Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tööstusühiskond" - 174 õppematerjali

tööstusühiskond – tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives töötaja ehk hõivatu – palgatööline, ettevõtja või vabakutseline, kes saab oma töö eest tasu
thumbnail
1
doc

Kuidas muutis tööstusühiskond inimeste elu?

Elu läks füüsiliselt kergemaks tänu tehnilistele leiutistele. Tekkis mitmeid masinaid, mis tegid kergelt ära mitme inimese töö, kuid sellel oli ka oma halb pool ­ mitmed inimesed kaotasid töö. Tänu sellele hakati rohkem haridust tahtma, sest siis oli võimalus teha paberitööd ning ka masinate käsitlejad pidid olema haritud. Inimesed hakkasid linnastuma, aga tänu sellele levisid haigused palju rohkem ja kiiremini. Kuna tekkisid vabrikud olid kaubad kättesaadavamad ning nende hind ka madalam. Mitmed vabrikandid võtsid vastu otsuse, et palgatööliste palgaks on vabriku poest tasuta kaup. Aja jooksul tõi see kahju ikkagi vabrikantidele. Tehti ka teisi otsuseid. Üks suurimaid oli see, et tööliste tööpäev lühendati 8 tunnini. Nii jäi töölistele ka vaba aega muuga tegelemiseks. Sai käia teatris, raamatukogus ja muudes kultuuria...

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tööstusühiskond muudab inimeste elu

Enam polnud vaja nii palju töölisi, kuna tehastes ja tööstustes hakati kasutama masinaid, mis vähendas ülearust tööjõu tarvidust. Masinatega tehastes toodeti liinitööl rohkem kaupa. Linnades oli graafikuline tööaeg, mitte nagu maal, kus tehti tööd kogu aeg. Graafikuline tööaeg andis inimestele vabu päevi ja sellega inimestel linnas tekkis vabat aega. Linnastumine algas tänu sellele, et koondusid ümber tehaste suured elamurajoonid, kus töölised elasid. Samuti polnud enam vaba maad, kus saaks talu rajada ja põllumajandusega tegeleda, selleks läksid paljud maa inimesed tehastesse ja tööstustesse tööle. Kaasnes ka tööpuudus, selle põhjuseks oli tööstuse ja masinate kiire areng ja inimestel polnud enam töökohti, sest leiutati masinaid, mis tegid enamuse töö inimeste eest ära ja töölisi jäi vähemaks. Tööstuse areng muutis tuntavalt k...

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tööstusühiskond ja nüüdisühiskonna kujunemine

Tootmisressursid -loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. 2. Majandussüsteemid (4)- Plaanimajandus- on enamasti riigis, kus on diktatuur. Riik määrab ka enamasti kõige ­ hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Erafirmasid on vähe, kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas, ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki. Segamajandus- enamasti arenenud riikides ning selles on parim osa turu- ja plaanimajandusest. Riik sekkub valdkondadesse, millega turg toime ei tule või ei taha tegeleda (turvalisusse ­ politsei, laevad, piirivalve). Riigi eesmärk on, et me oleksime terved, targad ja teaksime ühiskonnast. Naturaalmajandus- puudub raha ja toimib vahetus; toodetakse ise, enda tarbeks. Tööjaotus praktiliselt puudub või on väga väike. Turumajandus- turg määrab hinna ja kauba, peab olema nõudluse ja pakkumise tasakaal. On hea tugevatele ja nutikatele ärimeeste...

Ühiskonnaõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Infoühiskond: tööstusühiskond

Kõige probleemsemateks tegevusaladeks (see tähendab tegevusalad, kus langes tööhõive) peetakse just mitmeid vabrikute ja tehastega seotud töökohtasid ­ tekstiilitööstus, riietusesemete tootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine, puidutöötlemine ja puittoodete tootmine, transpordivahendite tootmine, veondus, laondus ja side, kummi- ja plasttoodete tootmine, ehitus ja ehitusmaterjalide tootmine. Kui võtta aega tagasi 1980ndatesse, siis sellel ajal oli tööstusühiskond väga populaarne. Enamus meie emadest ja vanaemadest töötasid vabrikutes ja olid enda alal spetsialistid, kes jälgisid nahatoodete korralikku toomist ja selle vastupidavust. Niisamuti oli meil Tallinnas enda klaasivabrik, kust kogu Eesti ja ka lähimad naabrid said varustatud meie endi ilusate nõudega. Nüüd 2000ndatel aastatel pole see enam mitte mõeldav, vabrikud on suletud ja inimesed on jäänud tööta ja seoses sellega on pidanud ümber õppima muu eriala....

Majandus
11 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Tööstusühiskond ja infoühiskond

ühiskond:tegevusalad-korilus, põllundus, kalandus, jahindus, ressursid- maa, vesi, mets, vajalik suur ala, tehnoloogia-algeline, suur käsitsitöö osakaal, töökorraldus-tööd teeb üksikisik,suur mõju tradits. tööviljakus-väike, ülejääke ei teki, tootmise eesmärk-iseendale tarbimiseks, elatusmajandus. Maailmamajanduses valdavalt ei osale.Industr.ühisk:tegevusala-tooraine töötlemine, teenindus, ressursid-maavarad, tehnoloogia- masinatöö,töökorraldus-toimub tööjaotus nii töölise kui regioonide tasandil, tootmises osaleb palju inimesi, tööviljakus- suur, sest tööd teevad oskustöölised koos masinatega, tootmise eesmärk- masstoodang müügiks, eksport. Osaletakse maailmamajanduses niii ettevõtete kui riikide tasandil.infoajastu:tegevusalad-teenindus, äriteenused, infotöötlemine,ressursid-informatsioon ja infotehnoloogia, tehnoloogia- vaimne töö,töökorraldus-globaalne tööjaotus, tööviljakus-väga kõrge, tootmise eesmärk-suur müük, osalemine maai...

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

Töötaja peab oma tööd ise korraldama. 4) Kirjelda Adam Smithi, Karl Marxi, Marx Veberi ja Emile Durkheimi teooriaid tööstusühiskonna kohta. Adam Smith- · Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid, olles veendunud nende paremuses. · Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. · Indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid. Karl Marx- · Tööstusühiskond , kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi- kodanluse eraomandisse. · Kapitalistlik tootmine- 1)toota kasumit, 2) püsida konkurentsis. Marx Weber- · Uskus, et protestantlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate iseloomujoontega nagu tööarmastus, kokku hoidlikus, ausus ja arvepidamine. Emile Durkheim- · Vaimuelu ja sotsiaalse solidaarsuse hoidmine ja areng huvitasid teda...

Ajalugu
185 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Raamatu 1 ptk

leiutati masinad, mis panid aluse vabrikutööstusele.Vabrikutööliste kiht e. proletariaalid, tänu sellele said hoo sisse mitmed ülestõusud, millest tähtsaim on sotsialism.Tööstusajastul olid pikad tööpäevad, elutingimused halvad.Tugevnes ametnike võim e. bürokraatia.Suure hoo sai sisse linnastumine e. urbaniseerumine. Postindustriaalne ühiskond Sellele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Majanduskeskkond jagatakse 3 sektoriks: 1) primaar e. hankivsektor (põllumaj.) 2) sekundaar e. töötlev tööstus (vabrikud,tehased) 3) tertsiaal e. teenindussektor (kõik ametnikud) Postind. viimast etappi on hakatud nim. infoühiskonnaks e. teadmusühiskond.Eriliselt on tõusnud hinda oskusteave.Esile on tõusnud keskklassi kuuluvad spetsialistid, k...

Ühiskonnaõpetus
98 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kordamine tööks

10. Siirdeühiskonna probleemid: 1. massid radikaliseeruvad oma poliitilistes nõudmistes 2. võidakse teha valik autoritaarse valitsemise kasuks 3. majanduspoliitika muutub liiga tehnokraatlikuks st. Sotsiaalküsimusi ei arvestata.Rahva elatustaseme langus. 4. uue eliidi ebakindlus 5. suutmatus ühitada eri rahvuste nõudmisi- rahvuskonfliktid 6. elu põhiväärtused asendatakse mööduvate materialistlike väärtustega 11. Tööstusühiskond : põhiressurss-masinad, põhiinstitutsioon-firma, põhiotsustajad- ärimehed, võimu alus-omad, valitsuse roll-majandusvabaduse tagamine. Postindustriaalne ühiskond: põhiressurss.teadmised, põhiinstitutsioon-ülikool, põhiotsustajad- eksperdid, professionaalsed ärikorraldajad, võimu alus-oskusteave, valitsuse roll-valitsuse ja firmade koostöö. 12.Majanduslikult mahajäänud mittedemokraatliku ühiskonna struktuuris on põhi osa massidel, vähem on keskklassi ja eliiti...

Ühiskonnaõpetus
23 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

Tpev oli pikk ja palgat peval, kindlad hiskondlikud vrtused ja elurtm. Vastuhakuks ksluisele telule hakati otsima meelelahutusi. Linnaelu avanes meelelahutuststuses. Avatud hiskonnas pidutseti prast mingi tperioodi lppu ning pidu oli siis t otsene jtk. Tstushiskonnas avaldus aga tpev ja puhkepev selgesti. Tstuspre ja leminek kapitalismile muutis hiskonna sotsiaalset poolust, st. : * thive majanduse phihaldus * linna- ja maarahva suhtarv * leibkonnamudelid Tstustliste ja linnaelanike arv kasvas ja pllupidajate arv vhenes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, advokaatide ja teenindusttajate arv, kuna seoses elatustaseme tusuga tarbiti ha rohkem teenuseid. Varem tstushiskonnas olid linnad lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud halvad. 20. sajandi alguses kujunes progressi smboliks suuremad sissetulekud, moodsad side- ja transpordiva...

Ühiskonnaõpetus
64 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ühiskonna areng. Industriaal.

Muutused olid ka tööstuses, enam ei olnud ainult põllumehed vaid töölised. Elustiili poolest muutus see et inimesed kolisid rohkem linna poole, kus oli võimalik siis tööd leida, kaubelda jne. Noored suundusid rohkem linna, kus saadi siis sotsiaalset abi. 3.Nimeta tööstus ja teadmusühiskonna iseloomulikke tunnuseid. Iseloomulikuks tunnuseks on see,et teadmusühiskond ja ka tööstusühiskond muudab töö iseloomu. Iseloomulik oli ka linnaelu, teadmusühiskonnas liikus veel enam inimesi linna,seda tehti aga ka tööstuse ajal.Leibkonna mudelid muutusid,pered olid väiksemad,sest üldiselt nooremad liikusid linnadesse.Teenuste tarbimine suurenes järk-järgult. 4.Nimeta milliseid muutusi tõi kaasa ja põhjenda miks muutused toimusid 1.tööstusühiskond 2.teadmusühiskond: majanduses,tööhõives,kultuuris,hariduses,peremudelis,kihistumises....

Ühiskonnaõpetus
118 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Agraar- ja industriaalühiskond

Põllumajandus- e agraarühiskond 1) korilus 2) varaagraarajastu - loomade kodustamine ja/või põllu harimine 3) hilisagraarajastu - tekib taime- ja loomakasvatuse ühenduse tulemusel Industriaal- e. tööstusühiskond Tööstusühiskonda iseloomustavad: ·tehonoologia pidev täiustumine ·tujumajandus ja kauba tootmine Esimene murrang algas 15.sajandil.(Itaalias) ·uued loomatõud ·vesiveskid ja tuulikud ·tulirelvad ·manufaktuurid Teine murrang 18.sajandi lõpp-19.sajandi algus(Inglismaal) ·aurumasin ·vedur ·aurik ·kivisöe laialdane kasutamine ·masinate valmistamine ja kasutamine Kolmas murrang 19.sajandi lõpukolmandik ·teras ·elekter ·nafta ja bensiin ·autod ja lennukid...

Geograafia
139 allalaadimist
thumbnail
2
doc

ühiskonna konspekt

tööstusühiskonna põhijooned · Esikohal tööstuslik tootmine · Range tööaja arvestus · Ratsionaalsus ja bürokraatia tugevnemine · Tööaeg domineeris puhkeaja üle, üksluisuse korvamiseks loodi meelelahutus · Eraldus töö- ja puhkesfäär 2. Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus · Ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum, valitsusse tuleks haarata ka tehnokraate · Tugev keskklass · Tehniline progress lähendab inimeste elustiile · Massimeedia 3. Teadmusühiskonna kujunemine 1. kujunemine: · analüüsitakse infot ja kasutatakse seda oskuslikult nii majanduses kui poliitikas · olulised on loovus ja meeskonnatöö 2...

Ühiskonnaõpetus
97 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tööstusühiskonnast infoühiskonda (konspekt)

aastal toimunud energia- ja majanduskriis kiirendas läänes oluliselt üleminekut infoühiskonnale. Sealjuures oli ka naftakriisiks nimetatud majanduslangus osaliselt ajendatud võimaliku ökoloogilise katastroofi - globaalse saastumise ja loodusvarade ammendumise ohust. Järsult suurenesid kulutused energeetikale ja keskkonnakaitsele. Arenenud maade majanduskasv kahanes nullilähedaseks ja langes kriisiaastatel miinuspoolelegi. Vana tööstusühiskond oli kadumas ning tekkimas uus - infoühiskond. ÜHISKONNA ARENGU PÕHIJOONED AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus metallurgia info töötlemine, kalandus, masinatööstus jm edastamine, transport...

Geograafia
58 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kordamisküsimused + vastused

Demokraatia olemus, liigid ja mudelid. Kolm põhinõuet: Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Vabade valimiste toimumine, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste kaitsmine. 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur). Avalik-, era-, ja mittetulundussektor. 3. Riik ja selle tunnused. Territoorium, kodanikud (rahvas), valitsus, majandustegevus, teiste riikide tunnustus, põhiseadus. 4. Peamised ideoloogiad. Liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia. Sotsialism, kommunism, kristlik demokraatia, rassism, natsionaalsotsialism, anarhism. 5. Peamised valimissüsteemid. Majoritaarne ­ enamusvalimiste süsteem, ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik), tavaliselt lihthäälteenamus (see kes kogub kõige rohkem hääli, võidab), presidendivalimiste puhul absoluutne häälteenamus (50% + 1 hääl). +...

Ühiskonnaõpetus
57 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Riik.Majanduslikud tootmisviisid.

· Riigi de jure tunnustamine- riigi rahvusvaheline tunnustamine,mille puhul ei seata mingeid piiranguid omavaheliseks suhtlemiseks, vaid riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina. · Riigi de facto tunnustamine- riigi rahvusvaheline tunnustamine, mille puhul ei peeta uut riiki täieõiguslikuks rahvusvahelise õiguse subjektiks. · Vabariik on riigivalitsemisevorm, mille puhul kõrgemad riigivõimu organid valib rahvas või moodustab need parlament. · Unitaarriik on lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike,osariike,liidumaid) · Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. · Föderatsioon e liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. · Konföderatsioon e...

Ühiskonnaõpetus
22 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Nüüdisühiskond

1)¤Teine sektor ehk erasektor: -eraettevõtted -peamisteks tunnusteks kasumi taotlemine ja eraomandus -suhted riigiga - riigipoolsed ettekirjutused, majanduse arengu reguleerimine -ettevõtluse vormid: üksikettevõtjad(FIE), suurfirmad(AS,OÜ) ¤Avalik sektor ehk esimene sektor: -riigiasutused -seotud valitsuse rahaliste ülekannetega -avalik-õiguslikud asutused ¤Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -kodanikualgatuslikud organisatsioonid(MTÜ, SA, seltsid ja asutused) -edendab valitsemist 2)Nüüdisühiskond: -3 sektorit -sektorite eristatatvus -tööstuslik kaubatootmine -rahva osalus ühiskonnaelus -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõigused 3)Tööstusühiskond -tööstuslik tootmine -ratsionaalsus -ametnikkonna tugevnemine -tööaja tähtsustamine -meelelahutuse levik -muutused rahvastikus -muutused rahvastikus Postindustriaalne: -kõrgtehnoloogia kasutamine -mitmekesised väärtushinnangud -teenindussektori kasv -teadu...

Ühiskonnaõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Postindusriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast

sajandil kujunenud tstushiskond omandas 20. sajandi viimaseks veerandiks sedavrd palju uusi jooni, et hakati rkima uuest hiskonnatbist POSTINDUSTRIAALSEST EHK TSTUSJRGSEST HISKONNAST. Sotsioloog DANIEL BELLI pakutud termin mrgistas krgeltarenenud tstushiskonda, millele olid omane krgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised vrtushinnangud. Kuivrd postindustriaalne hiskond on tstus- ehk industriaalhiskonna jtk, iseloomustatakse seda sagely vrdluses tstushiskonnaga. Suurim nihe hiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk TEENINDUSSEKTORI OSATHTSUS KASVAS KIIRESTI hankiva ja ttleva tstuse arvel. Majandusressursid hinnati mber. Sellest tulenevalt lhtutakse riigi majandusliku vimsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest tstushiskonna puhul peetakse thtsamaks tstustootmist ja tootmisvimsust, POSTINDUSTRIAALSES HISKONNAS AGA TEADUSE JA TEHN...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ühiskonna kordamine

Iseloomusta nüüdisühiskond ..vormus 19.saj seoses rahvustiikide tekkega. Kolm sektorit:turumajandus e. erasektor,avalik e. valitsemissektor, kodaniku ühiskond e. mittetulundussektor. Ise ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikkune seotus, täästuslik kauba tootmine, rahva osalemne ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimu elus, inimõiguste tunnustamine. 2.Tööstusühiskonna põhijooned (leibkond-muutus) 1.Esikohal tööstuslik tootmine(konveir henry ford 1913)2.Range arvestus( time is money) 3.ratsionaalsus ja bürokraatia suurenemine(ametnike võim) 4.tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle 5.üksluisus korvamiseks loodi meelelahutustööstus 6. eraldustöö ja puhkesfäär 7.linna-ja maarahva suhte muutus 8.muutus leibkonna mudel- suur perekond asendus väikesega. 3.Iseloomusta postindustriaalset ühiskond 1.Tertsiaari e. teenindussektori kiire kasv 2.teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine 3. haritud spetsialistide suur vajadus...

Ühiskonnaõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ühiskond, liikmed

Tänapäeval leidub ühiskondi, kus on põllumajandusühiskond. Positiivsed tunnused: naturaalmajandus ­ suurem osa toodangust läheb enda tarbeks ja see mis üle jääb, selle vastu vahetatakse. Inimesed elavad peamiselt maal, linnade tähtsus väga väike. Suur osa inimestest tegeleb põllumajanduse, kaubanduse ja käsitööga. Tööstusühiskond Üleminek põllumajandusühiskonnast tööstus ehk industraalühiskonda toimub hetkel, kui tööstuses hõivatud inimeste arv jõub põllumajandusega tegelevate inimestega samasse suurus järku, või ületab selle. Hakkas arenema 17-18.sajand (Eestisse 19. saja II pool, Euroopasse 19.sajand I pool) Tööstuse eeldused: teaduse ja tehnika areng ­ leitutati ketrus ja kudumismasinad Rahakapitali olemasolu Tööjõud Tööstusühiskonna tunnused: raha suur väärtus...

Ühiskonnaõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ühiskonna arvestus

1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss ­ maa - Peamised otsustajad ­ maaomanikud - Peamised töötegijad ­ talupojad - Peamine töövorm ­ käsitöö - Levinud riigivorm ­ absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll ­ tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm ­ suurpere - Valitsev majandamisviis ­ naturaalmajandus - Töögraafik sõltus ­ aastaajad, ilmastik,usupühad 2) Tööstusühiskond : Tööstus ­ ehk industriaalühiskond ­ ühiskond, kus tööstuses hõivatud inimeste osakaal on suurem kui põllumajanduses - Tähtsaim ressurss ­ raha,masinad - Peamised otsustajad ­ ärimehed - Peamised töötegijad ­ töölised - Peamine töövorm ­ masinatöö - Töögraafik ­ sõltus töörütmist, mitte ilmast jne - Valitsev majandamisviis ­ turumajandus...

Ühiskonnaõpetus
137 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun