VEESILMADE AASTARINGNE HOOLDUS ILONA KARJANE ME SÕ IIB Vesi on üks kõige kütkestavam aiaosa. Olgu see siis vaikne tiik, mis peegeldab kõike enda ümber olevat, või õrnalt vulisev purskkaev, mis lummab nii vanu kui ka noori. Tõsiasi, et veesilm saab keskpunktiks aias, on väljaspool kahtlust. Seetõttu tuleb veesilma kuju ja asukoht äärmise hoolega läbi mõelda, see peab asetsema paigas kus võite imetleda veepinna peegelduse kogu ilu. Väiksema veesilma ehitamine ei olegi nii keeruline, kui alguses võib tunduda. Veidike eeltööd võiks enne labida maasse löömist siiski teha - uurida kirjandust, konsulteerida spetsialistidega ja kuulata sõprade-tuttavate kogemusi veesilmade hooldamisel. Liiga
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL LOODUSMAJANDUS AIAPLAAN Seletuskiri Juhendaja: Liivi Martjak Koostaja: Viktoria Ivanova Olustvere 2010 Sisukord 2 Asukoht Haljastatav krunt asub Lõuna-Eesti, Tartumaal, Ülenurme vallas, Ülenurme külas, Karikakra 12. Tartu kesklinn asub elamust umbes 10 kilomeetri kaugusel. Lähim toidupood on umbes 1 kilomeetri kaugusel. Naabris asuvad nii idas, läänes ja üle sõidutee lõunas. Elamurajoon on suhteliselt uus majade vanus jääb 10a ringi. Teed Krundile on rajatud ainult hädavajalikud teed kus saab garaazi ja lehtla juurde. Tee asub lõunapoolt sissesõidus maja juurde ja teine tee asub maja taga mis viib lehtla juurde. Maja esiseks teeks on kasutatud betoonplaate . Tee krundi ettevalmistamine valada killustikaluse peale betoonpõhi 10cm ja mõne päeva pärast panna 3-4cm ...
3 veemõnusid hubases ja avaras spaa- ja saunakeskus, mis on avatud 2012.aastast. Spaa-ja saunakeskus on avatud nii hotelli külastajale kui ka väljastpoolt tulevale kliendil. Hotelli külastaval kliendil on võimalik viibida spaa-ja saunakeskuses enda vabalt valitud ajal piiramatu kasutusajaga, väljastpoolt tuleval kliendil aga 3 h. Spaa-ja saunakeskuses leidub 5 erineva sügavuse ja temperatuuriga veesilma: suur veesilm 24, 5m², sügavus 1350 mm ja temperatuur 28°C; madal veesilm 12,1m², sügavus 450 mm ja temperatuur 32°C; mullidega veesilm 12,6m², sügavus 1150 mm ja temperatuur 36°C; kuum veesilm 12,6m², sügavus 950 mm ja temperatuur 42°C; mullidega veesilm 12,5m², sügavus 1150 mm ja temperatuur 32°C. Saunamõnusid on võimalik nautida kahes välisaunas ja neljas sisesaunas: 90°C leilisaun; 70°C aroomisaun;
1984.-1993. aastatel oli ERKI keraamika ja klaasikunsti kateedri juhataja. 2002-2004. aastani töötas Tallinna klaasivabrikus Skankristall As-is peakunstnikuna. 2003-st aastast on Maie-Ann Raun olnud Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. 2006.a asutas koos K. ja E. Vaikrega Järvakandis Klaasistuudio OÜ. Kõigi nende aastate jooksul on ta teinud palju klaasitöid nagu Liivakellad, Flöödid, Õhtu, Öö ja päev, Sõsarad, Sõõrid, Veesilm, Jääsilm, Hetk, Õis, Victoria, Johann Kunckel, Tervist!, Rubiin, Sulps, Keeris, Johannes, Roheline Jõemaa, Lained, Voolav Klaasijõgi. Enim meeldis mulle Järvakandi Klaasimuuseumis eksponeeritud töödest 1979.a valminud pokaalid Sõsarad. Nende pokaalide juures kasutati värvusetut ja punast klaasi. Klaas on vormi puhutud ja seejärel kuumalt liidetud. Pokaalid valmisid Valgevene klaasitehases Neman Ivan Petrenko ja Ivan Puhhovski eksperimentaalbrigaadi poolt
Köögikappide taga olev sein aga musta värvi.Põrand lagi ja ülejäänud seinad mingit heledat värvi. Maja juures peaks olema ka saun.Saun oleks kõrvalhoonena.Saun oleks samuti pooleteist kordne ja eraldi kasutatav.Sinna saaks majutada külalisi ja pidada ka pidusid(sünnipäevad,aastavahetus,jaanipäev,jõulud jne) pidada. Maja juures oleks ka suur õu.Õues oleks lastele mänguplats,mõned marjapõõsad ja maasikataimed.Muidugi ka muid puid ja lilled.Aias oleks veel ka väike veesilm ja kasvuhoone.Kasvuhoones kasvataks kurke ja tomateid millest suvel hea värsket salatit teha. Laste mänguplatsil oleks liivakast,kiik ja ronimistornid mis on omavahel köissillaga ühendatud.Veel oleks suur batuut kus saavad hüpata ka täiskasvanud.Veel oleks kahe posti vahele tehtud köiest ämblikuvõrk kus oleks samuti hea ronida. Ronimistorni juures oleks ka liumägi kust alla lasta. Kuna maja ja saunamaja köetakse kindlasti puiduga,siis peaks olema ka puukuur
Kõike väga detailselt ma paika ei paneks kuna see peaks sobima ümbruskonnaga, kõrvalhoonetega ja elumaja enda väljanägemisega. Kuid on mõned detailid mida ma kindlasti tahaksin ja müned mida väldiksin. Kindlasti peab olema palju ruumi kuhu saaks rajada haljastust. Maja taha tuleksid viljapuud ja -põõsad, väike aialapike ja ehk ka kasvuhoone kus saaks kasvatada maitsetaimi ja mõningaid ilutaimi. Maja esikülge kaunistaksid aga ilupuud ja -põõsad. Võimalik, et saab olema ka mõni veesilm. Otseselt veekogu äärde ma elamist ei tahaks. Pigem muretseks kunagi hiljem võimalusel mõne suvila. Kindlasti ümbritseksin maja ka puidust aiaga mille väravte juurde üritaksin sobitada maakivist valmistatud postid. Need tuleksid ümmargused või nelinurksed sees oleks muld ja seal kasvavad lilled. Samuti peab olema palju ruumi lastele mängimiseks. Laseksin teha ka nurgakese liivakasti ja mõne ronimispuuga. Kogu haljastust üritaks planeerida nii, et hiljem
Loodan elada oma majas, kuskil linna ääres, kus on hea elada oma mehe , tütarde ja poegadega. Minu koduks peaks olema maja koos aia ja kõrvalhoonetega. Kindlasti oleks mul iluaed ja ka tarbeaed, kus ma saaks kasvatada endale sobivaid köögivilju. Tarbeaias oleks koht ka maasikapeenardel, kasvuhoonel ja maitseainete peenardel. Nii hea on söögi sisse oma peenralt võtta supirohelist. Iluaias kasvataksin roose ja kindlasti oleks mul kiviktaimla. Sobilik oleks ka väike veesilm, kus kasvaksid vesiroosid. Millisena ma kujutan ette oma tööd? Töötaksin meeldivas kohas, kus on hea palk ja normaalne töö aeg, et jääks aega laste kasvatamiseks ja perega koos olemiseks. Minu töö ei peaks olema selline, kus ma pean palju inimestega suhtlema. Mulle meeldiks oma kätega midagi teha, et sellest oleks kasu nii mulle, kui mu klientidele. Oma perre sooviks kahte tütart ja poega (või vastupidi). Just seda tahaks, et mul oleks esiklasteks pojad (poeg)
kujutamises. Arvukalt säilinud töid, kuid kunstnik pole enam hinnatud. Jacob van Ruisdael Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile. Varem oli maastik olnud mõne allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks. Hollandis kujunes see täiesti iseseisvaks zanriks Lemmikteema oli meri või mereäärne rannik: "Briis": Amsterdami sadam purjekatega. Maalinud ka maismaad, kuid sealgi veesilm olemas. On maalinud ka varemeid: lagunenud kabel maalil "Juudi kalmistu". See töö äratas vaimustust 19 saj sks romantikute ning inglise kunstnike hulgas, kes tõstsid vahepeal unustatud Ruisdaeli uuesti ausse. Paulus Potter Hollandis tekib ka omapärane loomamaal = hollandi piimakari, hollandi talupojad. Potteri maalidel: loom+looma peremees. ,,Noor härg". Willem Kalf & Willem Heda
Juhised 9 HOOLDAMINE 10 Tüüpilisemad probleemid ja nende lahendamine 10 Juhised 11 3 M I KS LLUUA UUA OM A TA LU M OM A A LE T I I K VÕI MÄR MA MÄRGGA L A? Avatud veesilm on maastikus alati ligitõmbavaks paigaks. See pakub avatud aladel head vaheldust ning on samas väärtuslikuks elupaigaks paljudele liikidele. Veesilmaks võib olla looduslik oja, jõgi või järv. Paljudes taludes on need olemas, kuid nende puudumisel võib kaaluda: o uue tiigi loomist või o vana täissettinud veekogu taastamist. Paljudel juhtudel on taime- ja linnuliike ligi meelitava tiigi või märgalakoosluse loomine küllalt lihtne. Tuleb ainult tunda olulisemaid põhitõdesid.
Kaitsealast põhja pool asub turbakaevandus, mis mõjutab selle läheduses olevate alade veereziimi. Kaitseala põhjaosas asuv Rabivere raba on rohkete veesilmadega. Siin asub rohkem kui 200 puhtaveelist rabalaugast. Raba on ümbritsevast maastikust kuni kolm meetrit kõrgem. Selle keskosas asub kuni kaheksa meetri paksune turbakiht. Kaitseala lõunapoolset osa kutsutakse Seli või Kõnnu rabaks. See on vastupidiselt kaitseala põhjaosale laugaste poolest vaene. Siin asub aga kaitseala suurim veesilm peaaegu ümara kujuga Kõnnu järv. Rabivere rabas ja seda ümbritsevates metsades kasvavad mitmed looduskaitsealused taimed. Neist on kõige haruldasem Eesti soojumikas. Soodes kasvavatest käpalistest on kõige tavalisem soo-neiuvaip. Sood ümbritsevates hõredates lehtmetsades õitseb juuni alguses kauni õiega kuldking, varjulisemates kohtades pruunikas pesajuur. Enamik soolindudest elab selle kõige lagedamas ja niiskemas osas. Rabivere rabas pesitsevad
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Muistsed Eesti pühapaigad Claire Teder 10B 22.09.2015 2015 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………….3 Hiis…………………………………………………………………..4 Pärimused.………………………..……………………………...…..6 Loodukaitse all olevad hiiekohad……………..……………………..7 Lisad……………………………………………………...
” ( Kristian jt, 2011, lk 42 ). Ka mitmed metsavahikohad raba ümbruses väärtustavad ja mäletavad möödunut: Rukkimäe, Aaso ja Tipassilla. 12 6. MUKRI OOTAB MATKAJAID Mukri õpperajale saab minna kolmest kohast: mõlemalt poolt raja otsast ja ka vaatetorni juurest. Rabasse viib laudtee, matkaraja pikkus on umbes 2,3 km ja ta on ka lastega läbimiseks igati sobilik. Rabas asuv Mukri järv on saarekeste ja vesiroosidega 2,2 ha suurune veesilm. Kes tumedat vett ei pelga, saab siin ujuda. Kalamehed võivad kalugi leida. Rabamätastelt saab suvest sügiseni marju korjata: murakaid, sinikaid, pohli, jõhvikaid. ( Tang, RMK Mukri raba loodusrada, “ s.a. “ ). Mukri raba on üks väheseid märgalasid, mida saab läbida kuiva jalaga. Raja peal asub ka 18 m kõrgune vastvalminud uus vaatetorn, kust avaneb imeline vaade kogu rabale. ( ERR / Kenk, Mukri raba vaatetorn, “ s.a. “ ).
