docstxt/1315489612114449.txt
docstxt/12785959359324.txt
docstxt/135152299457.txt
docstxt/13516359357.txt
docstxt/13156480956045.txt
docstxt/135152561509.txt
docstxt/135152376397.txt
docstxt/130713599733166.txt
Graafiline kodune ülesanne Varjud number 2
Essee A.H.Tammsaare" Tõe ja õiguse" I osa põhjal Kuigi mäe otsas on varje kõige vähem, saabusid Andres ja Krõõt Vargamäele , kus nende igapäevaelu saatsid varjudena surm ning lõputu töö. Minu arvates aitavad just varjud näha ja mõista elu õigesti- seda nii inimeste kui ka kogetu näol. Ning kui Andres kunagi peaks leidma selle "tõe ja õiguse", millesse ta uskus või püüdis uskuda, siis usun, et sedagi tänu kõigile inimestele ja raskustele, mis ta teele sattusid. Minu jaoks juhatas teose tegevustiku sisse just üks vari minevikust- hullumeelne parun, kellest inimesed teadsid lugusid rääkida, et too olla tahtnud Vargamäe soost põldu teha. Tema
Valgus ja varjud inimhinges Inimhing on väga keerukas ning tihti vastuoluline, kuna igas inimeses on see erinev. Kõik tema head ja halvad küljed peegelduvad läbi isiksuse kogu tema elu. Tihti mõjutavad seda minevikus toimunud sündmused, ka nendel inimestel, kellelt seda kõige vähem oodata oskame. Need läbi elatud hetked võivad panna igaüht tegema midagi, mis on tema loomuse vastu ning neid ei ole kerge unustada. Pahatihti kiputakse inimestest uskuma head ning harva kahtlustatakse halba. See ei ole tark tegu, kuna just kõige tavalisem ja ohutuna näiv inimene võib tänapäeva maailmas osutuda kõige ohtlikumaks. Inimsuhted on muutunud nii petlikuks, et ollakse veendunud selles, mida esimesena kuuldakse. Ameerika Ühendriikides röövis ja vangistas üks pealtnäha tavaline pereinimene Cameron Hooker oma laste lapsehoidja ning hoidis naist seitse aastat voodi all kastis. Igal vabal hetkel ta piinas ja a...
docstxt/13170591914545.txt
docstxt/13146274281019.txt
docstxt/134012684434.txt
Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Peeter armastab mind. väide tegelikkuse kohta. Peeter väidab, et ta armastab mind. väide näiluse kohta. 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Mõistujutt teadmise kohta. Filosoofi, rahvamassi, tegeliku ja näiluse vahekorrad. Nägemise kaudu ilmuv vald koobas, lõke, esemed, mida kantakse lõkkest mööda ning nende varjud. Koobas meie olemine meie kehas. Mõeldava vald Päike (hüve idee), looduslikud asjad, nende varjud ideed. 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Nägemise kaudu ilmuv vald - maailm, mida näen oma silmadega. Mõeldava vald asjad, millele saan mõelda. Päike, looduslikud asjad, nende varjud. 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Eikassia kujutlemine sellest, mis on tõeline teadmine tavateadvuse jaoks
Kuuvarjutus Ajalugu. Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Varjud. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju. Tühjuses seda loomulikult näha pole, aga varju geomeetriat võime kujutada joonlaua abiga. Et Päike on suurem Maast, on selle poolt heidetav vari koonusekujuline. Kuna kuu on maast väiksem ning talle üpriski lähedal varjab maa kuu ära ja tekib varjutus. Valgusallikas. Kuu ei ole valgusallikas. Ta peegaldab päikesevalgust. Kuid kui maa varjab päikese ära
docstxt/134970114993.txt
valminud teos, mõjub tõsiselt võetavamalt, konkreetne. 22 Sinised iirised vaasis (selgelt nähtavad kontuurid, külmad toonid, pilt ei mõju väga rõõmsana, kuid ka mitte kurvana, varje pole) 23 Laevad merel (pintslitõmbeid on näha, meri on tormine, külmad ja soojad toonid, meeleolu on sünge) 24 Vaas päevalilledega (kontuurid, varje pole, soojad toonid, rõõmus) 25 Kohviku terrass õhtul (kontuurid, varjud, rõõmus, elav, tajutavad pintslitõmbed, soojad toonid) 26 Tähisöö ( kontuure pole, varje pole, külmad toonid, tajutavad pintslilöögid) 27 Öine kohvik (selged kontuurid, soojad toonid, mõjub pigem rõõmsana, valguse-varju mäng) 28 Autoportree kinniseotud kõrvaga (külmad toonid, kontuure pole näha, pintslitõmbeid pole selgelt näha, varjud) 29 Nisupõld varestega (ebaselged kontuurid, külmemad toonid, pildi üldmõju on kurb,
Elo Viidingu luule on vaimne ning terav, tema luules on irooniat ja kriitilisust. Viidingu uuemas luules on tähtsal kohal vabavärss millele on omased hämarad kujundid. 4 Teemad Elo Viidingu luulekogus ,,Meie paremas maailmas” on luuletusi üksindusest, eluolust, iseloomust, surmast, luulest, armastusest ja inimestest. Üksindus Eluolu Iseloom Surm Kurjus Luule Inimesed Teine I Teine II Teine III Varjud I Varjud + Valimised IV Teine V Helsingi Teine IV Varjud II Saarikoskit Võit lugedes Mina ja Varjud Varjud V Kohtumõistja sina III Varjud VI Rahvuslik
kohta ning võimaluse kaaluda probleemi lahendamist passiivsete jahutusmeetodite abil; siseruumide temperatuuri arvutamisel võetakse arvesse päikese aastast käiku koos kohalike kliimaandmetega, akende täpseid spetsifikatsioone, päikesekiirgust ja materjalide soojamahtuvust. 50. Passiivsed jahutusmeetodid Levinuimad on akende või terve fassaadi ette paigutatavad staatilised või eraldatavad lamellid, sirmid ja varjud Aknaklaasidele paigutatavad selektiivkiled päiksekiirguse takistamiseks 51. Päevavalgusfaktori arvutus Lähtutakse ISO tehnilise komitee CIE poolt koostatud standardiga kirjeldatud taeva matemaatilisest lauspilvisuse mudelist, mis iseloomustab valguse jaotumist lauspilves taevalaotusel. Taeva lauspilvisuse mudeli põhjal arvutatud prognoos on reaalsete valgustingimustega võrreldes konservatiivsem. 52
On . Lapsehoidja Varka, kolmeteistkmneaastane tdruk, kiigutab hlli, milles lamab laps, ja miseb vaevu kuuldavalt: "iu- kussu magama- unelaulu laulan ma..." Ikooni ees pleb roheline ripplambike; le kogu toa, nurgast nurka, on tmmatud nr, millel ripuvad mhkmed ja suured mustad aluspksid. Lambikesest langeb laele suur roheline laik, ja mhkmed ning aluspksid heidavad pikki varje ahjule, hllile, Varkale... Kui lambike vilkuma hakkab, siis elustuvad laik ja varjud ja liiguvad nagu tuule kes. On umbne. Ninna tungib kapsaleeme ja saapanaha lhna. Laps nutab. Tema hl on nutust ammu juba khisema hakanud ja ta on rammestunud, kuid kisab ikka veel, ja pole teada, millal ta rahuneb. Varka aga tahaks magada. Ta silmad vajuvad kinni, pead kisub allapoole, kael valutab. Ta ei saa liigutada ei silmalaugusid ega huuli, ja talle tundub, et ta ngu on ra kuivanud ning kangestunud, et pea on muutunud vikeseks justkui npnelapea.
Tulet'ada vdrgu meet'odil pargi perspekt'riv, Ant'ud on pargi plaan ning valgusf usposf ide ja puude kdrgused. Perspekfiivil on antud pdhisirqe p, horisont' h, tuumpunkf T ja disfanfs d. rs e; Tulefada posti AB ja hoone dna- ja heitvarjud. TuIetada sirgl6igu Ats ja silindri oma- ja heitvarjud. Tulet'ada pcicirdkoonuse ja prisna ona- ja heitvarjud, Tuletada silindrist ja poolkerasf koosneva keha varjud hariliku paralleelvalgust'use puhul. 20. 30 Tulet'ada aksononeet'rias prisna ja pllraniidi ona- ja heif varjud. 3t Tuletada risfisomeefrias kujut'at'ud objekt'i varjud kiirte antud sihi k puhul, Tulef ada varjud perspektiivis a) eest'valgusfuse, b) t'aganfvalgust'use ja c) kiilg- valgust'use puhul. 33 F Tulefada perspekfiivis kujutat'ud objekt'i varjud ktilgvalgusfuse puhul (k - kiirfe sihf ).
Tulet'ada vdrgu meet'odil pargi perspekt'riv, Ant'ud on pargi plaan ning valgusf usposf ide ja puude kdrgused. Perspekfiivil on antud pdhisirqe p, horisont' h, tuumpunkf T ja disfanfs d. rs e; Tulefada posti AB ja hoone dna- ja heitvarjud. TuIetada sirgl6igu Ats ja silindri oma- ja heitvarjud. Tulet'ada pcicirdkoonuse ja prisna ona- ja heitvarjud, Tuletada silindrist ja poolkerasf koosneva keha varjud hariliku paralleelvalgust'use puhul. 20. 30 Tulet'ada aksononeet'rias prisna ja pllraniidi ona- ja heif varjud. 3t Tuletada risfisomeefrias kujut'at'ud objekt'i varjud kiirte antud sihi k puhul, Tulef ada varjud perspektiivis a) eest'valgusfuse, b) t'aganfvalgust'use ja c) kiilg- valgust'use puhul. 33 F Tulefada perspekfiivis kujutat'ud objekt'i varjud ktilgvalgusfuse puhul (k - kiirfe sihf ).
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal teatri- ja filmikunst Anna Kissametova 9B Teatrikunst Tallinnas asus 3 kutselist teatrit silmapaistvam oli Rahvusteater Estonia kutselised teatrid olid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus väikelinnades asutati näiteringe kutselisi näitlejaid ja teisi teatri inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, esimees oli Paul Pinna Filmikunst esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" , mis linastus 1924. aastal esimene helifilm ,,Kuldämblik" , mis valmis 1930. aastal Eesti filmioperaatorid saavutasid kõrge taseme dokumentalistika vallas Pilt steenist ,,Mineviku varjud" Pilt steenist ,,Kuldämblik" Kasutatud materjal: Ajalooõpik 9. klass 1. osa https://www.efis.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_teater Aitäh kuul...
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal teatri- ja filmikunst Anna Kissametova 9B Teatrikunst Tallinnas asus 3 kutselist teatrit silmapaistvam oli Rahvusteater Estonia kutselised teatrid olid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus väikelinnades asutati näiteringe kutselisi näitlejaid ja teisi teatri inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, esimees oli Paul Pinna Filmikunst esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" , mis linastus 1924. aastal esimene helifilm ,,Kuldämblik" , mis valmis 1930. aastal Eesti filmioperaatorid saavutasid kõrge taseme dokumentalistika vallas Pilt steenist ,,Mineviku varjud" Pilt steenist ,,Kuldämblik" Kasutatud materjal: Ajalooõpik 9. klass 1. osa https://www.efis.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_teater Aitäh kuul...
pärastlõuna koos oma sõbraga maalides. Tema maalid kajastavad ausust, terviklikkust ja otsekohesust. Tema maalides on erilisel kohal inimkuju ja maastik. Esimene asi, mis teost vaadates silma hakkab on linnud. Enamus linde on tumedad, aga neiu, kelle käele valge lind maandub toob justkui valgust ja häid tundeid maalile ja hakkab hajutama tumedust. Tüdrukut kujutatakse maalil rõõmutuna ja justkui kurvana, teda ümbritsevad tumedad varjud ja mustad rongad. Pilt annab tunde, et valge tuvi tuleb tagant kaugelt üle mägede ja tee, kust ta tuleb on helgust ja valgust täis. Tüdruku näoilme muutub rõõmsamaks, kui lind ta kätte hakkab maanduma. Mustad linnud tiirlevad veel ümber tüdruku, kuid suur enamus on juba kaugel taevas. Kahjuks pole kunstnik välja öelnud, mida maali pealkiri tähendab. Otsetõlkes tähendab pealkiri “Kui lootus tuleb”. Mina arvan, et see viitab lootuse tulekule tumedatel aegadel
