Põlvkondade vahelised erinevused Eri põlvkondi lahutab paarikümne-aastane intervall, mis tähendab, et sajandisse mahub 4-5 põlvkonda. Seejuures tuleb silmas pidada, et iga uue põlvkonna elutingimused ja sellest tulenevalt ka maailmamõistmine erinevad tunduvalt eelnevast. Kui mõelda 20. sajandile, siis on põlvkondade erinevused eriti drastilised. Sajandi esimese poole inimesed pidid üle elama kaks maailmasõda, teise poole põlvkonnad on neist viletsustest pääsenud. Iga järgneva põlvkonna elu läheb aina lihtsamaks. Võrreldes 19. sajandi keskaastaid ja tänapäeva , siis iga viimane kui tehnikavidin on olemas, reisimiseks pole erilisi piire, kui välja arvata mõned viisadega riigid, internetiühendus on isegi kõige sügavamal metsas, erinevaid spordi ja vabaaja tegevusi on päris kopsakalt ja kui raha on siis sõida kasvõi kuule. Põlvkondade erinevused kajastuvad pea igal teemal. Minu esimene teema , mida ma võrdl...
väheneb veremaht, samuti hapniku omastamise võime, kopsudes väheneb alveoolide arv, langeb gaasivahetus, kopsude elastsus langeb. (http://www.trimm.ee/article/suda-vereringe-hingamine-ja- vanadus 1.10.2010) 5 SÖÖMINE JA JOOMINE Elukaare teisele otsale lähenevatel inimestel väheneb sageli söögiisu. Vanurid pole enam huvitatud energiarikastest toiduainetest. Suureneb sageli inimese sõltuvus teistest, see mõjutab ka söögi ja joogi valikut ja vähendab selle elamistoiminguga tavaliselt seostuvat mõnutunnet. (Roper jt,1999:166) ERITAMINE Elukaare lõpuosas võib lapsepõlves omandatud eritamisharjumustes toimuda muutused. Kusepõis kaotab
noored tänapäeval käivad siiski palju trennis, ohverdades sellega vahel isegi kooli. Toitumisega aga nii hea pole: koolis olevas puhvetis käiakse peaaegu iga vahetund endale midagi magusat ostmas. Tänapäeva noored pööravad tähelepanu küll trennile, kuid mitte nii palju tervislikule toitumisele. Vanemas eas mõeldakse palju küll oma tervisele, kuid ei tehta enam trenni. Peamiseks põhjuseks, miks trenni tegemine katki jääb on see, et vanurid, ei jaksa enam trenni teha ning noorematel pole aega töö kõrvalt trenni teha. Vanurid mõtlevad rohkem aga oma toitumisele: nad ei söö palju rämpstoitu ning neil on aega teha endale ise tervislik toit. Tänavatel olen aga märganud palju vanu inimesi tegemas kepikõndi. Minu arust on see väga hea, sest olgugi see liikumine vähene, kuid nad liiguvad palju värskes õhus ning ka see vähene liikumine on nende jaoks hea. Vanemas eas mõeldakse rohkem tervislikule toitumisele kui liikumisele
rahvaarv(in) Absoluutne iive Rahvaarv - surmadearv = ..(in) Loomulik iive sünnid-surmad=..(in) Kõrge suremise põhjused: Madala sünd. põhjused: · Südame- ja veresoonkonna haigused · Vananev elanikkond · Auto- ja tööõnnetused · Naiste kõrge tööhõive · Tervistkahjustav käitumine · Linnaline eluviis · Imikusuremus · Perekondade lagunemine 0-14 lapsed, 14-64 tööealised, 64-... - vanurid Rahvastikupürdamiidi võrdlemine: Eluiga, lapsed/vanurid/tööealised, sündimus, sooline võrdlus Rahvastiku paiknemist mõjutavad: 1) Kõrged ja liigestatud alad (hõredalt asustatud) 2) Rannikud (tihedalt asustatud alad) 3) Kliimavööde 4) Maavarade leiukohad 5) Saared (hõredalt asustatud)
• Lapse vanuse muutudes kehatemperatuuris erilisi kõikumisi ei ole. TÄISKASVANUIGA • Terve inimese normaalne kehatemperatuur on 37°c. • Inimorganism suudab hästi oma kehatemperatuuri hoida. • Kehatemperatuuri tõusuga suureneb kehasoojuse eraldumine, aga languse puhul veresooned ahenevad ja higieritus pidurdub. VANURID • Elukaare lõpuosas kahaneb termoregulatsiooni tõhusus. • Vanurid on vähem aktiivsemad ja halvema toitumusega. • Vanuri ja lapseeas on soojuse ja külma regulatsioon eriti tundlik. ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID • Bioloogilised • Psühholoogilised • Sotsiokultuursed • Keskkonna • Poliitilis-majanduslikud KOKKUVÕTE • Kehatemperatuur on oluline.
põhjustanud kas mingi avarii (1) või siis on nad näiteks petta saanud (2). Kolmas teema, mis ilmselt kõige rohkem eakaid inimesi puudutab, on pension ning kas seda tõsta või mitte. Artiklites mõeldakse "meie" all ilmselt nooremapoolseid töövõimelisi stabiilse sissetulekuga inimesi ning just antud teema puhul mõeldakse "nende" all eakaid inimesi. Kui just tegemist ei ole spetsiifiliselt pensionäridele mõeldud ajalehe/ajakirjaga, siis kuvatakse vanurid alati "teiselt" poolt. See on põhjendatav minu isikliku oletusega, et artiklite autorid ei ole ühiskonna eakamast kihist, mistõttu ei saaksi ajakirjanduses pensionäre "enda" vaatepunktist kuvada. On küll just eakatele inimestele mõeldud meediaväljaandeid, kuid neid selle töö puhul ma ei analüüsi. Tihti saame erinevatest artiklitest lugeda, kuidas riik tunneb muret pensionäride arvu kasvu
EMOTSIOONID à Halb tuju, pidev depressioon küfoos à Liiga pikk küfoos à Keha varjamine (neidudel) küfoos Riskirühma kuuluvad Kui kellegil esineb sundasendeid Treenimata keha Inimene kelle peres,suguvõsas on see esinenud tihti Kellel esinevad enim rühivead? 0,45 0,4 0,35 0,3 imikud 0,25 lapsed 0,2 täiskasvanud 0,15 vanurid 0,1 0,05 vanurid 0 täiskasvanud lapsed imikud Võimalikud tagajärjed Lameselgsus Nõgusselgsus Kühmselgsus Peahoiak Avastatud rühiviga Kui on tegemist rühihäirega (korrigeerub lamades), annab parandada asendi õige korrigeerimisega, ravikehakultuuri ja võimlemisega.
vanusekaaslastele kaardi kasutamist ja selle tööpõhimõtteid selgitaksid. Vanemad inimesed lihtsalt ei kujuta ette, et sellise plastikkaardi abil saab maksta, ja kahtlustavad, et raha panka pannes teeb pank sellega kindlasti palju kurja ning vaene vanainimene ei pruugi seda raha enam kunagi tagasi saada. Siit tulebki välja, et lastel on elavam kujutlusvõime ja minu arust peaksid selise kujutlusvõime omandama ka täiskasvanud, eelkõige vanurid. Väidetavalt on lapsed kõige puhtama südametunnistusega olevused siin ilmas. Ütleb ju vanasõnagi, et lapse suu ei valeta. Jällegi üks voorus, mis täiskasvanute maailmas kipub kaduma. Mäletan, et kunagi oli televiisorist üks laste saade, kus saatelõigus "Lapse suu ei valeta" küsiti laste käest kuidas nemad saavad aru sellistest sõnadest nagu abielu, armastus, sõprus, isa, ema jne. Vastused olid meie jaoks väga naljakad ja täiskasvanute mõistes kindlasti
Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal- majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Peamised heaoluriiki iseloomustavad tunnused on : vaesuse leevendamine, aktiivne kodanikuühiskond, tasuta igale indiviidile võimete kohase hariduse tagamine, sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, Heaoluriik loodi üldse sellepärast, et on kaks gruppi inimesi vanurid ja lapsed- kellel puudub kindel sissetulek. Kuna kõik inimesed on algul lapsed ja lõpuks vanurid on kõik täiesti aus, sest ka meie vajame toetust kui saame vanemaks. Kõik inimesed on selles osas võrdsed. Heaoluriik peab tagama selle, et kõigil oleks võimalus arstiabile ja et kõik oleksid seaduse ees võrdsed. Kas Eesti on heaoluriik? Selle üle võib ju arutlema jäädagi. Kindlasti ta liigub selles suunas, sest meil on kõik eeldused selleks olemas, meie miinuseks on lihtsalt
neuroloogilised nähud- segasus, ärritavus, teadvushäired kuni koomani. Neg. Veebilanss. Dehüdratatsiooni tunnused: Janu Oliguuria Hemoglobiin ja hemotokrit tõusevad Kaalulangus RR langus, nõrk pulss, sokk Jahe, kuiv nahk, kuivad limaskestad (veresoonte konstruktsiooni tõttu), naha turgor on langenud Tahhükardia, tahhüpnoe Ortostaatiline kollaps (vererõhu näit sõltub kehaasendist). NB! Vanurid, lapsed. (laste puhul neg. veebilansi oht palju suurem, ei anna märku vedeliku puudusest. Vanurid unustavad juua). Positiivne veebilanss Efekt oleneb kujunemise kiirusest Tekib hüdrostaatilise rõhu tõusu korral veresoontes (veenides rõhk tõuseb, rohke vedeliku manustamine, ulatuslikud põletikulised protsessid, eritumise häired jne.) Sümptomid: Peavalu, teadvusehäire..kooma Isutus, iiveldus, oksendamine Tursed, anasarka
….7 6. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………. SISSEJUHATUS Mitte ainult arengumaades, vaid ka arengumaailmas kasvab üle 65-aasaste inimeste arv- neid on arengumaades 182 miljonit ning Läänes 145 miljonit. Vanurite hea enesetunde säilitamiseks ja nende üldiseks heaoluks tuleb neid ergutada, et nad säilitaksid oma liikumusharjumused. Lisaks sellele on ka juba majanduslikust vaatest oluline, et vanurid pööraksid tähelepanu enda tervise edendamisele, sest nende tervishoiuteenustele kulub palju raha tervishoiu piiratud eelarvest. (Roper jt 1999: 270-271). Aastate lisandudes saabub aeg, mil enamus inimesi kaotavad oma kehakaalu ning omavad vähem energiat ja vajuvad kössi. Füüsilise aktiivsuse elamistoimingut ei mõjuta ainult vanadus, vaid ka söömise ja joomise, iskliku puhtuse ja riietumise, töötamis ning mängimise liikumisdimensioonid. (Roper jt 1999: 270-271).
tüdrukuid on viimaste aastate jooksul sündinud võrdselt, seega on ühiskonnas tasakaal. 3.2. Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused Lõuna-Koreas on keskmine eluiga 74.3 aastat. Meeste eluiga erineb naiste omast 7.57 aasta võrra, seega meeste keskmine eluiga on 70.75 aastat ning naiste 78.32 aastat. Need näitajad on märgatavalt kõrgemad kui mujal maailmas. 3.3. Rahvastikupüramiidide analüüs 2011.aasta seisuga moodustavad lapsed 15.3%,tööealised inimesed 74.9% ning vanurid ligikaudu 9.8% kogu Lõuna-Korea rahvastikust. Võrreldes 2011 aasta ja 2050 aasta diagramme, siis loeme välja et riigi rahvastik vananeb. Demograafiliselt on Lõuna- Korea rahvastiku vananemise etapis. Kuni 15.aastased lapsed moodustavad rahvastikus umbes 25% rahvastikust. Tööealised 15-65.aastased inimesed umbes 60% rahvastikust. Vanurid üle 65.aastaseid on rahvastikus umbes 10%. 4. Linnastumine
sajandi lõpul, kui valitsevaks oli vabrikutöö ning toimusid kodanlikud revolutsioonid. Tänapäeval võib heaoluriikideks nimetada Põhja- Ameerikat, Skandinaavia riike, Saksamaad, Suurbritanniat, Prantsusmaad jne. Kõikides nendes riikides elab miljoneid inimesi, kuid miks nad tahavad just nendes riikides elada? Kellel on heaoluriikides hea elada ? Esiteks on kindlasti hea elada heaoluühiskonnas nendel, kes ei saa oma vanuse tõttu raha teenida nagu näiteks lapsed ja vanurid. Riik muretseb ja hoolitseb nende eest, et kõigil oleks hea elada ja sellepärast makstakse neile toetust, millega ära elada. Nii saavad pensionärid pensioni ja lapsevanemad laste kasvatamiseks lastetoetust. See on väga hooliv, sest vanurid on meie eelkäijad ja vanemad, kes on meid kunagi toitnud ning aidanud ning nüüd järgnev põlvkond hoolitseb nende eest, kui neil on abi vaja. Samamoodi vajame laste kasvatamiseks
Statsionaarset hooldusravi pakuvad ainult haiglad ning seda teenust saab ainult arsti saatekirjaga. Koduõendus - hooldusteenus Seda teenuseliiki vajavad peamiselt krooniliste haigustega patsiendid, kes ei tule ise toime spetsisiifiliste õe oskusi nõutavate toimingutega. Nt. Haavade puhastamine, sidumine, analüüside võtmine, ravimite manustamine, lamatiste ennetamine ja ravi, vererõhu mõõtmine. Tavaliselt on selle teenusliigi saajateks üle 65 aastased vanurid. See on teenusevorm mida osutatakse eakale tema enda kodus ning teenuse saamiseks on vaja arsti saatekirja. Hooldekodud. Hooldekodud klientideks on peamiselt sellised eakad, kes vajavad ööpäevaringset hooldust, eg a saa oma kodus elada ka isegi siis kui talle kodus osutatakse erinevaid sotsiaalhoolekande teenuseid. · Üldhooldekodud · Erihooldekodud Pansionaaid Enamasti on ka pansionaadid hooldekodu tüüpi.
ERITAMINE Kerli Loopman, Kaisa Kuldranna Õde I, 2.rühm Eritamine on elamistoiming, mida inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu Vastsündinu eritamine toimub reflektoorselt Väikelapseiga- oluline on tahtliku kontrolli saavutamine eritamise üle Täiskasvanud ja vanurid-elukaare lõpuosas võib toimuda muutus: - WC-s käimine sageneb - krooniline kõhukinnisus Mõjutavad tegurid: BIOLOOGILISED -Uriin -Roe -Eritamise füüsiline toiming Mõjutavad tegurid PSÜHHOLOOGILISED -inimeste hoiakud ja arusaamad mõjutavad toimingu sooritamise viisi -teatud emotsioonid Mõjutavad tegurid: SOTSIOKULTUURILISED -erinevad nimetused erituse protsessi ja produktide kohta erinevates kultuurides Mõjutavad tegurid: KESKKONNATEGURID - erinevad käimlatetüübid - kätepesemisvõimalused Mõjutavad tegurid: POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD -kõhulahtisusega seotud haiguste vältimiseks vaj...
ALAJAHTUMINE HÜPOTERMIA Carolin Ilves Selgitus Üldine alajahtumine on kogu organismi temperatuuri langemine allpoole normaalset kehatemperatuuri. Põhjused Külma ilmaga väljas maha istumine või lamama jäämine (haigushoog, joove, trauma) Metsa eksimine Külma vette kukkumine NB! Alajahtunute riskirühma kuuluvad väikesed lapsed, vanurid, nälginud või joobes inimesed. Tunnused Elu tundemärgid puuduvad Teadvusetus, vaevalt tajutav pulss ja hingamine Segasus, hallutsinatsioonid Unisus, uimasus Jäsemete jäikus Lihasvärinad Kahvatu, külm nahk Esmaabi Elu tundemärkide puudumisel ära elusta, vaid helista 112. Kata kannatanu soojalt Võimalusel eemalda väga ettevaatlikult märjad, külmad riided Teadvusel kannatanule anna sooja, magusat
Stjuardess Mis töö see on? Stjuardessidtöötavadlennundusesja abistavadreisijaid lennureisi ajal. Nad püüavadtehalennuki pardalolemisereisijaile võimalikult mugavaks ja nauditavaks. Lennureisi ajal serveerivadnadtoitu,jaotavadvajaduselka kõrvaklappe, tekkejms, vastavadreisijateküsimustele,osutavadesmaabi.Pärast reisijatelahkumistpardaltkorrastavadnadlennuki sisemuse korjavad kokkutaaraja muuprahi, seavadkordaistmedjm. Millised on töötingimused? Stjuardessitööleon iseloomulikudsagekohamuutusja ebaregulaarne tööaeg.Tööpostil on tarvis olla ka öösiti ja puhkepäevadel.Harjudatuleb tundidepikkustesõitudeja sagedasterõhumuutusteganingtihti pikemat aega vahelisegi nädalaid kodusteemalviibida,.Lendudevaheliselajal võõrasriigis tagataksestjuardessileelaminehotellis. Enamastitöötavadstjuardessid40 tundi nädalas.Stjuardessidkannavad tööl lennufirmavormirõivastust. Nõuded tervisele? Sagekoha-ja rõhumuutusningebar...
Arvatavasti kasvab rahvastiku arv ka edasi. Rahvastiku paiknemine Keskmine tihedus on 22 in/km² Rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikidega on suurem. Tihedamini on asustatud linnad, kuna seal on rohkem töökohti ja on paremad elutingimused. Hõredamini on asustatud mägised piirkonnad, sest seal puudub praktiliselt elutegevus. Rahvastiku püramiid Rahvastiku püramiidi iseloomustamine Lapsed moodustavad rahavastikust 24%, vanurid 8% ja üle jäänud on tööealised inimesed. Rahvastik vananeb Naiste keskmine eluiga on 82 ja meestel 76. See on kõrge eluiga. Sündimus ja suremus Sündimus: 15 (1000 inimese kohta) Suremus: 6 (1000 inimese kohta) Sündimus on kahanenud ja suremus on sama nagu varasematel aastatel, kuid siiski madalam, kui sündimus Poisse on sündinud rohkem, kui tüdrukuid(kuid mitte väga palju rohkem) Demograafiline üleminek toimub.
Meedia Kaisa-Mai Hütt 10.klass Ajaleht ●Perioodiline väljaanne ●Päevasündmused ●Aktuaalsed teemad ●Arvamused ●Meelelahutus ●Kvaliteetlehed ja tabloidid Uudise ülesehitus ●Juhtlõik ●Sündmus ●Lisamaterjal ja taust ●Perspektiiv ●3M+3K: o Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Koolileht ●Üldjuhul ilmub korra kuus ●Rollid on jaotatud õpilaskonna vahel ●Toimetuse töö on sarnane tava ajalehele ●Sisu on raskem leida Eesti ajakirjanduse ajalugu ●Tekkis 1675 - Post-Zeitung ●Esimesed ajalehed o Lühhike öppetus o Tarto maa rahwa Näddali-Leht o Marahwa Näddala-Leht o Perno Postimees o Eesti Postimees Reklaamikunst ●Eesmärgiks inimeste veenmine, mõjutamine, käitumise muutmine ja pakkujal kasu teenimine. ●Idee-, toote- ja firmareklaamid. ●Ostja- ning kaubakesksed reklaamid. Avalik ja privaatne ala ●Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad) ●Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutuse...
b) maavanemad c) kohalik omavalitsus · Kohalikud omavalitsused määravad sotsiaaltoetusi (valla- ja linnavalitsused maksavad riigieelarvest eraldatud rahast toimetulekutoetust neile, kelle kuusissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri) · Kohalikud omavalitsused peavad sotsiaalregistrit · Kohalikud omavalitsused korraldavad eestkostet hooldust ja abiandmist toimetulekuabi vajavatele inimestele (lapsed, vanurid, kinnipidamiskohtadest vabanenud) · Kohalikud omavalitsused nõustavad inimesi
Nii näiteks suureneb liikumise tähtsus vananedes üha enam. Vanuritel on rohkem neid haigusi, mis soodustavad teiste haiguste teket. Seega tuleb erilist rõhku panna haiguste profülaktikale ja tervetele eluviisidele. Vanurite puhul on haigusleide seda enam, mida vanem on inimene. Vanurite nõrk üldseisund piirab mõningal määral operatiivsete protseduuride võimalusi. Eakad inimesed on oma tervisesuhtes sageli paremal arvamusel kui kõrvalseisjad. Vanurid võrdlevad oma muresid mitmete juba lahkunud kaaslaste saatusega ja sellega, mis nende meelest niikuinii kaasneb vanadusega. Subjektiivsetest kaebustest sagenevad vanemates vanusegruppides kõige enam jõuetus ja väsimus ning kognitiivsed häired. 75-aastaste hulgas süvenevad liikumisraskused ja mälu halvenemine. Inimese vananedes muutuvad kõige tavalisemaks need seisundid, mille puhul on raske öelda, kas tegemist haigusega või vananemisnähuga
SUHTLEMINE SUHTLEMINE Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, päringuid jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles, morses. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on vestlus, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib väheb arusaamatusi ning edastatakse kõige rohkem informatsiooni. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING Inimene on sotsiaalne olend ja veedab suurema osa päevast teiste inimestega erinevatel viisidel suheldes. Seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. ELU KAAR: MÕJU SUHTLMISELE Loote areng ja liigutused/kisa sündimisel Imikud ja lapsed oskused kasvavad/kujunevad välja suhted Noorukiiga oskuste/suhete laienemine Täiskasvanud erinevused toimingu sooritamisel Vanurid toimingu aeglane hääbumine/oskuste ja suhete taandareng BERLO SUHTLEMISMUDELID Lähetaja S...
Heaoluriik · Agraarühiskonnas oli riigi ülesandeks korra ja turvalisuse tagamine ning riigi kaitsmine välisvaenlase eest. · Sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse kohustused olid kirikul, perekonnal või külal ja vallal. · Industriaalühiskonnas toimusid aga olulised muutused, mis lisasid riigile uusi kohustusi: · valitsevaks muutus palgatöö vabrikus. Seetõttu jäi töövõimetu elanikkond (lapsed, vanurid, emad) hätta. · 19. sajandil kodanlike revolutsioonide tõttu kehtestati demokraatlikud valitsemisreziimid levisid demokraatlikud põhimõtted ja kodanikuõigused. Heaoluriigi olemus ja ülesanded: · riik sekkub majandusse ja tulude jaotamisse, et parandada inimeste toimetulekuvõimalusi. Toimub ressursside ülekandmine valdkonnast valdkonda. · Riik pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud (haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, munitsipaaleluase).
ähvardusi sõja kohta. Eesti rahval puudusid valikuvõimalused, võim ning neil tuli täita käske, mis anti Moskvast. Nõukogude võimud käivitasid ulatuslikud repressioonid Eesti rahva suhtes, vangistati või hukati endised liidrid ning kõrgemad inimesed. Lisaks hakati ka areteerima inimesi olenemata rahvakihist, repressiooni tipp oli 1941. aasta 14. juuni massiküüditamine, mille käigus viidi ära vabalt valitud Eestlasi. Naised, lapsed, vanurid saadeti Siberisse, täiskasvanud mehed aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. Teise maailmasõja tagajärjed Eestile olid rängad, likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti ajakirjandust, hävitati mälestussambaid ja raamatuid, lisaks katkestati ka välissidemed, natsionaliseeriti ka kõik eraettevõtted. Eesti sai baltiriikidest kõige enam kannatada ja Eesti rahvaarv vähenes 200 tuhande inimese võrra.
Välismaailm üritab küll aidata, aga abi kõigile ei jätku – toitu jääb väheseks. Nälgib see inimene, kelle kulutatav energia hulk ületab saadava energia hulga. Näljaga kaasneb vitamiinipuudus, kehvveresus, närvisüsteemi haigused, nahahädad, skorbuut, kõhulahtisus, vedelikupuudus, mitmesugused inflektsioonid jne. Surm võib saabuda mitmel põhjusel, sageli juhtub see südamehädade tõttu. WHO andmetel on nälja tõttu kõige ohustatumad lapsed ning vanurid. Kuigi maailmas nälgib rohkem naisi kui mehi, on viimased nälja poolt tekitavatele hädadele vastuvõtlikumad kui naised ehk nälja tõttu sureb rohkem mehi kui naisi. Artikkel vastas oma pealkirjale, seletades lahti nälja põhjused ja mõju organismile. Antud kirjutis on mõtlemapanev ja huvipakkuv, sest tekib parem arusaam maailmas tegelikult toimuvast.
POTITOOL MIS SEE ON? KELLELE SEDA VAJA ON? ERINEVAD POTITOOLID JA KASUTUSVÕIMALUSED? MIS SEE ON? • Tualetitoolid muudavad liikumisraskustega inimese igapäevased wc toimingud lihtsamaks. • Potitooli võib kasutada tualettruumis või asetada see kasutaja voodi kõrvale. KELLELE? • Kõigile liikumisraskustega inimestele- vanurid, puuetega inimesed ERINEVAD MUDELID Tualetitoolid on reguleeritava kõrgusega ja nii täidavad nad ühtlasi ka potikõrgenduse funktsiooni. Olenevalt mudelist võib tualetitoolil olla seljatugi ja/või käetoed. Osasid potitoole saab kasutada ka istetoolidena või duzzitoolidena. IGAÜKS SAAB VALIDA SOBIVAIMA TOOLI Mugav potitool polsterdatud istme ja seljatoega. Raam on valmistatud metallist ning iste on kinnitatud
(vaata slaid loengust) Maohapet neutraliseerivad ja maohappe Tõstavad pH-d sekretsiooni pärssivad ravimid (PPI, H-2 blokaatorid,antatsiidid) Antibakteriaalsetoimega ravimid Mikrobiootadüsbalanss Kõhukinnisustpõhjustavad ravimid Vähendavad peristaltikat Immunosupressandid Inhibeerivad soole immuunreaktsioone 13. Travelers' diarrhea (info slaididelt!) Riskigurpp: lapsed, vanurid, nõrga immuunsüsteemiga, maohappe sekretsiooni pärssivad ravimeid või antatsiide tarvitavad reisijad. Kerge kuni mõõduka kõhulahtisuse korral võib kasutada lorepamiidi. Palaviku ja verise kõhulahtisuse korral mitte kasutada – võib süvendada haiguse raskust. Kui sümptomid ei leevendu 24-48h jooksul – AB ravi. Esterichia coli enterotoksiin – vesine kõhulahtisus koos kõhukrampidega, palavikuga või ilma. Campylobacter – verine kõhulahtisus + palavik
Selle tagamiseks on loodud muuseume, raamatukogusid, ja arhiive, kus hoitakse meie rahva kultuuripärandit rahvaluulet ja -muusikat, mälestusi, dokumente, kirju, pilte ja maale, mis kõik näitavad meile, kust me tulnud oleme ja kes olid meie esivanemad. Heaolu kasvu aitab tagada majanduse pidev areng ja riigi sekkumine majandusellu. Riik toetab abivajajaid. Näiteks vanuritele, kes enam tööl ei käi, maksab riik vanaduspensioni. Ka vanurid on inimesed ja piisava sissetulekuga suudavad nad anda oma osa ühiskonna ellu. On palju pensionääre, kes on aktiivsed ja tahavad muuta ka teiste elu paremaks: mõned mittetulundusühingud, kuhu kuuluvad vanurid, riisuvad sügiseti parkides lehti ja puhastavad teid. Samuti on paljudele lastele vanavanemad suureks eeskujuks. Vanavanemad tahavad oma lapselastega võimalikult palju koos aega veeta ja õpetada neile oma elutarkusi.
SISUKORD SISUKORD 1. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6
distsipliin, mis tagab kuulekuse. Tänapäeval saadetakse sõjategevusse ajateenistuse läbinud inimesi, kuid vanasti see nii ei olnud. Meestel puudusid vajalikud teadmised ning relvastus polnud tasemel, seetõttu hukkusid neist paljud. Tänu teadmiste ja oskuste puudumisele polnud sõjategevus efektiivne ega toonud suuri edusamme. Kuid ka tänasel päeval surevad paljud sõjaväes mitte käinud inimesed: mehed, naised, lapsed ja vanurid, nad kõik on sõjategevuse ohvrid ning süütud inimesed. Arvan, et sõdimine pole parim viis lahenduste leidmiseks, see toob vaid halba- inimeste mällu sööbib alatiseks kohutav tapatöö, mis muudab inimeste psüühikat igaveseks. Tänu sõjale on paljud inimesed vigased, nad on kaotanud jala, käe või mõne muu organi või jäseme. Loodan, et tulevikus tehakse paremaid otsuseid vältimaks kohutava sõjategevuse
Nt. Iive negatiivne: venemaa, eesti, läti, leedu, tsehhi, ungari Tunnused: Sündimus väga väike Põhused: naise roll suhteliselt kõrge, religioon vähetähtis paljudes riikides protestantlus, haridustase kõrge eriti naistel, väärtushinnangud võrreldes teiste arengumaadega teistsugused pereplaneerimine. Majanduslikud põhjused: vanemad ei sõltu lastest pensionid Suremus väike Põhjused: väga hea arstiabi, head elutingimused Iive väga madal/negatiivne Koormusnäitaja suur vanurid Nüüdisaegne põlvkondade vahetumine Nt. Põhjamaad, osa Euroopast ja Jaapan Sündimus väike, Suremus väike, Iive väike kuid positiivne, koormusnäitaja paigas üle 50% Linnastumine ehk urbanisatsioon Eeljärk: See kujutab endast esimeste linnade tekkimist. Tuhandeid aastaid hõlmab. Esimesed linnad tekkisid ligikaudu 6000 aastat tagasi, Niiluse orus Nt. Ur, Uruk, Babülon, Jeruusalem, vanim Jeeriko Esimene järk: (tööstusajastu linn)
Keskmine eluiga on tõusnud viimaste aastatega märgatavalt, seda sellepärast et tänapäeva meditsiin on nii kõrgelt arenenud. Kui vanurite osakaal ühiskonnas tõuseb ka rahva keskmine vanus ja see toob kaasa ühiskonna vananemise. Kuna praegune meditsiin on nii kõrgelt arenenud toob see paratamatult endaga kaasa ka ühiskonna vananemise. Praegune heaoluühiskond tagab enda toetustega seda, et elu hammasrataste vahel jäänud inimesed, näitkes vanurid, invaliidid ja kroonilised haiged saavad edasi elada. Selline surmasuus olevate inimeste toetamine toob samuti kaasa ühiskonna vananemise. Ühiskonna vananemine on paratamatus, kuna heaoluühiskond loob vanuritele piisavald elukõlbulike võimalusi. Noorte osakaal langeb hariduse tähtsuse tõttu.
maailmast,poliitikast,ilmast jms teada saada. Ajaviiteks võime vaadata televiisorit,enda lemmiksaateid,filme jne.Tänapäeval,ma ei kujutaks ette elu,ilma meediat ehk ilma televiisorita,sellepärast iga päev,pärast kooli lõppu tahaks midagi vaadata,isegi kodutöid tehes,vaatan ma televiisorit. Internet on ka meedia,millest üldse ei saaks hakkama.Näiteks praegu internet on väga moes,ja seda kasutavad (enamus) noored,täiskasvanud ja isegi vanurid õppivad internetti kasutama. Sellepärast vahest,kui sa ei jõua lugeda ajakirjast või ajalehest uudiseid,moodi,ilma jne,siis saab lihtsalt internetti kasutada. Ta annab võimaluse näha ja kuulda,mis on moes,riietuses,muusikas jne.Vähemalt see on väga mugav,ei pea koguaeg raha raiskama nende ajakirjade peale ning ka siis,ei kogune üleliigset prügi. Meedia annab võimalust maailmaga suhelda,kuid selleks võtab aega,mida võiks sõpradele kulutada
Soomes ja Inglismaal. Siioni kirikus esitati klassikalist muusikat alates Bachist kuni Mozartini. Maria laulis enamasti ladina keeles, kuid võis kuulda ka prantsuse- ja saksa keelseid laule. Üheks meeldivaimaks lauluks etendusel kujunes ,,Ave Maria" 1. versioon. Mulle meeldis etendusel esitatud muusika esitus ja teostus. Iseenesest polnud etendusel viga midagi, kuid see muusika ei olnud kahjuks minu maitse. Pean tõdema, et etendust oli kuulamas suhteliselt palju rahvast, enamus neist vanurid. Seega võib arvata, et pensionieas inimestele meeldib sarnane muusika ja võib isegi loota, et see isegi minule vanemas eas meeldima hakkab. Kuna olin sellise muusikaga ka varem kokku puutunud, teadsin mida oodata. Seega ei olnud mulle mingi üllatus see, et kontsert minule peale ei läinud. Samas ma soovitan seda kuulama minna, kuna nii kõrge tasemega artiste ei kohta Kuressaares just tihti.
maksuametiga ning meediaga. Makrokeskkond 1. Majanduslik keskkond- põhiliseks teguriks pean piirkonna üldist majandustaset, töötust ja inflatsiooni. 2. Juriidilis-õiguslik v poliitiline keskkond- mõjutavad minu ettevõtte tegevust, kui seadustes tekivad muudatused, mis mõjutavad ettevõtjaid ja ettevõtlust. 3. Demograafiline keskkond- tegurid, mis mõjutavad minu ettevõtet on Põltsamaa linna väike rahvaarv ja vanuseline struktuur, kus ülekaalus on vanurid. 4. Kultuuriline keskkond- Põltsamaa linnas ei ole kosmeetikud pikalt tegutsenud, mis võib põhjustada olukorra, kus inimesete ( potensiaalsete klientide) teadmatuse tõttu on raske klientide käitumisnorme muuta. 5. Tehnoloogiline keskkond- Oma ettevõtte suurimaks plussiks pean kõrgekvaliteedilisi tooteid ja pidevalt areneva kosmeetikamaailmaga kursis olemist. Ettevõtte kliendid saavad kindlad olla, et tegemist on rangelt kontrollitud ja kvaliteetsete toodetega.
Eestlane ajaloo tõmbetuules Eestlane on pidevalt pidanud elama ja toime tulema erinevate muutuste ja raskustega. Kõige sündmusterohkeks osutus aga 20. sajand, mil toimus kaks suurt sõda ning Eesti iseseisvuse saavutamine. Eestlased, kes sündisid 20. sajandi algul pidid läbi elama Esimese Maailmasõja õudusi. Veidikenegi vanemad ja kogenumad mobiliseeriti. Vanurid, naised, lapsed ning vähekogenud jäeti taludesse. Sellest on juttu ka Mats Traadi romaanis "Tants aurukatla ümber", kus Mats Aniluige poegadest kõige noorem ning kogenematum poeg päris talu, kuna teiste poegade saatus viis nad talust välja. Teise Maailmasõja ajal saadeti veelgi rohkem eestlasi laiali. Need, kes olid nutikamad, põgenesid läände. Vähegi jõukamad küüditati ning talud jäid meestest tühjaks. Need, kes alles jäid, pidid täielikult järgima Nõukogude poolt ette antud eeskirju. 1940. aastal mobiliseeriti 55 000 eestlast punaarmeesse, aastal 1...
teenindamisrõõmust vabatahtlikult. Aidata inimest tavalise inimese oskusega. Mõjutada inimeste vahelisi suhteid. Abi andmine toimub mõlemapoolselt s.t. võrdõiguslikult, erapooletult, teenuse rajaja tingimusel. Abiandmine peab toimuma kohusetundlikult teoväliselt ja usalduslikult. Töö vanuritega Kutselised sots. töötajad on vanuritega tegelenud suhteliselt vähe. Noored sots. töötajad on tahtnud tegeleda laste-, noorte- või pereprobleemidega. Üks põhjus vanurid on haiged, vajavad haiglaravi jne. 1950-1960 aastani hakati Soome kirjanduses rõhutama vanurite sots. Hoolekandele. 1999 a. 1. okt. oli ÜRO vanurite päev 1970-74 oli negatiivne nägemus vanuritest. Vanurit peeti perekonna kriiside põhjuseks. Vaimse teovõime vähenemine ja muude põhjuste tõttu hakati ette nägema nn. kaitseteenuseid (invaliidide kodud) Eakus individuaalne ja ühiskondlik probleem Inimese elu aastateringid. Vananemine on elu igavese ringkäigu vältimatu etapp
kohev saba, mis pole kunagi rõngas Terav haistmine ning kuulmine Näevad paremini kui teised koerlased Peamiselt ööloom Eluviis Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad Eesti aladel võib hunti kohata võsastikes ja rabades Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise Hunt võib elada tehistingimustes 16 aastat Looduses ei ela nad kunagi nii kaua Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või pasaridena Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest Karja juht on emasloom Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks Tavaliselt on Eestis elava karja suurus 211 hunti Vahel on karjas ka juhtpaari õed-vennad, mõnikord
ja kogu maailma pidev arenemine ja muutumine. Vanema generatsiooni nimesed on harjunud eluga, mis oli viiskümmend aastat tagasi ning tihtipeale on nad selles niivõrd kinni, et ei suuda ega taha sellest lahti lasta ega unustada. Nad ei mõista, et miks noortel inimestel on vaja mobiiltelefone, nõudepesumasinat, mitu autot, uhkeid televiisoreid ja kallist remonti. Nooremate inimeste jaoks on need asjad üsna tavalised, igapäevased ning muudavad elu palju mugavamaks. Kuid vanurid on arvamusel, et ilma igasuguste tehnikaimedeta saab ka väga hästi hakkama ning pole mõtet raha raisata. Sellised lahkarvamused tekitavad väga palju riidu, segadust ja tülisid. Kindlasti sõltub põlvkondade vaheline läbisaamine ka vahemaast ja elukohast. Mõned vanavanemad elavad metsade ja põldudega ümbritsetud maakohtades. Noored seevastu on aga koondunud linnadesse. Kiire elutempo ja töö kõrvalt ei leita aega ega viitsimist maale vanavanematele külla sõita
kui kirjas vastastikku mõistetav. Keel arenes välja vanapõhja keelest. Rootsi keel on alates 1. Juulist 2009 Soome riigikeel soome keele kõrval. Varem olid rootsikeelsed kogukonnad ka Eestis, peamiselt Hiiumaal, Saaremaal, Vormsil ja Ruhnus. Rootsi keelt kasutavad vähemused olid esindatud parlamendis ning neil oli õigus kasutada emakeelt parlamentaarsetel debattidel. Mõned külade vanurid räägivad siiani rootsi keelt ning järgivad Rootsi kalendripühi, kuigi keelemurre on ilmselt välja suremas. Rootsi keele grammatiline struktuur on küll veidi raskem norra ja taani keele omast, ent ei valmista õppijale kunagi suuremaid raskusi. Näiteks on verbil ühes kindlas ajavormis vaid üks vorm, mis kõikides pööretes on sama. Rootsi keel jagab 100% skandinaavia sõnavara taani ning norra keelega. Kuid samas
BURUNDI Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level RAHVASTIK · Rahvaarv 8,988,091 (2009) · Rahvastiku tihedus 219 · in/km2 Mehi u. 49,6% ja naisi u. Click to edit Master text styles 50,4% Second level · Loomulik iibe üldkordaja Third level 28,8 promilli · Linnaelanike osakaal Fourth level 10% ...
Suurimad Usk,päritolu,rahvus Raha,aeg,sotsiaalne Liberalism,toleranst väärtused staatus Heaoluriigi põhimudelid 1. konservatiiv-korporatiivne mudel: ajalooliselt vanim, alus pandi Bismarcki reformidega Saksamaal Suunatud palgatöötajatele (mitte ülalpeetavatele või tõrjututele). Kindlustushüvitise suurus muutub vastavalt elualale ja kvalifikatsioonile. Kes teenib rohkem, on paremini kindlustatud. Vanurid ja lapsed on pigem pere mure. Hooldekodud valdavalt tasulised. Näide: Saksamaa, Belgia 2. sotsiaaldemokraatlik mudel: hüvesid püütakse jagada kõigile, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust ja arstiabi on tagatud kõigile. Heaolu pakkuja on riik. Kõrge maksukoormus. Samas pakutakse toetust kõigile, ka näiteks väga jõukate perede lapsed saavad lastetoetust või vanurid vanaduspensioni. Näide: Skandinaavia maad, Suurbritannia
Rahvastiku vananemine kui ühiskonna suur probleem Nooremate inimeste arv ühiskonnas on aastatega pidevalt vähenenud. Rahvastiku vananemine avaldub selles, et pensionäride arv kasvab kiiremini kui töötajate arv. Eesti elanikkonnast moodustavad vanurid 15%(65-aastased ja vanemad). Haripunkt saabub aga alles aastatel 2020-2030. Rahvastiku vananemine on küll ühiskonna suur probleem, kuid eakatesse ei tohiks suhtuda kui sotsiaalprobleemi. Ühiskond peab end ümber korraldama lähtudes vanemate inimeste rahulolust. Elanikkonna toimetulek vananedes väheneb ning paljud eakad vajavad pidevalt kõrvalabi. See aga omakorda seab uusi väljakutseid tervise- ja hoolekandesüsteemile. Ühel hetkel on
Õnneks olen tänaseks kõigega harjunud, tervis on tugevam kui kunagi varem. 3. Mis on teie tööülesanded all kaevanduses? Lükkan all kaevanduses söe vagonette, lisaks peame pidevalt kindlustama kaevanduse seinu ja lage, mis meile igahetk kaela võib sadada. 4. Kuidas olete rahul söekaevanduse töökorraldusega? Töötingimused on kohutavad ja palk väga väike. Töötada on lausa ohtlik. Kaevanduses on sunnitud töötama kõik: lapsed, noored, naised, mehed, vanurid. Vaatan suure imestusega, kuidas siinsed perekonnad nii väikse palgaga hakkama saavad. Paljud ei saagi, pidevad võlgu võtmised on tüüpilised. Kõige selle pärast tahan levitada sotsialistlikku mõtteviisi ning õhutada rahvast võitlema parema elukeskkonna nimel. 5. Kuidas on kohalikud teid vastu võtnud? Kas uute tutvuste loomine on teile lihtne olnud? Nagu ma varem mainisin, on väga palju mind aidanud pereisa Maheu. Kohalikud on olnud üllatavalt sõbralikud ning abivalmid
on ta on rikas ja lahke tüdruk . Koolis arvati , et kuna Kadri pole pärit nii jõukast perest kui teised , siis peab ta ka kohe varastama .Kuigi tegelikult Kadri poleks isegi sellisele mõttele tulnud ( Ta ei varastanud , siidisalli mis kuulus Milkale , kes oli Kadri klassikaaslane ) .Samal päeval koolist koju tulles ja suures halas ja nutus mida Kadrit sel hetkel valdas , sõitis Kadrile otsa auto . Kadri minestas ja ärgates oli ta juba haiglas . Haiglas olid enamused vanurid kellega Kadri eriti rääkida ei soovinud , sest nad pärisid koguaeg ta vanemate kohta . Kadri ema oli surnud , surma põhjuseks oli sündinud Kadri . Kadri ema suri sünnitusel ja Kadri isa oli teadmata kadunud . Ta elas Vanaemaga , kellele ei meeldinud Kadri soov raamatuid lugeda , kuid ajapikku hakkas ka see vanaemale meeldima . Ühel päeval toodi haiglasse kirjanik kes oli Elsa Sarap .Nad said kadriga sõpradeks ja kirjanik rääkis , et kui vajalik ikka raamatute lugemine on jne
eluiga. Elukvaliteedi parandamine aitab kaasa eluea tõstmisele. Mida halvem on elukvaliteet, seda väiksem on eluiga ja mida parem on kvaliteet, seda suurem on eluiga. Halbade harjumustega inimesed surevad varem, kui teised. Eriti halvad harjumused on näiteks liigne alkoholi tarbimine, narkootikumide kasutamine ning suitsetamine. Keskmise eluea lühenemisel on kaks komponenti: esiteks on madala elatustaseme tõttu , raskema töö ja ilmselt ka kehvema tervishoiu tõttu surevad Eesti vanurid mõni aasta varem kui lääne-eurooplased, tihti juba kuuekümnendates eluaaastates. Teiseks lühendab rahvastiku keskmist eluiga ka arvukad keskealiste ja isegi noorte inimeste surmad, mille peamiseks põhjuseks on kuritegevus ja autoõnnetused. Iga inimene peaks elama tervislikult ja turvaliselt. Tervislikult elamine tähendab, et ei ole halbu harjumusi ning toitud tervislikult. Selline käitumisviis aitab ka kaasa, eriti kui nii käituvad ja elavad paljud inimesed
Kuhu inimesed viiakse perele ei öeldud. Allikas on ka välja toodud, et inimesed hakkasid siis alles kiiresti asju pakkima. 2) Mis võis olla põhjuseks, et mehed eraldati oma perekondadest? Ohvrid võeti kodudest kinni perekondade kaupa, kuid enne vangivagunitesse paigutamist eraldati perekonnapead naistest, lastest ja vanuritest. Perepead arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse, kus enamik neist hukati või suri ebainimlike vangistusolude tõttu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti sundasumisele Venemaa põhjapoolsetele aladele ja Siberisse. Ka nendest surid väga paljud nälja, külma, haiguste ja üle jõu käiva töö tõttu. 3) Millised olid küüditatavate olmetingimused teel Siberisse? Mis tundub sinu jaoks kõige raskem? Tingimused teel Siberisse olid kohutavad. Sõideti trellitatud loomavagunites, vagunisse paigutati umbes 52 inimest, vagunitesse olid ehitatud kolmekordsed narid
mõjutab kogu ühiskonna toimetulekut. · Riikidel on erinevad heaolumudelid heaolureziimid. · Need tulenevad erinevatest poliitilistest ideoloogiatest, kultuuri- ja ajalootraditsioonidest. Konservatiivne heaolumudel: Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Jaapan, Belgia. · orienteerub töötavale inimesele, kelle palk ja sotsiaaltagatised katavad ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. · Naistes nähakse koduhoidjat, mitte konkurenti tööturul. Vanurid on suguvõsa hoole all või tasulises hooldekodus. · Inimese heaolutaseme määrab tema tööpanus, palk ja staaz kõrgema palga puhul on suuremad sotsiaalkindlustusmaksed. · Sotsiaalkindlustusskeemide haldamist korraldavad tööandjate ühendused ja ametiliidud. Valitsusele jääb järelvalve roll. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel: Rootsi, Taani, Norra, Soome, Holland. · solidaarsuspõhimõte sotsiaalhüvesid saavad kõik kodanikud, olenemata
ülekandeühiskond) 2. 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Siit küsimus- kas Eestis on tegemist heaoluühiskonnaga, põhjenda. Heaoluriigi põhimudelid: 1. Konservatiiv-korporatiivne mudel. Ajalooliselt vanim alus pandi Bismarcki Saksamaal. Suunatud palgatöötajatele(mitte ülalpeetavatele või tõrjututele) Kindlustushüvitise suurus muutub vastavalt elualale ja kvalifikatsioonile. Kes teenib rohkem, on paremini kindlustatud. Vanurid ja lapsed on pigem pere mure. Hooldekodud valdavalt tasulised. Näide: Saksamaa, Belgia' 2. Sotsiaaldemokraatlik mudel. Hüvesid püütakse jagada kõigile, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust ja arstiabi on tagatud kõigile. Heaolu pakkuja on riik. Kõrge maksukoormus. Samas pakutakse toetust kõigile- ka näiteks väga jõukate perede lapsed saavad lastetoetust või vanurid vanaduspensioni
9. tavaliselt olid samuraide klannijuhid valitsejale kaugelt sugulased. 10. olid kolm tuntuimat klanni : Fujiwara, Minamoto ja Tara. 11.KÕIGE KUULSAM SAMURAI HATTORI HANZO ehk HATTORI MASANARI , kes sai kuulsaks tänu sellele, et ta oli ninja. Ta oli üliosav mõõgakäsitseja. 12. mis vahet on ninjal ja samurail? NINJA oli treenitud tapma ta ei peatunud millegi ees ja võitles elu ja surma peale. Teda ei huvitanud, kas ohvrid olid naised ja lapsed või vanurid. Ninja ründas vaenlast kõige ootamatul hetkel ning ta vältis kahevõitlusesse sattumist. Samurai oli seevastu aga haritud ning viisakas, ta oli eetiline ja oli suuteline ise ostustama, mitte ei olnud kellegi mõju all. 13. filmis "Kill Bill" ei ole Hattori Hanzol samurai mõõgameistril mingit seost tegeliku ninja Hattori Hanzoga. 14. tänapäeval on jaapanis mitmeid omaalgatuslikke samurai-rühmitusi, kuid nende tegevus ei ole sõjaline vaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
