AMETIJUHEND TREENER-PEDAGOOGI AMETIJUHEND I ÜLDSÄTTED 1. Treener-pedagoog on töötaja, kes töötab töölepingu alusel. 2. Treener-pedagoogile laieneb töölepingu seadus 3. Treener-pedagoogiga sõlmib töölepingu spordikooli direktor. 4. Treener-pedagoog allub spordikooli direktorile ja direktori asetäitjale õppetöö alal. II TEENISTUSALASED ÜLESANDED 5. Treener-pedagoogi ülesannete hulka kuulub töömahu täitmine, mis on vastavuses direktori poolt kinnitatud tarifikatsioonile. 6. Spordikooli administratsiooni poolt püstitatud ülesannete täitmine. 7. Viia ellu abinõud sportlaste õppe-treeningumetoodika täiustamiseks, mis suunatud töö paremustamisele. III TEENISTUSALASED KOHUSTUSED 8. Treener-pedagoog on kohustatud: 8.1 Juhinduma spordikooli sisekorra ja töösisekorraeeskirjadest. 8.2 Täitma õppekava ja viia läbi treeningud direktori poolt kinnitatud tu...
rinnuni või siis õlgadeni ) ja liikumisruum (vastavalt käte laius, et naabrinaist mitte ,,vigastada" ). Tunnis osalemine ei eelda ilmtingimata spetsiaalset ettevalmistust, head ujumisoskust ega eritreeningut. Kuna vees ei ole sinu tegevus peale treeneri kellelegi jälgitav pole vaja häbeneda ka seda, kui kõik kohe välja ei tule. Vesi jätab sinu ümber privaatse tsooni! Tempo dikteerib küll treener, kuid vees saad endale ise sobiva harjutuste sooritamise kiiruse valida. Millise koormuse annab? Treenides vees on võimalik saada kaks ja enam korda suurema koormuse kui saalitrennides ja ise seda hiljem mitte tunda. Ainuüksi vees seismine põletab rohkem energiat! Vee madalam temperatuur ei lase kehatemperatuuril langeda. Professor Anette Perry Miami ülikoolist väidab, et: "45 minutiline vesiaeroobika seesmine kalorivajadus vastab 90-ne minutilisele aeroobikatreeningule maapinnal.
Motivatsioon spordis Kodune ülesanne nr 4 Põhjuseid, miks lastel võib tekkida vastumeelsus spordiga tegelemise osas, on mitmeid: 1) Neile võib tunduda see konkreetne spordiala, millega tegeletakse, või tegeleda proovitakse, liiga keeruline või siis vastupidiselt liiga igav. Kui antud spordialal vajaminevate oskuste omandamine on raske või keeruline või on liigutuste õppimine keeruline, tekib vastumeelsus, loobutakse liialt kiiresti, tuju langeb. Kui antud spordiala tundub lastele igav, siis ei viitsita pingutada või üldse kaasa teha. 2) Kaaslased ning keskkond, kus ja kellega koos sporti tehakse, ei ole sobivad või muutuvad ebameeldivateks. Esineb psüühilist vägivalda, ehk et noritakse, kiusatakse. Samas võib olla ka see, et kui teistel kaaslastel tuleb paremini välja ja endal ei tule, siis lastakse pea norgu ja n...
Kuid kui tõe rääkimine teeks teistele haiget, kas siis oleks valetamine õigustatud? Leian, et kõige parem on valetamist defineerida ning õigustada või mitte õigustada näidete abil. Legendaarse jalgpallitreeneri Knute Rockne’ üks kõige kurikuulsamaid ning motiveerivaid kõnesid on „Win one for the Gipper“ kõne, milles ta vihjab endise Notre Dame’i jalgpalluri, George Gippi väidetavale viimasele soovile. Tema soov seisnes selles, et kui mängijatel tekib raske olukord, siis treener tuletaks neile Gippi meelde ning et nad võidaksid mängu just tema nimel. Ta pidas selle kõne 8 aastat pärast Gippi surma, ühe otsustava mängu poolajal ning Rockne kõne läks mängijatele väga hinge. Nõnda õnnestus tal oma mängijad emotsionaalselt nii üles kütta, et nad läksidki ja võitsid mängu. Tegelikult ei viibinud Rockne aga Gippi surivoodi ääres ning puudub lõplik tõde selle osas, kas ülalmainitud vestlus üldse aset leidis (Notre Dame’i ülikool, 1996).
Lepinguõiguse kaasused kodus lahendamiseks. Kaasuste lahendamisel kirjelda olukorda ja järelduste tegemisel põhjenda oma väiteid viidetega õigusnormidele. 1. Spordiklubi S ja keskkool K sõlmisid kokkuleppe , mille kohaselt S treener annab K andekatele lastele talvel kolme kuu vältel Pirita metsas suusatunde ning kool tasub tundide eest , s.h. 2/3 kokkulepitud summast makstakse ettemaksuna ja 1/3 lepinguperioodi lõpus. Ootamatult on aga kõnealusel talvel niivõrd viletsad suusailmad ja halvad lumeolud , et toimuvad ainult pooled ettenähtud tundidest , mistõttu lepinguperioodi lõpus teatab kool , et soovib lepingu hinda alandada nii , et tasumisele kuulukski vaid 1/2 ettenähtud summast. S aga väidab , et esiteks ei
ei tea nad ka kõiki saladusi ning ei ole nii kogenud. Vastupidine näide on samuti olemas - mõned treenerid pole vastavat koolitust küll saanud, aga on ka väga targad. Kui aga treener pole kogemustega, kes siis veel olema peab? Eestis pole selliseid ratsakoole, kus õpetatakse ratsatreenereid välja ja see on ka üks põhjus, miks inimesed ei õpi kohe ratsatreeneriks. Tuntumad ratsakoolid on Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Kui treener ei tea väga palju, võib kergesti juhtuda õnnetusi. Neid nii trennilastega kui ka hobustega. Kui hobused või trennilapsed saavad vigastada või nendega juhtub õnnetusi, kaasneb sellega treenerile ka suur vastutus. Sageli võib see lõppeda suurte hüvitiste maksmisega. Et üldse olla ratsatreener, peab olema ka tall, kus anda ratsatunde. Olulised on ka hobused, kes oleksid rahulikud ja treenitud. Selleks, et hobused ei oleks pöörased ja ei
ei tea nad ka kõiki saladusi ning ei ole nii kogenud. Vastupidine näide on samuti olemas - mõned treenerid pole vastavat koolitust küll saanud, aga on ka väga targad. Kui aga treener pole kogemustega, kes siis veel olema peab? Eestis pole selliseid ratsakoole, kus õpetatakse ratsatreenereid välja ja see on ka üks põhjus, miks inimesed ei õpi kohe ratsatreeneriks. Tuntumad ratsakoolid on Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Kui treener ei tea väga palju, võib kergesti juhtuda õnnetusi. Neid nii trennilastega kui ka hobustega. Kui hobused või trennilapsed saavad vigastada või nendega juhtub õnnetusi, kaasneb sellega treenerile ka suur vastutus. Sageli võib see lõppeda suurte hüvitiste maksmisega. Et üldse olla ratsatreener, peab olema ka tall, kus anda ratsatunde. Olulised on ka hobused, kes oleksid rahulikud ja treenitud. Selleks, et hobused ei oleks pöörased ja ei
Esimene välismaa klubi kutse tuli Soomest, aga tal oli just lõualuu katki. Teine kutse tuli Derby Countyst. Sunderland oli kolmas välismaa klubi, seal lõi ta eelmisele klubile peaga värava. Parim klubi kus ta on olnud, on Arsenal. Karjääri lõpp Ta lõpetas oma koondise karjääri 2009. Peale koondise karjääri lõpetamist hakkas ta koondise väravavahi peatreeneriks. 2010 oli ta Arsenali abi varavavahi treener. Saavutused On valitud kuus korda Eesti parimaks jalgpalluriks. Eesti Jalgpalli Liit valis Poomi 2003. aastal viimase poolsajandi parimaks Eesti jalgpalluriks. Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärk 2004. Pälvis Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2009. Valgetähe IV klassi teenetemärk 2010.
Kui keskenduda ühe spordiklubi treeneritele, siis on näha, et ühed treenerid annavad nädalas kolm - neli trenni peale enda põhitööd, aga teised annavad päevas juba kaks või kolm trenni. Treenerile, kes teeb mitu trenni päevas, ongi see tema põhitöö, kuid mina leian, et sellisel juhul kannatab kõvasti just trennide kvaliteet. Kogu see tegevus on vaimselt ja füüsiliselt igapäevase töö jaoks liialt kurnav ja päeva kolmandas trennis on treener ilmselgelt väsinud. Sarnane lugu on treeneritega, kellel ei ole küll nii suurt koormust treenerina võetud, aga siiski teevad seda õhtuti teise töö kõrvalt. Kuigi paljud kindlasti tahaksid, et trennide läbiviimine oleks nende ainuke töökoht. Selle põhjuseks on raha ning treeneri palgast ei ela paraku ära, kui just ei treenita mõnd tippsportlast / -võistkonda. Treeneritele makstakse palk välja
Viskamine Viskamine on korvpallis tähtsaim oskus, kuna kogu mängu eesmärk ja ka suurim atraktiivsus on visata pall korvi. Viskamise õpetamise üldisemad põhimõtted on: Visete tabavusprotsent: Et suurendada oma visete tabavusprotsenti, peavad mängijad õppima: millal visata või sööta mis on nende viskeraadius millistest väljakupunktidest korvile visata. - Keskendumine: Mängijatel peab välja kujunema oskus keskenduda iga viske sooritamiseks mis tähendab vaate fookustamist sihtmärgile ehk korvile ja perfektse viske visualiseerimist. Nad peavad õppima ignoreerima viskamist häirivaid tegureid ja nägema ainult palli (silmanurgast) ning korvi. - Enesekindlus: Tähtis on, et mängijatel kujuneks aja jooksul välja enesekindlus sooritada täpseid viskeid. - Tehniliselt õiged kordused: Ainult treening, seejuures hästi läbimõeldud treening, võib teha viskajast skooritegija. Visete sooritamine tehniliselt...
Alfred Neuland Alfred Neuland oli Valga linnas sündinud Eesti tõstja. Sündinud 10. oktoober 1895. Kuna Neulandi (mõnede dokumentide järgi Neilandi) pere kolis varsti pärast Alfredi sündi Valgast Riiga, peavad lätlased teda ka oma sportlaseks ja Läti päritolu olümpiavõitjaks. Neulandi pere kolme poja lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Riias. Perekonna majanduslik olukord ei olnud kiita, ometi ei sattunud lapsed ula peale. Neuland on seda aega hiljem ise meenutanud: ,,Võisime oma vaba aja veeta enamasti nii, nagu soovisime. Õnneks oli meil kalduvusi sportimiseks. Tahtsime saada suurteks ja tugevateks." Vanem vend Voldemar oli Alfredi esimeseks eeskujuks ja innustajaks. Esialgu pidi Alfred oma raskejõustikuhuvi vanemate eest varjama, sest ta oli üsna kidura tervisega, kuid esimese edu saabudes olukord muutus. Tõstepisikust nakatus koguni pereisa ise. Riias olnud soodne õhkkond tõstespordi harrasta...
3) Püüdke põhjendada kõige üldisemaid nõudeid maksimaalse kiiruse arendamisel. intensiivsus 95-100% maksimaalsest kestus kuni 10 sek spetsiifilisus (vastavus konkreetse spordiala nõuetele) ärritajate vahelduvus (kiiruste varieerimine) suhteliselt pikad taastumispausid (pulsi taastumine 90-100 löögile min) tahtejõu kontsentratsioon soorituse tehniline kvaliteet, lõdvestatus 4) Miks peab treener tundma energiaga kindlustamise protsesse vastupidavuse erinevate liikide arendamisel? Et vajalikku vastupidavust õigesti treenida. 11 5) Millised lihasjõu liigid aitavad otseselt kaasa maksimaalse kiiruse ja millised aeroobse töövõime baasi loomisel? 1) plahvatuslik ja kiire jõud. 2) Kestusjõud, lihasvastupidavus Spordipsühholoogia olemus ja vajalikkus
rusikareeglid. 2. Treeneritöö psühholoogilised alused (4 tundi) 2.1. Motivatsioon spordis (2 tundi) Motivatsiooni olemus, sportimise motiivid. Mis motiveerib lapsi ja täiskasvanuid spordiga tegelema? Sisemine motivatsioon: spordi tegemise nauding. Väline motivatsioon: sõltuvus tunnustusest ja premeerimisest. Kompetentsuse tunde vajadus. Isiksuse mõju motivatsioonile. Saavutusvajadus. Treeneri võimalused motivatsiooni tõsta ja alal hoida. 2.2. Treener kui grupi liider (2 tundi) Suhtlemise põhialused: eduka suhtlemise eeldused, efektiivne kritiseerimine, innustamine. Juhtimise stiilid. Õpilaste individuaalsete eripärade ja eelistuste arvestamise olulisus. Treeneri tegevus sportlase arengu ja huvide juhtimisel. Nõuanded, kuidas treener saaks sportlase karjääri jooksul teda ette valmistada valutuks karjääri lõpetamiseks ning eluga toimetulekuks peale aktiivsest spordist loobumist. Soovitatav kirjandus: Allik, J. & Rauk, M., toim
Maria Sergejeva ja Ilja Glebov Maria Sergejeva Ilja Glebov 19. koht (20 paari) paarissõidus. Sünniaeg: 28.10.1992 Sünniaeg: 22.07.1987 Pikkus: 165 cm Pikkus: 180 cm Ilja ja Maria on Partner: Ilja Glebov Partner: Maria Sergejeva kolmekordsed Eesti Treener: Mariusz Siudek Treener: Mariusz Siudek meistrid (2007, 2008 ja 2009). Irina Stork ja Taavi Rand Irina Stork Sünniaeg: 17.07.1992 Pikkus: 174 cm Sünniaeg: 07.04.1993 Partner: Irina Stork
Treeneri eetika Minu meelest peab treener olema oma treenitavatele eeskujuks, treener on igas valdkonnas peamine toetusallikas. Olema loov ka juhul kui ei saa planeeritud tegevust läbi viia. Treener peab oma kutseoskusi pidevalt arendama. Tegelesin ise kunagi ujumisega ja olen kokku puutunud väga erinevate treeneritega, kelle puhul ütleks isegi, et pole vastavale ametile sobilik. Treener on justkui lapsevanem, kes kasvatab, arendab ja kujundab treenitavat. Treenerid peavad arvestama iga treenitava omapäraga, ea ja koostama neile vastava treeningkava. Peab oskama luua usalduse oma treenitavaga, et koostöö oleks hea ja toimiv. Üheks tähtsamaks
....15 Joonis 6: Süsteemi andmemudel.................................................................................. 17 4 1. Olemasolevad protsessid Üldvaates esitatakse taust, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. 1.1.Protsessi taust Tegemist on spordiasutusega. Eesmärgiks on kliendil registreerida end teatud treeningutele. Klient valib aja treeningutundi. Treener nõustub kliendi soovitud treeningajaga. 1.2.Protsessi eesmärk Spordiasutuse eesmärgiks on: · Klientidele kvaliteetse sporditeenuste pakkumine · Omapoolt valitud treeningutundidesse registreerimine · Spordiasutuse töö korraldamine · Spordiasutuste töötajate ehk treenerite töö korraldamine 1.3.Protsessi tegutsejad Spordiasutuse tegutsejad ja suhtlejad on: · Klient kes soovib end registreerida teatud treeningutundi.
Treenerid lisavad uusi treeninguid, koostavad tunniplaani, muudavad treeningute seisu. Klienditeenindaja pädevuses on registreerida kliendi treeningule kohal, kui klient ei saanud seda teha ise mingil põhjusel. Klienditeenindaja kontrollib, et infosüsteemis oleksid kõik andmed korras. Vajadusel võib ta muuta klientide ja treenerite andmed. 1.2 Lausendid SH spordiklubi infosüsteemi iseloomustavad järgmised lausendid: Klient on kasutaja. Treener on kasutaja. Klienditeenindaja on kasutaja. Klienditeenindaja on töötaja. Treener on töötaja. Treener lisab uusi treeninguid. Treener määrab treeningute võimaliku osalejate arvu. Treener valib ruumi treeningu jaoks. Treener aktsepteerib broneeringuid. Klienditeenindaja teeb broneeringuid klientide nimelt. Klienditeenindaja tühistab broneeringuid klientide nimelt.
Eesti sportlased ja nende tulemused Pyeongchangis toimunud taliolümpiamängudel Anita Algus 8.b klass Kadrina Keskkool 27.02.2018 Eestlasi esindas Pyeongchangi olümpiamängudel 22 sportlast kuuel alal. (5 naist, 18 meest) Kiiruisutamine Marten Liiv Sünniaeg: 23.12.1996. Treener: Hannes Wolf. M 1500m 13.02.2018 (35 osalejat) 33.koht, ajaga: 1:50.23 (kaotus võitjale 6.22) M 1000m 23.12.2018 (36 osalejat) 18.koht, ajaga: 1:09.75 (kaotus võitjale 1.80) Marten Liiv. Foto: Kia Speed Skating Academy Saskia Alusalu Sünniaeg: 14.04.1994. Treener: Tristan Loy. Klubi: SK Tervis N Massstart 24.02.2018 (kokku 24 osalejat) 4
koht Anna Kondrašova võitis 18-aastasena 1983. aasta sügisel Tallinnas peetud NSV Liidu ametiühingute meistrivõistlused ja kuulus hiljem Nõukogude Liidu iluuisutamiskoondisse naiste üksiksõidus. Tema suurim saavutus oli maailmameistrivõistluste hõbemedal 1984. aastal. Sport andis Annale hea tööd ja kõrgharidust. 1981–1986 GCOLIFK (Moskva kehakultuuri ja spordi Ülikool), iluuisutamise treener/kehakultuuri õpetaja Alates 2005 V kategooria Eesti treener Praegu ta on Tallinna Rocca al mare uisukooli treener ja direktor. Töökogemus/praktika: Alates 2006 Eesti iluuisutamise koondise peatreener Alates 2004 MTÜ Haabersti Uisukooli direktor/treener 2001–2004 OÜ Rocca al Mare Uisukooli direktor/treener 2000–2001 Haabersti Vaba Aja Keskuse juhataja Alates 1999 „Anna Levandi iluuisutamisklubi” president/peatreener 1999–2000 Tallinna Jääspordi Kool — õppeala juhataja 1995–1998 Treener Lillehammeri (Norra) iluuisutamisklubis
Tutvustus BC Rakvere Tarvas on Eesti tipp korvpalli klubi, mis asub Rakveres. Mängivad nad Eesti korvpalli meistriliigas, Balti korvpalli liigas ja Eurochallenges. Asutati 2006-ndal aastal siis kandis nime Rakvere Palliklubi. Klubi sai endale nime Rakveres asuva Tarvase kuju järgi. 2007-2008 See hooaeg läks tarval raskelt. Ei saadud koguaeg mängu käima. Leegionäärid püsisid vähest aega tiimis. Hooaja kokkuvõttes jäid nad 9-ndaks 2007-2008 Mängijad Maksim Darski, Allan Ehte, Eric Lane, Hubert Radke, Mart Suursu, Titi Spasojevic, Kaspar Põldmaa, Karl Vimberg, Steve Käro, Timo Eichfuss, Priit Lokutshievski, Mattias Hunt, Raido Villers, Silver Kallas, Mihkel Mager, Mooses Kaja, Dwayne Smith, Mario Luik, Andre Pärn, James Allen. Treener: Andres Sõber 2008-2009 Sellel hooajal Andres Sõber välis mängijaid ei võtnud tiimi. Teistest tiimidest ainult kohalike mängijaid. BC Kalev Cramo-st tuli Kristo Saage. Tarvas lõpetas hooaja kuuendana, 28-...
Tenniseföderatsioonis. 1993 -Eesti asus uuesti osalema Davis Cupil ja esmakordselt võttis osa maailma naiskondlikust turniirist ehk Federation Cupist. 2000 -Kaia Kanepi tuli noorte Euroopa meistriks 2001-Kaia Kanepi võitis Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste noorteturniiri. Struktuur Aasta parimad 2007. aasta parimad Parim naine - Kaia Kanepi Parim mees - Mait Künnap Parim neiu - Anett Schutting Parim noormees - Morten Ritslaid Parim treener - Andrei Luzgin vt. täielikku nimekirja 2006. aasta parimad Parim naine - Kaia Kanepi Parim mees - Mait Künnap Parim neiu - Tuule Tani Parim noormees - Jaak Põldma Parim treener - Andrei Luzgin 2005. aasta parimad Parim naine - Maret Ani Parim mees - Mait Künnap Parim neiu - Jekaterina Jeritseva Parim noormees - Jaak Põldma Parim treener - Ain Suurthal 2004. aasta parimad Parim naine - Maret Ani Parim mees - Mait Künnap Parim neiu - Anet Kaasik Parim noormees - Jaak Põldma
Koostaja: ..... Eriala: Tarkvara arendus Juhendaja: ..... Teema lühiiseloomustus ja töö kirjutaja eesmärk Lõputööks oleks aktiivselt tegutseva idamaise tantsutrupi ..... treeningute veebileht, mida kasutavad nii treener kui ka kliendid, sisestades parooli ja kasutajanime. Teatud osale infost oleks aga juurdepääs kõigil interneti kasutajatel. Veebilehte on vaja: info jagamiseks. Siiani on ..... liikmed suhelnud Facebooki/Orkuti kaudu, e-maili ja telefoniteel selleks, et treeneril oleks parem ülevaade treeningute täituvusest, oma klientidest klientidel on samuti parem ülevaade saadavalolevatest treeningvõimalustest ning nad saavad
Tallinna Tehnikagümnaasium SUUSATAMINE Referaat Lota Aadla 12. klass Tallinn 2015 Sisukord 1. Suusatamine......................................................................................................................................3 2. Õige riietumine.................................................................................................................................4 3. Õige suusa valimine.........................................................................................................................5 4. Vigastused, mis võivad tekkida........................................................................................................6 5. Suusatamise stiilid............................................................................................................................7 6. Võistlusalad............................
