Tartu Karlova Gümnaasium Kevin Aas Timo Puistaja 12 R 1) Liikidel on suur viljakus 2) Populatsioonide arvukus suhteliselt stabiilne 3) Olelusvõitlus 4) Isendite suur varieeruvus sugulisel paljunemisel 5) Looduslik valik * Puuduvad lülid sugupuudes ning kivististe puudumine maapinnas. * Esimese elusraku teke ? * Lindude tiibade teke * Kromosoomide arv * Elu puudumine Marsil * Vaikus kosmoses http://www.scienceagainstevolution.org/v13i8f. htm http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin http://www.postimees.ee/?id=81257 http://failblog.org/2008/06/23/darwin-fail/ http://www.darwinspredictions.com/ Suured tänud!
Filosoofia kodutöö EUTANAASIA Karel Varik 12.b 1. Tekstidest juurdub välja, et eutanaasia on aja möödudes muutnud õiguseks surra, aga kunagi oli see just nagu inimestele määratud kohustus, et nad pidid surema. Algses eutanaasia programm mõeldud saksa rassi ,,puhastamine". Selleks valiti psühhiaatriahaiglast patsiendid ning neid jälgiti suremas. Eutanaasiat võiks kasutada väga harvadel juhtudel, kui on teada, et inimesel pole võimalik enam mitte mingil viisil püsima jääda. Näiteks juhul, kui inimese aju on mingi õnnetuse tagajärjel saanud nii kõvasti kahjustada, et ta on vegetatiivses seisundis ning temalt pole võimalik nõu küsida, mida ta soovib. Sellele juhul tuleb pöörududa sugulaste poole, kas nad on nõus eutanaasiaga. Sugulased võivad küll nõus olla, aga arst...
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Essee Vastuolud juhtimise ja eestvedamise vahel Kadri Piht PT1 12.03.2009 Vastuolud juhtimise ja eestvedamise vahel. Juhtimine ja eestvedamine on mõlemad laialdaselt kasutatavad organisatsioonujuhtimise viisid, kuid sageli esineb nende kahe meetodi vahel erinevaid vastuolusid. Üks põhilisi vastuolusid on see, et eestvedamine on dünaamiline juhtimistegevus, mis motiveerib ja mõjutab töötajate tegevust. See on liidri ja järgijate vaheline mõjusuhe, mille eesmärgiks on ühine
● Fundamentalism ● Moslemi Vennaskond Islamimaailma tugevnemine ● Nafta ● Massihävitusrelvad ● Kultuurilis-psühholoogilised juured Araabia kevad ● Sai alguse 2011.aasta esimeses pooles ● Massilise revolutsioonilise lainega ● Tuneesia ● Võimu vahetumine ● Uus ajastu ● Ilmalikud noored Islamiriik-ISIS ● On sunniitide islamistlik terrori- organisatsioon ● Osama bin Laden ● Al-Qaida Vastuolud läänega ● Lääne püüded islamimaailma ohjeldada ● Maailma Kaubandus- keskuse hävitamine ● Afganistani sõda ● Iraagi sõda Kasutatud materjal ● http://www.islam101.com/images/Muslim_D istribution_map.jpg ● http://et.wikipedia.org/wiki/Araabia_kevad ● http://et.wikipedia.org/wiki/Islamiriik_%2 8organisatsioon%29 ● http://et.wikipedia.org/wiki/Islam ● http://www.diplomaatia.ee/artikkel/islamir
Kas generatsioonidevahelised vastuolud on välditavad ? Mida aeg edasi seda suuremaks muutuvad põlvkondadevahelised erinevused. Sellel võib olla väga palju erinevaid põhjuseid näiteks see kuidas neid kasvatati ja mis olid ühiskonna normid. See mis on praegu täiesti igapäevane, võib vanevanematele tunduda ettekujutamatu. Sellepärast tekivad aina suuremad erinevused põlvkondade vahel ja see võib tuua endaga kaasa kaugenemist. Kuid millest siiski on põhjustatud nii suured erinevused ja kas need on välditavad ? Sageli juhtub, et vanemad põlvkonnad kritiseerivad noori ja vastupidi. Kui näiteks meie, noorem põlvkond, magame tavaliselt nädalavahetusel poole päevani, siis vanematel oli tavaks ärgata vara hommikul, et mitte päeva ära raisata Harjumuste ja tavade muutumine teeb raskeks teineteise mõistmise. Vanemale põlvkonnale meeldib ka noori õpetada. Seda muidugi heaga , aga noored ei mõista seda alati. Noortel tekib so...
Kuidas avaldusid külma sõja vastuolud kultuuris Esimene konflik, millest sai ,,külm sõda" alguse, loetakse Berliini blokaadi 1948-1949 aastal. Selle käigus NSVL lõikas Lääne-Berliini 324 päevaks ära välismaailmast. St elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel viisil põlvili suruda ning endaga liita. Külma sõja põhirelv on tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külma sõda avaldus mitmel erineval vormil: ideoloogiliselt, kultuuriliselt, propagandistlikult, majanduslikult ja sõjaliste konfliktidega. Külma sõjaga kaasnesid muutused kõigis ühiskonna valdkondades kuid millised olid peamised muutused kultuuris ? Legendaarseks oli muutunud popkunst, millele pani aluse reklaamikunstnik Andy Warhol. Tänu reklaami ja popkunsti heaolu suurenemisel kasvas plahvatuslikult meelelahutustööstuse turg. Hoogsalt hakkas arenema televisioon 1953a. Saadeti USAs eetrisse e...
Autor: ........ Mis on rakuteraapia? Ravimeetod, mille puhul organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega. Tüvirakk on rakk, mille tütarrakud võivad muutuda eri tüüpi koerakkudeks Rakuteraapia näited Närvirakkude asendamine seljaaju kahjustuse korral Luuüdi siirdamine kasvaja korral Põletuse tagajärjel kahjustunud naharakkude asendamine Infarkti järel kahjustunud südamerakkude asendamine Totipotentne tüvirakk Võib areneda mis tahes rakutüübiks. Võib anda aluse organismi arengule Pärinevad blastomeerist. (Sügoodi esimestel jagunemistel tekkiv lõigustusrakk) Pluripotentne tüvirakk Võib areneda mistahes rakutüübiks Ei arene organismiks Pärineb embrüoblastist Multipotentne tüvirakk Võib areneda teatud kudede rakkudeks Saab võtta nabaväädiverest Vähiravi Üritatakse ravida neuraalsete tüvirakkudega Usutakse, et efektiivne ravimisviis on pärssida vähkkasvaja tüvirakke Hammaste k...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund VABARIIGI VALITSUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE VASTUOLUD PÕHISEADUSLIKE PRINTSIIPIDEGA Essee AKJ7124, Õigusteooria ja meetodiõpetuse erikursus Õppejõud - Tallinn 1. Sisukord 1. Sisukord................................................................................................................. 1 2. Sissejuhatus. ..................................................................
*10 ringkonda, saksa keel 17.sajand 18.sajand Riikidevahelised *dünastiate vaheline konflikt (maade *dünastiate vaheline vastuolu vastuolu ja võimu pärast) Hispaania ja *Läänemere piirkonnad Vene ja piirkonnad Prantsusmaa Rootsi *Läänemere piirkonnad *Austria, Preisimaa vastuolud *Prantsusmaa, Hispaania, Inglismaa, ülemvõimu pärast Holland- kolooniate pärast *kolooniate pärast Suurbritannia *Türgi ja Kagu-Euroopa riigid ja Prantsusmaa Suuremad sõjad 30 aastane sõda 1618-1648 Hispaania pärilussõda 1701- Suur Türgi sõda 1683-1699 1714
1)Rutherfordi aatomi mudel ja selle vastuolud. Aatomi suurusjärk on Tuuma läbimõõt on Tuuma mass on ligikaud võrdna aatomi massiga. Tuumal on positiivne laeng. Laeng q=Z*e z-järjekorranr. Tuuma ümber tiirleb Z elektroni Vastuolu:on teada, et võnkuvad elektrilaengud kiirgavad elektromagnetlaineid. Siis peaks tiirlevad elektronid kiirgama elektromagnetlaineid. Need kannavad ära energiat ja E jäävuse seaduse jörgi peaks elektroni energia koguaeg vähenema. Ühtlasi vähenebka orbiidi raadius, lõpuks langeb ta tuumale ja aatomit polegi enam. See juhtub kiiresti. 2)Bohri postulaadid I- Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. II-Statsionaarses olekus olevas aatomis on elektronid kindlatel lubatud orbiitidel III-Kiiratakse või neelatakse elektromagnetlaineid aatomi üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise. Hf= Ek- Em 3)Juhtivustsoon...
põrkusid? I Antant U.K., Prantsusmaa, Venemaa. Püüavad kaitsta ja parandada oma positsioone. II Keskriigid Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia.(Hiljem liitub Türgi). Tunnevad, et nad on kõrvale tõrjutud esimese grupi riikide poolt. Nõuavad kolooniate ümberjagamist või endiste positsioonide taastamist (A-U, Türgi) 3.millised eeldused sõja puhkemiseks kujunesid välja 20 saj. alguses? Vastuolud teravnesid kolooniate pärast (Maroko kriisid), Balkanil kuumenesid vastuolud, Armeed olid võitlusvalmis, natsionalismi tõus, sõjalised liidud. 4.leia vastuolud mis tegid Balkani ps n-ö püssirohutünni. Riikide vahel (,Serbia Austria-Ungari); vastuolud rahvuste vahel; vastuolud usundite vahel. Lk. 25 1nimetage vastuolud mis iseloomustasid venemaa ühiskonda 20. saj algul. *Arenev majandus ja mahajäänud ühiskonnaelu korraldus ( säilinud külakogukond). *Säilinud absoluutne monarhia (Isevalitsus) ja rahva arusaamad .
