STRENGTH TRAINING EXERCISES Abdominals Seated crunch on the ball Oblique crossover crunch Reverse crunch Reverse crunch with ball Oblique crunch on ball Abdominal Pike Knee Pull Ball Pass Basic crunch on BOSU V-sit on the BOSU Abdominal "Bike" Long arm crunch Strength Training Exercises Back and core Back Extensions on the ball Modified plank Full plank Side Plank Hip Bridge on the ball Hip Extension on the ball Prone back extensions on the mat Seated Rows with exercise tubing Lat Pulldown with exercise tubi...
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Võrkpalluri treeningplaan Õppereferaat Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ettevalmistusperiood:..................................................................................................................3 Võistlusperiood:..........................................................................................................................5 Üleminekuperiood:......................................................................................................................6 Kokkuvõte...........................................................................................
Tugevalt ning kiirelt hingata 3 x välja. Siis, hoides suu avatud, hingata kiirelt ja sügavalt sisse ning kohe tugevalt köhida üks või kaks korda. See aitab sekreeti välja saada (Smeltzer ja Bare 2004). 2) Probleem: Kiire väsimus, mis on tingitud rasvumisest ja mis väljendub meeleolu langusena. Eesmärk: Patsient on rõõmsameelne ning tegeleb oma lemmiktegevustega. Õendustegevus: a. Trenni- ja toitumissoovitused – treeningharjutused ja mõned toiduained annavad kiiresti energiat juurde. b. Soovitada patsiendil mitut puhkepause päeva jooksul, eriti enne ja peale treenimist. c. Soovitada patsiendil rohkem magada. d. Soovitada muuta patsiendil oma päevaplaani. Teha harjutusi, et energiat saada. e. Julgustada patsienti küsida abi teistelt erinevate tööde tegemisel. f. Julgustada patsienti lõõgastuma. Kuulata muusikat, mediteerida, teha
Saab järeldada, et muusika mõju sportimisele on kõige tugevam siis, kui sportlane kuulab sünkroonset muusikat sünkroonseid liigutusi sisaldava treeningu ajal ning väiksem, kui sportlane kuulab treenimisel asünkroonset muusikat või, kui treening ei sisalda sünkroonseid liigutusi. (Simpson & Karageorghis 2006: 3-7) Mis puutub aga lühiajalistesse ja kõrge intensiivsusega harjutustesse, siis neile on nii sünkroonse kui asünkroonse muusika mõju väga väike (Pulk 2013: 8). Kui treeningharjutused on suure intensiivsusega, siis pole võimalik sportlase tähelepanu väsimuse tekkelt kõrvale suunata. Vähesel määral on võimalik väsimuse tajumist positiivsemaks muuta. (Karageorghis ja Priest 2012: 48) 1.2 Muusika tempo ning rütm kui sportliku soorituse mõjutajad Muusikapalad on kas kiire tempoga, keskmise tempoga ja aeglase tempoga. Kiiretempolisteks peetakse neid palu, millel on üle 140 löögi minutis. Keskmisteks selliseid, millel on üle 130 löögi minutis
Koordinats on võimalik mõjustada alates 5-10 aasta vanusest, arengut ja formuleerimist saab mõju ümmarguselt 10 a. Nende kombinatsioone, täiuslikkust ja parandamist veel 10 a. Hindamine: ,,flamingo" tasakaalutest, *osavus- ja koordinatsiooni H-d, *mitmesugused takistusjooksud erinevate ül MILLISED ON KEHALISE TÖÖVÕIME SUURENDAMISE BIOKEEMILISED MEHHANISMID? Adaptatsioon on organismi kohanemise protsess väliskeskkonna või organismis eneses toimuvate muutustega Treeningharjutused põhjustavad ainevahetusjääkide kuhjumise ja muutuse hormoonide produktsioonis. Need omakorda soodustavad taastumisperioodil adaptiivset valgusünteesi, mis kajastabki treenituse teket. Treeningul sooritatud harjutuste iseloomust sõltub, missuguseid valke organismis kõige enam taastootma hakatakse. Üldine adaptatsioonimehhanism ÜAM koosneb: 1. organismi energiareservi mobiliseerimine, 2. org. plastilise reservi mobiliseerimine, 3. org. kaitsemehhanismide aktiveerimine
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süste...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
