1) looduslikud rabataimed 2) kanarbike ja eerikate sordid 3) metsamarjad (pohl, mustikas, jõhvikas, murakas jt) 4) mõningad okaspuud (mägimännid, kadakad) 5) rododendronid 6) mõned teised hapulembesed poolpõõsad e. varvud Selliste taimede kasvatamine on võimalik kas 1) looduslikes tingimustes (kui mullatingimused juhtuvad olema soodsad) 2) kunstlikul substraadil (täidetud istutusalad või turbaaiad) Seega ei ole viimasel ajal aiakujunduselemendina levima hakanud turbaaed eesmärgiks omaette, vaid on ainult vahendiks hapulembeste taimede kasvatamiseks ka neis kohtades, kus selleks looduslikud mullatingimused ei sobi. Sama hästi kui turbaaias või erisubstraadiga täidetud istutusaladel on hapulembeste taimede kasvatamine võimalik happelistel liivadel paiknevates metsaaedades, kus esineb ka okaspuude varist ning kõdu, või siis rabamuldadel. NB! Mitte mingil juhul ei sobi hapulembeste taimede kasvatamiseks madalsooturvas, mille
o mägisibulad Sempervivum spp. o nõeljalehine leeklill Phlox subulata o roomav kukehari Sedum spurium o alpi mägikress Pritzelago alpina o bergeenia Bergenia spp. o harilik müürilill Cymbalaria muralis o karpaadi kellukas Campanula carpatica o kollakas lõokannus Corydalis ochroleuca o lähis-kirburohi Polygonum affine o talbjas kivirik Saxifraga cuneifolia o varjukivirik Saxifraga umbrosa o väike igihali Vinca minor Turbaaed Turbaaed on alles hiljaaegu Eestisse jõudnud aiakujundusmood. See aitab mitmekesistada aia kompositsiooni, tema abil saab tekitada tasases aias huvitava reljeefi, ebatasases aias rõhutada või, vastupidi, varjata olemasolevat reljeefi. Turbaaed võlub õiterohkusega - õitsejaid leidub siin varakevadest hilissügiseni. Kõige paremini kasvavad haput turbamulda vajavad taimed. Turbaaed võib olla temaatiline. Turbaaia rajamiseks on vaja turbapätse, jämedat freesturvast, männikoort, veidi liiva,
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuuri osakond Turbaaia ning kiviktaimla eelised ja puudused Koostas: Merlin Oja Juhendas: Jaana Vaino Tartu 2008 TURBAAED Turbaaiad said alguse 1927 aastal sotimaalt, kus nad võib-olla meenutasid linnainimesele nostalgilisi lõputuid põhja-inglise rabamaastikke. Turbaaed on alles hiljaaegu Eestisse jõudnud aiakujundusmood. See aitab mitmekesistada aia kompositsiooni, tema abil saab tekitada tasases aias huvitava reljeefi, ebatasases aias rõhutada või, vastupidi, varjata olemasolevat reljeefi. On ju Eestiski turistidele üheks tõmbenumbriks rikkumata raba. Miks mitte tuua siis raba omale aeda, seda enam, et alati leidub aias nurgake, mis jääb maja/tara varju, kuhu päikest ei paista ning rohi kidub.
mahuosa puhast ehitusliiva. Võimaluse korral lisame ka veidi poolkõdunenud okkapuru. Sellise seguga täidame augu või piirete vahele jääva 'küna'. Täitmise ajal tuleb materjali lisamisega aeg-ajalt vahet pidada ja juba paigaldatud segu kinni tallata. Mida kohevam on segu, seda usinamalt tuleb tallata, muidu vajub turvastaimla hiljem nõkku justkui korrastamata matmispaik. Pätside kasutamisel laome augu või peenra tihedalt pätse täis. Vahed täidame turbapuruga. Selline turbaaed lohku ei vaju. Taime istutamiseks lõigatakse pätsi sellise suurusega auk, et taime juured vabalt sinna ära mahuvad . Pärast taime kohalesättimist täidetakse istutusauk turbapuruga ja vajutatakse tugevasti kinni. Kastmispiirangud Kuivaperioodil näib turba pind tuhkkuiv olevat ja kangesti tahaks turbaaia taimi kasta. Vesi peaks olema pehme (s.o vähese hulga lahustunud ainetega) ja kergelt happeline. Valdavalt on Eesti kraani- ja kaevuveed karedad ja pigem leelisepoolsed
Eesti jõhvika küps mari on tugevalt hapu maitsega ja sisaldab peamiselt mahla, Ameerika jõhvikas sisaldab rohkem viljaliha. Jõhvikas vajab kasvamiseks happelise reaktsiooniga mulda. Tavalises aiamullas jäävad nad kiratsema või hukkuvad sootuks. Kui looduslikult kasvavad koduaias või aiaserval mustikad, pohlad või kanarbikud on looduslikult kasvukoht ka jõhvikale enam-vähem sobiv. Kui tegemist on aga tavalisel aiamullal oleva aiaga, siis tuleb jõhvikate kasvatamiseks rajada turbaaed või -peenar. Turbases mullas kasvavad hea meelega ka rododendronid, mustikad ja pohlad, samuti leesikas, küüvits, kanarbik, eerika, talihali, harakkuljus, kalmia ja sookail. Jõhvikate hooldamine ei ole raske kui oled peenra rajamisel järginud talle vajalikke kasvutingimusi. Jõhvikas vajab palju valgust ja ei talu kuivust ja kevadist päikest. Kuival suvel tuleb teda kindlasti kasta, soovitavalt vihma- või tiigiveega. Väetamisega tuleb olla
eu/epood/Hiina-astilbe- "Glitter and Glamour", "Spotlight", "Visions in Pink", VERONICA-KLOSE "Mighty Red Quin", "Visions in White", "Visions in Red", "Purplekerze", "Pumila", "Superba" Arendsi astilbe (Astilbe x arendsii) Kõrgus kuni 70 cm, üsna lai kuni 45 cm, kõrge, püstjas põõsas, kasvukoht poolvari kuni päikeseline. Pärit Ida- ja Kesk- Aasia, Põhja- Ameerika, Jaapan (aretatud G. Asrendsi pool erinevate liikide ristamisel) Kasvukohaks sobib ka varjuline turbaaed, nõrk koht on pinnalähedane juurestik, aitab multsimine rabaturvas Muld huumusrikas ja parasniiske, ei talu lupja ja vältida tuleb läbikuivamist, mullastiku ja niiskuse suhtes keskmise nõudlikkusega. õitseb juulist septembrini, õied roosast purpurjani, suletutti meenutavas kuni 30 cm pikkuses hõredas püstises alt-laienevas õisikus, lehed sinakas-rohelised, pealt läikivad Istutada veekogu kallastele, äärisena, siseõue Sordid ,,Delft Lace" ,,Flamingo" (roosakad) , ,,Fanal"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
