Füüsika 1 deformatsioon-keha kuju muutus väikese jõu toimel 2 džaul-töö, energia ja soojushulga mõõtühik 3 elastsusjõud-keha kuju ja mõõtmete muutumisel(deformeerumine) tekkiv jõud 4 energia- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd 5 mehhaaniline energia-suurus, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha, tööd tehakse alati energia arvelt 6 kineetiline energia-energia, mis kehal on tema liikumise tõttu 7 potensiaalne energia-energia, mis kehadel on nende vahelise vastastikuse mõju tõttu 8 siseenergia-keha kõikide molekulide keskmise kineetilise energia ja kõikide molekulide omavahelise jõu keskmise potensiaalse energia summa 9 energia jäävuse seadus-isoleeritud süsteemis võib energia minna ühest liigist teise, kuid energia hulk jääb seejuures muutumatuks 10 gravitatsioonikonstant-iseloomustab gravitatsioonijõu tugevust(kaks keha tõmbuvad tein...
cos = 0 ( = 90°) jõu vektor on risti nihkevektoriga (Fs). Jõud, mis on risti liikumise suunaga, tööd ei tee (nt. Seljakoti tassimine). 3. Defineerida 1 dzaul. 1 J on töö, mille teeb jõud 1N kui ta nihutab keha edasi 1m võrra. 1J = 1N · m 4. Defineerida võimsus (valem). Võimsus näitab, kui suur töö tehakse ühes ajaühikus. Võimsuse leidmiseks tuleb yehtud töö jagada töö tegemiseks kulunud ajaga. 5. Defineerida 1 vatt(W). 1 vatt on võimsus, mille korral ühes sekundis tehakse 1 dzaul tööd. 6. Teisaldada dzaulideks 1 kWh ja 1 MWh. 1 kWh = 1000W · 3600s = 3,6 · 10 J 6 1 MWh = 1 000 000W · 3600s = 3,6 · 10 J 9 7. Kuidas arvutada raskusjõu tööd (valem)? A = mgh potensiaalne energia 8. Defineerida kasutegur (valem). Kasutegur näitab, kui suur osa kogutööst moodustatakse kasulikuks tööks 9. Mida nim. energiaks? Energiaks nim. keha võimet teha tööd. 10. Millist energiat nim
liigub kehab mõjuva jõu toimel. Tööks nimetatakse mõjuva jõu ja tema mõjul läbitud teepikkuse korrutist. 2. Töö ühikuks on dzaul (J). Üks dzaul on töö, mida teeb ühe Njuutoni suurune jõud ühe meetri pikkusel teel. Kasutusel on ka KJ, MJ jne. 3. Töö tegemise kiirust iseloomustab võimsus. Võimsus näitab kui palju tööd tehakse ühes ajaühikus. Võimsuse saamiseks tuleb tehtud töö jagada töö tegemiseks kulunud ajaga. 4. Võimsuse ühikuks on vatt (W). Üks vatt on selline võimsus, kui keha teeb ühes sekundis ühe dzauli tööd. 5. Keha mehhaaniliseks energiaks nimetatakse keha võimet teha mehhaanilist tööd. Energia jaguneb kineetiliseks ja potensiaalseks energiaks. Energiat mõõdetakse samades ühikutes, kui tööd, dzaulides (J) 6. Keha kineetiliseks energiaks nimetetkse energiat, mida keha omab tema liikumise tõttu. Keha potensiaalseks energiaks nimetatkse energiat, mis kehal on tema asendi või seisundi tõttu 7
VÕIMSUS K E L LY L U I K MIS ON VÕIMSUS? • Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust. • Võimsuse tähiseks valemites on N • Võimsuse mõõtühikuks on vatt (1 W) VÕIMSUSE VALEM N= A/t • N- võimsus. Ühik on W (vatt) • A- töö. Ühik on J (džaul) • t- aeg. Ühik on s (sekund) VÕIMSUS MEHAANIKAS • Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab võimsuse arvutada valemiga: N=Fv N- võimsus F- jõud v- kiirus VÕIMSUSE MÕÕTMINE ELEKTROTEHNIKAS • Elektrivoolu võimsust mõõdetakse vattmeetriga.
Valdkond: Füüsika (elektriõpetus) OOMI SEADUS ehk seosed voolu tugevuse, pinge, takistuse ja võimsuse vahel Kui on antud: I (voolui tugevus) ja R (takistus) U = IR Kui on antud: P (võimsus) ja R (takistus) U (pinge) U = PR Kui on antud: P (võimsus) ja I (voolu tugevus) P U= I Kui on antud: U (pinge) ja R (takistus) U I= R Kui on antud: P (võimsus) ja U (pinge) P I (voolu tugevus) I= U Kui on antud: P (võim...
Ohmi seadus Ohmi seadus seob omavahel 3 põhilist elektrilist suurust : voolutugevus , pinge ja takistus. Seadus 1.Voolutugevus juhis on võrdeline . Valem : I= U:R , kus U on pinge ja R takistus . Kui suureneb U siis ka I. Näide : Elektripliidis tööpinge on 220 volti . Kui suur on vool elektripliidis , kui küttekeha takistus on 50 oomi ? Andmed: U= 220v I=U:R R=50 oomi I=220:50= 4,4 (A) I=?
Puuvillapõõsas Laura Leon 11A U 40 liigiga üheaastaste kuni püsikute perekond kassinaeriliste sugukonnast. Viljaks kupar, milles on tselluloosikiududega kaetud seemned. Õied määrdunud valged, kollakad või oranzid. Majnduses kasutatakse põhiliselt nelja liiki. Päritolualaks ameerika. Majanduses kasutatavad liigid induse puuvillapõõsas: Aafrika, põõsas kuni madal puu. rohtne puuvillapõõsas: PõhjaAafrika, IdaAasia,India, rohttaim. harilik puuvillapõõsas: Ameerika mäed. peruu puuvillapõõsas: Antillid Kasvatamine Troopilistes piirkondades. 1,8 m kõrguseks (meie tingimustes 50 cm). Niiske, kuid vett hästi läbilaskev pinnas. Valge soe kasvukoht. Paljundatakse seemnete või istikutega. Kasutamine Tekstiilitööstus: denim,fliis... Kalapüügi võrgud Kohvi filtrid, telgid, paber Tuletõrje voolikud Toiduõli Loomasööt Rahvameditsiin Vatt Negatiivsed küljed Vajab kasvuks...
2. Defineeri elektrivoolu võimsus. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. N = U*I Võimsus = pinge * voolutugevus 3. Defineeri elektrivoolu soojushulk. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I2 * R * t Soojushulk = voolutugevus2 * takistus * aeg 4. Defineeri 1 vatt. Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 dzauliga. 5. Defineeri 1 dzaul. 1 dzaul on selline töö ühik, mis saadakse kui pinge ühik on 1V ja ühe sekundi jooksul liigub 1A. 6. Selgita hõõglambi ehitus (võib olla joonis koos märgitud osadega). 7. Selgita säästupirni ehitus (võib olla joonis koos märgitud osadega).
Tärklis: (C6H10O5)n Jaguneb: Amüloos ja Amülopektiin On glükoosi jääkide polümeer K;omadused: 1)Reageerib J : amüloosiga=sinine;Amülopektiin=violetne 2)kuumutamisel: (C6H10O5)n=t´=(C6H10O5)x Dekstiin(saia koorik) 3)mineraalhapete või ensüümide toimel hüdrolüüsub: (C6H10O5)n+nH2O=nC6H12O6 4)Seedekulglas: (C6H10O5)n=glükoos=a)verre b)maksa c)rasvaks Tselluloos(C6H10O5)n: Looduses kõige levimum aine 1)rakukestada 2)annab taimele mehaanilise tugevuse 3)tugifunktsioon Sisaldavus:puuvill(vatt)=99% okaspuud=55% Kasutatakse:riided;paber;vatt K;koostis: On glükoosi jääkida polümeer (C6H10O5)n kus n=10.000 Kuna koostises on 3 OH rühma (C6H10O5)n=((C6H7O2(OH3))n F;omadused: 1)Tahke 2)värvuseta 3)vees ei lahustu 4)ei lahustu OH lahusdes; 5)lahustub:lahuses: Cu(OH)2+ 4NH3*H2O=(CuOH3)4(OH)2=4H2O K;omadused: 1)(C6H10O5)n +nH2O=nC6H12O6(glükoos) OH rühmade tõttu reag hapetega estreid
liikumatuks plokiks, teist liikuvaks plokiks. Plokk kujutab endast ühte või mitut ühisele teljele asetatud ketast. Ketastel on soon nööri jaoks, plokki saab toele kinnitada, liikumatu plokk on toele kinnitunud jäigalt, liikuva ploki külge kinnitatakse tõstetav koormis. VÕIMSUS Võimsus füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. VÕIMSUS = TEHTUD TÖÖ/TÖÖ TEGEMISEKS KULUNUD AEG N= A/t N üks vatt (1 W) 1 W = 1 J/ 1 s Võimsus on üks vatt, kui töö üks dzaul tehakse ühe sekundi jooksul. 1 kW = 1000 W 1 MW = 1 000 000 W KASUTEGUR Kasutegur füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö(kasuliku töö) ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku(kogutöö) jagatisega. KASUTEGUR = KASULIK TÖÖ/ KOGUTÖÖ = Akas/A Kasutegur on ühikuta füüsikaline suurus, tavaliselt väljendatakse kasutegur protsentides. = Akas/A x 100% Ülesanded
III Versioon 1.Vee tihedus on 1000 kg/m3. Mda see tähendab? Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ning mõõdetakse ühikutes kg/m3. St. et ühe ruumalaühiku kohta on vee mass 1000 kg 2.Defineerige võimsuse ühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus. Võimsuse ühikuks SI-süsteemis on vatt (W). Üks vatt võrdub võimsusega, mille korral tehakse ühes sekundis üks dzaul (J) tööd või on võrdne energia hulgaga 1 volt-amper: 1W=1J/1s=1V*1A 3.Newtoni II seadus valem ja sõnastus Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a->=F->/m 4.Isotermiline protsess (mõiste, seadus, graafik, näide) See on isoprotsess, mis toimub jääval temperatuuril. Boyle'i-Mariotte'i seadus
75 Variable Cells Cell Name Original Value Final Value Integer $B$10 Muutujad x1 0.00 0.00 Contin $C$10 Muutujad x2 0.00 58.75 Contin $D$10 Muutujad x3 0.00 0.00 Contin $E$10 Muutujad x4 0.00 0.00 Contin Constraints Cell Name Cell Value Formula Status Slack $K$10 Vatt 117.5 $K$10<=$B$3 Not Binding 202.5 $K$11 Riie 176.25 $K$11<=$B$4 Not Binding 273.75 $K$12 Niit 235 $K$12<=$B$5 Binding 0 $K$13 Tööjõud 58.75 $K$13<=$B$6 Not Binding 91.25 $B$10 Muutujad x1 0.00 $B$10>=0 Binding 0.00 $C$10 Muutujad x2 58.75 $C$10>=0 Not Binding 58.75
kestel. Reaktiivvõimsus (tähis Q) iseloomustab kiirust, millega energia salvestub reaktiivtakistusega elektriahelaelementidesse, näiteks kondensaatorisse ja induktiivpooli, samuti energiavahetust ahelaosade vahel. Näivvõimsus (tähis S) on aktiiv- ja reaktiivõimsuse geomeetriline summa. Aktiivtakistusega R elektritarviti võimsus P on arvutatav pinge U ja voolu I kaudu järmistelt: P=UI=I^2R=frac{U^2}{R}. Aktiivvõimsuse mõõtühik on vatt (tähis W), reaktiivvõimsuse ühik varr (tähis var) ja näivvõimsuse ühik voltamper (tähis V•A). Võimsuse mõõtmine elektrotehnikas[muuda | redigeeri lähteteksti] Elektrivoolu võimsust mõõdetakse vattmeetriga. Kaudselt saab elektritarviti elektrilist võimsust mõõta ka voltmeetri ja ampermeetriga. Selleks tuleb ühendada voltmeeter seadmega rööbiti ning ampermeeter jadamisi. Näitude korrutamisel saadakse tulemuseks aktiivvõimsus, kui tarviti on aktiivtakistusega
Kolvide kuumenedes jahutasin neid kraani all toatemperatuurini. Peale jahutamist pannasin kummassegi kolbi 0,4 g kuivatatud vatti ja surutasin ettevaatlikult klaaspulgaga nitreerimissegu sisse. Kolvid suletasin ja jäetasin toatemperatuuril umbes 45 minutiks seisma. Seejärel valatasin liigne hape kolbidest välja happejääkide pudelisse ning pestsin nitrotselluloosi samas kolvis veega, kuni pesuvesi ei näita universaalsel indikaatorpaberil happelist reaktsiooni. Pestud vatt pressitasin algul sõrmede hiljem filtpaberi vahel kuivaks ning kuivatasin lõplikult termostaadis 60 C juures. Pärast kuivatamist uuritasin mõlema saadud nitrotselluloosvati lahustuvust ja põlemist ning määratasin leekpunkt. Lahustuvuse uurimiseks pannasin osa nitrotselluloosvatti kuiva katseklaasi ning lisasin 2ml etanooli ja dietüüleetri segu 1:3 . Nitrotselluloos esialgu pundub ning seejärel moodustub kolloidne lahus.
ajavahemiku jagatisega. Valem, tähised, ühikud N=A/t N-võimsus (W-vatt) A-töö(J- dzaul) t-aeg (s -sekund) Tehtud töö on 1J, kui jõud 1N mõjul läbib keha teepikkuse 1m. 1J=1N*1m Võimsus on 1 vatt, siis kui keha teeb tööd ühe sekundi jooksul ühe dzauli. 1W=1A/1s Energia (valemid) Mehhaanilist energiat liigitatakse: Kineetiline energia Potentsiaalne energia Potentsiaalne energia energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Potentsiaalne energia on vastastikmõjus olevatel kehadel- Maa ja kehad.
Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7 Aksessuaarid 7 Jalakatted 7 Jalanõud 7 ÄKSI KIHELKONNA MEESTE RAHVARÕIVAD 8 Särk 8 Püksid 8 Vatt 9 Vööd 10 Peakatted 10 Sukad. Säärepaelad. Jalanõud 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 1 ÄKSI KIHELKOND Tartumaa põhjaosas, tänapäeva Tartu- ja Jõgevamaal, asutati arvatavasti 15.sajandil Äksi kihelkond
Selle aasta füüsika valemid (aasta lõpuks on siin kõik ...) Füüsikaline suurus Valem Ühik/(märkus) Laetud kehade vastastikmõju q1 q 2 N m2 Fc = k N (njuuton) ( k = 9 10 9 ) r2 C2 Elektrivälja tugevus Fc V E= q m Elektrivälja tugevus E = 2k V m Laengu pindtihedus C C = m2 m2 Elektrivälja potentsiaal Wp V = q Elektrivälja potentsia...
Valemid Seletus Valem Ühik/(märkus) kiirus s m/s v= t tihedus m kg = V m3 raskusjõud Fr = mg N (njuuton) üleslükkejõud Fü = gV N (njuuton) hõõrdejõud Fh = kN = kmg N (njuuton) elastsusjõud Fe = kl N (njuuton) (k - jäikus (N/m)) rõhk F Pa (paskal) p= S pindpinevustegur F N = l m vedelikusamba kõrgus 2 m h=...
pereõde respiraator süstal kardioloog kondoom pulber silmaarst nõel kirurg tilguti hambaarst skalpell ninakõrvakurguarst silmatilgad plaaster vatt mask tilgad kark sidemed
· Lenzi seadus väidab, et elektrivoolu toimel juhis eraldub soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistuse R ja voolu kestvusega t. Elektrivoolu võimsus · Elektrivoolu võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis · Elektrivoolu töö- elektrivälja tööd lanegukandjate suunatud liikumise tagamisel nimetatakse elektrivoolu tööks · Võimsuse ühikuks on 1 vatt(1W). Juhis eraldub võimsus üks vatt, kui elektriväli teeb tööd juhis 1 sek jooksul 1J tööd. · Üks kilovatt-tund on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võmusesega üks kilovatt Ohmi seadus kogu vooluringi kohta Mis on vooluallikas? - vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks Mis on kõrvaljõud? - Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks
kaunistuselemendina lillkiri. 18. sajandi rõivastest on andmeid palju rohkem: muuseumiesemed, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonitused ja teadusmeeste (J. G. Georgi ja A. W. Hupeli) avaldatud materjalid. Eesti rahvarõivas püsis ja arenes edasi ka 19. sajandil, omandades linnapärasusi (puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, moelehtedest võetud mustrid). Uute riietusesemetena levivad meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas vatt (meestel) ja kampsun (naistel). 19. sajandi keskel alanud üleminek linnapärasele rõivamoele kulges eri paigus erineva kiirusega. Kohati tekkis mitmeid üleminekuvorme (kaapotkleit ja -kostüüm), kohati uuendusigi (Lihula-Kirbla tikitud seelikud). 20. sajandi alguses kanti rahvarõivaid Setumaal, kohati Lääne-Eestis ja saartel, Kihnu saarel veel meie päevilgi. Eesti rahvarõivastel on rohkesti paikkondlikke erinevusi. Osalt on need väga
Tallinna Tehnikaülikool Probleemilahendus Praktika ülesanne number 1 Indrek Kirs Karl Aas 1 Praktiline töö nr. 1 Õrna optilise aparatuuri Kuu peale heitmine. Töö eesmärgiks on: 1. leida õrna optilise aparatuuri transpordiks sobivaim viis; 2. arutada läbi erinevad konteineritüübid. Töövahendid ja materjalid: 1. paber, 2. papp, 3. vatt, 4. liim, 5. teip, 6. tööriistad (käärid, nuga, plekikäärid, viil, saag jms). Lähteandmed: Faktid Kuu kohta: · asub keskmiselt 384400 km kaugusel Maast (kaugus muutub piirides 356410 km kuni 406700 km); · läbimõõt on 3476 km (väiksem Maa läbimõõdust 4 korda); · mass on 81 korda kergem Maast (Maa mass 7,35*1022 kg); · raskuskiirendus on 6 korda väiksem kui Maal (Maal g=9,81 m/s2); · atmosfäär praktiliselt puudub;
Igapäevaselt kanti riidest pealsete ning tugevasti läbinõelutud ja tõrvatud taldadega pättisid. Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja mees Meeste ülikonna põhiosad 19. sajandil olid särk, püksid, vatt ja vest, villane ülerõivas pikkkuub, pea ja jalakatted. 2 Särk õmmeldi jämedast kodulinasest kangast. Saaremaa meestesärkidele on iseloomulik lai krae, mida idapoolsel Saaremaal kanti mahapööratult. Särgikrae seoti üles kaelrätiga. Kaeluse kooshoidmiseks oli krae all sõltus, sõltusega seoti kokku ka varrukavärvlid. Kaelarätt oli tavaliselt sinivalgeruuduline linane, kodus kootud
TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskk...
