Tööhõive määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga. Tööhõive määr = hõivatud/ tööealine elanikkond * 100% Tööjõus osalemise määr= tööjõud / tööealine elanikkond* 100% Tööpuudus; Tööpuudus ehk töötus väljendab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd. Tööpuudus on koos SKT ning majanduskasvuga üks kõige enam kasutatavaid statistilisi majandusnäitajaid. Tööpuudust mõõdetakse töötute osakaaluna tööjõus. Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: · Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. · Ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt. eelneva kuu) jooksul. · Otsib aktiivselt tööd. Muu hulgas tähendab see et ta ei ole õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega pensionär.
3) Otsib aktiivselt tööd. Muuhulgas tähendab see, et ta ei ole õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega pensionär. 4) On võimeline kiiresti tööle asuma. Tööjõud koosneb töötutest ja töötajatest, sealhulgas ettevõtjatest. Ülejäänud isikud ei kuulu tööjõu hulka. Tööpuuduse liigitamine Sõltuvalt probleemi asetusest võib tööpuudust liigitada väga mitut moodi. Enam tuntud liigid on : 1) Siirde tööpuudus seotud töökoha vahetusega, nt parema töö otsimisega. Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal töötanud. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. 2) Struktuurne tööpuudus Põhjustatud töötute oskuste kvalifikatsiooni asukoha jne ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske
töö ja kohe tööle asuma; Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. Ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt. eelneva kuu) jooksul. Otsib aktiivselt tööd. Muu hulgas tähendab see, et ta ei ole õpilane , üliõpilane , ajateenija , kinnipeetav , haige ega pensionär . On võimeline kiiresti tööle asuma. (näiteks kahe nädala jooksul) Tööpuuduse liigitamine Siirde tööpuudus on seotud töökoha vahetusega, nt parema töö otsimisega. Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal töötanud. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks . Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha ning ettevõtete vajadustele mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse
.................................................3.lk. TÖÖTUS JA TÖÖ OTSIMINE.......................................................................4.lk. Töötu või tööotsija............................................................................................4.lk. Teenused töötule ja tööotsijale.........................................................................5.lk. TÖÖPUUDUSE LIIGITAMINE......................................................................6.lk. Siirde tööpuudus...............................................................................................6.lk. Struktuurne tööpuudus......................................................................................6.lk. Tsükliline tööpuudus.........................................................................................6.lk. Vabatahtlik tööpuudus.......................................................................................7.lk. Varjatud tööpuudus...............................
Tööpuuduse kasulikkus/kahjulikkus Tööpuudus on nähtus, mille korral ei ole sobivat tööd nendele, kes soovivad töötada. Tööpuudusel on nii kasulikku kui ka kahjulikku mõju. Mina leian, et see põhjustab riigile rohkem kahju kui kasu. Inimestele võib see mõjuda pisut motiveerivalt. Mina arvan, et kõige kahjulikum tegur, mida tööpuudus tekitab on riigi kulutuste tõus. Näiteks kasvab abirahade maksmine töötutele, kellel on vaja ennast millegagi ära elatada. Samal ajal kui töötutest pole riigile mingit kasu, jääb selle poolest riigil käibemaksu ja aktsiisi saamine saamata. Lisaks need inimesed võivad kaotada töötuna olles oma oskused ja teadmised, mis põhjustab selle, et neil on raskem tööd leida. Töötud laostuvad vaimselt, perekonna suhted purunevad ja suureneb kuritegevus.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE ........................................................
töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta väljendab ettevõtete huvi tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest väljendab töötajate soove Tööturg turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka) Tööpuudus tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta TÖ Palk NÕ ÖJ J ÕU E UD ÕU Ö IN M IN TÖ UM E KK
Vanad andmed: Kas Eestis on Euroopa Liiduga võrreldes suur tööpuudus? 2001. aasta alguses oli Eestis tööta üle 14 protsendi töövõimelistest inimestest. See on kõrge näitaja. Euroopa Liidus on sama näitaja keskmiselt 8 protsenti. Töötuse tase Eestis langeb ühte nende Euroopa Liidu piirkondade omaga, mida peetakse regionaalpoliitiliselt probleemseteks. Näiteks Ida-Saksamaa, Lõuna-Itaalia, Hispaania ning Soome ja Rootsi kesk- ja põhjaosa. ..Praeguseks on need näitajad tunduvalt kõrgemad.
kõrge kvaliteediga tooted mõistliku hinnaga, nt riikides sõjatööstuse ainus ostja on valitsus. TURUNDUS tegevus, mis on suunatud soovide ja vajaduste rahuldamiseks vahetuse kaudu TÖÖ TEGEMISE PÕHJUSED majanduslik sund töötasu näol, eneseteostus , sunnitakse, harjumus. Tööjõud (labour force) riigi aktiivne tööealine elanikkond, Eestis 16. eluaastast kuni pensionieani. Tööpuudus olukord, kus töö kui tootmistegur ei ole täishõives. Struktuurne tööpuudus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele Siirdetööpuudus on ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ( sobivama töökoha otsinguga ) Tsükliline tööpuudus on selline tööpuudus, mida esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam.
Indrek Saar Muraste 2009 2 SISSEJUHATUS Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid, seda sügavamad ja komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas. Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri
osutamiseks Maksuseadused valmistab ette haridusministerium, kuid maksuseaduste muutmine on Riigikogu otsustada, niisamuti kui valitsuse kulutuste muutmine (Riigikogu peab eelarve heaks kiitma). 13. Kuidas jaguneb tööealine rahvastik? · Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud: Hõivatud , Töötud. · Majanduslikult mitteaktiivsed rahvastik: Lapsed, vanurid, kodused. ; heitunud. 14. Tööpuudus. Töötus. Mis see on? Kuidas tekib? Kuidas jaguneb? Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. · Siirdetööpuudus on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. · Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jne
Tööpuudus jaguneb registreeritud tööpuuduseks ning varjatud tööpuuduseks. Registreeritud tööpuudus on ühiskonna nähtav osa ning selle moodustavad aktiivsed tööootsijad. Varjatud tööpuuduse moodustavad nn ''heitunud'', kes on loobunud tööotsimisest või, kes erinevatel põhjustel ei soovi töötada. Tööpuuduse põhjused peituvad ühelt poolt majanduse tsüklises arengus, teiselt poolt areneb teadus ja tehnika kiiremini kui areneb tööjõud. Tänapäeva Eestis saamegi rääkida neist kahest faktorist: Ülemaailmne finants- ja majanduskriis on hulgaliselt vähendanud töökohti nii
Tööpuudus ja/ või tööjõupuudus. Mis on tööpuudus ? Tööpuudus väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei suuda leida endale sobivat tööd. Nende omandatud haridustase, oskused ja töökogemus ei ole vastavuses tööturu nõuetega. Sageli ongi hõivatutel haridustase kõrgem, kui töötutel. Kui haridustase on madal, siis seda pikem on tööotsingute kestus ja seda kõrgem on töötuse määr. Mis on tööjõupuudus ? Tööjõupuuduse korral ei leia tööandjad piisavalt vajaminevat tööjõudu
Somaalia, Bangladesh Leedu, Rootsi Aafrika, La-Am Brasiilia Rahvastiku püramiid 4) Suremust ja sündimust mõjutavad tegurid arengumaades ja arenenud riikides Suremust mõjutavad tegurid: · Rahvastiku vanuseline koosseis · Meditsiini areng · Haridustase(tervisesport, õige toitumine, haiguste ennetamine) · Majanduslikud tegurid(nälg, tööpuudus, elanikkonna sissetulek) · Loodus- ja liiklusõnnetused · Kuritegevus · Sõjad ja poliitilised kontaktid Sündimust mõjutavad tegurid: · Traditsioonid · Haridustase · Religioon · Viljakas eas naiste arv · Valitsuse poliitika 5) Rännetega kaasnevad probleemid, positiivne ja negatiivne külg lähte- ja siirdemaale, rännete põhjused
TÖÖPUUDUS JA TÖÖJÕUPUUDUS EESTIS Eestis on tekkinud väga vastuoluline olukord, kus ühelt poolt räägitakse palju sellest, et meil on tekkinud suhteliselt suur tööpuudus ja teiselt poolt sellest, et Eestis ei ole võimalik leida häid töötajaid. Mis on põhjused, miks Eestis on tekkinud tööpuudus ja tööjõupuudus ning kuidas neid probleeme lahendada? Tööpuudus või töötus on nähtus, mis väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei leia endale sobivat tööd. Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: · Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka · Pole töötanud näiteks eelneval kuul kogu arvestusperioodi jooksul · Tegeleb aktiivselt töö otsimisega · On nõus esimesel võimalusel tööle asuma