bohri postulaadid 1) elektron liigub aatomis ainult teatud kindlal orbiidil, millel ta ei kiirga. 2)elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teise aatom kas kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kaupa. Kui elektron läheb üle madalama energiaga energianivoole, siis kiirgab. Kui elektron läheb üle kõrgema energiaga energianivoole, siis neelab energiat. elektronvolt- energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potensiaalide vahet 1 volt. planetaarmudeli vastuolud? 1. kui elektron kaotab energiat peaks elektron tuuma kukkuma. 2. elektron liigub kiirendusega, keha peaks ära lendama. kvandi energia e=hf e-kvandi energia, h= 6,6*10-34 j*s, f-sagedus. elektronis "lainetab"-tõenäosuslaine. elektroni lainelist iseloomu tõestas elektronide difraktsioonipilt. leiulaine-osakese leiutõenäosus antud punktis ja antud ajahetkel.
Sotsialistid-revolutsionäärid (esseerid) pidasid talupoegade kogukonda, mis tagaks üldise õiguse maale , tulevase sotsialistliku riigialuseks. Vene sotsiaaldemokraadid (esdekid) olid marksistide äärmuslik tiib ehk enamlased lootsid oma proletaarse revolutsiooni teostada tööliste ja talupoegade liidule toetudes. Maailmasõja eelõhtul 1914.aastaal algas I maailmasõda ning 19.sajandi maailma ja Euroopa kriis. Kriisi võisid põhjustada: 1)imperialistlikud vastuolud Euroopa suurriikide vahel, kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamise protsessis 2)Rahvuste vahelised vastuolud Euroopas, enesemääramise õiguse nõudmine Austria-Ungaris ja Venemaal 3)Suured nihked Euroopa riikide ühiskondlikus struktuuris, uute ühiskonna klasside tekkimine 4) Ühiskonna siseste vastuolude leevendamiseks peeti vajalikuks üldrahvusliku ja populaarse sõja pidamist välisvaenlase vastu 5)Ei suudetud vältida sõdu, ülestõuse, revolutsioone ja kuritegevust.
Eesti peale Liivi sõda Poola ja Rootsi vastuolud · Sigismund III nii Poola kui ka rootsi kuningas · Surub Rootsis peale katoliiklust ja see tekitab pingeid, ning võimule tuleb rootsi asevalitseja Karl IX nime all · Poola kuulutab Eestimaa Poolale kuuluvaks. Aadel hoiab siin samuti Poola poole, sest loodab Liivimaa ühtsust taastada Liivimaa pärandi jagamine · 1600.a. algab uuesti sõjategevus · 1617.a. saab Rootsi Venemaalt Stolbovo rahuga Ingerimaa · 1629.a Altmargi vaherahuga läheb kogu mandriala Rootsile · 1645.a. Brömbsebro rahuga läheb ka Saaremaa Rootsile ja seal lõpeb taanlaste võim Liivi sõjajärgne asustus · Rahvaarv on tunduvalt vähenenud, arvatavalt ~120 000 140 000 inimest. · Kõige rohkem on kannatanud Harjumaa ja Kesk Eesti · Koloniseerimisest on huvitatud nii Poola kui Rootsi Asustus Rootsi ajal · Toimub ulatuslik sisemigratsioon · Rannatakse tühjadesse paikadesse, et ...
Kas islamimaailma ja lääne vastuolu on ületatav? Kui araabia maad pärast Türgi suurriigi lagunemist iseseisvuma hakkasid , oli esialgu tegemist väga vaeste ja Euroopa ning Ameerika silmis teisejärguliste riikidega. Olukord muutus , kui maailmas õpiti järjest laiemalt kasutama naftat. Lääne maailma ja islamimaailma vahel tekkis küll palju konflikte , kuid palju vastuolusid oli ka araabia maade vahel. Suurim erinevus, mis viis konflikdideni oli usk ja riigikorraldus. Kuid kas need vastuolud on siis täiesti ületamatud? Araabia maid ühendab islami usk , araabia keel ja mälestus kunagisest ühtsest riigist. Ühisriigist ei tulnud küll midagi välja , kuid integratsioonipüüdlused ei kadunud ja nende eest seisis peamiselt Araabia Liiga. Koostööle vaatamata on araabia maad tihti teistega avalikku konflikti sattunud. Vastasseis Iisraeliga seisnes peamiselt juutide vihkamises. 6. Oktoobril , juutide usupühal , alustasid Egiptus ja Süüria ootamatult pealetungi Iisraelile. 23
Tema mees oli väikese põskhabemega väga pikk ning kühmus noormees. · Muutuste kujutamine tegelaste käitumises Gurov soovis algselt Annaga vaid väikest romansi, ei midagi tõsist. Eelnevalt suhtus Gurov naistesse, kui kehvematesse. Tal tekkisid aga Anna vastu tõsised tunded, ta tahtis Annaga koos olla ja ei suutnud teda unustada. Algselt oli Anna väga korralik ja oli väga löödud sellest, et petab oma meest. Hiljem soovis väga Guroviga koos olla. · Tegelaste sisemised vastuolud Gurov ei olnud varem tõeliselt armastanud ning ta teadis, et naised, kes temaga varem olnud on, ei ole kunagi õnnelikud olnud. Sellele vaatamata soovis ta Annaga koos olla ning ei suutnud talle mõtlemist lõpetada. Anna oli eluvõõras ning oli elanud ausat ja puhast elu, petmine oli talle vastik, sellegipoolest soovis ta Guroviga koos olla. 3. Muudatused novelli meeleolus novelli vältel. Minu arust novelli meeleolu novelli vältel väga ei muutu.
nõus välja käima teksapaari eest hingehinda ning seda kõike selleks, et eristuda hallist massist. Seetõttu hinnati aga esmatarbekaupu hoopis kõrgemalt kui tänapäeval. Puhtalt teost lugedes, ning ma usun, et ka üsna paljudele teistele tekkis tahes-tahtmata vaimusilmas pilt, nagu toimuks teose sündmustik Lasnamäel. Võib-olla on see tingitud sellest, millise pildi on mulle minu vanemad Nõukogude-aegsest Eestist maalinud. 2. Milles on teose intriig (kesksed sündmused, vastuolud, pinge, lõpplahendus)? Loetud teises pole minu arvates sõna-sõnaliselt välja toodud ühtegi erilist intriigi. Need tekitab pigem lugeja ise, kui vaid piisavalt sügavalt teosesse süveneda. Sellest hoolimata pean üheks intriigiks elektrit. Jäi mulje, nagu autoril oleks tugevam ses elektriga, ja tundus, et autor jagas antud teemat. Polnud ühtegi vale fakti näiteks elektromagnetlainete kohta. Samas jäi arusaamatuks, miks
5) Lotte põgenes peale Wertheri suudlust enda tuppa ning arusaam, et Werther ei näe teda enam mitte kunagi, piinas Wertherit liiga palju; 6) Albert pidas enesetappu rumalaks ideeks ning Wertheri soov selle tõsidust näidata (soov kätte maksta); 7) Wertheri kirjadest Wilhelmile oli läbi näha, et ta siitilmast lahkuda igatseb; 8) ei suutnud leida hingerahu. 6. Kuidas on teoses esitatud linna ja maa vastuolud? Too näiteid! Maakohas oli kõik idülliline ning rahulik, kuid linna minnes muutus kõik ärevamaks, sest inimeste isiksused ja käitumistavad olid teistsugusemad. Werther märkas, et teatavast seisusest inimesed justkui hoiduvad lihtrahvast eemale. Nad nagu kardaksid oma lähenemisega enda tähtsusest midagi kaotada. ,,Peale selle on pealiskaudseid ülejooksikuid ja ülbeid irvhambaid, kes nagu armuliselt alamale laskuvad, et vaestele
1. Millised olid suurimad 20. sajandi alguse maailma vaevanud probleemid? 20. sajandi algusele oli iseloomulik vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. Euroopa riigid hakkasid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 2. Milliseid edusamme tegi maailm 20. sajandi algul? Arenes sõjatehnika: kaevikud, miinipildujad, moodsamad sidevahendid. Raudteede ehitamine andis riikidele võimaluse armeed
Reformatsioon ja vastureformatsioon Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine sai alguse 16.sajandil ja algatajaks oli Martin Luther, kelle eesmärgiks oli reformida kristliku usu sisulisi kõrvalekaldeid katoliku kirikus . Reformatsiooni põhjusteks olid 1) vastuolud usutõdedes 2) katoliku kirikule omane tagasihoidlikkus puudus ja see tekitas pahameelt 3) vaimulike eelistatud seisus tekitas pahameelt 4) Lutherile ei meeldinud indulgentside müük Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ning ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde.
1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus – Loeng, Õpik1 lk. 13 – 26 Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit: Esimese mudeli
- 1) Suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. Marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. 2) Tekkis imperialism- suuriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism majandusliku mõjuvõimu laiendamist. 3) Euroopa tsivilisatsiooni juhtmõtted: isikuvabadus, eraomand ja demokraatia. 2.Leidke 5 vastuolu, mis iseloomustasid maailma 20.saj algul.- 1) vastuolud riikide endi vahel 2) tahe oma valdusi laiendada 3) Väiksemate riikide soov saada suurriigiks 4) mahajäävus suurriikidest 5) kolooniate hoidmine ja uute alade vallutamine 3.Nim. Muudatusi majanduselus 20.saj algul. Kuidas konkurentsi suurenemine majanduselus võis viia riikidevaheliste konfliktideni? 1) Suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste hulk e. SKT ühe inimese kohta üle kahe korra. 2) Kiire, aga samas ebaühtlane majanduse areng.
1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus See raamatu tekst on suht bullshit, loengust üldiseloomustus: Noor - ebastabiilne, fragmentaarne, arenev; Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Eriline roll (loodus)teadusel; Ettevaatusprintsiip- Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS- in dubio pro natura ?? Raamatust üldist: Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit: Esimese mudeli puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine. Teise mudeli puhul lähtutakse sellest, et parem on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on...
Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud. Nende käes olid kõik tähtsamad riigiametid, ligi 1/3 maavaldustest ning nad ei pidanud makse maksma. Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikaajalised sõjad ja kuningapoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse. 1787. ja 1788. aastal tabas Prantsusmaad ikaldus. Pidevalt halvenevale majanduslikule olukorrale lisandusid vastuolud ühiskonnas. Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Tekkiv kodanlus rikkad kaupmehed, arstid, advokaadid jt soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. Revolutsiooni algus Generaalstaatides ilmnesid juba alguses saadikutevahelised vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamisolukorda. Kuna selles vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse
iseseisvumisest I maailmasõda algas 1914. aastal ja lõppes 1918. aastal. Sõja ajendiks oli Franz Ferdinandi tapmine. Sõjas osalesid Saksamaa ja Prantsusmaa. Saksamaa liikmesriikideks olid Austria Ungari ja Itaalia ning Prantsusmaa liikmesriigid olid Suurbritannia ja Venemaa. Sõditi sellepärast, et sooviti paremat majandust, toimus võistlus maailma ümberjaotamise pärast ning olid suurriikide vastuolud. Vene revolutsiooni eelduseks oli see, et I maailmasõda tekitas riigis majandusliku laose, riigiaparaadi lagunemise ning sotsiaalsete pingete kasvu rahva hulgas. 1917 a. veebruaris Petrogradis puhkenud massilised rahutused (rahvas rüüstas poode), steigid, demostratsioonid kasvasid üle revolutsiooniks. Veebruarirevolutsioon sai alguse sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk suunatud
..) • Teaduse ja tehnika saavutused (konveierlint jne) • Teaduse areng • Progress (pilvelõhkujad, linnastumine) • Globaliseerumine e üleilmastumine – riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. • Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas • Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa • Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa kooseisus • Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Ühiskondlik-poliitilised olud: • Tsaari isevalitsus- rahval polnud poliitilisi õigusi
mahajäämine. Sõja eel Euroopa jaganes suurteks blokkideks Antant (Inglismaa, Prantsusmaa, Vene Impeerium, Serbia, Jaapan, hiljem Itaalia, Rumeenia, USA, Kanada, Austraalia), Keskriigid (Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi) ja neutraalsed riigid (võiks ka neid käsitleda eraldi blokkina). Kaks esimest olidki loodud võimu suurendamiseks ja laiendamiseks (Keskriigid) ja nendele tasakaaluks (Antant). Esimese maailmasõja põhjusteks olid suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Kuid kes jäid suures I maailmasõjas võitjateks ja kes kaotajateks? Peale sõja lõppu oli kaotajaid terve blokk
Marx. See tähendab seda, et religioon on üksnes lohutus nõrkadele. 7 Ta ütleb, et inimene loob ise religiooni mitte religioon ei loo inimest. Tegu on nõrkade väljamõeldisega. 8 15.2. Dialektika (Marxi ja Hegeli võrdlus) Kui Hegel rääkis vastuoludest inimese teadvuses, siis Marx pöörab oma tähelepanu vastuoludele materiaalses maailmas. Marxi vastuolud pole seega nii abstraktsed. Hegel oli idealist, Marx aga veendunud materialist. 9 Marx leiab, et elus edasiviivaks jõuks on materialistliku ühiskonna ja sealsetest tootmissuhetest tulenevad vastuolud, Hegel seevastu tõdeb, et selleks on vastuolud inimeses eneses. 10
Maailm 20 saj algul 1. Vastuolud: Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA
uus materjal tselluloos. Teaduse areng- pandi alus geneetikale, kvantmehaanikale,selgitati välja aatomi ehitus, Kirjandus- uus vool ekspressionism(autori isiklikud tunded ja väljendus.) Lisaks arenes veel mood ning sport sai tohutu populaarseks. 2.Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. -Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas -Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa -Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus -Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel -Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism… 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon.
Žirondiinide üleskutse armuandmisele ei leidnud toetust. Olukorras, kus emigrandid ja välisriigid tegutsesid aktiivselt revolutsiooni tagasipööramise nimel, nähti kuningavõimu säilimises eksistentsiaalset ohtu. 21. jaanuaril 1793. aastal hukati kuningas giljotiinil. Kuninga hukkamine viis aga Prantsusmaa sõtta nii kodus kui ka võõrsil. Kriisiolukorras haarasid võimu radikaalid, kes viisid ellu teise revolutsiooni. 4. Kriisid Ühiskondlik kriis: Vastuolud seisuste vahel. Poliitiline kriis: Tekkiv kodanlus soovis aadlikke ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. Majanduskriis: 1787-1788 ikaldused. Kuningavõimu kriis: Riigi valitsemise moto – „Pärast meid tulgu või veeuputus“. 5. Võimude lahusus 6. Rahvuskogu ja Asutav Kogu Rahvuskogu: Koosneb 3. seisuse saadikutest + osad vaimuliku saadikud Asutav Kogu: Rahvuskoguga liitunud aadlikutest saadikud, võetakse vastu I põhiseadus. 7. Generaalstaadid
Islamimaailma aktiviseerumine. Vastuolud läänega. Terrorism. Autorid: Martin Põldvee Sigrid Narits Marek Astover Alor Lass Islam? · Suuruselt teine religioon maailmas · 1,4 miljardit islami järgijat ehk moslemit · Allah = moslemite jumal · Eestis umbes 10 000 moslemit Levik: Aktiviseerumine · Nafta · Massihävitusrelvad · Kultuurilis-psühholoogilised juured Vastuolud Läänega · Lääne püüded islamimaailma ohjeldada · Soov maksta kätte pika alanduse eest · Moslemite suurenev osatähtsus ja fundamentalism · Afganistani sõda 7.okt 2001 · Iraagi sõda 20.märts 2003 Terrorism · Lähis-Ida · IRA ja ETA · Enesetapu terrorist = märter · Hamas · Al-Qaida Video · http://www.youtube.com/watch?v=VFX-dKpcDz8 Maailma Kaubanduskeskus 911 · Bin Ladeni korraldatud terrorirünnak · Neli kaaperdatud lennukit · 3000 hukkunut · Lääs pole maailmas üksi · Vandenõuteooria? Täname kuulamast! ...
Absolutismi kujunemine Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku htumaa htsuse. Tugevnesid dnastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid prast reformatsiooni veel usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks phjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin(1530-1596), kelle phitks on "Six livers de la Republique" (Kuus raamatut riigist. 1576). Kolmest traditsioonilisest riigivormist - demokraatia kui rahva vim, aristokraatia kui n- paremate vim ja monarhia kui ksikisiku vim - eelistas Bodin kindlalt viimast. nii demokraatia kui ka aristokraatia oli Bodini meelest ebakindel ning vi edukalt toimida vaid ige lhikest aega
Kujutlus käitumise kontrolli üle (näit. self-efficacy ehk tajutud võimekus) Hoiak käitumise suhtes (näit. hea/halb) Intentsioon ehk motivatsioon Kognitiivne plaan käitumisest Käitumine III. Hoiakute muutmine 3.1 Kognitiivne dissonants (KD) Kognitiivse dissonantsi teooria (cognitive dissonance theory), 1957 Leon Festinger (1919 1989) · Eksisteerivad vastuolud kognitsioonides · Eksisteerivad vastuolud kognitsioonide ja käitumise vahel · Vastuolud loovad ebameeldivusseisundi · Inimene tahab ebameeldivusseisundit vähendada · Vastuolusid saab vähendada muutes käitumist või hoiakuid 3.2 Kognitiivse dissonantsi tüübid · Mittepiisav õigustamine · Valiku õigustamine · Pingutuse õigustamine ...... 3.3 Tingimused KD-ks · Ebameeldivad tagajärjed
Briti koloniaalimpeerium · Inglismaa ja tema kolooniad- Briti impeerium · Neil oli palju asumaid, mis tuginesid sõjaväebaaside võrgule · Vallutatud alad olid odavad tooraine allikaks · Briti impeerium- ühtne turu · Kanada ja Austraalia- omavalitsusega alad Välispoliitika · Inglismaa tahtis olla teistest eraldi · Ei olnud huvitatud liiudest teiste riikidega- kutsuti hiilgavaks isolutsiooniks · Saksamaa oli probleemiks- sellest tekkisid ka Saksa- Inglise vastuolud · Saksa- Inglise vastuolud andsid tunda ka I maailmasõjas Tänan kuulamast!
(2p) Venemaa alustas rahuläbirääkimistega 22.Millal lõppes I Maailmasõda?(2p) 1918. aastal 11. novembril 23.Kus kirjutati alla vaherahule?(1p) Versailles 24.Mis olid I Maailmasõja tulemused?(4p) 1)Olid suured inimkaotused 2)Suured impeeriumid lagunesid 3)Tekkis juurde palju uusi riike 4)USA muutus maailmas juhtrigiks 5)Suured majanduslikud purustused 25.Milliste riikide vahel olid enne Maailmasõda kõige teravamad vastuolud?(2p) Austria-Ungari ja Serbia ning Saksamaa ja Prantusmaa 26.Milles need vastuolud seisnesid?(2p) Austria-Ungari ja Serbia pidasid võitlust ülemvõimu eest Balkanil Saksamaa ja Prantsusmaal oli küsimus Elsassi ja Lotringu omamise pärast 27.Kuidas mõjustasid I Maailmasõja sündmused olukorda Eestis?(5p) 1) 2) 3) 4) 5) 28.Mis vastuolud valitsesid Austria-Ungari ja Venemaa vahel enne I maailmasõda? Venemaa toetas Serbiat, kes tahtis luua suurt slaavi riiki kuid Austria-Ungari ahtis samuti