FC Barcelona STAADIO N 5 TÄHELINE STAADION. OLI EHITATUD 1957 AASTAL . SINNA MAHUB ÜLA 100 TUHANDE INIMESE. KARIKAD SUPER UEFA MÄNGIJAD V.Valdes,P.Manuel.D.S.Villa,L.Messi,A.Sanchez,D.Alves,Gerard.Pique,Faber gas,C.Puyol,Xavi,A.Iniesta,T.Alcantara,M.Bartra,S.Busquetas,P.Ledesma,J.R amos,M.Torralbo,A.Claro,E.Abidal,I.Lopez,A.Song,M.Martinez treener Fcb treener on Tito Vilanova
Anadolu BI ja FBK Balkan. Ta sai 9-klassilise põhihariduse, aga keskkoolist kukkus välja ja keskendus jalgpallurikarjäärile. Esimene täiskasvanute meeskond, millega Ibrahimović lepingu sõlmis, oli Malmö FF 1996. Põhimeeskonda pääses ta alles 1999. Samal aastal jäi Malmö küll 13. kohale ja kukkus Rootsi kõrgliigast välja, kuid järgmisel aastal tõusis tagasi. Ibrahimovići vastu näitasid huvi üles Londoni Arsenali treener Arsène Wenger ja Amsterdami Ajaxi treener Leo Beenhakker. Ibrahimović sõlmis 21. märtsil 2001 lepingu Ajaxiga 7,8 miljoni euro eest. Rootsi rahvuskoondises tegi Ibrahimović debüüdi 31. jaanuaril 2001, kui mängiti Fääri saartega viiki 0:0. 20. juuni 2012 seisuga on Ibrahimović rahvuskoondises mänginud 80 korda ja löönud 33 väravat. 2006. aastal siirdus Ibrahimović 24,8 miljoni euro eest Interisse. Seal lõi ta kolme aasta jooksul 57 väravat 88 mängus. Interi särgis võitis ta kolm korda Serie A.
2.2. UUS ETTEVÕTE Põhikapitali suurus kokku: 1830 · Rahalisi sissemakseid: 920 · Mitterahalisi sissemakseid (loetelu ja maksumus): Auto : 910 Ettevõtte vahendid · Põhivara: 1830 · Käibevara: 1700 Finantseerimise allikad · Omakapital: 2500 · Laenukapital: Juhtkond (nimi, vastutus/ tegevusala, amet, haridus) Ettevõte omanikeks on Sten Lepamaa ja Gert Sarapuu. Gert Sarapuu ja Sten Lepamaa on juhatuse liikmed . Kaks inimest töötab ettevõtte jaoks. Sten Lepamaa- treener, raamatupidaja Gert Sarapuu- treener, juhataja,psühholoog 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD (võimalikud muutused tootmisharus (uued tooted, tehnoloogiad) lähema 3 aasta jooksul ning nende mõju äriprojektile) Laiendada treeninguid suurematesse linnadesse ja osaleda aktiivselt välismaal võistlustel. (Balti Liiga, Skandinaavia Cup) 4 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TURG 4.1.1
Mina, Tonya Film, mida vaatasin kannab pealkirja ,,Mina, Tonya". Tonya Harding on sündinud 1970. aastal ning on pärit Ameerikast. Lapsena kasvatas teda ema, tänu kellele oli Tonyal võimalus uisutamisega alustada. Kui Tonya oli 3-aastane tekkis tal tõsine huvi uisutamise vastu. Esimesel päeval, kui ema ta trenni viis, ütles treener, et ei treeni tegelikult nii noori. Seepeale palus ema tüdrukul teha mõned proovi ringid, mispeal muutis treener kohe meelt. Samal aastal võitis ta oma esimese medali. Tonya suhted emaga olid väga halvad. Pidevad karjumised ja löömised käisid igapäevaelu juurde. Ema sõnul aitas negatiivne tagasiside Tonyal võistlustel paremini õnnestuda, mis kummalisel moel vastas tõele. Ema hõõrus pidevalt Tonyale nina alla, et maksab tema treeningud kinni ja ta ei tohi ebaõnnestuda. Minu arvates suhtus ema oma tütresse ülekohtuselt ja iga väiksemgi asi lõppes löömisega.
2. Tõeväärtustabelite meetod. Kas hulk on kooskõlaline? {A ~B, ~(A&C), ~A} 3. Esitada antud lause predikaatloogika keeles kõigis tüüpides. Milline lause räägib esialgsele vastu? Ükski hobune ei ole ratsahobune. 4. Defineeritud on järgmised predikaadid: Tx: x on professor Px: x on professor Ex: x on edukas Lx: x peab loenguid Kx: x korraldab treeninguid Bx: x käib treeningutel Kirjuta predikaatloogika keeles: a. Mõni treener ei käi treeningutel. b. Kõik professorid peavad loenguid. c. Iga treener, kes korraldab treeninguid, on edukas. d. Mõni professor, kes peab loenguid, käib treeningutel. e. Ükski professor ei ole edukas treener. 5. Põhjenda loomuliku deduktsiooni meetodi abil läbiviidud tõestuskäik. 1 (C~R)&(RL) 2 C (CL) 3 IR 4 I 5 RL 6 L 7 CL 8 C C~ 9 R 10 R 11 ~R 12 ~I
soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaks olema parajad ning piisavalt paksu tallaga, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekitatud põrutust. 5 MEESKONNAD Korvpalli mängitakse kahe meeskonna vahel. Iga võistkond võib koosneda kuni kümnest mängijast, kellest viis on platsil. Teised mehed on asenduseks; neid saab vajalikul hetkel vahetada. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: 1) Meeskonna taktika eest; 2) Vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest; 3) Vahetusest kohtunikule teatamise eest. MÄNGU EESMÄRK JA KORRALDUS Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolme mängulise turniiri korral 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel
Noorus: Sündinud 11 nov. 1938 Tallinnas ; Endine kiiruisutaja ja olümpiavõitja ; Suur pere ; Isa lukksepp ; 26. algkool ; 22. keskkool . Tee spordini... Tõsisem sporditee algas 1955. a ; Jooksuvõidud pioneerlaagrites ; Oleg Gontsharenko, Jevgeni Grishin ; Liidu spordisüsteem 1961. a ; N. Liidu Koondis ; 1964. a nailonkostüüm. Aasta oli siis 1964.... Aeg: 02.10.03; Taliolümpia Innsbruckis; Treener Boriss Silkov; Euroopa meistritiitel; Maailmameistrivõistlused; Maailmarekord 3000 m ; Oscar Mattiseni auhind; 1968. a lahkus tippspordist. Eraelu Abikaasa Ene Antson; Poeg Fred Antson; Eksabikaasa Eve Kivi; Kolm lapselast; Ränk operatsioon; Elab Nõmmel. Töö 19621977 Kalevi instruktor, treener ja jalgrattaspordikooli direktor; 1977. Tallinna Oktoobri, hilisema Läänerajooni
4 mängijat kaheksast on ühel nõul, et sulgpall on väga lõbus. 3 küsitletut mainis, et sulgpall on peale selle ka veel väga põnev ning tekitab sõltuvust ning 3 vastasid, et sulgpall annab meeldiva koormuse, sest see ühendab endas füüsilise koormuse ja koordinatsiooni. (Joonis 6) Joonis 6. Miks meeldib sulgpall 23 3.4.2 Treenerid Küsimustele vastasid Eestis töötav treener Jüri Tarto ja Rootsis töötav treener Tauno Tooming, et selgitada, kas tuleb esile erinevusi Eestis ja Rootsis treenivate sportlaste vahel Esimesena uuris autor, mis on treeneri meelest kõige enamlevinumad vigastused sulgpallis? Treener Tauno Tooming arvas, et vigastusi tekib eelkõige põlvedes, küünarnukis, õlas ja Achilleuse kõõluses. Treener Jüri Tarto andis väga pika ja põhjaliku vastuse öeldes, et sulgpallile on omased
näol, võib asuda harkhüppe kui ühe lihtsama toenghüppe õppimisele. Esimesed hüpped tuleb sooritada üle ristiasetatud madala kitse, rakendades eelnevalt õigeid ettevalmistavaid ja juurdeviivaid harjutusi. Madalal kitsel sooritatavad hüpped on lihtsamad seetõttu, et toetuspind kitsel on väiksem ning võimaldab treeneril paremini võimlejat abistada. Tavaliselt seda hüpet ei kardetagi, sest ebaõnnestumise oht siin on minimaalne. Abistamine: Treener või abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras. Põhilised vead: Kuigi hüpe on lihtne, esineb algajate juures tihti tüüpilisi vigu. Üks neist on hiline käte tõuge
Igal tegevusel peab olema eesmärk ja et see, mida sa teed, pead tundma end õnnelikuna. Algus oli raske. Palju oli kaotusi, aga ta ei kaotanud lootust. Kaotused ei kõigutanud Gerdi eesmärke. Esimeseks treeneriks oli oma isa, kellega koos harjutati kettaheidet oma maja taga põllul. Hiljem tuli välja, et nende tehnika oli vale ja seejärel hakkasid korrapärased treeningud spetsialistide käe all. Gerdi soov kiiremini areneda viis selleni, et ta tegi kõiki harjutusi rohkem, kui treener Vesteinn Hafsteinsson kavasse oli pannud. Treener sai sellest teada ja selgitas, et spordis pole tähtis teha palju, vaid tähtis on teha plaani järgi, et treeninguplaan pole vaid selleks, et jõuda rohkem, vaid ka selleks, et olla terve. Noorena proovis ta ka teisi spordialasid, näiteks: jooksmine, lauatennis, jalgpall ka kabet ja malet, siiani meeldib talle väga korvpall. Ta arvab, et pole tähtis, et oskaksid üht ala väga hästi, vaid oleksid füüsiliselt aktiivne
18. Mis on spordikool Spordiseaduse kohaselt? Spordikool on huvikooli seaduse või erakooliseaduse alusel tegutsev asutus. 19. Milline spordiorganisatsioon on Eesti Akadeemiline Spordiliit? spordiühendus Eesti Akadeemiline Spordiliit (EASL) on vabatahtlikkuse alusel avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärgid ja tegevus on suunatud spordi, eelkõige üliõpilasspordi arendamisele ja korraldamisele Eestis. 20.Kes on Spordiseaduse kohaselt treener? Treener on sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.
18. Mis on spordikool Spordiseaduse kohaselt? Spordikool on huvikooli seaduse või erakooliseaduse alusel tegutsev asutus. 19. Milline spordiorganisatsioon on Eesti Akadeemiline Spordiliit? spordiühendus Eesti Akadeemiline Spordiliit (EASL) on vabatahtlikkuse alusel avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärgid ja tegevus on suunatud spordi, eelkõige üliõpilasspordi arendamisele ja korraldamisele Eestis. 20.Kes on Spordiseaduse kohaselt treener? Treener on sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.
Kaisa Oja : Elys Eminem : Chris Lady Gaga : Liisa Maret Ani : Margret Märt Avandi : Karsten Ettevõtja Armin Karu : Jaak Ott Sepp : Artur Jahimees : Lauri DoodleJumpi fännajad : Marta(1),Eleri(2) ja Ilona(3)Jalgpallur Martin Reim : Mattias Jaapani tsunaami ellujääja : Ilona Abielunaine : Carolyn Aeroobika treener : Aleksandra Kino külastaja : Tony Tema õpilane : Kristel Ajaloo teadlane Vahur Made : Rando (Näidend räägib praktikandist,kes vaatab õhtupoolikul ajakirja.Järsku näeb ta aknast UFO- sid ja toovad talle vidina,mis kutsub kohale lihtsad ja kuulsad inimesed) Lava peal on tool,kus praktikant istub, ajakiri käes ja väike laud,mille peal on tühi kohvitass(seda läheb pärastpoole vaja) ja piisavalt ruumi
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Suusatamine klassikaline sõidustiil Autor: Mari-Liisa Belohvostova Juhendaja: Eve Mikson Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Klassikalisest sõidustiilist.......................................................................................................4 2. Riietus.....................................................................................................................................5 3. Energiakulu.............................................................................................................................6 Kokkuvõte........................................................................................
Tartu Jooksukool Staierid otsib oma meeskonda treener-pedagoogi OÜ Tartu Jooksukool Staierid on Eestis üks ainulaadsemaid spordikoole, mis oma teenustega on süvendatult spetsialiseerunud pikamaajooksule. Meie ettevõtte suunaks on kvaliteet teenuste pakkumine, innovatiivsus ja hea koostöö. Ettevõttes töötab inimesi nii Eestist kui Ameerikast, oleme rahvusvaheliselt meelestatud organisatsioonikultuuriga äriühing ning soovime pakkuda nii oma klientidele kui töötajatele parimat keskkonda eneseteostuseks. Pakutav töökoht: TREENER-PEDAGOOG Tööülesanded: · Treeningute läbi viimine · Spordikooli admistratsiooni poolt püstitatud ülesannete täitmine. · Erinevate abinõude rakendamine sportlaste õppe-treeningumetoodi...
puudusid võimalused end realiseerida. Kui Gerd oli umbes 17-aastane, otsustas isa talle paar kettaheite harjutust õpetada. Esimesel võistlusel heitis Gerd ketast 30 meetri kanti. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel mõte korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni. Kuuldes Gerdi isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. Kanteri esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Plats, Aleksander Tammert seenior, Uno Ojand ja hetkel treenib teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. Saavutused 2002 · Münchenis Euroopa meistrivõistlustel koht 12 viskega 55,14 2003 · Pariisis maailmameistrivõistlustel koht 25 viskega 56,63 2004
Igal tegevusel peab olema eesmärk ja et seda tehes, pead tundma end õnnelikuna. Algus oli raske. Palju oli kaotusi, aga ta ei kaotanud lootust. Kaotused ei kõigutanud Gerdi eesmärke.Esimeseks treeneriks oli oma isa, kellega koos harjutati kettaheidet oma maja taga põllul. Hiljem tuli välja, et nende tehnika oli vale ja seejärel hakkasid korrapärased treeningud spetsialistide käeall. Gerdi soov kiiremini areneda viis selleni, et ta tegi kõiki harjutusi rohkem, kui treener Vesteinn Hafsteinsson treeningkavasse oli pannud. Treener sai sellest teada ja selgitas, et spordis pole tähtis teha palju, vaid tähtis on teha plaani järgi, et treeningplaan pole vaid selleks, et jõuda rohkem, vaid ka selleks, et olla terve. Treener tegi talle treeningplaani mis pidi ta viima tippu 6aasta pärast. Alguses tundus see Gerdile väga pikk aeg, aga tõesti, 6 aasta pärast oli Gerd tipus ja hakkas võistlusi ka võitma.
Jalanõud on väga tähtis varustuse osa. Korvpallibotased on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaks olema parajad ning piisavalt paksu tallaga, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekitatud põrutust. Meeskonnad Korvpalli mängitakse kahe meeskonna vahel. Iga võistkond võib koosneda kuni kümnest mängijast, kellest viis on platsil. Teised mehed on asenduseks; neid saab vajalikul hetkel vahetada. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: · meeskonna taktika eest; · vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest; · vahetusest kohtunikule teatamise eest. Mängu eesmärk ja korraldus Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolme mängulise turniiri korral 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist
Mina, Zlatan Raamatu autoriks on David Lagercrantz, muidu kõik juttu mis on raamatus kirjas on räägitud Zlatan Ibrahimovići enda poolt. Valisin selle raamatu, kuna ise olen hullumeelne jalgpalli fänn, lugesin just temast, kuna tal oli raske lapsepõlv ning pidi tegema palju, et jõuda niikaugele jalgpalli maalimas. Zlatan Ibrahimović, praeguse hetke üks maailma parimaid jalgpallureid, ei ole kindlasti karjääri lõpetamas, vastupidi, tema tipp näib olevat alles ees. Sestap ei saa seda raamatut ka pidada kõikehõlmavaks, pigem on see innustav lugu ühest võõral maal elavast poisist, kellel on unistus ning õnnekombel ka anne see teoks teha. Zlatan Ibrahimović on sünidnud kolmandal oktoobril 1981 aastal Malmös. Zlatan Ibrahimovići vanemad on immigrandid Jugoslaavia aladelt. Ta isa on pärit Bosniast ja Hertsegoviinast ning ema Horvaatiast. Ta kasvas üles Malmö äärelinnas Rosengårdis, võib öelda, et ...
Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü Ideaalses maailmas tulevad kõik meie kehale vajalikud toitained toidust. Kuid me teame, et me ei ela ideaalses maailmas. Meid mõjutavad lisaks toidule ka välised faktorid, stress, reostatus, tarbitud/tarbitavad ravimid, need kõik mõjutavad seda, kui hästi toiduga saadavad toitained imenduvad ja kui hästi suudame neid omastada.
Olümpiamängud Pekingis . 2008 Mariliis Toome ja Annabel Kalev . Rocca al Mare kool . 6b 14.11.2008 SISSEJUHATUS. Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel toimus 9.21. augustini. Võisteldi 34 alal, millest võrdselt 17 ala oli nii meestel kui naistel. Kõik ujumise alad (välja arvatud pikamaaujumine) peeti Pekingi Riiklikus Veekeskuses Eesti meeste Pekingireisi loodetud tipp lähen aia taha : poolfinaalikohad jäävad väga kaugele . Negatiivseid emotsioone võimendab suurlootuse Martin Liivamägi põrumine 200 m kompleksis. MARTTI ALJAND Meeste 100 m rinnuliujumine 1.02,46 Eesti rekord (45.koht) 200 m rinnuliujumine 2.16,52 (46. Koht) Sünniaeg ja koht: 22. november 1987, Tallinn Mõõdud: 184 cm, 82 kg Klubi: TOP Treener: David Durden Õppeasutus või amet: ...
18. Mis on spordikool Spordiseaduse kohaselt? Spordikool on huvikooli seaduse või erakooliseaduse alusel tegutsev asutus 19. Milline spordiorganisatsioon on Eesti Akadeemiline Spordiliit? Eesti Akadeemiline Spordiliit (edaspidi Liit) on avalikes huvides tegutsev heategevuslik vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid ja tegevus on suunatud üliõpilasspordi arendamisele ja selleks tingimuste loomisele Eestis. = Spordiühendus. 20. Kes on Spordiseaduse kohaselt treener? Treener on sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.
Vastuste teada saamiseks kasutasin erinevaid inglisekeelseid interneti lehekülgi ja ka raamatut. Kõik andmed on võetud usaldusväärsetest ja teada tuntud allikatest, mille autorid on kas ise psühholoogid või selle valdkonna teadlased. Sain kinnituse oma väitele, et igaüks mõjutab ise oma tulemusi spordis. Kui üldse tahta selles valdkonnas läbi lüüa, siis peab kindlasti olema vaimselt tugev. Kui sportlased on mentaalselt alla andmas , siis neile tuleb appi treener või spordipsühholoog. Spordis on väga palju häirivaid tegureid ja nendest jagusaamiseks peab arendama just nimelt oma vaimset tugevust. Sellega aitab sind spordipsühholoog. Enamus, kui mitte kõik atleedid ja meeskonnad kasutavad psühholoogi abi, et mitte murduda kõige tähtsamatel hetkedel ja jõuda oma karjääri tippu ning teha tipptulemus. Võtmesõnad: Sport, korvpall, psühholoogia, treenimine, vaimne tugevus, vaimne valmisolek.
5. Pesapalliga vastu pead saades hakkab pea valutama ja võib ringi käima hakata. 6. "Ole pesapalli mängides ettevaatlik!" hüüdis ema, " ja vaata, et sa vastu pead ei saa ." 7. 6aastane poiss mängis väga hästi jalgpalli koos oma tiimikaaslatega. 8. Tüdrukud kandsid võistlustel sinakasrohelisi võistlussärke, kuhu oli seljale trükitud number. 9. Üheksakümne nelja aastane daam oli oma parimatel aegadel professionaalne võrkpalli treener. 10. Robert Tähel, tugeval meesvõrkpalluril on särgi numbriks number 9. 11. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. 12. Tuntud jalgpallur, Ronaldo sündis 5.veebruaril aastal 1985 Portugalis. 13. Andrus Veerpalu, Eesti endise murdmaasuusataja poja nimi on Andreas Veerpalu, kes on 23- aastane murdmaasuusataja nagu ta isagi oli. 14
Tallides on latrid ja latrites elavad hobused. Igas latris on korraga üks hobune või on see tühi. Hobune võib aja jooksul olla erinevates latrites. Meil peab olema näha, millistes latrites hobune on aja jooksul olnud. Hobusel on omanik. Hobuse omanik võib vahetuda. Me peame saama näha kogu omanike ajalugu. Omanikke võib olla korraga ka mitu. Me peame teadma kui suurt osa mingist hobusest mingi konkreetne omanik omab. Samal omanikul võib olla osalus mitmes hobuses. Hobusel on treener. Aja jooksul võib olla tal neid treenereid mitu. Me peame näha saama, kes seda hobust on treeninud ja kes teda praegu treenib. Tegelikult võib hobusel olla korraga ka mitu treenerit, kes teevad hobusele erinevaid treeninguid või siis ka graafiku alusel samasuguseid treeninguid. Treener võib olla ka omanik. Oma hipodroomil korraldame me võistlusi. Iga võistlus koosneb jooksudest. Me peame saama registreerida hobuseid võistlustele ja jaotada neid jooksudesse.
Lepinguõiguse kaasused kodus lahendamiseks. Kaasuste lahendamisel kirjelda olukorda ja järelduste tegemisel põhjenda oma väiteid viidetega õigusnormidele. 1.Spordiklubi S ja keskkool K sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt S treener annab K andekatele lastele talvel kolme kuu vältel Pirita metsas suusatunde ning kool tasub tundide eest, s.h. 2/3 kokkulepitud summast makstakse ettemaksuna ja 1/3 lepinguperioodi lõpus. Ootamatult on aga kõnealusel talvel niivõrd viletsad suusailmad ja halvad lumeolud, et toimuvad ainult pooled ettenähtud tundidest, mistõttu lepinguperioodi lõpus teatab kool, et soovib lepingu hinda alandada nii, et tasumisele kuulukski vaid 1/2 ettenähtud summast. S aga
2.Kui tavaliste treeningkoormuste puhul ilmnevad psüühilise pinge esimese astme tunnused, tuleb nende põhjusi otsida järgmistest faktoritest: -sportlasele vastuvõetamatu psühholoogiline kliima võistkonnas, -motivatsiooni langus (võistkonnast välja jätmine), -konfliktsituatsioonid isiklikus elus, -uute väärtushinnangute teke. 3.Treener peab teadma, et esimeste ülepinge sümptomite ilmnedes tuleb korrigeerida oma suhtumist sportlasesse. Treener peab oskama hinnata seda seisundit, olema enesekindel. 4.Ülepinge teise staadiumi tunnuste ilmnedes vaata läbi planeeritud koormused ja taastussüsteem. 5.Ülepinge kolmanda staadiumi tunnuste ilmnemine viitab sellele, et treener on teinud ettevalmistust plaanides suuri vigu (metoodika, organisatsioon, toitumine). Sportlane, kes on läbinud ülepinge kolmanda staadiumi, tuleb harva tagasi suurde sporti. Pärast seda on vajalik pikaajaline puhkus. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