Ühik on 1 džaul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on füüsikaline suurus, mis pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R. R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω). JUHI TAKISTUS. R = U/I võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge korrutisega. Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 džauliga. üks volt tekitab juhis voolu tugevusega üks amper. Juhi takistus R oleneb juhi mõõtmetest ja ainest, Nimivõimsuseks nimetatakse seadme maksimaalset võimsust, mida seade võib arendada pikaajalise millest juht on valmistatud: R = p I/S Kus p on aine eritakistus, I juhi pikkus ja S juhi ristlõike pindala. töötamise jooksul. Valem: N=A/t. Üks kilovatt-tund on energia, mida tarbib (või toodab) ühtlaselt
liikuma mingi teepikkuse. VÕIMSUS VÕIMSUS Mina olen võimsam A N t Võimsus on töö tegemise kiirus VÕIMSUS ON TÖÖ TEGEMISE KIIRUS Kes sööb., see jõuab Toiduenergia muundub mehaaniliseks energiaks. Ei saa mina tehnika vastu 1W 1 W Võimsuse mõõtühikuks on 1 vatt. ENERGIA MUUNDUMINE Küll sellel veel on ikka jõudu Kirjelda, mis liiki energia muundumisega on siin tegemist? POTETSIAALNE ENERGIA Potentsiaalse energia on põhjustatud kehade vastastikmõjust. KINEETILINE ENERGIA 2 mv Ek 2 Liikuvad kehad omavad kineetilist energiat
tüübiks on puldan, immutatud painduva kummiga). Linte lastakse välja pikkustega mitte vähem kui 2 m, laiusega 50 ja 30 mm, paksusega 4 mm. Polster ja kattematerjalid Vanadel mööblitel kasutatavad polsterja kattematerjalid olid loomse päritoluga. Pehmel mööblil kasutatavatest taimse päritoluga materjalideks olid: mererohi, palmi kiud, mehhiko kiud (saadakse aaloe ja agaavi lehtedest) fiiber, niinekiud, puuvilla vatt. Kaasaaegsel mööblil pehmete osade formeerimisel kasutatakse nii looduslikke, kui ka sünteetilisi materjale. Nendeks on: riiete vatt ja mööbli puuvillriie; puuvillane mööbli vatiin, mis kujutab endast vati kihte, mis on kaetud pakkeriidega ühelt või kahelt poolt ja niitidega läbi tepitud; vatiin paljukordselt kihtidena vatirull, läbi õmmeldud lõngaga; vatiliin puuvillase vati kihid, mis on omavahel liimitud emulsiooniga
Tihedus roo kilogramm kuup- kg / m 3 Roo=m/v meetri kohta Jõud F njuuton N F=A/t Rõhk p paskal Pa p=F/S Kiirus v meeter sekundis m/s v=s/t Töö A dzaul J A=Fs Võimsus N vatt W N=A/t Periood T sekund s - Sagedus Väike v herts Hz v=1/T Soojushulk Q dzaul J - Erisoojus c dzaul kilogrammi ja J/kg* ´C C=Q/m(tx- kraadi kohta tm) Sulamissoojus dzaul kilogrammi J/kg =Q/m
Tihedus kuupmeetri kohta Jõud njuuton Jõumoment njuutonmeeter Rõhk paskal Liikumishulk kilogramm – meeter (impulss) sekundis Töö (energia) džaul Võimsus vatt Pindpinevus njuuton meetri kohta Soojushulk džaul džaul kilogrammi ja Erisoojus kelvini kohta džaul kilogrammi Siirdesoojus kohta Elektrilaeng kulon Pinge (potentsiaal) volt
A Alalisvool, alalisvoolud Aja, ajad Ajaühik, ajaühikud Ajavahemik, ajavahemikud Akupatarei, akupatareid Ahela, ahelad Ahelaosa, ahelaosad Amper, amprid Ampermeeter, ampermeetrid C Coulomb, coulombid Coulomb'i-seadus Const D Dzaul, dzaulid Dielektrik, dielektrikud E Elektrivool, elektrivoolud Energia, energiad Elekromotoorjõud, -jõudud Element, elemendid Elektrienergia, elektrienergiad Energialiik, energialiigid Elektriväli, elektriväljad F Füüsikaline, füüsikalised G Generaator, generaatorid Galvaanielement, -elemendid H Hargnemata Haruvoolutugevus, -ugevused ...
Kolmas oluline tarkus, mida mesinik peaks endale teadvustama on fakt, et haue hakkab arenema, kui pesas valitseb temperatuur +35ºC. Kuna kevadel pole ilmad veel piisavalt soojad, siis peavad mesilased vastava temperatuuri jaoks väga palju vaeva nägema ning kulutama suurt energiat. Temperatuuri püsimise hõlbustamiseks peaks mesinik pesa peale panema, kas kile või vahariide ja selle peale soojad kattematid. Kattemattide paksus võiks olla vähemalt 10 cm ja täiteks sobivad hästi takk, vatt ning kuiv sammal, mis juhivad soojust vähesel määral.
Mehaaniline töö ja energia Mehaaniline töö Mehaaniline Võimsus energia Tähendus Füüsikaline Kehade liikumise Füüsikaline suurus, mille abil ja vastastikmõju suurus, mis mõõdetakse energia iseloomustab töö energia tegemise kiirust muunduvust Määramisviis Mehaaniline tööd Energia on võrdne tehakse siis, kui suurima tööga, keha liigub mingi mida kehad on jõu mõjul võimelise tegema Kasutatavad 1J (1dzaul) 1J (1dzaul) 1W (1 vatt) mõõtühikud 2. Potentsi...
Elektrienergia tootmine Kuidas ehitas William Kamkwamba tuulegeneraatori? William Kamkwamba kasutas tuulegeneraatori ehitamisel äravisatud ja ülejäänud masinaosi (jalgrattaraami, rihmaratast ja plasttorusid). Generaatori ehitamise kohta luges ta raamatust ,,Using energy", milles olevas lihtsas tuuliku mudelis oli kolm laba, kuid Kamkwamba ehitas nelja labaga tuuliku saamaks suuremat võimsust. Millistest füüsikalistest suurustest on tema esinemises juttu? · Energia (E) ühik: 1 dzaul · Võimsus (N) ühik: 1 vatt/W Võrdle Tema tuuliku elektrilist võimsust Viru-Nigula tuulepargi generaatoritega. Viru-Nigula tuulepargis on kaheksa elektrituulikut, igaüks võimsusega 3 MW (3000000 vatti). Tuulepargi koguvõimsus on 24 MW (24000000 vatti). William Kamkwamba tuuliku elektriline võimsus oli 12 vatti (W) ehk 0,000012 megavatti (MW). Sellest võib järeldada, et Kamkwamba tuuliku võimsus on tuhandetes kordades väiksem Viru...
Võrumaa kutsehariduskeskus PT 10 Taavi Hindrikson TSELLULOOS Referaat Juhendaja :Tiina Asi Väimela 2012 Tselluloos on Maal enim leiduv orgaaniline ühend. Ta sisaldab 50 % taimedes leiduvast süsinikust ( mida läheb taimedel vaja fotosünteesil ). Rohttaimedes on tselluloosi 15-30 %, puidus 40-50 % üldmassist. Tselluloos on looduslik orgaaniline polümeer, mille makromolekulid koosnevad peamiselt glükoosi jääkidest. Teiste monosahhariidide ja pektiinide jääke on tselluloosi marmormolekulides vähe, nende sisaldus sõltub biosünteesi teguritest. Tselluloos inimese soolestikus ei lagune, kuid soodustab soolte tegevust...
0'C juures temp. Tõusmisel 1'C võrra. r Vooluallika Vooluallika Oom 1 = 1V/1A R=U/J sisetakistus voolujuhtivate osade R=pl/S takistus P/N Võimsus Ajaühikus tehtud töö, W Vatt 1W=1V 1A N=UJ toodetud või tarbitud 1W=1/1s energia
IMPULSIKS nim keha massi ja kiiruse korrutist. REAKTIIVLIIKUMINE on keha ühe osa liikumine, mis on põhjust tema mingi teiste osa liikumisest. JÕUMOMENT on jõu ja tema õla korrutis. IMPULSIMOMENT on suurus, mis mõõdab pöörleva keha pöörlemishulka, kusjuures mida suurem mass, mida kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini pöörleb seda suurem impulsimoment. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS- kui kehade süsteemile ei mõj u väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv . IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS- välise jõumomendi puudumisel on keha impulsimoment jääv. MEHAANILINE TÖÖ on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja jõu ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega. TÖÖ ARVUTAMISE ÜLDVALEM A= Fs. TÖÖ ÜHIK on 1J (dzaul) - töö, mida teen 1N suurune jõud, nihutades keha 1 m võrra. ELASTSUSJÕU TÖÖ VALEM- F= k(delta)l. VÕIMSUS on arvuliselt võrdne ajaühik us tehtud tööga (N= A/t, A=Fs...
pöördväärtust aga juhi või vaadeldava vooluringi osa takistuseks. (2). Juhi takistus R onvõrdeline tema pikkusega l ja pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga (3) võrdetegur p nim antud aine eritakistuseks.Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse jaühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Kõrgemal temperatuuril on takistus suurem. Võimsus ehk ajaühikus vabanev energia. Elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis (ühik vatt 1W). Joule'i-Lenzi seadus - elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t (4). Elektriväla tööd Elektrivälja töö laengukandjate suunatud liikumise tagamisel. Elektromootorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi, see võrdub välistakistusel ja sisetakistusel tekkivate pingete
Ehted on üldse traditsioonilisemat laadi esemed, millesse muudatused pole nii kerged tulema. Traditsioonilisi talupojaehteid kanti niisama kaua kui rahvarõivaidki 19. sajandi III veerandini, osalt kauemgi. Ehted kui hinnalised esemed pärandati põlvest põlve emalt tütardele. 4 2. Mehe ülikond (TAHVEL I, III) Helme mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandi keskpaiku valge linane särk, poolpikad linased või villased põlvpüksid, vatt, vest, pikkkuub, kasukas, villane vöö, sukad koos sukapaeltega, kindad, pastlad ja lambamust kaap või kõrvik. Särk (ame). Viljandi suvised meestesärgid õmmeldi valgest labasest linasest ja talvised takusest riidest ilma siilude ja jätkuta ning kaunistati linase või puuvillase niidiga. Viljandi tüüpi särgid tehti õlaõmbluseta, laia lihtsa mahamurtud krae ja kroogitud käistega. Neil oli T-kujuline kaelaava ja 3036 cm sügavune rinnalõige asus otse ees keskel.
Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 dzauliga. Nimivõimsuseks nimetatakse seadme maksimaalset võimsust, mida seade võib arendada pikaajalise töötamise jooksul.
hea idee, aga mitte kõige tõhusam - jõud oli väike, aga kütusekulu suur. Watt tegeles järgmised 10 aastat selle aurumasina täiustamisega ja valmistaski märksa effektiivsema aurumasina. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd Elas aastatst 1736 - 1819 ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. https://et.wikipedia.org/wiki/James_Watt Isaac Newton Isaac Newtonoli inglise matemaatik, astronoom, teoloog ja füüsik. Newtoni peamisteks teadustöödeks peetakse tänapäeval teoseid "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" ja "Optika". Newton kasutas oma matemaatilisi kirjeldusi, et tuletada planeetide liikumist kõigi kehade vastastikuse külgetõmbejõu olemasolu ning näidata
'b 2. Moodusta s6nast raamat kolm vormija kasuta neid lausetes. (3 p) 3. Eralda liide pustkriipsuga. (10 p) opp$a, t"r"Ft"r *.rr"f,r, tar{ane, ro',"fprc rcs,f'"a, n"pf a, ki4afik, *.t.{ik, nia4ufine 4. Moodusta tuletis. (4 p) A, Tallinn + tane = K&U;I#^Z ,t- 1 kiiima + ja = @ vatt + jas = ..'kfr/.$,a'4 m6te + llk = ".M42 __.,^ -t_- I I 5. Moodusta jdrgmistest s6nadest tuletis. Kasuta erinevaid l.fllerdJ6 p) vana - .{{fr/sLL""". elama - mees - karv - /"ed*xl 6. Kirjuta igasse ruhma kolm liits6na. (12 p) 3 a) isikud ja asjad klassiruumis: b)'+-'liitsonad, mille pohis6naks
11.Klass ELEKTRIVOOL · Elektritakistus? Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine. Takistus on f.s, mis isel. Juhi vastupanu voolule. Takistus sõltub juhi pikkusest, juhiristlõike pindalast ja juhi materjalist. Ühik on oom- takistus, mille pinge 1 V tekitab voolu 1A. · Tingmärgid? Vooluallikas ; Ampermeeter ; lüliti ; Reostaat ; takisti ; patarei ; lamp ; Voltmeeter ; kondensaator . · Mida tähendab juhtide jadaühendus ja sõnasta selle seaduspärasused. Juhid on järjestik ühenduses. Voolutugevus jääb muutumatuks. J1=J2=...=J=const. Jada kogupinge võrdub üksikute pingete summaga.U=U1+U2+... Jada kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. R=R1+R2+... Jada kogumahtuvuse pöördväärtus võrdub üksikute mahtuvuste...
Tselluloos Referaat Koostaja: Juhendaja: Tselluloos Tselluloos on B ja D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. On kõige levinum orgaaniline aine maal üldse. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%), okaspuu puidus (45%). Hüdrolüüsub väävelhappe juuresolekul ja moodustab glükoosi. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena piirituse, alkoholi tootmisel. Erinevalt tärklisest reageerib tselluloos tugevate hapetega (näiteks lämmastikhappega) ja moodustab mono-, di-, trinitrotselluloosi. Tselluloos moodustab põhiosa taimsest biomassist, praktiliselt puhtal kujul siiski vaid puuvillakiududes. Tsellofaan saadakse looduslikust tselluloosist keemilise töötlemise tulemusena (lahustamine aluses ja saadud lahuse ekstrudeerimine läbi pilu happelisse keskkonda). Tselluloosi (vatt, paber) töötlemisel kontsentreeritud läm...
Talvistest lilledest kasvatati ja kingiti veel alpikannikesi nii jõuludeks kui muude oluliste tähtpäevade ajal. Näiteks nõukogude ajal, kui lilled olid tõeline defitsiit ja neid ei saanud eriti kusagilt osta, olid alpikannikesed kindel pühadelill. Meie aedades kasvavatest lilledest on pikka aega kuulunud jõulude juurde veel õlelilled: nii kimbud laual kui ka 1950.-1960. aastatel aknakaunistused - topeltakende vahele pandud vatt kaunistati õlelilledega. Päris viimastel aastatel on jõululilledena reklaamitud veel hüatsinte ja tulpe, mida kaasajal ajatatakse peaaegu aastaringselt. Siiski on varasemate jõululillede eripära, et kõige lõhnavam on olnud kuusk ja kuuseküünlad, muud jõulutaimed lõhna ei levita. Suurem osa lilledest on ka mürgised. Taimedest on jõuludega seostatud meil veel asparaagust, paljudes Euroopa riikides ning Ameerikas iileksit ja luuderohtu
titest. Too foto oli ka sellepärast huvitav, et oleks nagu kujutanud episoodi mingist krimifilmist, kus tapetu lamab maas, verd suust välja voolamas, ainult et siin oli punase vere asemel pruun sokolaad. Omapärane idee oli suhkruvatikleit, milles Piret Puppart ühel pildil poseeris. Selle ees seisvale postamendile oli aga paigutatud kahe materjali sümbioos üheks kuubikuks olid vormitud suhkur ja vatt. Mina jäin selle näitusega väga rahule. Fotode sisse oli suudetud panna selline vigur, mis pani ka vaataja mõtlema tänapäeva tippmoe mõistlikkusele: kõhnad modellid, pikad jalad, praktilisuse puudumine no milleks? Mood võiks olla hoopis selline, nagu neil fotodel näidatud: suhkruvatikleit, sokolaad ning mannajahu. Loodan, et autorid tulevad ka edaspidi taoliste viljakate ideedega välja.