1. Kas Eesti on teadmusühiskond? Põhjendage oma arvamust. | 2. Kas innovatsioon on majanduse arengu võti? | 3. Mis on e- majanduse plussid ja miinused? | 4. Mis on intellektuaalne omand? Miks on vaja seda kaitsta? | 5. Kas Eestis on tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjendage oma arvamust. | 6. Kumb on ühiskonnale suurem probleem: kas tööpuudus või tööjõupuudus? | 7. Passiivne ja aktiivne tööhõivepoliitika. Tooge näiteid. | 8. Milliseid võimalusi pakub Töötukassa? | 9. Mida tähendab struktuurne tööpuudus? | 10. Mida mõõdetakse inimarengu indeksiga? millised on selle näitajad? | 11. Kas Eesti on heaoluühiskond? Põhjendage oma arvamust. | 12. Võrrelge nö. paksu ja õhukest riiki. Kummas riigis meeldib teile rohkem elada? | 13. Kas riik peaks sotsiaalkaitses eelistama sotsiaalkindlustust või sotsiaalabi? | 14
Referaat Kas Eestis valitseb praegu tööpuudus või tööjõupuudus? 2009 Mis on tööpuudus? Tööpuudus väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei suuda leida endale sobivat tööd. Nende omandatud haridustase, oskused ja töökogemus ei ole vastavuses tööturu nõuetega. Sageli ongi hõivatutel haridustase kõrgem, kui töötutel. Kui haridustase on madal, siis seda pikem on tööotsingute kestus ja seda kõrgem on töötuse määr. Isik klassifitseeritakse töötuks, kui ta: 1. on aktiivselt otsinud tööd eelneva nelja nädala jooksul 2
Noorte tööpuudus Viimasel ajal on tööpuudus eriti suur just noorte hulgas. Tööpuudus kasvas isegi suvel ehk ajal, mil tavaliselt noori ikka ajutiselt tööle võetakse. Kuid mis on noorte nii suure tööpuuduse põhjuseks ja kas nad saavad ka ise seda kuidagi vähendada? Kõige suurem noorte tööpuuduse põhjus on see, et noored seavad endale liiga kõrged eesmärgid ja loodavad kohe peale kooli lõpetamist saada väga heale töökohale ja kõrgele palgale. Enamasti see paraku ei õnnestu, aga noored ei lepi ka madalama palgaga
Tööpuudus Majandusreformid tõid paratamatult kaasa mitmete ettevõtete sulgemisi ja koondamisi teistes. Kuigi samal ajal loodi ka uusi töökohti ning Eesti rahvaarv vähenes, hakkas ka töötute arv kasvama. Rängaks osutus 1998.a Vene kriisi järgne aeg, mil ümberkorraldused puudutasid senini ebaefektiivselt töötanud arvukaid põllumajanduse ja toiduainetetööstuse ettevõtteid. 2000. aastal ulatus tööpuudus 12,5%-ni, kuid hakkas seejärel üpriski kiiresti vähenema. Praeguseks on tööpuudus Eestis langenud allapoole 8% ning lähiajal muutust selles liikumises oodata ei ole. Nagu ka mujal maailmas, on Eestis töö leidmisega raskusi noortel. Eesti puhul on probleemiks ka keeleoskus, mistõttu Kirde-Eestis ja venekeelse elanikkonna seas on tööpuudus märgatavalt kõrgem muu Eesti omast. Kuna tööotsijad on viimastel aastatel liikunud enam võimalusi pakkuvatesse linnadesse, on linnades (sh Tallinnas) tööpuudus hakanud kasvama, samas kui maapiirkondades on see vähenenud
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Muutused Eesti tööturul (tuhandetes) 900 825,8 806,6 800 761,4 698,9 675,4 700 633,4 619,3 613 602,5 575,3 568,3 572,2 600 500 Hõivatud 400 ...
● Ilmneb ka siis, kui palgad on paindlikud ja on piisavalt vabu töökohti. ● Miks esineb? ○ Geograafiline mobiilsus võtab aega ○ Informatsioon vakantside olemasolu ja tööotsijate kohta ei ole perfektne Mida rohkem on aega selleks et tööd otsima seda on tõenäosem et leiab sobiva palgaga tööd. Struktuurne töötus- see mis ei ole vabatahtlik, on oskused ja teadmised aga tööturu vajadused ja inimese oskused ei lange kokku ● Struktuurne tööpuudus: tööjõu kvaliteet(võimed, haridustase kvalifikatsioon) ja paiknemine ei lange kokku tööturu vajadustega. ● Miks esineb? ○ Töötajatel on erinevad võimed, erinevad eelistused ○ Töökohtadel on erinevad nõudmised oskustele ● Tsükliline tööpuudus ○ Tööpuudus, mis tekib majandusliku languse ajal Töötuse kestus ● Andmed: ○ Enamus töötuse kestusest on pigem lühiajaline, kui pikaajaline .
