8.Vallakogukond mõiste sisu ja vallakogukonna ülesanded Pärast esimest talurahvaseadust hakkas pärisorjuse kaotamisega mõisate ümber kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus, mida hakati nimetama vallakogukondadeks. Selle ülesanneteks sai talupoegade omavaheliste tülide lahendamine, jälgida, et kõik oma koormiseid täidaksid ja see said ka määrata väiksemaid karistusi. 9. Väljarändamisliikumine ja usuvahetusliikumine miks ja mida need endast kujutasid? Miks: 1840. aastal tabas Eesti- ja Liivimaad näljahäda ja viljaikaldus. Levisid kuuldused, et Venemaal jagatakse kõigile soovijatele tasuta maad. Tõusis usk keisrisse ja kümned tuhanded inimesed pöördusid keisri usku. Hakati ka massiliselt välja rändama ja Venemaale tekkisid lausa eestlaste kogukonnad, millest mõni on säilinud isegi tänaseni. 10. Vaimuelu näiteid baltisaksa kultuurist ja eesti talurahvakultuurist, 1802 Tartu...
Pärisorjuse kaotamine Eestis Esimesed kriisinähud mõisamajanduses. Viljahinnad püsisid kõrged, Venemaa sisekubermangud pakkusid soodsaid turustamisvõimalusi. Esimesed kriisinähud tekkisid 18. saj lõpul, kui mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Puuhoonete asemel hakkasid mõisates kerkima mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega. Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota ning sellega tõsteti talupoegade koormisi. Reformide taotlused. Kujunesid mõisnike rühmitused, kes otsisid kriisist väljapääsu. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et lae...
Millised õigused laienesid talupoegadele 1816. ja 1819. a. talurahvaseadustega? (3p) Pärisorjus kaotati, talupojast sai vaba talupojaseisus. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara. 1 Ajalugu 5.Miks tekkis eestlaste hulgas massiline usuvahetusliikumine ? Millisesse usku mindi? (2p) Sellepärast, et kirikuseadus kaotas luteri usu riigiusuna. Selles asemele tuli nüüd kreeka-katoliku õigeusk millesse nüüd hakati uskuma ja tehti usuvahetus. 6. Selgitada (1p) a) Kroonupalat Majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile ja seda juhtis viitsekuberner. b) magasivili- viljavaru millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. 7.Kuidas on mõjutanud Eesti ajalugu Aleksander I ? (1p)...
Selle lõpul oli Eestis120 000 140 000 inimest. Maa oli rahvast tühi ja pakkus jubedat pilti. Põllud, loomad, mõisad jms olid praktiliselt hävinud. Kuid rahvaarv oli 18 sajandi lõpuks üle pool miljoni inimese. Maa taastus sõjast kiiresti. *Balti erikord - Venemaa võit ei olnud kindel,ta vis maad taas kaotada, sellepärast tahtis Venemaad baltisaksa aadliku toetust.Poolehoiu võitmist teostati restitutsiooniga (mõisade tagasi andmine õigetel omanikudele). Balti aadlil ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldused.Eesti-ja Liivimaad eraldas usk, saksakeelne asjaajmine ning tollipiir. Vene võimu esindajad olid kindralkubernerid. Nad olid palju Venemaal , siis jäi võim kahele valitsusnõunikule. Koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad - aadlimatriklid. Omavalitsus säilis ka linnadel. *Põllumajandus - põllumajanduse taastamisel oli...
sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, valla vanemast, tema abilistest ja valla kohtust. Millised muudatused toimusid mõisamajanduses/talupoegade elus 19. sajandil. Uuendused tõid suuri muutusi. 1) Inimesed said vabamalt liikuda, mis soodustas nii linnade ja alevite kasvu kui ka tööstusettevõtte arengut. 2) 19. saj I poolel sai vabrikutööstus alguse. (Narva jt.) (Kreenholmi manufaktuur Narvas) Puuvill. 6.a) usuvahetusliikumine Põhjused Massiline usuvahetusliikumine. 1) vene õigusu kiriku aktiivsuse kasv Balti kubermangudes. 2) Peamine motiiv on peetud Eesti ja Läti talupoegade looutsi parandada oma majnduslikku olukorda, omandades maad ja aavutades mõisakoormiste kergendamise. 3) protest Baltisaksa mõisnike kontolli all olnud lutrliku kiriku vastu. Tulemus: 1) Uute õigeusu koguduste avamine 2) Ühendati õigeusu kogudusi. 3) Suurenes apostlikku õigeusku üleminek...
abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj...
· Katariina II poolt kehtestatud asehalduskorraldusega (1783-1796) kaotati ajutiselt Balti erikord. · 1739 Ilmus Piibel eesti keeles (tõlkis A.Thor Helle). · 18.sajandi lõpul sai valitsevaks ehitus- ja kunstistiiliks klassitsism · 1802 taasavati Tartu Ülikool. · 1816 Eestimaa ja 1819 Liivimaa kubermangus kaotati pärisorjus. · 19.sajandi alguses kujunes välja talurahva omavalitsus - vald. · 1845 algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine , mille käigus läks ~60 tuhat inimest luterlusest üle vene õigeusku. · 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadustega mindi järk-järgult teorendilt üle raharendile ja lubati talude päriseksostmist. · 1860-ndatel algas väljarändamisliikumine, mille käigus kümned tuhanded eestlased asusid elama Venemaa suurlinnadesse (N:Petrburi) ja rajasid eesti külasid üle kogu Vene impeeriumi. · 1857 hakkas ilmuma J.V.Jannseni "Perno Postimees", millega pandi alus...
Ahrens koostas põhjaeesti murde alusel uue eesti keele grammatika. 1857 hakkas Pärnus ilmuma "Perno Postimees", mille väljaandjaks oli J.V.Jannsen Kirikuelu 19.sajandil Luteri usk oli endiselt vaimuelu kujundajaks, kuid tema seisund lõi kõikuma pärast 1832.aastal vastuvõetud seadust, mil luteri usk polnud enam valitsev usk Baltimail, vaid ainult üks lubatud usulahkudest. Ametlikuks usuks jäi vaid vene õigeusk. 1840. aastatel algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine - talurahvas hakkas astuma vene õigeusku. Samal ajal elas tõusu üle vennastekoguduste liikumine. Järva- ja Harjumaal hakkas levima Maltsveti liikumine, mis peagi sulandus ühte väljarändamisliikumisega. Suure muutuse usuelus tõid kaasa venestusreformid, millega kaasnes õigeusu aktiivne levitamine. Eesti kultuur rahvuslikul ärkamisajal Rahvuslikule ärkamisajale lõi soodsa pinnase pärisorjuse kaotamine. Üheks rahvusliku liikumise juhtfiguuriks oli J. V.Jannsen...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...
F. Parrot Taasavatud TÜ esimene rektor Janis Cimze 1828 rajas Valka elementaarkooli õpetajate seminari O.W. Masing 1821-1823 Maarahva nädalaleht, Õ-täht Eduard Ahrens pastor, Eesti keele grammatika 1843, kirjakeele asendaja Fr.R. Faehlmann ÕES, kalevipoja lugude kogumise algataja Fr.R. Kreutzwald lõpetas Kalevipoja, kirjutas hulga muinasjutte Estofiil eesti keele uurija 1840 aastatel algas usuvahetusliikumine , massiline vene usku minek 1857 ,,Perno Postimees" J.V. Jannsen Eestikeelses kirjasõnas sai valitsevaks ilmalik kirjandus. Ühiskonna vaimuelu üheks oluliseks kujundajaks jäi ka luteri usu kirik. Seltsiliikumine Üheks esimeseks seltsiks oli "Vanemuine", mis sai eeskujuks teistele samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades. Üheks tähtsaks seltsiks oli ka EKMS. Miks oli vaja talurahvaseadusi? *Valgustusideede levik ja selle pärisorjuse vastasus...
8. Talurahva koormised Mõisakoormistest oli jätkuvalt peamiseks teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatöö ajaliseks abitööks; Riiklikest kohustustest oli talurahva õlul pearaha ja nekrutiandmine; Olid ka kirikumaksud, mis tagasid kirikute ülalpidamise. 9. Usuvahetusliikumine Ajend: 1845.a levisid kuuldused, et keisri usku vastu võttes vabastatakse nad teoorjusest. Tagajärg: Õigeusku astus üle 60 000 inimese, kerkisid esimesed õigeusu kirikud ja levisid venepärased ristinimed. 10. 1849/1856/1865 talurahvaseadused miks vastu võeti, mida sätestati, tulemus Võeti vastu selleks, et vabaneda sunnismaisusest, samuti sooviti talusid omada ning vabaneda teorendist;...
I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr 1100 eKr esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 500 eKr tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand,...
· 17881790 VeneRootsi sõda (Venemaa võit) · 1739 Esimene eestikeelne Piibel · 1765 Liivimaa maapäev võeti vastu Zimmermanni Koolikorralduse kava · 1802 Eestimaa maapäev võeti vastu talurahvaregulatiiv · 1802 Liivimaa maapäev õeti vastu talurahvaregulatiiv · 1805 Rahutused PõhjaEestis · 1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale · 1816 32. mai Talurahvaseadus Eestimaal · 1819 26. märts Talurahvaseadus Liivimaal · 1845 Usuvahetusliikumine · 1849 Uus Liivimaa talurahvaseadus · 1856 Uus talurahvaseadus Eeestimaal · 1865 Uus talurahvaseadus Saaremaal · 1858 Mahtra sõda · 1802 Tartu Ülikooli Taasavamine · 1838 Loodi Õpetatud Eesti selts · 18571861 Rahvuseepose ,,Kalevipoeg" koostamine · 1850ndad Maltsvetiliikumine · 172030ndad Pietismi levik · 1730ndad Vennastekoguduste levik · 18. saj II pool Ratsionalismi levik Mõisted...
VENE AEG 1. Eesti pärast Põhja sõda. 2. Balti erikorra olemus. 3. Mis on restitutsioon? 4. Aadlimatriklite koostamine. 5. Põllumajanduse areng peale sõda. 6. Talupoegade olukord vene võimu all. 7. Vennastekoguduste liikumise olemus. 8. Millal ilmus eesti keeles piibli täielik tõlge? 9. Kriisinähud mõisamajanduses. 10. Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal. 11. Usuvahetusliikumine . 12. Talurahva koormised vene ajal. 13. Üleminek teoorjuselt raharendile. 14. Talude päriseks ostmine. 15. Mahtra sõda. 16. Väljarändamine. 17. Tartu Ülikooli taasavamine. 1. Pärast sõda elas Eestis 120 140 tuhat inimest (poole vähem kui enne); Eesti oli kehvas seisus: kirikud olid metsa kasvanud, inimesed otsisid üksteist üksikute jalajälgede järgi, põllud olid sööti kasvanud, loomad surnud. 2. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, kindralkubernäril oli õigus...
Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed · Ei tulnud vene õigeusk(see ei · Pärisorjuse taaskehtestamine soosinud haridust) · Mõisate restitutsioon(talurahva · Säilis tollipiir,seega vene olukord halvenes) sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks omapära säilis Talurahva oluk...
Viini kongressi eesmärgid ja ülesanded olid a)Euroopa poliitilist kaarti korrastada ehk muuta võitnud riikide huvides. b) panna paika uus sõjajärgne poliitiline korraldus. 2. Uue Euroopa loomise põhimõtted: a)seadusandlik ehk leiitiimsus põhimõte sooviti kõigi Pr. Rev. Eelsete dünastiate võimuletulekut. b)tasakaaalupõhimõte- ükski võitjariik ei tohitinud olla teistest tugevam. c)julgeolekupõhimõte-Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 3.1848-49 a. Revolutsiooni põhjused olid: *Absolutistlikku riigikorra tingimustes oli poliitiline võim aadli käes, kuid majanduslikult tugevnev kodanlus ei leppinud enam sellega ning soovisid aadliga poliitilist võimu jagada. *Rahvuslikud vastuolud. Tulemused: *nõrgenes absolutistlik riigikord *kehtsestati põhiseadused *kodandlusele anti tegevusvabadus 4. Kuna valimissüsteem oli aegunud. 5. Iirimaa oli piirkond, kus maa oli Inglise aadlike käes. Iiri talupojad pidid maad rentima ja kandma väga ränka...
Vallakohus kohtusi ja kaebusi arutati talupoegade osavõtul 6. Magasiait koguti ikalduste ja näljahädade tarbeks viljavarusid, mida jaotati talupoegadele. 7. Priinimed Talupojad said perekonnanimed IV 1. Talude päriseksostmine ja teoorjuse kadumine 1849. a. vastuvõetud talurahva seadus nägi ette üleminekut raharendile ja andis talupoegadele õiguse talu päriseks osta. 2. Väljarändamisliikumine ja usuvahetusliikumine on tingitud tõsiasjast, et valitses maapuudus ja tekkisid kuulujutud, et kes lähevad üle keisri usku saavad endale maad. 1863. aastal kinnitatud seadusega said talupojad liikumisvabaduse ja Venemaal anti tasuta maad- suur väljaränne. V 1. J. V. Jansen võttis kasutusele mõiste ,,eestlane" ja hakkas välja andma Perno Postimeest. (1857) 2. J. Hurt sõnastas ,,rahvusliku ülesande", poliitiline ühendus Venemaaga, saksa...
Aastal alustati harrastuslike teatrietenduste korraldamisega. 1870. aastal asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts ja 1872. Aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts. Luteri usk oli endiselt vaimuelu kujundajaks, kuid tema seisund lõi kõikuma pärast 1832.aastal vastuvõetud seadust, mil luteri usk polnud enam valitsev usk Baltimail, vaid ainult üks lubatud usulahkudest. Ametlikuks usuks jäi vaid vene õigeusk. 1840. aastatel algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine - talurahvas hakkas astuma vene õigeusku. Samal ajal elas tõusu üle vennastekoguduste liikumine. Järva- ja Harjumaal hakkas levima Maltsveti liikumine, mis peagi sulandus ühte väljarändamisliikumisega. Suure muutuse usuelus tõid kaasa venestusreformid, millega kaasnes õigeusu aktiivne levitamine. Baltisaksa kultuurielu keskus oli Tartu. Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskseks Raadi mõis, kus käis koos tollane Tartu vaimueliit. Tallinnas edendasid baltisakslaste kunstielu...
Esimene maailmasõda (28 juuli 1914- 15 november 1918) Maailmasõda on laia haardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda toimus põhiliselt Euroopas. Kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Anting meresõjaga kõikide maailma ookeanidel. Keskriigid ehk saksa keisririik austria-ungari kaksikmonarhia türgi impeerium ja bulgaaria said esimeses maailmasõjas rängalt lüüa. Antant eesotsas suurbritannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud itaalia ja ameerika ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana ( Antandi poolel olnud vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku.). Esimeses maailmasõja tulemusena muutus põhjalikult euroopa poliitiline kaart. Tekkis terve rida uusi rahvusriike, sealhulgas eesti vabariik. Esimene maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel. Üheks peamiseks põhjuseks oli suurbritannia j...