Lähte Ühisgümnaasium Frank Conrad referaat Erely Kutter 12.t Lähte 2015 Nimi: Frank Conrad Sünniaeg: 04.05.1874 – 11.12.1941 (vana kalendri järgi) Sünnikoht: Pittsburgh, Pennsylvania Amet: Leiutaja, insener Frank Conrad lahkus 16aastasena koolist 7.klassist ja ei naasnud kunagi enam tagasi ametlikku kooli. Ta alustas tööd tööpingi abilisena Westinghouse’s. Kui ta 23.aastaseks sai edutati teda Westinghouse’i testimis osakonda, kus arendati ja testiti selliseid asju nagu vatt- tundmeeter. Hiljem edutati ta peainseneri abiks. Kokku sai ta lõpuks üle 200 patendi. Conrad oli Herbert M. Conradi poeg, kes oli raudtee tööline ja ema oli Sadie Conrad. Conrad abiellus Flora Selheimeriga 18.06.1902, kellega neil oli hiljem kolm last – Francis, Crawford ja Jane. 1904.aastal edutati ta peainseneriks. Esmakordselt tõusis tal huvi raadio vastu 1912. Ta ehitas t...
Ülesanded. 1. Kuidas seletada näitlikult, et temperatuuri tõustes metallide takistus suureneb? 2. Elektromagnet on valmistatud vaskjuhtmest. Vase temperatuuritegur α = 0,004 1/K. Toatemperatuuril 20° C oli elektromagneti mähise takistus 2 Ω. Pärast pikaajalist töötamist aga 2,4 Ω. Millise temperatuurini mähis soojenes? 3. Kui suur on järjestikahela takistus, kui järjestikku on ühendatud viis 4 Ω tarvitit? 4. Kui suur on ahela takistus, kui rööbiti on 12 Ω ja 4 Ω tarviti? Korda mõisted Vahelduvvool - elektrivool, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. Sinusoidaalne vool - vool, mille tugevus muutub siinus või koosinusseaduspärasuse järgi. Harmoonilise sundvõnkumisega - välise jõu poolt tekitatud selline võnkumine, mis toimub siinus- või koosinusseaduspärasuse järgi. Vahelduvvoolugeneraator - seade vahelduvvoolu tekitamiseks. Seade koosneb püsimagnetist, mille vahele on paigutatud induktiivpool. Induktiivpooli sümmeetriateljega...
olukorda (teha tööd) energia Kehade omavahelisest asendist (vastastik- potentsiaalne Ep 1 dzaul 1J mõjudest) tingitud võime muuta olukorda energia Vaid keha või välja olemasolust tingitud seisuenergia Er 1 dzaul 1J võime muuta olukorda Olukorra muutumiseks tehtava pingutuse võimsus N 1 vatt 1W kiirus (ajaühikus tehtud töö)
Tartu Descartes'i Lütseum Maroko rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurimus Aveli Vatt Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 Rahvaarvu muutumine Maroko põlisrahvaks on iidsetest aegadest pärit heledanahalised berberid kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased. Berberid elavad mägi-ja poolkõrbealadel. Kõrbes rändleb beduiine. Prantslaste ja hispaanlaste hulk on Maroko iseseisvumisest peale kahanenud. Marokos elab 2007. aasta seisuga 33 757 000 inimest
James Watt James Watt (19. jaanuar 1736 19. august 1819) oli soti insener, kes leiutas uut tüüpi aurumasina, mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18. sajandil.James Watt ei olnud küll aurumasina leiutaja, kuid täiustatud ja väga tootliku aurumasina autor.Wattile, kes oli õppinud tööriistameister, toodi kord parandada Thomas Newcomeni valmistatud aurumasin. Watt uuris Newcomeni mudelit tähelepanelikult ja leidis, et aurujõu kasutamine masina liikumapanemiseks on hea idee, kuid veendus samas, et Newcomeni lahendus polnud kõige õnnestunum masina jõudlus oli väike, kütusekulu aga suur. Watt tegeles kümme aastat masina täiustamisega ja valmistaski lõpuks märksa efektiivsema aurumasina.1775. aastal hakkas ta koos inglise ettevõtja Matthew Boultoniga aurumasinaid tootma.Watti aurumasin tõi pöörde Suurbritannia tööstusse. Terasetootjad kasutasid tema masinat suurte haamrite liikumapanemiseks. Tekstiilitööstuses kasutati seda Richard Arkwr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