Birgit Salumäe Tartu Kutsehariduskeskus KM12 Sotsiaalsed probleemid Sotsiaalsed probleemid ehk sotsiaalprobleemid Sotsiaalsed probleemid ehk sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive. Vaesus Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus. Jagatakse absoluutseks ehk primaarseks vaesuseks ja suhteliseks ehk sekundaarseks vaesuseks. Absoluutne vaesus viitab sellele, et rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks puuduvad toit ja peavari Tööpuudus
tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on olukord tööpuudusega ning mis seda põhjustab. Uurimuseks vajalik informatsioon kogutakse enamasti eestimaistest, kui ka välismaistest artikklitest. Töös kasutatakse statistilisi andmeid, mis pärinevad kõik Statistikaameti andmebaasidest. SISUKORD 1. TÖÖPUUDUS JA TÖÖOTSIMINE 1.1. Tööpuudusest üldiselt Maie Pihlamägi (2010) arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. 20
Rahvastiku muutumine kahel viisil: Loomulikult e. iibe teel Rännete e.migratsiooni kaudu Rände põhjused: 1)Tõukefaktorid(tööpuudus, loodusõnnetused, sõjad, riigi sisepoliitika) 2)Tõmbefaktorid(vabad töökohad, soodne maksupoliitika, tervislik elukeskkond) Tööjõudu iseloomustavad näitajad: a)Üldine haridustase b)Erialane ettevalmistus c)Välja ja ümberõppe võimalused ja soovid tööjõu hulgas Turumajanduslikus ühiskonnas esineb tööpuudus. Struktuurne tööpuudus töökohad on olemasaga puuduvad vastava ettevalmistusega töötajad. Varjatud tööpuudus e. alarakendatus olukord, kus töökohti on küll olemas, kuid ei taga pidevat tööd ega tasustamist. Eelnimetatutest moodustub inimeste rühm, mida nim. marginaalseks rahvastikuks. Demograafiline situatsioon Eestis o 21. saj. seisab Eesti silmitsi paljude probleemidega, nagu terve Euroopa. o Dem
tööpuudus. Kui tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine, siis on tegemist tööjõu puudusega. Töötasud ja töötingimused määratakse ära tööturul. Keegi ettevõtja: “Selleks, et nemad (töötajad) täidaksid minu taskuid, pean mina täitma nende omi. Töötajale tuleb maksta nii palju kui võimalik ja nii vähe kui vajalik.” Tööturgu mõjutavad tegurid: - elanike arv ja vanuseline struktuur - tööhõive - tööpuudus - rahvusvaheline tööturg - ettevõtete arvukus ja laiendamine - haridus Majandust mõjutavad oluliselt investeeringud, sealhulgas välisinvesteeringud. Mida hindab võimalik välisinvestor: - peab olema tagatud investeeringute julgeolek - hea turusituatsioon - asjatundliku tööjõu olemasolu - rahanduslik keskkond - külalislahkus (Must be welcomed) Meie põhiprobleemiks on asjatundliku tööjõu nappus.
tööpuudus Massiline ja püsiv(10-15% Väike, varjatud ( struktuurne tööpuudus(30%) Oskustööliste puudumisel kasutatakse Lõunas võõrtöölisi. Kõige edukamad Lõuna piirkonnad on Kariibi mere regioon, Vahemeremaad ja mõned Lad.- Ameerika ja Hommikumaade riigid. Deindustrialiseerimine hõive põllumajanduses väheneb ning peamiseks hõivealaks saab teeninus ja teabetöötlus. Struktuurne tööpuudus töökohti on, kuid töötutel pole haridust. Varjatud tööpuudus töökoht on, kuid see ei taga kindlat sissetulekut ja pidevat tööd. Marginaalne rahvastik osa inimesi on leidnud mõistliku rakenduse linnades või on välja rännanud Põhja riikidesse, ülejäänud aga moodustavad alarakendatud linlaste massi. Hiidlinn e megalopolis suur linnaline ala, mis moodustub linnastiku suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades.
pole võimelised, siia kuuluvad koduperenaised, tudengid ja õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl ja puuetega inimesed. Töötajad ehk hõivatud palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu. Töötud inimesed, kes tahavad ja on võimelised töötama, kuid ei leia tööd. Heitunute grupi moodustavad need inimesed, kes on kaotanud lootuse tööd leida ja loobunud otsingutest. Töötus ehk tööpuudus töötute osatähtsus tööjõus. Majanduspoliitika üheks peamiseks eesmärgiks on saanud täistööhõive olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad. Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega. Töötus ja tööjõupuudus eksisteerivad enamasti käsikäes. Struktuurne tööpuudus olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju
Langus kogutoodangu vähenemine vähemalt kahel järjestikusel kvartalil Kogunõudluse langus; Kaubavarude kasv; Puhasekspordi langus; Ehitustegevuse aktiivsuse langus; Tööpuuduse kasv; Toorainehindade langus. Languse põhi Kõrge tööpuudus; Madal nõudlus; Investeeringute minimaalne tase; Pessimistlikud ootused; Pankrotilaine. Tõus Kogunõudlus taastub; Ootused muutuvad optimistlikumaks; Investeerimistegevus taastub; Kogutoodang kasvab; Tööpuudus langeb. Tõusu hari Madal tööpuudus; Kõrge kogunõudluse tase; Tootmisvõimsused maksimaalselt kasutatud; Kõrge inflatsioon. Täname tähelepanu eest! Aitäh aplausi eest!
Tööpuudus isiklik või ühiskondlik probleem? Viimase pooleteise aasta jooksul on maailma mastaabis võimsust võtnud majandussurutis. Selle tagajärjel on peaaegu kõikjal maailmas vähenenud ettevõtete tootlikus ja selle tagajärjel on kaotanud väga paljud enda töö. Ei ole erandiks ka Eesti, kus tööpuudus on suureks probleemiks hetkel. Kuid kas tööpuudus on tingitud peale majandussurutise, ka iskiklikest probleemidest? Või on tööpuudus ühiskondlik probleem? Ühest küljest võib võtta tööpuudust kui isiklikku probleemi. Paljud praegused töötud olid enne kõrgetel ametikohtadel ja kõrgepalgalised. Nüüd, töötuna, ei oska nad ümberhinnata olukorda praegusel tööturul. Nad ei taha endale tunnistada, et praeguses olukorras nad ei saa enam sellist palka, kui aasta tagasi. Sellepärast ei ole nad ka nõus otsima madalama palgaga töökohti, nende mõistes lihttöölise ametikohta
Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas? Noorte tööpuudus on tänaseks momendiks aktuaalne teema Eesti tööturul. Võrreldes teiste Euroopa Liidu maadega on just meil tööpuudus noorte seas üks kõrgemaid. Viimastel aastatel on olukord muutunud pingelisemaks ja selgeid muutusi paremuse poole pole veel siiani tunda. Arvestada tuleb sellega, et noorte võimalused on ilma selletagi rohkem piiratud võrreldes nende konkurentsivõimalusi teiste elanikkonna rühmade vahel. Justnimelt täna, on rohkem kui kunagi varem, vaja hinnata noorte tööpuuduse ulatust, selle
lange kokku tööjõu nõudlusega.) Siirdetöötus tekib töökoha vahetamisel. Aktiivne rahvastik(suudavad, tahavad) 1) hõivatud(töötavad), 2) töötud(otsivad tööd). Passiivne (ei suuda, ei taha, ei saa) pensionärid, õppimas, sõjaväelased, koduperenaised, invaliidid, heitunud. Muutused Eesti tööturul: Muutus Eesti majanduse struktuur. Vähenes põllumajandus ja tööstus, suurenes teenindus. Järsult suurenes tööpuudus(struktuurne tööpuudus, on töötuid ja on töökohti, kuid need töötud ei sobi sinna.) Samasugused muutused toimusid Eestis 4 aastaga. Euroopa Liidus 15 aastaga. Eestis kiire muutus majanduse struktuuris. Liiga kiire areng 90-ndate alguses Eestis. Inimesed ei suutnud kohaneda nii kiiresti. Tekkis palju väikseid ettevõtteid/ärisid
võimaluste kasv, poliitika suurem osalus riigi majandusse, tööjõu suurenemine. Arenenud maadele: kaubad muutuvad kvaliteetsemaks ja odavamaks, 9. Globaliseerumise plussid: väheneb väliskaubanduse barjäär, rahvusvaheline konkurents (tooted kvaliteetsemad ja odavamad), tööjõuliikumine, transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste suurenemine, tehnoloogia kiire areng. Globaliseerumise miinused: suurettevõtted saavad ülemvõimu, tööpuudus (oma rahva hulgas), arengumaade tooraine odav müük ja keskkonna saastumine, uusim tehnoloogia on kallis st, et vaesemad riigid ei suuda ajaga kaasas käia. 10.Arengumaad iseloomustab madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid, inimeste madal keskmine eluiga, madalad sotsiaalne ja majanduslik näitajad, madal tööstus, väike riigi pindala ja rahvaarv, tööpuudus. Arenenud riiki iseloomustab kõrge arengutase, arenenud turumajandus, kõrge
Sisukord Üldine..................................................................................................................... 3 Tööturu mõiste................................................................................................. 3 Kellest ja millest koosneb tööturg....................................................................3 Tööpuudus ja tööjõupuudus.................................................................................... 5 Tööpuudus........................................................................................................ 5 Tööpuuduse otsene ja kaudne kahju................................................................6 Tööjõupuudus................................................................................................... 6 Riigi roll tööturul ja tööhõivepoliitika......................................................................6 Mis on tööhõivepoliitika?.............
Lõuna-Aasia on Aasia osa, hõlmab India subkontinendi, Ees-India, mis muust Aasiast mäeahelikega eraldatud. Geoloogiliselt asub India-Austraalia laamal, mille põkkumisel Aasia laamaga on muuhulgas moodustunud Himaalaja mäestik ja Tiibeti mägismaa. Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust. Kuigi kliimavöötme tüüpilised mullad on väheviljakad, leidub vulkaanilisel pinnasel ning jõgede orgudes ja deltaalades viljakate muldadega piirkondi, kus tingimused põllumajandusega tegemiseks on väga head. Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib. Maismaa poolt on Lõuna-Aasia muust maailmast eraldatult kõrgmägede ja kõrbetega, kuid üle ookeani on juba väga ammust ajast oldud tihedas kontaktis teiste regioonidega. Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa. Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne.Seal on palju maavärinaid,üleujutusi ja ka vaesust. 1. Ba...
teise (tööle, õppima). Pendelrände tulemusena rahvaarv ei muutu, st siseränne. Kuidas mõjutab pendelränne piirkonna majandust? 5 Migratsiooni põhjused Põhjuste järgi jagatakse ränne kaheks: 1. Vabatahtlik ränne 2. Sundränne 6 1) Vabatahtliku rände põhjused · tõuketegurid · tõmbetegurid (lähtemaa) (sihtmaa) tööpuudus soodne kliima elukohta ei ole perspektiivikas, tasuv töö kehvad õppimisvõimalused parem elukoht halb kliima huvitav kultuur katastroofid (maavärinad, sugulased elavad seal vulkaanid, üleujutused, lastele turvaline (pööris) tormid, tsunami head õppimisvõimalus 7
Raido Illak Tööhõive Tööhõive on inimeste hõive riigi majanduses. Tööhõive määr Tööhõive struktuur Rahvastiku stuktuur Vanuseline jaotus Inimeste osalemine tööturul Geograafiline paiknemine Töötuse määr Töötuse määr ehk töötus on töötute osakaal aktiivsete inimeste seas. Kolmas oluline majandusnäitaja Tööpuuduse põhjused Tsükliline tööpuudus Struktuurne tööpuudus Majanduse kasv=tööpuuduse vähenemine Kasutatud materjal http://eõpik.ee/uhiskonnaopetus/3-7-1- rahvastiku-struktuur-ja-toohoive/ http://majutus.weebly.com/toumloumlhotildeive. html https://www.taskutark.ee/m/rahvastiku- struktuur/ Aitäh kuulamast!
Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Iive ehk rände saldo on sisse- ja väljarände vahe. Rännete jaotamine: vabatahtlikud (abiellumine, töö, õppimine) ja sunniviisilised (küüditamine, sõjapakku minek, näljahäda). Rände tõuketegurid: töökohtade puudus, vähe õppimisvõimalusi, madalad palgad, halvad elamistingimused, looduskatastroofid, inimestevahelised lahkhelid. Rände tõmbetegurid: kõik eelnev vastupidi. Positiivne mõju lähteriigile: väheneb tööpuudus, migrantide tööoskused paranevad, osa teenitud rahast saadetakse kodumaale, tuuakse sisse uusi kultuuritavasid. Positiivne mõju sihtriigile: tööjõuturg mitmekesistub, migrndid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud pole, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab. Negatiivne mõju lähteriigile: väheneb tööealiste elanike arv, maksumaksjate arv, väheneb ettevõtlike inimeste osakaal, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringuid.
müüks või pakuks müügiks) teise poolt loodut. Et autoril säiliks oma loodu üle ainuõigus senikaua, kuni ta seda soovib. 12.Kuidas mõjutab tööturgu rahvastiku vananemine? Vananeva rahvastiku mõju tööturule on negatiivne. Tõuseb pensioniiga ning sellepärast peavad järjest vanemad inimesed jääma kauemaks tööturule. Riigil jääb puudu spetsialistidest, sest vanaduses ei suudeta oma tööd aenam efektiivselt teha. 13.Kumb on ühiskonnale suurem probleem: kas tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjendage oma vastust. Suurem probleem on tööpuudus, sest kasvav tööpuudus on iseloomulik majanduslanguse ja kriisi perioodidele ning toob kaasa palgatõusu peatumise või isegi alandamise. 14.Mis on tööpuudus? nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. 15.Mis on tööjõupuudus
Tootmistegurid- majandus ressursside kogum. 1) maa 2)tööjõud-inimkapital 3)kapital reaal- & finantskapital 4)ettevõtlikus alternatiivkulukus- ühe toote/teenuse tarbimiseks ,tuleb loobuda teisest. SKP- sisemajanduse koguprodukt, riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus. mõõdetakse:et hinnata majandussituatsiooni riigis. Normaalne SKP(jooksev)-väljendab toodetud kaupade maksumust antud aastal kehtinud hindades Reaalne SKP(püsiv)-muutumatutes baasperioodi hindades. RKP rahvamajanduse koguprodukt, mõõdab kõigi riigis antud residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust. SKP koosneb : 1) eratabimine-igapäevane tarbimine 2) investeeringud 3) valitsuse lõpptarbimine 4) puhaseksport Indlatsioon-hinnataseme jätkuv kasv pikal perioodil. Kasvab keskmine hinnatase. deflatsioon-keskmise hinnataseme langus. Deflatsiooni ja Inflatsiooni vahepealne periood on hinnataseme stabiilsus. Inflats...
kommunistid e punased e bolsevikud e enamlased Benito Mussolini lubas Adolf Hitler Josif Stalin *korra majalöömist *lubas suurt tulevikku (majandus, Lenin 1921-1928 nep *majanduslikku heaolu tööpuudus x, Versailles' rahulepingu 1924 Stalin *hiilgus (Rooma impeerium) tühistamine) *ehitada üles võimsa tööstus 1919 fasistlik liikumine *territooriumi laiendamine sõjalise potentsiaaliga riik 1922 peaminister *demokraatia & juutide kõrvaldamine 1925 diktaator *sõjaväe taastamine 1928 tuli diktaatoriks
d. Intressimäärade alandamise kaudu Pikaajaline kogupakkumise kõver klassikalise majandusteooria kohaselt a. Kasvav kui hinnad tõusevad b. Langev kui hinnad alanevad c. On vertikaalne joon d. On horisontaalne Majandustsükli langusfaasis toob majanduse stimuleerimine reeglina kaasa a. Intressimäärade kasvu b. Avaliku sektori osakaalu vähenemise majandustegevuses c. avaliku sektori võlakoormue kasvu d. riigieelarve defitsiidi alanemise Klassikaline majandusteooria väidab, et tööpuudus a. on probleem, mille peab lahendama valitsussektor b. on positiivne nähtus, msest hoiab palgad madalal ja majandus konkurentsivõimelisena c. on turumajanduse peamine probleem d. on loomulik osa majandustsüklist, aga see on isekorrigeeruv Klassikalise kogupakkumise kohaselt (ASLR) kui majandus toimib potentsiaalses tootmismahus (Y*), siis ekspansiivne fiskaalpoliitika toob kaasa a. Hindade kasvu b. Tootmismahu pikkaajalise kasvu c. Hindade alanemise d. Tootmismahu kokkutõmbumise
0 2009 66.5 57.4 ·Töötuse määr näitab töötute osatähtsust tööjõus. 13,8% - Eesti 2009 ·Tööhõive määr näitab tööga hõivatute ostähtsust tööealises rahvastikus. 57,4% - Eesti 2009 ·Tööjõus osalemise määr näitab tööjõu osatähtsust tööealises rahvastikus. 66,5% - Eesti 2009 · Tööjõu puudus (ka: tööjõu alapakkumine) tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine · Tööpuudus tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta · Peamine teke ettevõtted vähendavad tootmismahtu · Taas tööturule sisenemine võib olla keeruline · Vormid: struktuurne, tsükliline, siirde-, varjatud, vabatahtlik ja mittevabatahtlik, klassikaline jm. Tööpuuduse liigid · Struktuurne konkreetsete oskuste ja/või kvalifikatsiooniga tööjõu nõudluse puudus
looduslike või hooajaliste tingimuste mõjutusel (metsaraie, ehitus, põllumajandus jne) Phillipsi kõver on majandusteaduse mudel, mis väljendab seost nominaalpalkade ja tööpuuduse vahel. Seda mudelit on majandusteadlased kasutanud inflatsiooniseosteselgitamisel. Siirdetöötus on olukord, kus inimene jääb tööta, sest ta vahetab töökohta. Uue töökoha leidmine võtab alati teatud aja. struktuurne tööpuudus (structural unemployment) on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jne., ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme — muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms. Tsükliline tööpuudus (cyclical unemployment) esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud
Töövõtja õigused: 1) õigus pöörduda oma õiguste kaitseks tööinsepektsiooni poole 2) õigus keelduda osaliselt või täielikult töö tegemisest eelkõige juhul, kui: ta kasutab puhkust; on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; osaleb streigis; on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel 5. Selgita mõisted: tööturg, tööpuudus, tööjõupuudus, heitunud, töötu. Tööturg süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu, teised aga töökohti Tööpuudus olukord, kus tööotsijaid on rohkem kui pakutavaid töökohti Tööjõupuudus olukord, kus pakutavat tööd on rohkem kui inimesi, kes tahaksid ja oskaksid seda teha Heitunu tööotsimisest loobunud pikaajaline töötu, töötegemisest võõrdunud Töötu - 6. Milliseid võimalusi pakub töötule töötukassa?
Egiptuse majandus Egiptuse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv on viimastel revolutsiooni-järgsetel aastatel olnud paar protsenti (2,2% aastal 2012). SKT elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel on 6 700 USD. Inflatsioonimäär on kõrge, 10% ringis. Toidukaupade inflatsioon on 22%. Ligikaudu 20% Egiptuse rahvastikust elab ÜRO andmeil alla USD 1 päevas. Tööpuudus on Egiptuses viimase kümnendi vältel tõusnud. Ametlikult hinnatakse registreeritud töötuid 9,8% elanikkonnast. Ülikõrge tööpuudus – ca 50% - on kõrgharidusega noorte hulgas. Sissetuleku erinevused on märkimisväärsed. Egiptuse riigivõlg näitab kiiret kasvutrendi. Sisevõlg kasvas 2012/2013 eelarvesaasta jooksul 24% jõudes 1,5 triljoni EGP-ni (217 miljardit USD), see on 87,5% SKP-st. Välisvõlg suurenes 25%, jõudes 43 miljardi USD-ni.
tahavad ja on võimelised töötama, kuid ei leia tööd) 2) Passiivne e mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised ( koduperenaised,tudengid,õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl, aga ka haiguse või puude tõttu töövõimetud) lapsed, vanurid, kodused. Aga ka heitunud- kes on kaotanud lootuse tööd leida ja on seetõttu tööotsimisest loobunud. 2) Tööpuuduse põhjused,mõju,leevendamine. Tööpuudus on seotud inimese oskuste ja haridusega. Tööpuudust põhjustab vastava töökoha kvalifikatsiooni puudus. Inimene ei leia endae vajalikku tööd või on erialad valed. Mõju : tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju. Töötajate poolt tootmata jäänud toodang. Rakendamata ressurisid on raiskamine. Pikajaline tööpuudus muudab inimese tööharjumusi, ta võib kaotada senised oskused ja teadmised ja tal on raske uuesti tööd leida
- Kritiseerisid pingelõdvenduspoliitikat - Ei kardetud ebapopulaarseid otsuseid Monetarism - Riik ei tohi sekkuda otseselt majandupoliitikasse - Võitlus inflatsiooni vastu - Tuleb alandada maksukoormust Thatcherism Suurbritannias - 1979- valimised, peaministriks Thacher Thacherismi tagajärjed - Inflatsioon vähenes - Tööstuse struktuur muutus - Maksude alandamine: väliskapital - Kõrgtehnoloogilise tootmise areng - Vähenes tööpuudus:rahva elujärg paranes - Edukas välispoliitika Reaganoomika USA-s - Presidendiks Ronald Reagan - Kärpis sotsiaalprogramme - Maksude vähendamine - Tugines eraalgatusele ja eramajandusele - Algselt tööpuudus: järgnes kiire majandustõus Reaganoomika tagajärjed - Arengutaseme tõus - Vähenes inflatsioon - Tööpuudus langes - Sissetulekud suurenesid - Välispoliitika võitlus NSV Liidu vastu
h, Afganistan Analüüs, milliseid positiivseid ja negatiivseid probleeme võib tekitada suur migrantide arv nii lähteriigile kui ka vastuvõtvale riigile. Konkreetne näide rände puhul Mehhikost USA-sse. pos. USAle Neg. USAle Pos. mehhikole Neg. Mehhikole Odav tööjõud, Suurem surve Väheneb tööpuudus, Väheneb tööealiste ja mitmekesisem töökohtadele, paranevad migrantide maksumaksjate arv, tööjõuturg, suureneb tööpuudus, tööoskused,mida väheneb ettevõtlike sündimus suureneb kultuurikonfliktid, hiljem kodumaal inimeste osakaal, (noored migrandid), suur surve kasutada saab, kaotatakse kasvab tarbimine sotsiaalsfäärile tuuakse sisse uusi haridusinvesteeringu
viljakas eas naiste arv viljakas eas naisi on rohkem ja seetõttu sünnib palju b) arenenud riikides haridustase inimesed planeerivad lapsi, teevad karjääri traditsioonid enne tehakse karjääri, siis mõeldakse lastesaamisele religioon enne abiellumist on tabu lapsi saada Suremist mõjutavad tegurid: Rahvastiku vanuseline koosseis Meditsiini areng ja arstiabi kättesaadavus Haridustase (tervisesport, toitumine, haiguste ennetamine) Majanduslikud tegurid (nälg, tööpuudus, sissetulekud) Loodus- ja liiklusõnnetused Kuritegevus Sõjad ja poliitilised konfliktid a) arengumaades meditsiini areng ja arstiabi kättesaadavus meditsiin pole niivõrd arenenud ja arstiabi pole nii kättesaadav, arengumaades ravitakse algeliste vahenditega loodusõnnetused maavärinad, vulkaanipursked b) arenenud riikides kuritegevus liiklusõnnetused autod, lennukid, laevad Paiknemine õ lk 73! Tegurid, mis mõjutavad paiknemist: 1. Looduslikud tegurid
Siseränne Linnast linna, maalt maale, maalt linna, linnast maale Riigi territooriumil nt Viljandist Tallinna Välisränne Tööle, õppima, abielu Ühelt maalt teisele nt Lätist Venemaale Vabatahtlik Sundränne Põgenemine, looduskatastroofid, küüditamine 6. Nimeta rände põhjuseid Tõukepõhjused Tõmbepõhjused Tööpuudus soe kliima Elukoha puudus tasuv töö Õppima elukoht Halb kliima kultuur Katastroofid sugulased Lähtemaa (kust minnakse ära) õppima sihtmaa (kuhu minnakse) 7. SIIRDERIIGILE (kuhu minnakse) Positiivne Negatiivne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