1) Eesti ala jagunemine muistse vabadusvõitluse järel, feodaalriikide teke Taani kuningas Tallinn, Viru ja Harjumaa Saksa-Rooma keiser, Lõuna-Eesti Tartu piiskopkond Saare Lääne piiskopkond 2) Balti ristisõdade lõpp 5.12.1242 Põrkasid ristisõdijate ja Vene vägi Varesekivi lähedal LÄMMINJÄRVE idakaldal kokku. Eestlased ja Sakslased said lüüa, lahing lõppes venelaste täieliku võiduga. 3) Vastuolud võõrvõimude vahel Vastuolud võimu pärast, ilmaliku ja vaimuliku võimude vahel. Piiskopi ja paavsti vahel. 4) Eestlaste olukord muistse vabadusvõitluse järel Kaubandus ja meresõit läksid osaliselt linnakodanike ja aadlike kätte. Tööga tuli võõravõimu üleval pidada Kohustus osaleda linnuste, teede ehitusel Kümnis (1/10 osast- oma talust kümnendiku loovutamine) (Hinnus- naturaalmaks, kindlaks määratud summa)
Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng
Viini kongress ja selle otsused. Uued liidud 1) Revolutsiooni algus ja selle muutused ühiskonnas 1789-1791 Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. See viis pingeteni ühiskonnas ning kutsuti kokku generaalstaadid (1789). Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1. seisus - vaimulikud 1% 2. seisus - aadlikud 2% 3. seisus - talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt 97% Generaalstaatides ilmnesid vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda - ei jõutud üksmeelele - kolmanda seisuse esindajad lahkusid ja moodustasid RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ning vaimulike saadikuid - ASUTAV KOGU Asutav kogu koostas Prantsusmaale põhiseaduse ja pani olguse uuele riigikorrale. Revolutsioon algas 1789 aastal, 14. juulil Bastille kindluse vallutamisega. Muutused ühiskonnas : 1789 augustis - kaotati seisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi seisuste
Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil. James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta. Charles I - saadab parlamendi laiali - mäss - parlament taas kokku Kodusõda. Põhjused: kuninga soov saada rohkem võimu, usulised vastuolud (katol. & puritaanid) Tulemused: vabariigi väljakuulutamine, kuninga hukkamine Oliver Cromwell - sõjakäik sotimaa vastu, surutakse maha ülestõus Iirimaal, nimetab end lordprotektoriks Restauratsioon - kuningavõimu taastamine Breda deklaratsioon - lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimuvad muutused James II - kuulus revolutsioon - kukutatakse katoliiklik valitseja ja võimule tuleb Oranje Willem; Õiguste bill - deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad
26. Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni põhjused Absolutistlik monarhia Ühiskonnas 3 seisust- vaimulikud ja aadlikud Majandusliku olukorra halvenemine Vastuolud ühiskonnas Revolutsiooni algus Saadikutevahelised vastuolud III seisuse esindajate lahkumine Versailles' st Rahva esindusorgan- Rahvuskogu Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks koguks Ühiskonna rahulolematus ja rahva poliitiline aktiivsus Rahva relvastumine ja kodanikukaitse Pariisis- rahvuskaart Bastille kindluse vallutamine Bastille kindluse vallutamine 14. juulil 1789 Louis XVI 1754-1793a Usklik, õiglane, kohusetundlik Sisepoliitika- riigivõlg Väärikas surm Prantsusmaa ümberkujundamine
Näited demokraatia laienemise kohta pärast I ms Laienes valimisõigus ja uued loodud riigid olid valdavalt demokraatlikud. Liberaalid Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik toetama abivajajaid. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta? Mõlemad leidsid, et demokraatia ei toimi ja diktatuur on parem valitsemisviis. Suurbritannia areng Riigikord: demokraatia, konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia. Majandus: 1920 algas majanduslik tõus, sisse veeti toiduaineid, muret tekitas suur tööpuudus, tehnika oli vananenud. Parteid ja poliitiline elu: seadusi võttis vastu parlament. Tööerakondlased muutusid konservatiividele tõsiseks vastasteks. P...
Euroopa poliitiline kaart 1991. aasta augustist: VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas “Teise rinde” avamise küsimustes jne. Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid “saladuses”, siis 1946.a.
...............................................................................7 5.2.Agora DC OÜ ja bürokraatia............................................................................................7 5.3.Agora DC OÜ ja avatud süsteem......................................................................................8 5.4 Agora DC OÜ ja humanism..............................................................................................9 6. Juhtimise ja koolkondade vastuolud.................................................................................10 Kokkuvõte.................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 Sissejuhatus Me kõik oleme vähemal või suuremal määral seotud organisatsioonidega. Kes seal töötades, kes õppides, kes kliendina
- Projektsiooni puhul suunatakse oma teo põhjus teisele ("Ise oled süüdi, et ma sind lõin!"). - Negatiivne suhtumine teistesse (vaenulikkus, viha) - Süü teadvustamine on see, kui inimene ütleb enesele selgelt välja, et tegi valesti. Süü teadvustamine tähendab enesele andestamist klausliga, et oma halb tegu kas heastatakse (kui see on võimalik) ja seda ei korrata enam. Välised konfliktid on indiviididevahelised millegi tõttu tekkivad vastuolud ja neid saab tekke põhjuste järgi jagada nelja suuremasse tüüpi: väärtuskonfliktid (vastuolud inimeste vahel nende erinevate väärtuste tõttu); vajaduste konfliktid (vastuolud inimeste erinevate vajaduste tõttu); õiguste konfliktid (õiguste rikkumisest tulenevad vastuolud) ja eesmärgikonfliktid (inimeste erinevatest eesmärkidest tulenevad vastuolud). Inimeste vahelisi väliseid vastuolusid (konflikte) saab vaadelda ka nende ilmnemise viisi järgi ning jaotada avalikeks,
Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on saanud nimeks vaikiv ajastu. Uued riigijuhid koostasid uue põhiseaduse 1937.a. Välispoliitika Välispoliitka eesmärgiks oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi loodeti ennekõike Rahvasteliidult, kuid abi ei saadud. 1920.a algul püüti luua Balti liit, mille alla kuuluks Soome, Poola, Leedu, Läti, Eesti. Kuid liitu ei suudetud luua, sest tulid ette riikide omavahelised vastuolud. Majanduse areng Teostati maareform. Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele, nii tekkis 35 000 uut asundustalu. Tähtsaim majandusharu oli põllumajandus, mille arendamisele aitas riik igati kaasa. Juhtkohale tõusis loomakasvatus. Tööstuses asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega. Peamised väliskaubanduspartnerid olid Saksamaa ja Suurbritannia. Kultuuriareng
Esimene Maailmasõda Sõja põhjused: Peamiseks põhjuseks olid vastuolud suurriikide vahel ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa, teisel pool Saksamaa. Saksamaa tahtis saada juhtpositsiooni ja selleks tuli hävitada Prantsusmaa, samas Balkanil olid vastuolud Austria-Ungari ja Venemaa vahel. Samas oli veel asjaolusid: ei usutud, et maailmasõda üldse võib tekkida, arvati, et puhkeda võivad ainult piirkondlikud konfliktid, kuid mitte ülemaailmne laastav sõda. Samuti peeti sõda romantiliseks, paljud inimesed lausa ootasid seda. Puudusid ka rahvusvahelisi kriise reguleerivad institusioonid ning valitsused ei olnud uuendanud oma julgeolekupoliitikat, nad isegi ei tundnud tihtipeale sõjaplaane, mis muutis olukorra väga keeruliseks. Sõja ajend:
võimalikuks Hitleri võimuletuleku, kes tahtis realiseerida sakslaste revansitaotlused. ·NSVL-i soov laiendada oma valdusi ja levitada maailmarevolutsiooni ·Lääne (SB ja Pr) järelandmispoliitika Saksamaa suhtes, mis ärgitas Saksamaa (Hitleri) agressiivsust. ·Julgeolekusüsteemide (Rahvasteliit, desarmeerimiskonverentsid) suutmatus ohjeldada agressiivseid riike. ·Peale I MS olid võitjad kaotajate ülekohtused , see külvaski uue sõjaPõhjused: ·Jõupoliitilised vastuolud. Saksamaa- Suurbritannia; Saksamaa- Pransusmaa ·Suurriikide võidurelvastumine ·Kolooniate ümberjagamine ·natsionalism Pransusmaa ja Saksamaal ·Ühiskonnasiseste pingete ja vastuolude lahendamine sõja abil- suunata kogunenud raev võõraste vastu ·Saksa- Briti majanduslik rivaliteet ·sõda sündis EU riikide vahelisest vaenust ja vastuolust ·28. juuni 1914- Sarajevo atentaatSõdivad riigid jagunesid Euroopas ja kogu maailmas kolmeks omavahel võitlevaks jõuks:
1. Milles väljendus progress 20. sajandi algul? Progress 20. sajandi alguses väljendus selles, et inimene oli saamas maailma peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Tootmine ja materjaalne heaolu kasvasid. Näiteks: maailmas hakkasid levima pilvelõhkujad, toimus globaliseerumine, gaasilaternad asendati elektrilaternatega, kadusid viimased hobutrammid 2. Millised probleemid ja vastuolud olid iseloomulikud 20. sajandi algusele? 20. sajandi algusele olid iseloomulikud vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. 3. Millised sotsiaalsed klassid ja rühmadolid iseloomulikud 20. sajandi algusele? 20. sajandi algusele olid iseloomulikud töölisklass, keskklass ja kõrgklass. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda
Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud. Nende käes olid kõik tähtsamad riigiametid, ligi 1/3 maavaldustest ning nad ei pidanud makse maksma. Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikaajalised sõjad ja kuningapoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse. 1787. ja 1788. aastal tabas Prantsusmaad ikaldus. Pidevalt halvenevale majanduslikule olukorrale lisandusid vastuolud ühiskonnas. Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Tekkiv kodanlus rikkad kaupmehed, arstid, advokaadid jt soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. Revolutsiooni algus Generaalstaatides ilmnesid juba alguses saadikutevahelised vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamisolukorda. Kuna selles vaidluses üksmeelele ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