Kahjuks paljudele tundus see uus mis oli olnud nii kättesaamatu siis kordades parem kui vana ja armas. See vana ja armas unustati täiesti ja püüeldi ainult selle uue ja põneva suunas. Seda ihaldati. Kõik see mis on keelatud või mida enam tagasi ei saa on ju alati millegipärast palju parem. Nüüd on nii nende vanade armsate aegadega, neid ei saa enam kunagi tagasi, ja tänu uue hullusele hävitati palju seda mis oleks võinud vanast armsast meenutuseks maha jääda. 3. Varjud ja piimapukid on need väiksed asjad millega on üldjuhul igaühel häid mälestusi, kui mis ei ole enam samad nagu näiteks varjus, või on kadunud nagu piimapukid. Tekstis on lause: „Hämarus ja varjud on väljasurevad nähtused,“ sest maailmas on nii palju kunstlikku valgust. See hämarus ja need varjud ei saa enam kunagi olla selline nagu vanasti. Enam ei istuta õhtuti elava tule paistel, vaid televiisori valgel. Tuba saab enamikul soojaks elektriga
Füüsiline valu näitab ka kehale, mida tuleb parandada seega valuvaigistitega selle alla surumine ei ole alati parim lahendus. Me võime valu blokeerida ning seda mitte tunda, kuid probleem sellega ära ei kao. 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Mõtledava vald kõik see, mis on koopast väljas. Koobas sümboliseerib meie olemist meie kehas. Päike hüve idee Looduslikud asjad ideed Looduslike asjade varjud matemaatilised objektid Nägemise kaudu ilmuv vald koobas ja kõik seal toimuv. Lõke koopas päike Tehislikud esemed empiirilise maailma olendid ja esemed Tehislike esemete varjud empiiriliste esemete kujutised 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Mõteldava vald meie vaimsele pilgule avanevad asjad, mis on mulle näha minu mõistuse silma läbi (2+2=4). Mõtlemine avab pilgu. Nägemise kaudu ilmuv vald see maailm, mida silmadega näen kui ma need avan 5
ajaperioodi Tõetruu. Ei kopeerimine, kujutamine. pintslitõmbed, d ilustatud. tavalise elu 19.saj algus efektsed 19. Saj teine idealiseerimin kuni sama värvilised kolmandik e. sajandi varjud. Hea kuni 19. Saj 19. Saj keskapik. looduse lõpp. ametlik kunst. jäljendamine. 1874-1886 Kunstistiil või Kunstistiil Kunstistiil Kunstivool Kunstivool kunstivool William Blake John
,,Kes tüüri tähele ei pane, seda õpetavad karid" Maailmas on kolme liiki inimtüüpe; on 'hall mass', kes elavad vaikselt oma tasakest argielu, on varjud, kes kardavad tuulelegi vastu puhuda, ja on eksperimenteerijad, kes katsetavad kõike, mis vähegi pähe tuleb. Neid on vaja, et mitmekesistada ühiskonda ometigi tuleneb viimasest eelnimetatud äärmusest ka probleeme. Katsetajad on need inimesed, kes viivad edasi arengut. Neile tulevad pähe geniaalsed, sageli ka hullud, ideed, mis võivad kogu saatuse pahupeale pöörata nii heas kui ka halvas suunas. Sageli kahjuks aga ei mõtle nad oma rutakas käitumises tagajärgedele...
Erich Maria Remarque 1898-1970 Merilin Girin 2009 · Sündis 22.juunil 1988. aastal Saksamaal Osnabrückis · Isa oli raamatuköitja Peter Franz Remark (sündis 14. juunil 1867, Kaiserswerthis) ja ema oli Anna Maria Remark. Peres oli kaks tütart: Ella ja Elfride · Unistas noorena muusikukarjäärist · Oma esimesed esseed, luuletused, ja novelli alguse ( "Unistuste tuba" ) kirjutas 16 või 17 aastaselt · Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. · Aastal 1916 saadeti pärast 4-kuulist väljaõpet samale rindelõigule, kus sõdis ka Adolf Hitler · 1917. aasta juulis sai Remarque 5 kohast haavata ning ta viidi Saksamaale sõjaväehaiglasse, kus ta oli kuni Esimese maailmasõja lõpuni · Remarque jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidajana, müügiagendina, hauaplaatide müüjana, klaveriõpetajana ja organistina. · 1925. aastal abiellus oma esimese naisega, ke...
truuks jäädes. Hinge tee käimine teineteist toetades. Kõrgeima jõu olemasolu igavesti igas süsteemis ja ühiskonnas. Hea ja kurja suhtelisus. Kõik on kõiges. Universumi baasseadused suunavad ja loovad elu. Igavesti, igal ajastul, igas ühiskonnas. Woland vestleb Leevi Matteusega: "Aga kas sa ei tahaks nii lahke olla ja järele mõelda, mida teeks see sinu hea, kui poleks kurja, ja kuidas näeks välja maa, kui tema pealt kaoksid varjud? Varjud tulevad ju inimestest ja asjadest. Siin on minu mõõga vari. Kuid varju heidavad ka puud ja elusolendid. Kas sa ei taha viimati kogu maakera paljaks laastada, kõik puud ja kõik, mis elab, tema pealt ära hävitada, sest sa oled pähe võtnud nautida paljast valgust. Sa oled rumal." Või veel samal teemal: "Pimedus ja valgus on pidevas muutumises, üks on teises. Me võime tõde otsides jõuda vaid pimeduse ja valguse piirile, sest valgus ei eksisteeri ilma pimeduseta
detsembrist 6. märtsini. Alenderil oli välja pandud 21 maali, millest üks oli juba ära ostetud. Nimelt, olid kõik näitusel asuvad maalid müügiks. Ilusaid maale oli palju, kuid minu erilise tähelepanu said nendest kolm. Esimene neist oli töö nimega ,,Elvira". Sellel maalil oli kujutatud kellegi kodu ning kassi. Ilmselt ootas kass peremeest koju. Selle maali juures meeldis mulle varjude ning valguse kasutamine. Aknast paistis valgus ning põrandal olid näha aknalaual olnud asjade varjud. Veel meeldis mulle ,,Elvira" juures värvi paksuse erinevus, mis jättis kohati ruumilise ilme. Teine töö, mis mulle kohe eriti meeldis, oli ,,R.M.S. Aquitania". Maalil olev laev meenutas mulle Titanicut. Minu arvates oli sellel tööl väga hästi välja kukkunud mere osa lained olid kavalalt värvidega kujutatud ning värvivalik jättis merest ühtse mulje. Laev ise midagi erilist minu arvates polnud detailidesse laskutud ei oldud ning kontuur oli natuke kahtlane.
Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. A: Peeter on hea sõber B: Peeter käitub hea sõbra kombel 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Koopa mõistujutt Mida need asjad sümboliseerivad Päike Hüve idee Looduslikud asjad Ideed Looduslike asjade varjud Matemaatilised objektid Lõke koopas Päike Tehislikud esemed Empiirilise maailma olendid ja esemed Tehislike esemete varjud Empiiriliste esemete kujutised 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Epistemoloogia põhisuunad: · Ratsionalism · Empirism · Transtsendentaalne kriitika · Fenomenoloogia · Pragmatism 5
KULTUUR MAAILMASÕDADE VAHEL 1. Nimeta kolm Eesti Vabariigi hariduselus perioodil 1918-1940 toimunud muudatused? * 1919. aastal avati Tartu Ülikool eesti keelsena * Maareformi ajal riigistatud mõisahoonetesse kolisid koolid * Määrati kohustuslik 6.klassiline haridustee Esimene.. Lühitummfilm karujaht pärnumaal Helifilm kuldämblik Täispikk tumfilm mineviku varjud Ooper eevald aava vikerlased 'Pallas' 1918 juhtivate kunstnike ühendus Tartus( Eduard Viiralt ) 'Siuru' kirjanike rühmitus 1920. a. alguses, mõjutas luule arengut (H.Visnapuu, M.Under) 'Arbujad' noorem luuletajate põlvkond (A.Talvik, B.Alver) Eevald Aav helilooja 'Vikerlased' Ernst Öpik astronoom Paul Kogermann keemik Ludvig Puusepp neurokirurg A.H.Tammsaare kirjanik 'tõde ja õigus' Cyrillius Kreek helilooja 'reekviem'
IMPRESSIONISM 1874. · realismi edasiarendus mingil määral, "Hetke mulje" Muutused: · uudsed süzeed(suurlinnad, rahvarohked tänavad, tantsuplatsid jne.) · uut moodi kujutamine (valguse ja õhu kaudu, erivärviliste pintslitõmmetega, ühevärvilised pinnad kadusid, varjud värvilised-vähenes ruumilisus) · loobuti traditsioonilisest kompositsioonist · suurenes subjektiivsus · vabaõhumaal- pr. k plein air EDGAR DEGAS PIERRE-AUGUSTE RENOIR Renoir kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku ning pühapäevaseid väljasõite. Tema teosed on mahedad ja südamlikud, maalitud heledate ja puhaste toonidega ning pehmete virelevate pintslilöökidega. CLAUDE MONET "Tõusev
Delacroix ,,Sardanapalose surm" kõige verisem pilt (voodikate); kõik,kes on naudingut pakkunud tapetakse;idamaade lugu. Turner- meremaalija, laevad jne, tugevad emotsioonid. ,,Matus merel" ,,Päikeseloojang" ,,Lumetorm" ,,Vana laeva viimane teekond" värviemotsioonid. 1., kes hakkas maalima hetkepilte. IMPRESSIONISM: algus Claude Monet ,,Impressioon.Tõusev päike" 1874; peategelaseks valgus, maaliti seeriaid, heldad värvid, varjud värvilised. Rodin- skulptor, kirglik; ,,Kübarategija imekaunis naine" kortsus vana naine, väsinud ja alasti, kunagi oli ilus; ,,Calais kodanikud" grupp, näljas inimesed, emotsioonid, nöörid kaelas. ,,Mõtleja" küürakas mees, väga tõetruu. Manet- ,,Eine murul" 2M+N; 1n vees, 2n esiplaanil paljalt (oli kuulus prostituut, slp olid inimesed vihased), taust impressionistlik. Monet- heledad värvid,väikesed
* Peremees, kes täna aru ei saa mida perenaine tahab. * Kui pajupill ja pasun seal on hüüdmas poisi suus. * Särk ihu ligi, surm ligemal. * Mis vara vaikselt minu põues tuikas, kui nooreks meheks olin sirgunud? * Pikad ridapuude read. Kohavad vahtrad kahel pool laia õige tee ääres. * Nagu kivi veelainetes rõngaid sünnitab, nõnda paisuvad nad, ringivad üksteist läbi, võtavad üksteise kaelast kinni, tantsivad, hõiskavad. * Läksin, tilluke, teole, vaba vaimulike, vaole. * Imelikud varjud, nagu tondikujud, ronivad mööda sirgeid kuuski üles. * Varjud tantsivad kuuskesid mööda üles ja alla, ronivad maha, tulevad tule ligemale, taganevad jälle enam tagasi, kui tuluke veel kord suuremat leeki annab, jooksevad tagasi puu poole tüveni üles, tulevad siis uuesti salakesi maha vaatama... kuni magajate juurde tuli on kustunud! * Härra oli äkiline ja põles kui kadakas, kui vihaseks sai. * Suurt meretäit sinisilmi. * Vari hakkab kaduma... selgimas on udu.
ning tähelepanu nõudlema. ,,Ateena Koolis" paikneb kahe mehe taga aken, mis toob nad hästi esile ja rõhutab neid, kui tähtsaimat osa. Sama ei saa tähendada aga ,,Tarkuse Ülistamise" puhul. Seal on ainuke, mis keskel asuvaid inimesi rõhutab, kepile nõjatuva mehe pilkupüüdev oranz tooga. ,,Ateena Koolis" on märgata tsentraalperspektiivi: kõik kujutatu koondub keskele ja on sümmeetriliselt ülimalt täpne. Varjud on huvitaval kombel vasakul pool teravamad, kui paremal pool ning ka inimeste ja objektide ruumilisus on paremini tajutav fresko vasakpoolsel osal. Sama lugu on teose vormiga. Vasakpoolsem tundub millegipärast mahulisem ja kergemini hoomatavamana, kui seda on fresko tuhmim, parempoolne osa. ,,Tarkuse Ülistamises" jääb see sama iseärasus samuti väga hästi silma: ühel osal kolmikust, ehk siis paremal pool kujutatud inimestel, on palju teravamad kontuurid ja sügavamad ning
Platon peab ühiskonda kuuluvaid inimesi vangideks, kes on ahelais ning pole seetõttu kunagi maailma näinud. Ta väärtustab filosoofide kui täiuslike valitsejate rolli, kelle töö on inimesi harida, kaitsta ja ühtsusele manitseda. Autori meelest on ühiskonnas elavad inimesed kui vangid koopas. Nad on lapsest saadik ahelates olnud ja näevad vaid enda ette. Ainuke valgus, mis neile paistab on nende selja taga, mistõttu vangid näevad endid ja teisi vaid varjudena koopaseinal. Varjud on vangide ainsaks maailmapildiks ja ettekujutuseks reaalsusest. Platoni arvates ei ole lihtne seda vangidele nii tuttavaks saanud maailmapilti muuta. Esimeseks põhjuseks on tõsiasi, et kui keegi ka vabastaks inimesed nende ahelatest ja võimaldaks näha neile seni selja tagant paistnud valgust, siis see pimestaks nad ja oleks valus ning ebameeldiv. Selle tagajärjel pööraksid inimesed tagasi tuttavate asjade poole koopas.
Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque elust... Aastal 1916, 18 aasta vanuselt alles kooli lõpetanud, pöördus Remark I maailmasõtta Saksamaa rindele. Pärast sõda sai ta tööd spordiajakirjanikuna ja abiellus Jutta (Jeanne) Zabonaga aastal 1925, kuid see abielu ei kestnud kaua, ainult 1932 aastani. Remark töötas ka veel väikekaupmehena, kooliõpetajana ja isegi autotöökoja töölisena. Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta" (Im Westen nichts Neues), mis tõi talle kuulsust peaaegu üleöö. Seda bestsellerit müüdi üle 3,5 miljoni koopia vähem kui 18 kuuga ning rezissöör Lewis Milestone käe all valmis sellest aastal 1930 ka film. Kuid aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt...
KUNSTITEOSE ANALÜÜS 1. Oskar Kallis "Päikese suudlus" 2. 3. Valmimise aeg: 1917.aasta Stiil: ühendatud rahvakunst ja juugend 4. Eesti Kunstimuuseum 5. Koloriit: domineerivad soojad kollakad ja punakad toonid, naiste varjud on kujutatud külmema tooniga (tumesinine). Tehnika: pastell Materjal: paber Kõrgus 42,5cm Laius 36.0cm Sisu kirjeldus: punakal kaarjal pinnal neli kollase pastelliga joonistatud naisefiguuri. Kolm seisavad käed kõverdatud kukla taha, üks istub käed ümber põlvede. Tundub nagu naised ootaksid päikeselt lootust. 6. Minu arvamus: valisin teose "Päikese suudlus" sest see tundus üpris sügavamõtteline, kuid samas lootustandev nagu ka minu mõtted praegu.
"Vabadus viib rahva barrikaadidele" Romantism "Vabadus viib rahva barrikaadidele" ("La Liberté guidant le peuple") on Eugène Delacroix' maal aastast 1830. Maal valmis 1830. aasta Juulirevolutsiooni mõjul. Sellel on kujutatud võitlust Pariisi tänavail, mida pidasid käsitöölised, töölised ja demokraatidest haritlased. Võistlejate ees sammub naisena kujutatud sümboolne Vabadus, käes kolmevärviline rahvuslipp ja püss, peas sõdurimüts. Esmakordselt eksponeeriti maali Pariisi Salon'is (Salon de Paris) 1831. aasta mais. Riik ostis selle ka kohe ära. Selle pildi valisin sest me kõik tahaksime olla vaba rahvas ja võitlme selle nimel palju, kuigi sõda ei kao kuhugi meie ümbert. Lisaks sellele näeb pilt ka reaalne, inimeste varjud on ilusti tehtud.
füüsik William Crookes. See on klaastoru, kus katoodi ja anoodi vahele rakendatakse kõrge pinge, et siis jälgida gaaslahendust. Tugevas väljas kiirendatakse elektrone suure energiani ja kui need tabavad anoodi või seadme korpust, tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased. Näiteks märkasid mitmed teadlased sõltumatult, et läheduses olnud fotoplaatidele tekkisid varjud. Röntgenkiirguse lainepikkus Suurusjärk meetrites Väljakirjutatult Väärtus 10-12 1 pikomeeter (pm) 5 pm röntgenkiirte lühim lainepikkus
pintslitõmbed talitsematu 4. Teema Hetkmulje Eksistents; Loodusmüstika: Puudub sisu; kõik Negatiivne, eitav mitmetähenduslik etnograafia on positiivne 5. Kompositsioon 6. Ruumilisus Värvilised varjud Tasapindne Puudub 7. Vorm Ebasümmeetriline; Deformeeritud, erootiline ebamäärane 8. Joon Rõhutatud; vooklev 9
· Rootsis kirjutas ta ka ise muusikat · Albumi andis välja koos Ricky Deliniga. Samuti andis ta Rootsis välja kasseti "Vana Kloun" "Vana kloun" · Urmase rohkem, kui kahekümneaastase lauljakarjääri jooksul oli see esimene sooloalbum · Vana klouni võib nimetada ka Urmase muusikutee ülevaateks · Laulude sõnad väljendasid ka tema enda sisetundeid ning olevat kergelt autobiograafilised Ansamblid, milles Alender on olnud · Varjud (19691970) · Andromeeda (19711974) · Teravik (19731976) · Data (19881989) · Propeller (19791980) · Ruja (19711988) · Kaseke (1983) Albumid, milles ta ise laulab · "Vana kloun" (1992) (sooloalbum) · "Hingelind" (1994) · "Kogutud teosed I (19681980)" (2000) · "Kogutud teosed II (19811993)" (2000) · "Kui mind enam ei ole" (2001) · "Armastuse ämblik" (2003) · "Kohtumine Albertiga" (2003) Traagiline surm · Urmas Alender suri 28
Kirjutamisel ja lugemisel peab valgustihedus olema laua pinnal 500 lxi Hea valgustus hoiab ära ka tööõnnetusi Tuleb vältida peegeldumist. Tuleks kasutada matt värve. Eriti tuleb vältida peegeldumist kuvari pinnalt, kuvarit ei tohi panna akna vastu. Arvutiga töö ruumis peab olema lisaks tavalistele kardinatele ka ribi, lamell või rullkardinad. EI tohi kasutada ainult kohvalgustit(laua, põrandalamp) sest tekivad teravad varjud ja kontrastid, mis väsitavad silmi. Kõige parem on loomulik valgus. Kuvari ekraanile piisab 200lxist, klaviatuurile 400lxist Tööruumides peab olema ka avarii valgustus Kõige raskem ongi arvutiga töökoha valgustamisega seadistamine. 7. Keemilise ohu tegurid Võivad org. Sattuda seedekulgla kaudau, naha kaudu, Ei tohi suitsetada ja juua kus kasutatakse ohtlike kemikaale. Mürgistuse esimesteks tunnusteks on iiveldus, peavalu. Enamuse kemikaale teeb kahjutuks meie maksa, mao.
Teispoolsuses kohtuvad Pilatus, Meister ja Margarita, Woland ja tema kaaskond. Jesua palvel, kes luges meistri käsikirju, saadetakse ta sinna. Tänu meistrile saab lõpuks vabaks Pilatus, kes ei leidnud peale surma rahu ning ka meister saab lõpuks oma teose täiuslikuks muuta. Number 5 on romaanis saatana number. Ta elab Moskvas majas number 302 (ristsumma on 5), korteris nr 50, mis asub viiendal korrusel. Varjud on sümboliks. Igal inimesel ja esemel on vari. Kui on valgust on ka varjud. Üks ei eksisteeri ilma teiseta. See näitab hea ja halva tasakaalu. Raamat pani minu mõtisklema hea ja halva üle nii maailmas kui ka minus endas. Tõelist ausust ja siirust on tänapäevases maailmas ilmselgelt liiga vähe. Tihti ei mõtle inimesed ka oma sõnade mõjule ja tõelisele tähendusele. Raamat on kahtlemata tõeline suurteos.
Corot ’’Ferte-Milloni maastik’’ Kirjuta siia AKROSTIHHON, ehk esitäheluuletus (vt näide allpool) Kirjuta siia AKROSTIHHON, ehk esitäheluuletus (vt näide allpool) Ranged reeglid kunstis kaotati Reaalsust jäljendav, vaid paljast tõde Ohtralt kirjandusest ainest võeti Ei ehi ennast fantaasiasulgedega Mänglevad on varjud, toonid Aktid nägid välja nagu päris elus Arhitektuur romantismist eriti ei hoolind Loodust jäljendati punktuaalse täpsusega Normaalsuseks sai boheemlus Inimesi kujutati nende loomulikus keskkonnas Tähtis oli ajalugu ja eksootilisus Suurteks realistideks olid Gustave Courbet ja Jean Francois Millet
rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja suitsevad vedurid.(2) Keskenduti valguse ja õhu kujutamisele, motiivi valik oli teisejärguline. Kõike kujutati valguse ja õhu kaudu. See baseerus nägemisel, nii võis saada ühest objektist erinevaid pilte.(3) Valgusele ja õhule pöörati nii palju tähelepanu kuna kõike kujutati nende kaudu, valgus muutis ise pildi süzeeks.(4) Värve kanti lõuendile väikeste ja visandlike, eredavärviliste pintslitõmmetega. Impressionistid maalisid ka varjud värviliselt, mitte ei rõhutanud kontraste, nagu realistid. Seega vähenes piltide ruumilisus. (5) Hüljati traditsiooniline kompositsioon ning impressionistidele sai eeskujuks fotograafia. Tõetruuduse nimel ei lisatud midagi, pilt pidi olema ühe eluhetke täpne ja aus kujutis. (6) Impressionistide lemmikuks zanriks oli maastik. Selle kujutamisel jälgiti enamasti plen air'i ehk vabaõhumaali põhimõtet. (7) Claude Monet maalis seeriaid ühest ja samast objektist, kus pilt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