Urban sustainability linna jätkusuutlikkus 474.Urban wilderness parks- immiteeritud metsik linnapark, looduslik linnapark 475.Urbanisation- linnastumine 476.Ushered- kohanäitaja, juhatama 477.Utility kasulikkus W 478.Vague terms ebamääraselt 479.Validated performance valideeritud tulemuslikkus 480.Valley- org 481.Walnuts- kreeka pähkel, pähklipuu 482.Variation- muutus, erinevus 483.Vary erinema, muutma 484.Waterfall- kosk, juga, kaskaad 485.Waterhole- veesilm 486.Waterproof - veekindlad 487.Wealthy jõukas, rikkas 488.Weatherproof - ilmastikukindel 489.Weed- umbrohi 490.Versatile plant- mitmekülgne taim 491.Wider area of concerns- laiemad huvid 492.Willow bark- paju puukoor 493.Windbreak- tuulevari 494.Windscreen- tuuletõke 495.Vista- vaade 496.Vivid värvikas 497.Void- tühistama 498.Volcanic material vulkaaniline materjal 499.Woodshed- puukuur 500.Working at grade palgaastmelt töötades Y 501.Yard-aed 502
hinnata ja kirjeldada enda suhtes, sest ma pole ise veel vana ning sinna on veel aega. Aga ma tean, et vanadel inimestel on lapsepõlv alati väga hästi meeles ning nad jutustavad sellest alati rõõmuga, naeratus suul (vähemalt minu vanaema puhul on nii). Sellepärast ongi vanadel inimestel oma lapsepõlv alati paremini meeles, kui see, kus nende prillid jäid. ,,Ma vaatasin ringi ja õu oli mulle armas, sükomoor oli mulle armas ja müüritud veesilm oli mulle armas." See on lihtsalt armas lause, sest ma kujutasin väga hästi seda olukorda ette ning see läks mulle südamesse. ,,Sest inimene oma kurjuse on julmem ja panetunum kui krokodill jões." See lause tähendab seda, et inimene on kõigeks võimeline. Inimese kurjus võib minna nii kaugele, et see muutub karmiks ja võib olla isegi valusaks. Nagu Sinuhe ütles ,,panetunum kui krokodill". Minu jaoks on see negatiivne lause.
maiadeornamentika poole. Hollyhock House'i ornamendid arendas Wright välja tellija lemmiklille tokkroosi (ingl. k. hollyhock) eeskujul. Maja on suunatud suurde rohelisse sisehoovi. Vesi mängib 7 Oya kivi laavakivi. 17 terves majas olulist rolli. Sisehoovis asuv suur bassein, elutoa kamina ees olev väike bassein ja elutoa akna all asuv veesilm saavad oma vee purskkaevu majast. Maja põhiplaan on sümmeetriliselt ümber hoovi üles ehitatud. Keskseks ruumiks on elutuba, mille kõrval asuvad ühel pool muusikatuba ja teisel pool raamatukogu. Põhja tiivas asuvad sissepääs, söögituba, köök ja teenijate toad; lõuna tiivas aga on ühendatud galerii ja külaliste toad. Magamistoad on paigutatud põhja- ja lõuna tiiva otsi ühendava sillataolise kõrgema osa ehitisse. Selle maja ehitust juhtis enamasti tema
mutid ja rebane luuletuses ,,Mutionude vaidlus". Kui rebane välja arvata, siis esindab valik linnalapse faunat. Loomad on antropomorfiseeritud, nad kannavad endas inimlikke omadusi. Rohkelt kasutatud kõnekujund on personifitseerimine (ka antropomorfiseerimine). Autor on õnnestunult personifitseerinud keset kinnikasvanud tiiki elavat veesilma, kelle silma visatakse mängupall. Selle peale kaevatakse kinnikasvanud tiik lahti ja veesilm saab edaspidi taevalapi asemele vaadata tervet taevariiki (,,Veesilm"). Luuletuses ,,Musi" elab musi põse peal naerulohus: /.../kuni ükskord naer sai otsa saabus jonnakus Musi jonnakust ei tahtnud pakkis pagasi astus nukralt naeratades musimaale tagasi. (Vilep 2002: 50). Kinda sees elav fantaasiategelane karvapundar Jakob armastab lapsi krabada (,,Krabajas Jakob"). Sügisel on ,,hallid silmad / värvilised soengud", tuul norib tüli ja lumikelluke teeb külmataadile ninanipsu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
