griet, kes elab oma perega Hollandis. Pärast seda kui ta isa poimedaks jääb satub nende pere hätta ja griet peab minema teenijannaks maalikunstniku Johannes Vermeer’i juurde. Griet puhastas Vermeeri ateljeed, kus hiljem Vermeer ise õpetab tüdrukule värvide segamist ja valguse mängu.  Majapidamistööde kõrvalt peab neiu mängima modelli, et täita rikka patroon Van Ruijven’i soov, maalida Grietist portree.  Catharina ( Vermeer’i naises) , tõusis kadedus Grieti vastu ja nõudis näha maali, kus on Griet tema pärlkõrvarõngaga.  Samas kui Catharina ema võttis oma tütre tagant pärlkõrvarõngad,...

Film
14 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Barokk-kunst

Tema teadaolevate tööde arv ulatub umbes kolmekümne viieni. Kunstniku kõige varasemateks teosteks loetakse kaht enne 1656. aastat valminud maali: «Diana nümfidega» (Haag) ning «Kristus Marta ja Maarja juures» (Edinburgh). Intensiivsete värvikontrastide rakendamine ja nende harmooniline sulatamine pildi tervikusse jäigi peaaegu kõigi Vermeeri maalide üheks peatunnuseks. Kõige iseloomulikumast küljest tulevad Vermeeri eripärased jooned esile tema üksikute inimfiguuridega interjöörimaalide kaudu. Teemalt ja aineringilt on nad sageli lähedased Terborchi, Metsu ja Pieter de Hoochi teostele. Samal ajal on nad siiski kõigist neist tugevalt lahkuminevad. Veel ükski teine kunstnik polnud hollandi kodanlikku eluruumi kujutanud sellises harmoonilises suursugususes ega andnud valgusele ja värvile...

Kunstiajalugu
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun