Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"usuvahetusliikumine" - 74 õppematerjali

usuvahetusliikumine - talupojad läksid luteri usust Vene õigeusku lootuses saada maad "Noor-Eesti" -kirjanduslik liikumine (1905a.) Balti erikord -eriline olukord Baltimaades, eriõigused Vene riigi koosseisus EKS -Eesti kirjandusselts, rajati 1907a. 17.okt. manifest -(1905) Vene tsaar lubas 1) kodanlikke vabadusi 2) parlamendi http://www.abiks.pri.ee
thumbnail
5
doc

Ajaloo Kordamisküsimused §19-24

8.Vallakogukond ­ mõiste sisu ja vallakogukonna ülesanded Pärast esimest talurahvaseadust hakkas pärisorjuse kaotamisega mõisate ümber kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus, mida hakati nimetama vallakogukondadeks. Selle ülesanneteks sai talupoegade omavaheliste tülide lahendamine, jälgida, et kõik oma koormiseid täidaksid ja see said ka määrata väiksemaid karistusi. 9. Väljarändamisliikumine ja usuvahetusliikumine ­ miks ja mida need endast kujutasid? Miks: 1840. aastal tabas Eesti- ja Liivimaad näljahäda ja viljaikaldus. Levisid kuuldused, et Venemaal jagatakse kõigile soovijatele tasuta maad. Tõusis usk keisrisse ja kümned tuhanded inimesed pöördusid keisri usku. Hakati ka massiliselt välja rändama ja Venemaale tekkisid lausa eestlaste kogukonnad, millest mõni on säilinud isegi tänaseni. 10. Vaimuelu ­ näiteid baltisaksa kultuurist ja eesti talurahvakultuurist, 1802 Tartu...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti XIX saj

Pärisorjuse kaotamine Eestis Esimesed kriisinähud mõisamajanduses. Viljahinnad püsisid kõrged, Venemaa sisekubermangud pakkusid soodsaid turustamisvõimalusi. Esimesed kriisinähud tekkisid 18. saj lõpul, kui mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Puuhoonete asemel hakkasid mõisates kerkima mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega. Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota ning sellega tõsteti talupoegade koormisi. Reformide taotlused. Kujunesid mõisnike rühmitused, kes otsisid kriisist väljapääsu. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et lae...

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti Vene tsaaririigi koosseisus

Millised õigused laienesid talupoegadele 1816. ja 1819. a. talurahvaseadustega? (3p) Pärisorjus kaotati, talupojast sai vaba talupojaseisus. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara. 1 Ajalugu 5.Miks tekkis eestlaste hulgas massiline usuvahetusliikumine ? Millisesse usku mindi? (2p) Sellepärast, et kirikuseadus kaotas luteri usu riigiusuna. Selles asemele tuli nüüd kreeka-katoliku õigeusk millesse nüüd hakati uskuma ja tehti usuvahetus. 6. Selgitada (1p) a) Kroonupalat ­ Majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile ja seda juhtis viitsekuberner. b) magasivili- viljavaru millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. 7.Kuidas on mõjutanud Eesti ajalugu Aleksander I ? (1p)...

Ajalugu
138 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti pärast Põhjasõda

Selle lõpul oli Eestis120 000 ­ 140 000 inimest. Maa oli rahvast tühi ja pakkus jubedat pilti. Põllud, loomad, mõisad jms olid praktiliselt hävinud. Kuid rahvaarv oli 18 sajandi lõpuks üle pool miljoni inimese. Maa taastus sõjast kiiresti. *Balti erikord - Venemaa võit ei olnud kindel,ta vis maad taas kaotada, sellepärast tahtis Venemaad baltisaksa aadliku toetust.Poolehoiu võitmist teostati restitutsiooniga (mõisade tagasi andmine õigetel omanikudele). Balti aadlil ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldused.Eesti-ja Liivimaad eraldas usk, saksakeelne asjaajmine ning tollipiir. Vene võimu esindajad olid kindralkubernerid. Nad olid palju Venemaal , siis jäi võim kahele valitsusnõunikule. Koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad - aadlimatriklid. Omavalitsus säilis ka linnadel. *Põllumajandus - põllumajanduse taastamisel oli...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti kultuurilugu- eksamiks

sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...

Eesti kultuuriajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Talurahvaseadused

Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, valla vanemast, tema abilistest ja valla kohtust. Millised muudatused toimusid mõisamajanduses/talupoegade elus 19. sajandil. Uuendused tõid suuri muutusi. 1) Inimesed said vabamalt liikuda, mis soodustas nii linnade ja alevite kasvu kui ka tööstusettevõtte arengut. 2) 19. saj I poolel sai vabrikutööstus alguse. (Narva jt.) (Kreenholmi manufaktuur Narvas) Puuvill. 6.a) usuvahetusliikumine ­ Põhjused ­ Massiline usuvahetusliikumine. 1) vene õigusu kiriku aktiivsuse kasv Balti kubermangudes. 2) Peamine motiiv on peetud Eesti ja Läti talupoegade looutsi parandada oma majnduslikku olukorda, omandades maad ja aavutades mõisakoormiste kergendamise. 3) protest Baltisaksa mõisnike kontolli all olnud lutrliku kiriku vastu. Tulemus: 1) Uute õigeusu koguduste avamine 2) Ühendati õigeusu kogudusi. 3) Suurenes apostlikku õigeusku üleminek...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ärkamisaeg

abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti ajalooperioodid

· Katariina II poolt kehtestatud asehalduskorraldusega (1783-1796) kaotati ajutiselt Balti erikord. · 1739 Ilmus Piibel eesti keeles (tõlkis A.Thor Helle). · 18.sajandi lõpul sai valitsevaks ehitus- ja kunstistiiliks klassitsism · 1802 taasavati Tartu Ülikool. · 1816 Eestimaa ja 1819 Liivimaa kubermangus kaotati pärisorjus. · 19.sajandi alguses kujunes välja talurahva omavalitsus - vald. · 1845 algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine , mille käigus läks ~60 tuhat inimest luterlusest üle vene õigeusku. · 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadustega mindi järk-järgult teorendilt üle raharendile ja lubati talude päriseksostmist. · 1860-ndatel algas väljarändamisliikumine, mille käigus kümned tuhanded eestlased asusid elama Venemaa suurlinnadesse (N:Petrburi) ja rajasid eesti külasid üle kogu Vene impeeriumi. · 1857 hakkas ilmuma J.V.Jannseni "Perno Postimees", millega pandi alus...

Ajalugu
464 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti kultuur

Ahrens koostas põhjaeesti murde alusel uue eesti keele grammatika. 1857 hakkas Pärnus ilmuma "Perno Postimees", mille väljaandjaks oli J.V.Jannsen Kirikuelu 19.sajandil Luteri usk oli endiselt vaimuelu kujundajaks, kuid tema seisund lõi kõikuma pärast 1832.aastal vastuvõetud seadust, mil luteri usk polnud enam valitsev usk Baltimail, vaid ainult üks lubatud usulahkudest. Ametlikuks usuks jäi vaid vene õigeusk. 1840. aastatel algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine - talurahvas hakkas astuma vene õigeusku. Samal ajal elas tõusu üle vennastekoguduste liikumine. Järva- ja Harjumaal hakkas levima Maltsveti liikumine, mis peagi sulandus ühte väljarändamisliikumisega. Suure muutuse usuelus tõid kaasa venestusreformid, millega kaasnes õigeusu aktiivne levitamine. Eesti kultuur rahvuslikul ärkamisajal Rahvuslikule ärkamisajale lõi soodsa pinnase pärisorjuse kaotamine. Üheks rahvusliku liikumise juhtfiguuriks oli J. V.Jannsen...

Ajalugu
337 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

F. Parrot ­ Taasavatud TÜ esimene rektor Janis Cimze ­ 1828 rajas Valka elementaarkooli õpetajate seminari O.W. Masing ­ 1821-1823 Maarahva nädalaleht, Õ-täht Eduard Ahrens ­ pastor, Eesti keele grammatika 1843, kirjakeele asendaja Fr.R. Faehlmann ­ ÕES, kalevipoja lugude kogumise algataja Fr.R. Kreutzwald ­ lõpetas Kalevipoja, kirjutas hulga muinasjutte Estofiil ­ eesti keele uurija 1840 aastatel ­ algas usuvahetusliikumine , massiline vene usku minek 1857 ­ ,,Perno Postimees" ­ J.V. Jannsen Eestikeelses kirjasõnas sai valitsevaks ilmalik kirjandus. Ühiskonna vaimuelu üheks oluliseks kujundajaks jäi ka luteri usu kirik. Seltsiliikumine ­ Üheks esimeseks seltsiks oli "Vanemuine", mis sai eeskujuks teistele samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades. Üheks tähtsaks seltsiks oli ka EKMS. Miks oli vaja talurahvaseadusi? *Valgustusideede levik ja selle pärisorjuse vastasus...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
2
doc

19. saj talurahvaseadused Eestis

8. Talurahva koormised Mõisakoormistest oli jätkuvalt peamiseks teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatöö ajaliseks abitööks; Riiklikest kohustustest oli talurahva õlul pearaha ja nekrutiandmine; Olid ka kirikumaksud, mis tagasid kirikute ülalpidamise. 9. Usuvahetusliikumine Ajend: 1845.a levisid kuuldused, et keisri usku vastu võttes vabastatakse nad teoorjusest. Tagajärg: Õigeusku astus üle 60 000 inimese, kerkisid esimesed õigeusu kirikud ja levisid venepärased ristinimed. 10. 1849/1856/1865 talurahvaseadused ­ miks vastu võeti, mida sätestati, tulemus Võeti vastu selleks, et vabaneda sunnismaisusest, samuti sooviti talusid omada ning vabaneda teorendist;...

Ajalugu
285 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 ­ 5000 eKr ­ KUNDA KULTUUR ­ Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 ­ 1800 eKr - NARVA KULTUUR ­ keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR ­ algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR ­ karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr ­ 1100 eKr ­ esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 ­ 500 eKr ­ tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand,...

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

· 17881790 ­ VeneRootsi sõda (Venemaa võit) · 1739 ­ Esimene eestikeelne Piibel · 1765 ­ Liivimaa maapäev võeti vastu Zimmermanni Koolikorralduse kava · 1802 ­ Eestimaa maapäev võeti vastu talurahvaregulatiiv · 1802 ­ Liivimaa maapäev ­õeti vastu talurahvaregulatiiv · 1805 ­ Rahutused PõhjaEestis · 1812 ­ Napoleoni väed tungisid Kuramaale · 1816 32. mai ­ Talurahvaseadus Eestimaal · 1819 26. märts ­ Talurahvaseadus Liivimaal · 1845 ­ Usuvahetusliikumine · 1849 ­ Uus Liivimaa talurahvaseadus · 1856 ­ Uus talurahvaseadus Eeestimaal · 1865 ­ Uus talurahvaseadus Saaremaal · 1858 ­ Mahtra sõda · 1802 ­ Tartu Ülikooli Taasavamine · 1838 ­ Loodi Õpetatud Eesti selts · 1857­1861 ­ Rahvuseepose ,,Kalevipoeg" koostamine · 1850ndad ­ Maltsvetiliikumine · 172030ndad ­ Pietismi levik · 1730ndad ­ Vennastekoguduste levik · 18. saj II pool ­ Ratsionalismi levik Mõisted...

Ajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

VENE AEG 1. Eesti pärast Põhja sõda. 2. Balti erikorra olemus. 3. Mis on restitutsioon? 4. Aadlimatriklite koostamine. 5. Põllumajanduse areng peale sõda. 6. Talupoegade olukord vene võimu all. 7. Vennastekoguduste liikumise olemus. 8. Millal ilmus eesti keeles piibli täielik tõlge? 9. Kriisinähud mõisamajanduses. 10. Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal. 11. Usuvahetusliikumine . 12. Talurahva koormised vene ajal. 13. Üleminek teoorjuselt raharendile. 14. Talude päriseks ostmine. 15. Mahtra sõda. 16. Väljarändamine. 17. Tartu Ülikooli taasavamine. 1. Pärast sõda elas Eestis 120 ­ 140 tuhat inimest (poole vähem kui enne); Eesti oli kehvas seisus: kirikud olid metsa kasvanud, inimesed otsisid üksteist üksikute jalajälgede järgi, põllud olid sööti kasvanud, loomad surnud. 2. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, kindralkubernäril oli õigus...

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Vene aeg

Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati ­ olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia ­ surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed · Ei tulnud vene õigeusk(see ei · Pärisorjuse taaskehtestamine soosinud haridust) · Mõisate restitutsioon(talurahva · Säilis tollipiir,seega vene olukord halvenes) sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks omapära säilis Talurahva oluk...

Ajalugu
220 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajaloo KT kordamisleht.

Viini kongressi eesmärgid ja ülesanded olid a)Euroopa poliitilist kaarti korrastada ehk muuta võitnud riikide huvides. b) panna paika uus sõjajärgne poliitiline korraldus. 2. Uue Euroopa loomise põhimõtted: a)seadusandlik ehk leiitiimsus põhimõte ­ sooviti kõigi Pr. Rev. Eelsete dünastiate võimuletulekut. b)tasakaaalupõhimõte- ükski võitjariik ei tohitinud olla teistest tugevam. c)julgeolekupõhimõte-Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 3.1848-49 a. Revolutsiooni põhjused olid: *Absolutistlikku riigikorra tingimustes oli poliitiline võim aadli käes, kuid majanduslikult tugevnev kodanlus ei leppinud enam sellega ning soovisid aadliga poliitilist võimu jagada. *Rahvuslikud vastuolud. Tulemused: *nõrgenes absolutistlik riigikord *kehtsestati põhiseadused *kodandlusele anti tegevusvabadus 4. Kuna valimissüsteem oli aegunud. 5. Iirimaa oli piirkond, kus maa oli Inglise aadlike käes. Iiri talupojad pidid maad rentima ja kandma väga ränka...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti Vene Impeeriumis

Vallakohus ­ kohtusi ja kaebusi arutati talupoegade osavõtul 6. Magasiait ­ koguti ikalduste ja näljahädade tarbeks viljavarusid, mida jaotati talupoegadele. 7. Priinimed ­ Talupojad said perekonnanimed IV 1. Talude päriseksostmine ja teoorjuse kadumine­ 1849. a. vastuvõetud talurahva seadus nägi ette üleminekut raharendile ja andis talupoegadele õiguse talu päriseks osta. 2. Väljarändamisliikumine ja usuvahetusliikumine ­ on tingitud tõsiasjast, et valitses maapuudus ja tekkisid kuulujutud, et kes lähevad üle keisri usku saavad endale maad. 1863. aastal kinnitatud seadusega said talupojad liikumisvabaduse ja Venemaal anti tasuta maad- suur väljaränne. V 1. J. V. Jansen ­ võttis kasutusele mõiste ,,eestlane" ja hakkas välja andma Perno Postimeest. (1857) 2. J. Hurt ­ sõnastas ,,rahvusliku ülesande", poliitiline ühendus Venemaaga, saksa...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Baltisaksa roll eestlaste ajaloos

Aastal alustati harrastuslike teatrietenduste korraldamisega. 1870. aastal asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts ja 1872. Aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts. Luteri usk oli endiselt vaimuelu kujundajaks, kuid tema seisund lõi kõikuma pärast 1832.aastal vastuvõetud seadust, mil luteri usk polnud enam valitsev usk Baltimail, vaid ainult üks lubatud usulahkudest. Ametlikuks usuks jäi vaid vene õigeusk. 1840. aastatel algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine - talurahvas hakkas astuma vene õigeusku. Samal ajal elas tõusu üle vennastekoguduste liikumine. Järva- ja Harjumaal hakkas levima Maltsveti liikumine, mis peagi sulandus ühte väljarändamisliikumisega. Suure muutuse usuelus tõid kaasa venestusreformid, millega kaasnes õigeusu aktiivne levitamine. Baltisaksa kultuurielu keskus oli Tartu. Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskseks Raadi mõis, kus käis koos tollane Tartu vaimueliit. Tallinnas edendasid baltisakslaste kunstielu...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ajaloo konspekt

Esimene maailmasõda (28 juuli 1914- 15 november 1918) Maailmasõda on laia haardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda toimus põhiliselt Euroopas. Kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Anting meresõjaga kõikide maailma ookeanidel. Keskriigid ehk saksa keisririik austria-ungari kaksikmonarhia türgi impeerium ja bulgaaria said esimeses maailmasõjas rängalt lüüa. Antant eesotsas suurbritannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud itaalia ja ameerika ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana ( Antandi poolel olnud vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku.). Esimeses maailmasõja tulemusena muutus põhjalikult euroopa poliitiline kaart. Tekkis terve rida uusi rahvusriike, sealhulgas eesti vabariik. Esimene maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel. Üheks peamiseks põhjuseks oli suurbritannia j...

Ajalugu
86 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun