Vanavene arhitektuur ja maalikunst Bütsantsi kunsti järg Kujunes 9.-10. sajandil Kestis 17. sajandini Perioodid Kiievi-Venemaa õitseaeg 9.-12.saj Feodaalse killustatuse aeg 12.-13.saj Tatari-monglid ja ühinemine vürstiriigiga 14.-15.saj Vene riigi tugevnemine 15.-16.saj Keskajakunsti kriis ja uue kunsti tärkamine 17.saj Arhitektuur Sibulakuppel Rikkalikud skulptuurkaunistused pühakud, loomad, ornamendid Kirikud Linnas kivist Maal puidust Tähtsamad kirikud Kiievi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Novgorodi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Püha Dimitri peakirik Vladimiri Tähtsamad kirikud Georgi peakirik Tähtsamad kirikud Vassili Balzennõi kirik Maalikunst
sellest tunduvalt erineda, isegi ühel ja samal laiuskraadil. Fenoloogilised aastaajad On ju suur vahe, kas me elame mere ääres või kusagil kaugemal sisemaal, olulised on hoovuste mõjud, valdavad tuuled, piirkonna eraldus mägedega jne. Fenoloogilised aastaajad märgivad elutsüklite kordumist taime ja loomariigis. Loodusliku elutsükli põhiline osa, vähemalt meie laiuskraadidel, on taimekasvu ehk vegetatsiooniperiood. See on taimeriigi produktiivne eluperiood tärkamine, kasv, õitsemine ja viljade kandmine. Fenoloogilised aastaajad Teine iseloomulik, kasvuperioodile suurel määral vastandlik periood on lumekatte periood. Taimeriik on siis suhtelises puhkeolekus. Nende kahe perioodi vahel on üleminekuperioodid. Neid perioode järgib põhiliselt ka loomariik, kuigi siin esineb kõrvalekaldumisi: osa loomi on talveunes, osa mitte, mõned isegi poegivad. Fenoloogilised aastaajad Kokku võttes võib öelda, et fenoloogilise aastaaegade
Retsensioon Klaasehistöö tunni raames külastasime näitust, mis põhined klaasehistööl, välja oli toodud erinevaid variant, kuidas on võimalik klaasi töödelda, ning milliseid erinevaid olekuid ja vorme on võimalik klaasil edasi kanda. Kõige enam jäid mulle silma tehnikad nagu : puhumine, sulatus, külmtöötlus, vormisulatus, klaasimaal, vormi- ja liivalesulatud ning fotoprint. Samuti jäid mulle silma mitmed tööd mis pakkusid mulle lähemat huvi: Tiina Sarapu - KÕIK ON KAALUL Kõik mida tunneme, mõtleme, teeme, või tegemata jätame, omab tähtsust. Kaalulolek on pidev, tasakaalusolek üürike. Ars longa, vita brevis est. Tehnika: puhumine, sulatus, külmtöötlus Riho Hütt - IKAROS I. II. III. Riho Hütt on minu kodulinnast Rakverest pärit klaasikunstnik, seega pakkus tema töö mulle kõige enam huvi. Tehnika: külmtöötlus Sofi Arsas JÄRVED Järv kui maa ava või silm, mille kaudu avanevad vee- ja maa-alu...
12.Milles seisneb RNA-maailma hüpotees? 13.Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse käsituse ees? 14.Milliseid elu tõendeid on teada Kambriumi-eelsest perioodist? 15.Millised ja kui vanad on vanimad hulkraksete loomade kivistised? 16.Mida tähendab ,,Kambriumi plahvatus"? 17.Millal asutasid organismid maismaa? 18.Millised looma ja taimerühmad olid iseloomulikud Keskaegkonnale? 19.Millised tingimused võimaldasid elu teket Maal? 20.Miks ei ole elu tärkamine Maal praegu võimalik? 21.Millistele elu teket käsitlevatele küsimustele andsid Milleri katsed vastuse ning millistele mitte? 22.Esitage poolt- ja vastu väiteid seisukohale, et esmane elu võis olla RNA-põhiline. 23.Kuidas seletas Lamarck organismide omaduste ostarbekohasust? 24.Mida tähendab Darwini järgi olelusvõitlus? 25.Mis on tingitud elu arengus aeglasemaid ja kiiremaid perioode? Tooge näiteid aegkondadest. 26
B. Hirsilaadsed teraviljad mais, riis, sorgo. (Pikivagu kõhtmisel poolel puudub; tera idanemisel tekib üks idujuur; ülemised õied pähikus paremini arenenud; suur soojusnõue; väike niiskusnõe (v.a riis) esineb suvi vorm; lühipäeva taim; algarenemine aeglane). Nisu, rukis, mais paljasteralised; kaer, oder, riis, sorgo sõkalterised. Nisu, oder, kaer, riis, mais, hirss suviteraviljad. Kasvufaasid: Idanemine (nähtamatu/nähtav) Tärkamine Võrsumine Kõrsumine (toimub taimede kiire pikkusse kasv, vajab niiskust ja toitaineid) Loomine (õisik tungib läbi lehetupe, õisik muutub silmaga nähtavaks (v.a oder-ennem õitseb, siis loob) Õitsemine Valmimine (kolm küpsusjärku: 1)piimküpsus; 2)vahaküpsus; 3)täisküpsus). Nisu Rühmad: I. Diploidne rühm (2n=4) somaatilistes rakkudes on 14 v generatiivrakkudes on 7 kromosoomi. Somaatilised rakud on keharakud kõrs
INDIA HIINA JAAPAN 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse kultuur IV aastatuhat e.Kr 5 saj. II poolel loodi ühtne riik. (üks inimkonna vanemaid kõrgetasemeline keraamika ja II kõrgkultuure) aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2
Teraviljad Vegetatsioon algab 5 C juures, periood kuskil 160 päeva. Tera ehitus:viljakest,seemnekest,aleuroonkiht,endosperm,toitekude. Embrüo eraldab idu endospermist, tal ka vahendusülesanne. Ta vahendab toitaineid endospermist idusse. 1) Idanemisfaas jaguneb kaheks : 1.nähtamatu idanemine ja 2.nähtav *Koleoptiil- kilejas moodustis, mis on torukujuline. Kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. 2) Tärkamine- algus 10% taimedest tärganud, lõpp 75% tärganud. 3)Võrsumine Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: 1.külvisenorm kg/ha= idanevate seemnete arv ruutmeetril korda 1000 s.m. jagatud külvi...
Seemnete idanemine. Idanemine on protsess, mis algab seemnete üleminekuga puhkeperioodist aktiivsesse elutsüklisse ning lõpeb idujuurte ja - lehtede moodustumisega. Nisuterad vajavad idanemiseks vähemalt 0..3 0C mullatemperatuuri ja 60...70% mullaniiskust. Põllutingimustes toimub nisul idanemine aeglasemalt mullas olevate soolade tõttu kui steriilses liivas või filterpaberil. Tera idanemine algab, kui teras on 45...56% vett tema kaalust. Tärkamine. Tärkamine algab iduvarre läbitungimisega seemnekestast. Idanemiseks normaalse mullaniiskuse korrasl ja temperatuuril 8..150C tärkab nisu 9..12 päeval. Tärkamine lõpeb idulehtede või esimese pärislehe mullapinnale ilmumisega ja noore taime moodustumisega. Võrsumine. Võrsumiseks nimetatakse võrsete moodustumist mullas asetsevaist kõrresõlmedest. Võrsumisel kujuneb puhmik, milles on mitu võrset. Tähtis ei ole üldine võrsumine, vaid produktiivvõrsumine
Evolutsioon Elu tekkimise seisukohad: -teiselt planeedilt -elu tärkamine kohapeal -loomise teooria Karl von Linne – eluslooduse süstematiseerimine (rühmitas organisme välistunnuste järgi, sõna liik ja liikide ladinakeelne nimetamine) Erasmus Darwin – I kes oletas, et liigid võivad muutuda Georges Cuvier – paleontoloogia rajaja PM (teadus, mis uurib maakeral elanud ja väljasurnud organismide kivistisi FOSSIILE) 1.mida sügavamal paiknevad kivimind, seda rohkem erinevad tänapäevastest 2.organismide massilist väljasuremist põhjustavad katastroofid
19. sajandi teisel aastakümnel (1819 a) muutus põhjalikult Eesti põlisrahva õiguslik olukord, sest talupojad vabanesid pärisorjusest. Sellega kaasnes eestlaste iseteadvuse tärkamine ja rahvustunde kasv. Eestikeelse kirjaoskuse üldine levik lõi eeldused kogu rahvust hõlmava ühtse suhtlusruumi tekkeks, sest oli võimalik kirjasõna levimine (ajalehed, raamatud jne). Vallad vabanesid mõisade eestkoste alt ja eestlased hakkasid iseseisvalt korraldama vallaelu (valima vallajuhte, koosolekuid pidama, kohut mõistma jne). Asutati palju uusi seltse (põllumeeste seltsid, "Vanemuise" selts Tartus, "Estonia" selts Tallinnas, Aleksandrikooli selts jne).
koristusjääkide koht. Seda saab kõrvaldada põhuäkkega põldu läbi töötades. Kergetel muldadel tekitab ader pinnase, mis vajab hea külvipinna saamiseks vaid mõningast tasandamist ja tihendamist. Seetõttu on künnil sellistel põldudel teiste süsteemidega võrreldes suur majanduslik eelis. Künniga töötamisel on miinuseks see, et pinnas kaotab niiskust ja kui kuiv pinnas ning lähiajal on vähe sademeid, on taimede tärkamine kehv. Künd vähendab ka vihmausside arvu ning tugev vihm peale kündi võib tekitada tugeva kooriku. Samuti võib tugev vihm ja tuul suurendada erosiooniohtu. Kündmise miinuseks on kindlasti ka inimeste tööaeg ja suur kulu, eesotsas küte. Kündmine on aeglane (5 hõlma on 1,5-2 ha/h). Kündmine soodustab veel huumuse mineraliseerumist. Samas küntud mullal on veemahutavus suurem ja küntud muld külmub sügavamalt ja on kobedam ning toitainete jaotus on künnikihis ühtlasem
f) kaer(sõkalteriseline) g) nisu(sõkalteriseline) h) mais i) hirss(pisike) j) sorgo(4-6 mm diameeter) k) riis(lapergune teris, roideline) l) tatar(tatraliste sugukonda kuuluv) Kasvufaasid I idanemine *nähtamatu(suhkrute lagundamine); *nähtav(idupung ja idujuured on tunginud läbi kesta) Vajalik: *valgus *niiskus *soojus II tärkamine Algus...10% Lõpp....75% III Võrsumine · moodustub võrsumissõlm, kust saavad alguse külgvõrred ja lisajuured · suvised võrsuvad rohkem kui talvised ta IV kõrsumine *taim vajab piisavalt niiskust ja toitaineid V Loomine *taime õis tungib läbi lehetupe Kaeraõisik- põris Mais- tõlvik VI Õitsemine Alguses: tolmnemine Lõpp: viljastumine
S-Luuletaja tahab selle luuletusega öelda seda ,et inimesel on vaja vaheldust. Minagi arvan ,et inimene ei tohiks jääda kinni ühte tegevusse ja ,et tuleks katsetada uusi tegevusi. Sinilill T- Luuletus räägib sinilille tärkamisest kevadel. PM- Autor näitab ootavat suhtumist kevade tulekusse. S- Luuletus näitab kuidas sinilille tärkamisega algab ka kevad. Luuletust võib vaadata kui ootust kevadest. Sinille tärkamine oleks nagu kevade esimene samm millega algaks talve lõpp ja kevade algus. Viimane paat T- Eestlaste massiline põgenemine rootsi 1944. Aastal. PM- Eestlaste põgenemine oma kodumaalt ja kuidas nad pidid maha jätma oma kodumaa ja tuttavad(sugulased). S- Kuidas inimesed pidid maha jätma oma kalli kodumaa ja teadmatus oma tuleviku ees nii Eestis kui välismaal. Ma arvan ,et see on väga isamaaline luuletus ja näha on ,et luuletajal on olnud mure Eestimaa
Harilik mänd Kirjeldus: Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...400 aastat. Puu kasvab tavaliselt kuni 40, harva kuni 50 m kõrguseks. Tüve läbimõõt 11,5 m Tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oraanzikaspruun. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Pungad on piklikmunaja kujuga, teravneva tipuga, punakaspruunid ja enamasti vaigused. Paljunemine ja kasv: Ühekojaline okaspuu. Paljuneb seemnete abil. Viljakandvus algab küllalt varakult- valgusküllases kasvukohas 1015 aasta, puistus 2535 aasta vanuselt. Õitsemisest kuni seemnete valmimiseni kulub umbes 18 kuud. Käbid on valminult munaja kujuga, pikkus 37 cm, läbimõõt 23 cm, läikivpruunid või tuhmhallid. Seemnete idanemine ja tõusmete tärkamine toimub 23 nädalat peale seemnete varisemist või külvamist. Levinud: Euroopas; Aasias; Hispaaniast ...
Talveunest kevadesse uue energiaga Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlus Aasta rõõmsam pool algab esimeste märtsikellukeste ning sooja päikesega. Pungad, mis okstel tärkavad, kiirgavad uuest elujõust, mida tajub iga elusolend, kes korrakski värskesse kevadesse astub. Nii Visnapuu kui ka Under on avaldanud luulet, mis on inspireeritud kevadest. Nende loomingus on looduse tärkamine tihedalt põimitud inimeste taasärkamisega, kuigi mõlemal värsimeistril on teemale erinev lähenemine. Marie Under armastas Eestimaal teda ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis. Kõige rohkem jäi talle südamesse kevad, mis peegeldab looduse puhtust, sära ja tärkamisrõõmu. ,,/ On surnuks pistnud talve kevadine virgus, / sest veretavad pajustikus piigid / ja kostab linde võidurõõmus kirgus / ." Talv ei olnud just kõige meeldivam aeg ning kevade
mulla lõimisest, reavahe 70-80 cm Pilt 3. Pöördader Maschio UNICO M Soovituslikult külvatakse kui mulla temperatuur on 8-10°C, varaseim külvamine 6 °C juures Põimkülvik Väderstad Rapid 300-400C/S „… ühe töökorraga valmistab ette külvipinna, tasandab põllu, külvab seemne ja kõige lõpuks tihendab põllupinna. Masin teeb tööd täpselt ja kiiresti ning selle töö tulemusena on seemnete idanemine ja tärkamine korralik.“ Ette saab külvipinna Pilt 4. Rapid külvik loomiseks panna nt libisti ja järele äkke kobestamiseks Väetamine Mais vajab tugevat väetamist, sobivaimaks on vedel orgaaniline väetis (läga), suurim toitainete vajadus on 7-9 lehe faasis Esimest korda väetatakse lägaga mullaharimise ajal Külvi eel antakse mineraalne kompleksväetis Teist korda lägaga väetamine koos vaheltharimisega alates 2-3 lehe faasist kuni taimede kõrgus ei ületa 20 – 25 cm
I Seleta mõisted estofiilid- Muust rahvast saksastunud eesti haritlaskond, koosnesid peamiselt baltisakslastest, huvitusid eesti keele edendamisest ja kultuurist. nekrutiandmisekohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille järgi talupoegadel tuli enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid. vallakogukond- Kõik vabaks lastud talupojad kuulusid oma elukohajärgse talurahvakogukonna juurde, mille üle teostas kontrolli mõis. venestamine-Vaja oli Vene riiki modenseerida( euroopalikumaks muuta), tunti ohtu Saksa keisririigi ees ehk siis taheti ka julgeolek tagada, baltisaksa ametnikud vahetati venelaste vastu, koolides õppekeel vene keel, püüti inimesi usku vahetama (vene õigeusk). rahvuslik ärkamine- Kultuuriline ärkamine, eestlaste eneseteadvuse tärkamine, Loodi eestikeelne õppekirjandus, kirjakeele arrendamine, rahvaluule kogumine, tekkis eestikeelne kirjasõna, rajati laulu- ja mänguseltse, pandi alus ...
Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele. Teine võre on purustatud materjali fraktsioneerimine - sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid drazeeritakse- kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. 26. Teravilja koristamisviisid. 27. Teraviljade ja lina kasvufaasid. Teraviljad: 1) Idanemine (kõigepealt hakkab kasv. idujuur, seejärel idupung) 2) Tärkamine (esimese rohelise lehe ilmumine) 3) Võrsumine (saavad alguse uued lisajuured ja külgvõrsed, mis tek. mullapinnast 1-3 cm sügavusel asuvast kõrresõlmest. Kui võrsel valmivad terad koristusajaks siis ta on produktiivvõrse, kui ei, siis mitteproduktiivvõrse. 4) Kõrsumine (kõrte pikkuskasv, kasv algab lüli all asuvast sõlmest. Iga alumine lüli on tugevam aga lühem kui järgmine) 5) Loomine (moment kui ülemisest lehetupest ilmub nähtavale õisik)
Idu Aleuroonkiht - proteiinirikas Kilbike – kaitseb idu Terade keemiline koostis Tärklis – peamine varutoitaine Roosuhkur – peamiselt idus Toorproteiin – sisaldus 6-22% Toortuhk – sõkaldes ja kestades Kiud – sõkaldes ja rakuseintes Vesi Vitamiinid Kaheiduleheline Mikropüül – auk, et vesi sisse saaks Seemnekest Naba KASVUETAPID 1. 000 idanemine 2. 00 tärkamine 3. 10 lehtede kasv – otsustab mitu võrset teeb 4. 20 võrsumine – otsustab kui pika pea teeb 5. 30 kõrsumine – vajab kõige rohkem toitaineid, otsustab mitu õit teeb 6. 40 viljatupe paisumine 7. 50 loomine 8. 60 õitsemine 9. 70 seemne moodustamine 10. 80 vahaküps=endosperm pole enam vedel 11. 90 täisküpsus Võrsumist mõjutavad tegurid Fotoperiood Taimiku tihedus Temperatuur Mulla toitainesisaldus Mulla niiskusesisaldus
Kõrgmolekulaarsed ühendid vees ei lahustu (tärklis, rasv, valgud). Idanemiseks on vaja vett, soojust, valgust. Teraviljade kasvufaasid: 1. Idanemine - a. nähtamatu idanemine protsess seemne sees; b. nähtav idanemine idu pung ja juured tungivad läbi seemne- ja vilja kesta; 2. Tärkamine alagus 10% tärganud, lõpp 75% tärganud; esimene päris leht on mulla pinnal ja silmale nähtav; 3. Võrsumine võrsumissõlme moodustumine (1-1,5cm sügavusele), kust saavad alguse külgvürsed ja lisajuured; (taliviljad võrsuvad rohkelt); 4. Kõrsumine toimub taimede intensiivne pikkusesse kasv; Odral vahetuses 5
Ehitus ja tera koostis: Tera koosneb idust, endospermist e toitekoest ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisemine seemnekest. Suurema osa terast moodustab endosperm ( 75% massist ). Endospermi eraldab eost kilbike. Kasvufaasid Elutsükli vältel läbivad taimed mitu üksteisega seotud kasvufaasi , mis on eristatavad morfol.tunnuste järgi: idanemine, tärkamine, võrsumine, kõrsumine, õitsemine, loomine, valmimine Nisu seemnete küpsusefaasid: Piimküpsus- niiskusesisaldus 60-40 % intens.toitainete kogumine. Vahaküpsus- niiskusesisaldus 40-20%, tera vahaja konsistentsiga, idanemisvõimeline, faasilõpus võib koristada Täisküpsus- niisukusesisaldus 20-17%, tera kõva. Koristada faasi algul, lõpus võib variseda. Eelvili Selle all mõistetakse põllul eelmisel vegetatsiooniperioodil kasvanud põllukultuuri. Eelvili
Temperatuuri järk-järgulisel langetamisel muutub mugulates olev tärklis suhkruteks, tõstes sellega mugulate külmakindlust ning seega võivad sellised mugulad säilida -7 0C juures mullas tervetena kuni kevadeni. Vesi (niiskus) · Kartuli veetarve kasvuperioodi algul (mahapanekust tärkamiseni) suhteliselt väike. · Pannes hektarile 2.5-3 tonni seemnemugulaid, viime nendega mulda 1800-2300 kg vett, mis on arenevale taimele hästi kättesaadav. Sellega on tärkamine kindlustatud. Vesi · Pärast tärkamist transpireeriva lehepinna moodustumisega suureneb taime vajadus vee järele. · Õiepungade moodustumise faasis suureneb veetarve tunduvalt sest pealsete kasv on väga intensiivne ning algab ka mugulate moodustumine. · Kartulitaime maksimaalne veetarve on õitsemise algusest kuni pealsete kasvu lõppemiseni. Fotosüntees · CO2+6H2O+valgusenergia = C6H12O6+674cal+6O2. · Fotosüntees võib, olenevalt
ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1.Organismide toitumistüübid ja nende ökoloogiline tähtsus. Auto- ja heterotroofide võrdlus. Autotroofid Heterotroofid Mõiste Organismid, kes valmistavad ise Organismid, kes kasutavad toiduks valmis elutegevuseks vajalikku org ainet org ainet (tarbijad toiduahelates) (fotosünteesijad, kemosünteesijad) Organismirühmad fotosünteesijad-roh T, vetikad, tsüanoB. L,S, algloomad,B Kemosünteesijad-B Org aine päritolu Tekib foto-või kemosünteesi käigus. Org aine hangivad väliskk-st, suuremad Fotosünteesijad on põhilised esmase organismid saavad toiduga org aine tootjad. Nad on esimeseks lüliks toiduahelas. Energia päritolu Fotosünteesijad kasut päikeseenergiat. Kasutavad org ain...
Luuletusi 1920-1922 Neljandas ja viiendas luuletuskogus sisenes Marie Underi luulesse filosoofiline mõtlemine. Viiendas luulekogus juurdleb ta suurte elu küsimuste üle, mõistes looduse ülemvõimu ja inimese alandlikkust looduse ees. Ta leiab, et inimene on loodud siia maailma küsijaks ja uurijaks koos oma õnneotsingutega, mis sisenevad tema luulesse. Sellepärast kirjutab ta luuletuse noortele, arutades küsimusi, jagades mõtteid ja tundeid. Luuletuses ,,Me Ärkame" väljendub tärkamine peale masendust, leides üles selle, mis surma padrikusse kaotsi oli läinud. Tuleb aeg täis päikest, valgust, soojust ja rõõmu. Ärgatakse ning põlves sirgub uus jõud. 6) 1928 - HÄÄL VARJUST Peale igat tõusu on ka langus. Samamoodi vaheldus ka Marie Underi looming. Sellesse tuli elutumedus ja inimhinge vaevav ööpoolsus. See väljendub erinevates luuletustes. Luuletaja loob pildi viletsast hääbujast linna aulis, mille koht sai ta inspiratsiooni
KARTUL KARTULI TÄHTSUS Kartul on tähtis toiduaine inimesele ja vajalik tooraine tärklise ning piirituse tööstusele. Kartulimugulad sisaldavad rohkesti vitamiine mineraal ja teisi inimorganismile vajalike aineid (C ja B-rühma vitamiinid). Kartulimugulate keemiline koostis Koostisosa Sisaldus, % Vesi 77,6 Kuivaine: 22,4 N-ta ekstraktiivained 19,0 Toorproteiin 1,7 Rasv 0,1 Toorkiud 0,6 Tuhk 1,0 Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. Eestisse jõudis kartul 1740......
Claude Monet `Impressioon. Tõusev päike' Juugendstiil 19.sajandi lõpp · Ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri stiil · Orgaanilise motiivide, lillede- ja muude taimede kujutamine · Kasutatakse voolavaid kõverjooni William Morris Rahvusromantism 19.-20.sajand · Rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju võttev kirjandus-,kunsti- ja arhitektuurisuund. · Rahvusliku eneseteadvuse tärkamine · Maalid enamasti dekoratiivsed, dekoratiivsed rasketes punakates värvides. · Rahvusromantilised nähtused on nt maausk ja taarausk. taarausk Kristjan Raud 'Kalevipoeg põrgu väravas' Neoimpressionism 19.sajandi lõpp · Alusepanija Georges-Pierre Seurat. · Hoolikas lõuendi valmistamine · Maaliti aegamööda,kiht aegamööda kihi haaval · Ainestik igapäevaelust(kohvikud,tsirkused,kontsertid
1. SISSEJUHATUS TAIMEKASVATUSSE Orgaanilised väetised ehk sõnnikud on: 1) Vedel sõnnik ehk läga (6% kuivainet); Tuleb lautadest, kus on restpõrand ning sealt valgub see vastavatesse mahutitesse. 2) Poolvedel sõnnik. (12% kuivainet); 3) Tahke sõnnik (üle 20% kuivainet); Tuleb lautadest, kus restpõrandat pole, kuid sõnnikule visatakse näiteks põhk peale ning pärast kasutatakse vastavalt. 4) Ja paljud teised- nt. saepuru, põhk, turvas ja nii edasi. Need, kes orgaanilist väetist ei saa või ei taha kasutada, kasutavad haljasväetist. Kündes täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1 Mulla pööramine; 5) Murendamine-kobestamine; 6) Väiksemas ulatuses segamine. Kõrrekoorimise ehk randaalimine – on mulla pindmise (7-12 cm) kihi pööramine, murendamine- kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine. Kultiveerimine – Selle ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine, väetiste ja h...
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatava...
Stoolon- varre külgharu mille otsa moodustub mogul Kartulipesa- ühe taime mugulad Mugul-moodusub stooloni tippu 27. Mugula väline ehitus ja idandi liigid Mugulal silmad.Silm- arenemata külgvõrse. Silma ümbritsevad kulmud Idandid-stooloni algmed 28. Varajase ja hilise kartuli kasvatamine, kasvuaegne hooldamine, säilitamine ja tärklisesisalduse määramine Kartuli kasvatamine Kasvuperiood: varajased 75-100 päeva hilised 115-140 päeva Kasvufaasid idanemine 20-25 päeva tärkamine õiepungade moodustamine (20-25 päeva pärast tärkamist) õitsemine - kestab paar nädalat. Õitsemisega lõpeb kasv valmimine Kasvuaegne hooldamine -Rullimine - kuiv kevad/hiline mahapanek /kerge muld -Vaheltharimine- 5-7 päeva pärast mahapanekut, vaod mullatakse üles -äestamine- lõpetatakse, kui taimed on 5-10 cm kõrgused -Keemiline umbrohutõrje- kui taimed üle 10cm siis pole soovitav -haiguste tõrje- pritsimine, puhtimine,käsitsi eemaldamine
1.Kultuurtaimede saagi organid: Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õli...
Platon mõtles välja protseduuri, kuidas õigustada, et vähesed valitud hinged saavad anamnesise, meenutuse teel mäletada ideede maailma sisu. Sellised hinged kuuluvad filosoofidele ja filosoofid on just seetõttu, et nad omavad selliseid anamneesivõimelisi hingi, õigustatud juhtima ning korraldama selle ühiskonna elu, kus nad elavad. Mis filosoofil mõttesse tuleb, mida filosoof tõeks ja heaks peab, selle teostamine ühiskonnas on õigustatud. Idee tärkamine filosoofi hinges on iseenesest hea ja õige alus inimeste elukorra õigustamiseks või muutmiseks. Mõni filosoof on kuninglik, tema hing tunneb ideede maailma eriliselt, hulga paremini kui tavalise filosoofi hing. See filosoof on õigustatud juhtima kogu ühiskonda, arvas Platon. Loomulikult ei ole kellelgi õnnestunud järgneva 24 sajandi jooksul tõestada Platoni vaate õigsust ja seda ei suudeta ka tulevikus. Platoni vaadete süsteem on umbne.
2. Varasepoolsed 90-100 päeva 3. Keskvalmivad 100-110 päeva 4. Hilisepoolsed 110-120 päeva 5. Hilised 120-140 päeva. Majanduslike omaduste järgi jaotatakse sordid: 1. Toidukartul, mis jaguneb omakorda: a) Salatikartul - ei lagune kuumtöödeldes b) Pudrukartul - keetes laguneb c) Krõpsu- ja friikartulid - piklikud, madalate silmadega sordid, mis ei lagune kuumtöödeldes; 2. Tööstuskartul Kartuli kasvufaasid Kartuli kasvufaasid: 1. Tärkamine algab tõusmete mullapinnale ilmumisega. Eelidandatud kartuli tärkamiseks kulub 20...35 päeva. Päevade arv sõltub sordist, mahapaneku ajast ja seemnemugulate külvieelsest ettevalmistusest. Varastel sortidel on tärkamisaeg 5...8 päeva lühem, kui hilistel sortidel. 2. Õiepungade moodustumine registreeritakse siis, kui taimedel on selgesti nähtav vähemalt 2 mm pikkune õisikualge. Üldjuhul on see 3...4 nädalat peale tärkamist.
virisesid aina edasi ja edasi. Moe üle kurtsid ka jutlustajad. Häbiväärseks peeti katmata ihu, kuna inimkeha oli kiriku poolt patuseks kuulutatud. Tänapäeval etendavad moes juhtivat rolli naised ning nende rõivaid, kuid keskajal andsid tooni eelkõige mehed. Linnaelanikud armastasid ääretult kirjuid riideid, mille iga käis või säär pidi olema eri värvi. Samas oli igal värvil ka oma tähendus: Valge süütus, roheline lootuse ja armastuse tärkamine (samuti oli see ka inkvisitsiooni värv), kollane õnnelik armastus, sinine truudus, punane armulõõm ja võitlusvalmidus. Meelsasti kanti ka pealismantleid. Kitsaid pükse armastati õmmelda erkpunasest riidest. Nööpide asemel kasutati sidumispaelu, kinnitamisrihmu jms. Riided olid mitmesuguste kaunistustega, maani ulatuvad ja laiad. 6 Meeste kuubedel olid omapärased käised - need olid laiad, mõnikord puhvitud või siis varruka otstest laienevate varrukatega
ning värsketes ubades ka C-vitamiini. 3. Sojaoa agrotehnika Soja on troopika ja subtroopika taim. Sojal kulub valmimiseks 3-5 kuud. Ainult varajased sordid võivad valmida põhjapoolsetel aladel. 3.1 Kliima, temperatuur, vesi Soja on väga soojanõudlik ja külmakartlik kultuur, mistõttu tuleb ta külvata kui mulla temperatuur on vähemalt 6-+8°C s.o mai kuu teisel poolel, et tärganud taimed ei satuks hiliste kevadiste öökülmade kätte ja ka tärkamine on soojas mullas kiirem. kevadel ja sügisel ei ole soja kuigi külmakartlik, ta võib öökülmi 2°C ja isegi 4°C üle elada. Kasvamiseks vajab kõrget temperatuuri, kuni 30°C. Temperatuur üle 40°C mõjub ebasoodsalt õitsemisele ja kaunte moodustamisele. Mullaniiskus on eriti tähtis idanemise ajal ja kaunte moodustamise ajal. Niiskuse liig õite moodustamisel, tolmlemise ajal ja seemnete valmimisel võib põhjustada saagi langust. Päeva pikkus on oluline tegur soja kasvatamisel
Ja niiskuski läheb mullast ära - aurustub kevadise päikese kiirte käes suure kiirusega. Kui veidigi hilineda mulla füsioloogilise küpsuse ajastamisega(parim aeg kevadisteks töödeks), siis muutub mulla läbikaevamine kivisöe kaevandamiseks ja seemned, mis kannatavad kuivuse käes, ei taha kuidagi anda sõbrakke tõusmeid. Kui kevad on veel kapriisne, nagu sellel aastal, kord külm, kord kuiv. Siis algavad veel kevadised öökülmad.- külviaeg nihkub, põua tõttu, tõusmete tärkamine viivitub. Aga kuidas tahaks varem värsket rohelist, värsket porgandit, peeti, rohelist sibulat. Seejuures, on olemas nn. talveeelse külvi meetod, mis võimaldab mitte ainulr kokku hoida kevadist kiiret aega, vaid tagab ka maksimaalselt varase juurvilja saagi. Selle meetodiga võib kasvatada tilli, peterselli, sibulat seemnetest ja õige sordivaliku puhul peeti, naerist, salatit ja redis t. See agronoomiline võte põhineb taime omadusel,
mulla mikrobioloogilst aktiivsust. Samas ei tohiks ka üle harida ning valed harimisvõttes on kindlasti pigem kahjulikud kui kasulikud. Veel kasutatakse ennetamiseks näiteks leegitamist. Selle põhimõte seisneb selles, et umbrohi kuivab mõne päevaga ära kui kasutatakse propaani ning gaasileek suunatakse kiiresti üe umbrohtude. Negavtiivseks küljeks leegitamisel on elavate organismide hävitaine, sealhulgas kasurite. Kasulik tegevus on ka pimedas harimine. Umbrohtude tärkamine on 40-50% väiksem kui päevavalgel. Ainuke probleem on selles, et kellele ikka meeldiks öösel põllul töötada. Eesti suved on niigi valged ning pimedat aega on väga vähe ning samuti hilja öösel. Samas kasutatakse ka päevasel ajal ühte pimeduse meetodit, nimelt kaetakse harimisriistad valgust mitteläbilaskva riidega. Samuti tuleb kasuks multsimine. Tänu sellele suureneb orgaanilise aine hulk mullas.
INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism
pidupäeva auks. Kuigi see juuakse vanemate nõusolekul, perekonnaringis , on laste kokkupuutumine alkoholiga siiski ohtlik. Kõik nooruki alkoholitarvitamise motiivid jagunevad kahte rühma. Esimese rühma motiivide aluseks on soov järgida traditsioone, kogeda uusi tundmusi, uudishimu jne.. Nende motiivide formeerumist soodustavad alaealise psüühika mõned iseärasused, nendes täiskasvanu tunde tärkamine, soov olla nagu kõik, soov jäljendada vanemaid jne... Peale selle on kindlale osale noorukitest omane häbelikkus kui iseloomujoon, mis avaldub nooruses tugevamini kui küpseseas. Siit tulenebki isiku selliste omaduste, nagu julguse ja füüsiliste omaduste, jõu ülehindamine. Nende omaduste näiline omamine läheb ebakaines olekus sageli üle liiga vabaks käitumiseks. Nõnda kujuneb alaealistel juba enne esmast tutvumist alkoholi maitsega kindel ettekujutus
Oli õppepiirkonna kuraator ning tema ajal sai tekkida nn Vilniuse ülikooli renessans. Arenes vabamüürlus ja üliõpilaste salaorganisatsioonid. Õhutati patriootilist vaimu ning Poola-Leedu kuningriigi mõtet. Poliitilise aspekti kõrval oli nendes ringkondades ruumi ka valgustuslikele ideedele. Tsaar aga keelustas hiljem vabamüürluse ja sarnased organisatsioonid, sest tsaarile sai teatavaks nn dekabristliku liikumise tärkamine. 19. saj esimene pool oli ainulaadne periood Leedu rahvuslikule liikumisele kuid maksis lõivu Poola rahvuslikule liikumisele. Tärkas ka suurem huvi Leede keele ja Leedu talupoegkonna vastu. 1808 aastal sooviti isegi avada leedu keele õppetool aga seda ei lubatud. Eriti ilmutati Leedu keele ja talupoegkonna kohta huvi ajaloolise Zemaitia piirkonna aadli hulgas. 1816 avaldati Zemaitias ka esimene leedu keelne Uus Testament. Olulist osa etendas ka Vilniuse Ülikoolis
II-III dekaad. Vähemtülikate umbrohtudega (suviumbrohud) põllud võib künda varem s.o oktoobri alguses või septembris. Kui põhk jäetakse põllule, siis on vajalik teraviljapõhu varajane muldasegamine ning sügisene hiline kündmine. Rapsi ja rüpsi kõlvikute künniaeg sõltub järelkultuurist. Kui järgneb talivili, siis künd vahetult pärast koristamist. Suviteraviljade kasvatamisel tuleb oodata ära koristuskäigus põllule varisenud rapsiseemnete tärkamine ja alles seejärel künda. Hernekõlvikud tuleks künda oktoobri lõpus. Liblikõielised haljasväetiskultuurid: Kevadel küntud seemnetest kasvanud haljasmass küntakse sama aasta sügisel mulda. Mida hiljem see toimub, seda suurem on olnud haljasväetise mõju järelkultuurile. Veelgi efektiivsemaks on osutunud haljasmassi muldakündmine järgmise aasta varakevadel. Mitmeaastaste rohumaade ja söödipõldude ümberkündmine peaks toimuma oktoobri esimesel dekaadil.
jäljendamine. Läbi jäljendamise õppeprotsessi kulgemine : 1. Vahetu tegutsemine tahte ja ümbrusest saadud eeskuju ajel. Motivatsioon mänguks ei tule veel seestpoolt, vaid selle määravad välised muljed, mida laps on kuskilt saanud ja mida ta nüüd mängus järele aimab. 2. Sama tegevusega seotud või kaasnevate tunnete läbielamine, ka teiste isikute reageeringu tunnetamine. Tegevuste kordamine mängus. 3. Huvi tärkamine selle tegevuse vastu, kujutluste ja mõistete tekkimine. Omapoolsete arvamuste ja küsimuste esitamine. Päevakava lasteaias Päevakava on waldorflasteaias paika pandud arvestades seda, et tegevused esiteks arendaksid meeli, pakuksid võimalusi lastel täiskasvanuid jäljendada ning tehes seda kõike rütmiliselt, rutiinselt. Kuna lapse arengut mõjutab lisaks ruumide kujundusele ka aja kujundamine:
· Lehetupe moodustab alumine leheosa, mis on keerdunud torujaks ja ümbritseb kõrt · Lehelaba on kõrrelistel teraviljadel rööproodne ja terveservaline · Lehetupe lehelabaks ülemineku kohal asetseb lehe keeleke, väike ja õhuke poolabipaistev kilejas volt, mis ümbritseb tihedalt kõrt ja takistab vee tungimist lehetupesse · Odral, nisul ja rukkil on lehelaba alusel nn. kõrvakesed, mis on lehealuse valkjad teravad külgmised kasvundid, mis haaravad kõrt · idanemine · tärkamine · võrsumine · kõrsumine · loomine · õitsemine · valmimine 10. Pehme ja kõvanisu 11. Nisu terise anatoomiline ehitus · Õisik Nisul, rukkil ja odral on õisikuks pea (liitpea), kaeral (hirsil, sorgol, riisil) pööris. · Pea koosneb lülilisest peateljest e. pearaost, mille igale astmele kinnitub 1 (nisul rukkil) või mitu (odral 3) pähikut e. osaõisikut. 12. Kahe ja kuuerealine oder 13. Kultuuride külviviisid 14. Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus
· Poeetikakeskne rahvaluulekäsitlus seob folkloristika tugevalt kirjandusteadusega, mis tingib rahvaluule liigikeskse käsitlemise (laulud, jutud jne). · Rahvaluule terviklikkusest lähtuv uurimisviis oli vahetult enne II maailmasõda ning tuli tagasi 90ndatel. Esile tõusevad varem küll uuritud kuid teaduse alla mittemahtuvad teemad nagu rahvaluule ja kirjanduse suhted, sünkreetilised rahvaluuleliigid (mängud, usund). Huvi tärkamine tänapäeva folkloori vastu. · 20. saj tähtis roll institutsioonide kujunemisel: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Rahva Muuseum, Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool Tartu ülikoolis [1919], etnograafia dotsentuur ja professuur... · Eelistatumaks meetodiks 20. sajandil oli soome koolkonna metoodika, eriti uuritakse vana rahvalaulu. Meetodite kujunemine: · soome ajaloolis-geogr meetod (teemade suzeede levik)
Teraviljad Taliteraviljad on üheaastased talvituvad kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 170...210 päeva, kogu elutsükkel 270...360 päeva. Külviaeg augusti kolmas. septembri esimene dekaad. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb eelkõige sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 °C) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas. Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, ha...
poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadusi.Veel viljavaheldus muudab kasvukoha mikrokliimat, mis mõjustab kahjustuse suurust. Külviaeg.Külviaeg on võimalik muuta taimekahjustajatele taime arenemist kas soodsaks või ebasoodsaks, sest kahjustav arengujärk on seoutud kultuurtaime teatud arenguastmega. Külvisügavus. Madalama külvi korral toimub tärkamine kiiremini. Külvitihedus.Tiheda külvi korral näiteks jääb üksiktaimele vähem toitaineid, niiskust j valgust.Taimekahjurite kahjustused hõredama külvi korral avalduvad tugevamini. Umbrohutõrje. Umbrohud nõrgestavad kultuurtaimedelt kasvuruumi,toitained,mullaniiskust, jne.Umbrohud ka taimegaiguste ja kahjurite levitajaiks. Bioloogiline Selgroogsete kasutamine. Paljud selgroogsetest loomadest toituvad putukaist ja kahjulikest närilistest
Platon mõtles välja protseduuri, kuidas õigustada, et vähesed valitud hinged saavad anamnesise, meenutuse teel mäletada ideede maailma sisu. Sellised hinged kuuluvad filosoofidele ja filosoofid on just seetõttu, et nad omavad selliseid anamneesivõimelisi hingi, õigustatud juhtima ning korraldama selle ühiskonna elu, kus nad elavad. Mis filosoofil mõttesse tuleb, mida filosoof tõeks ja heaks peab, selle teostamine ühiskonnas on õigustatud. Idee tärkamine filosoofi hinges on iseenesest hea ja õige alus inimeste elukorra õigustamiseks või muutmiseks. Mõni filosoof on kuninglik, tema hing tunneb ideede maailma eriliselt, hulga paremini kui tavalise filosoofi hing. See filosoof on õigustatud juhtima kogu ühiskonda, arvas Platon. Loomulikult ei ole kellelgi õnnestunud järgneva 24 sajandi jooksul tõestada Platoni vaate õigsust ja seda ei suudeta ka tulevikus. Kas on seda võimalik ümber lükata? Platoni vaadete süsteem on umbne
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks ni...
18). … raamat, Kant, Prolegomena (KÜSIMUS: Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju.) IMMANUEL KANT (1724 - 1804) lahutab iseseisvate teineteisest sõltumatute uurimisobjektina 1) teaduse ja tõe sfääri, 2) moraalse teadmise ja 3) kunsti sfääri. Asjade olemus meile on täielikult kättesaamatu, asjad avalduvad meile fenomenina ja näitavad ennast ainult mingist küljest nähtuna. Fenomenoloogilise suuna tärkamine filosoofias. Tõde avaldub meis kõigis ühtemoodi kuna meie sees on tunnetusteoreetiline transendentaalne struktuur. Jumala tõed on aga moraalitõed, mitte tõsikindlad nähtused. Transendentaalsus on meis endis olemasolev, tajule kaasarääkiv aparaat. Reaalsus avaneb inimesele läbi kujutluste. On olemas aprioorsed teadmised ja aposterioorsed kogemused. Viimased on uued kogemused ja teadmised maailma kohta, mis
muld on happeline ja väetamata. Kõik sambla liigid on räni rikkad ja neid ei taha ükski loom. 7. Samblikud need omavad tähtsust põhjapõtrade söödana. Neist olulisemad on põdrasamblik ja islandi-käokõrv see on antiseptiline. 69) Kõrreliste heintaimede võrsete kasvamine Kõrrelise seemne idanemisel hakkab arenema esmalt idupung, idujuur, ja seejäel iduvars. Maapinnale ilmub seemne idanemisel 1 punaks pruun leht ja see tärkamine võtab aega 5-7 päeva. Iga nädal ilmub maapinnale 1 roheline pärisleht. Kui maapinnale on moodustunud 3 rohelist pärislehte siis iduvarre peal hakkavad moodustuma võrsumise sõlmed. See koosneb idupungast ja kattelehest. Võrsumis seemne pungadst kõrreliste heintaimede külgvõrsed. Kõrrelistel heintaimedel eristatakse 3-e liiki võrseid: 1. Vegetatiivne lühiõrse kõik sellised võrsed on võimelised talvituma. 2. Pikkvõrse - Kui võrsel on olemas kõrs ja lehed 3
Eesti ajalugu kui vastupidamisajalugu. Eesti aalooperiodiseering õpikutes? Millised erinevused? ENSV marksistlik, lähtub omandiõigusest, ajalooperioodid materiaalse õiguse alluseks. Nõukogude käsitluse järgi, periodiseering laiendatud Eestile. Iseseisvusaeg kodanil-natsionalistlik diktatuur. Ühiskondlik-majanduslik e formatsioonide järgi: ürgkogukondlik-feodalism jne. Etapid, mis lasevad üksikasju seletada varafeodaalne, kapitalistlike suhete tärkamine jne. Leninism. Marksism ja Engels täiustus marksitlik õpetus ehk marksism-leninism. Kapitalismi kõrgeim aste imperialism, eriti röövellik, panga ja tööstuskapital võistlevad eriti tugevalt turgude pärast, peab tulemusena toimuma revolutsioon, mille võidu korral arendada sotsialistlikku ühiskonda, milel kõrgeim vorm on ühiskondlik kommunism. Eesti ja vene rahvaste ajalooliste sõprussidemete väljatoomine. Parjõe õpikus ka Rootsi aeg, tõstis Karli esile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
